R P (pankrotis) hagi Osaühingu MRP ÄRIGRUPP (pankrotis) vastu R P pankrotimenetluses eelnevalt tunnustatud Osaühingu MRP ÄRIGRUPP (pankrotis) nõude tunnustamata jätmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: R P (pankrotis) (isikukood xxxx) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Aivar Pilv (e-post: [email protected]) Kostja (määruskaebuse esitaja): Osaühing MRP ÄRIGRUPP (pankrotis) (registrikood 10019466) pankrotihaldurid Andres Hermet ja Olev Kuklase Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Marko Kaevando (e-post: [email protected]) Kolmas isik (määruskaebuse esitaja): R P (P) pankrotihaldur Martin Krupp (e-post [email protected])
Menetlustoiming
Hagi menetlusse võtmise otsustamine ja määruskaebuse lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kostja Osaühing MRP ÄRIGRUPP (pankrotis) määruskaebus Harju Maakohtu 03.08.2020 määrusele, millega kohus tagas hagi.
2.Tühistada Harju Maakohtu 03.08.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus keelas pankrotihalduril Martin Krupil hagejale kuuluvate korteriomandite aadressidel xxxx ning xxxx müük pankrotihalduri 07.07.2020 ja 13.07.2020 välja kuulutatud enampakkumistel kuni käesolevas tsiviilasjas kohtulahendi jõustumiseni (määruse resolutsiooni p 2) ning millega keelati pankrotihalduril kõikide teiste toimingute tegemine, mille eesmärk või tagajärg on Harju Maakohtu 03.08.2020 määruse resolutsiooni punktis 2 nimetatud korteriomandite omanikuvahetus enne käesolevas tsiviilasjas tehtud kohtulahendi jõustumist.
3.Keelduda R P (P) (pankrotis) hagi Osaühingu MRP ÄRIGRUPP (pankrotis) vastu menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuivõrd hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
4.Jätta pankrotihalduri Martin Krupi (Krupp) määruskaebus läbivaatamata.
5.Toimetada kohtumäärus kätte teadmiseks menetlusosalistele ja saata pärast jõustumist resolutsiooni p 2 osas täitmiseks registripidajale. Menetluskulude jaotus
6.Jätta kostja määruskaebusega seotud menetluskulud hageja kanda.
7.Jätta pankrotihalduri Martin Krupi (Krupp) määruskaebusega seotud menetluskulud pankorihalduri Martin Krupi kanda.
8.Jätta hagi menetlusse võtmisega seotud menetluskulud hageja kanda. Hagi menetlusse võtmise otsustamisega seotud kostja menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määrata ning hagejalt välja ei mõisteta. Edasikaebamise kord Määruse resolutsioon punktide 1-4 ja 6-7 peale võib esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Määruse resolutsiooni punkti 5 peale ei saa määruskaebust esitada. Asjaolud
1.R P (pankrotis) esitas Osaühingu MRP ÄRIGRUPP (pankrotis) (registrikood 10019466) pankrotihaldurite Andres Hermeti ja Olev Kuklase vastu hagi pankrotimenetluses eelnevalt tunnustatud nõude tunnustamata jätmiseks. Hageja palub jätta tunnustamata võlausaldaja OÜ MRP Ärigrupp (pankrotis) nõue R.P pankrotimenetluses. Koos hagiga esitati hagi tagamise avaldus.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt Harju Maakohtu 27.07.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-8339 kohus kuulutas välja R.P pankroti ja määras pankrotihalduriks Martin Krupi (Krupp). Võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul 04.11.2015 tunnustati võlgniku R.P pankrotimenetluses II järgu nõudena Osaühingu MRP ÄRIGRUPP (pankrotis) nõue 267 004,01 eurot. Pankrotihaldur ega ükski võlausaldaja sellele nõudele ega rahuldamisjärgule vastu ei vaielnud, seega loeti nõue 267 004,01 eurot tunnustatuks täies ulatuses. Osaühingu MRP ÄRIGRUPP (pankrotis) vaidlusalune nõue tulenes kriminaalasjast nr 1-15-6497, milles oli R.Ple süüdistus esitatud KarS § 201 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi. Tartu Ringkonnakohtu 09.01.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-6497 kohus mõistis R.P õigeks süüdistuses, millised olid seotud vaidlusaluse nõudega (õigusvastaselt tekitatud kahju) ning jättis selle nõude osas hagi läbivaatamata. Hageja esitas pankrotihaldurile taotluse eelnevalt 04.11.2015 tunnustatud Osaühingu MRP ÄRIGRUPP (pankrotis) nõude uueks kontrollimiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Hageja arvates on kriminaalasjas nr 1-15-6497 tehtud Tartu Ringkonnakohtu 09.01.2020 otsuse näol tegemist olukorraga, mida tuleb käsitleda PankrS § 106 lg-de 2 ja 3 alusel vaidlusena nõude tunnustamise üle.
3.Harju Maakohtu 03.08.2020 määrusega kohus rahuldas R.P (pankrotis) avalduse hagi tagamiseks. Hagi tagamiseks kohus keelas pankrotihalduril M. Krupil hagejale kuuluvate korteriomandite aadressidel xxxx ning xxxx müügi pankrotihalduri 07.07.2020 ja 13.07.2020 välja kuulutatud enampakkumistel kuni käesolevas tsiviilasjas kohtulahendi jõustumiseni (määruse resolutsiooni p 2). Hagi tagamiseks keelati pankrotihalduril kõikide teiste toimingute tegemine, mille eesmärk või tagajärg on määruse resolutsiooni punktis 2
nimetatud korteriomandite kohtulahendi jõustumist.
omanikuvahetus
enne
käesolevas
tsiviilasjas
tehtud
4.Kostja esitas 10.08.2020 Harju Maakohtu 03.08.2020 määrusele määruskaebuse, milles palub tühistada hagi tagamise määruse ning teha uus määrus millega jätta hagi tagamise avaldus rahuldamata. Kostja taotleb maakohtu määruse tühistamist menetlusnormide olulise rikkumise tõttu, mis on viinud ebaõige lahendi tegemiseni. Kostja hinnangul on hagi ilmselgelt perspektiivitu. Määruskaebuse kohaselt on maakohus rakendanud hagi tagamise abinõusid menetlusvälise kolmanda isiku (hageja pankrotihalduri) suhtes, mis on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) järgi lubamatu. Maakohus ei ole hagi tagamisel arvestanud, et ükski korteriomanditest, mille müügi enampakkumisel ning mille omanikuvahetusele suunatud toimingute tegemise ta keelas, ei kuulu hageja ainuomandisse. Kostja esitas samuti 10.08.2020 taotluse keelduda hagi menetlemast selle perspektiivituse tõttu.
5.Hageja esitas oma rahuldamata.
09.10.2020 seisukoha kostja määruskaebusele ja palus selle jätta
6.Hageja pankrotihaldur M. Krupp esitas 18.08.2020 Harju Maakohtu 03.08.2020 määrusele määruskaebuse. Pankrotihaldur leiab, et tagatud hagi on ilmselgelt perspektiivitu.
7.Hageja esitas 31.08.2020 seisukoha pankrotihaldur M. Kurpp määruskaebusele ja palus jätta selle rahuldamata. Kohtumääruse põhjendused
8.Esmalt lahendab kohus määruskaebused (I) ning seejärel hagi menetlusse võtmise küsimuse
(II).
I
9.TsMS § 663 lg 4 ls 1 kohaselt kui maakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab ta selle ise määrusega.
10.Kohus kontrollis tagamisabinõusid rakendatud kinnisasjade kinnistusraamatute seisu. Korteriomand xxxx (registriosa nr xxxx) on hageja ja T T kaasomandis ning see on koormatud hüpoteegiga summas 1 469 000 krooni (95 228,35 eurot) AS-i Swedbank kasuks ning kohtuliku hüpoteegiga summas 64 200 eurot OÜ Giga Investeeringud kasuks. Korteriomand xxxx (registriosa nr xxxx) on samuti hageja ja T. T kaasomandis ning see on koormatud AS Swedbank kasuks hüpoteegiga summas 3 675 800 krooni (234 926,44 eurot) ja kohtuliku hüpoteegiga summas 64 200 eurot OÜ Giga Investeeringud kasuks. Korteriomand xxxx (registriosa nr xxxx) kuulub AS-le SEB Liising (endine ärinimi Ühisliisingu AS). Hageja pankrotivarasse kuuluvad üksnes selle korteriomandi osas 21.10.2003. a sõlmitud liisingulepingust tulenevad liisinguvõtja õigused ja kohustused.
11.Vaidlustatud määrusest nähtuvalt ei rakendanud maakohus tagamisabinõusid mitte kostja OÜ MRP Ärigrupp (pankrotis) või tema pankrotihaldurite (Andres Hermet ja Olev Kuklase) suhtes, vaid hageja enda pankrotihalduri (Martin Krupp) suhtes, keelates tal kolme korteriomandi müümise enampakkumisel ja nende omanikuvahetusele suunatud tehingute ja toimingute tegemise. TsMS § 378 lg 1 p-des 1-9 sätestatud loetelust järeldub, et kohus saab rakendada tagamisabinõusid üksnes kostja suhtes. Kuigi see võib mõningatel juhtudel
puudutada ka kolmandaid isikuid (eelkõige TsMS § 378 lg 1 p 4 sätestatud abinõu puhul), on Riigikohus korduvalt selgitanud, et hagi tagamise korras ei ole lubatav sekkuda kolmandate isikute õigustesse ega panna nendele aktiivseid kohustusi (nt lahend nr 32-1167-15 p 7). Seega seadus ei võimalda hagi tagamise abinõusid rakendada kolmandate isikute suhtes. Harju Maakohtu 03.08.2020 hagi tagamise määrus puudutab nii hageja pankrotihaldurit kui ka kõnesolevate xxxx ja xxxx korteriomandite kaasomanikku T. T ja xxxx korteriomandi omanikku AS SEB Liising. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab kostja määruskaebuse ja tühistab hagi taganud kohtumääruse. Hagi tagamine kuulub tühistamisele ka määruse II osas toodud põhjendustel.
12.Hagi tagamise menetluses tehtud kohtumäärusi on õigus vaidlustada üksnes menetluse pooltel, st hagejal ja kostjal. Teised menetlusosalised ja menetlusvälised isikud määruseid vaidlustada ei saa. Samuti ei või pooled vaidlustada hagi tagamise asjas tehtud määruseid põhjusel, et need rikuvad kellegi teise õigusi. Pankrotihalduri M. Krupi määruskaebus jääb läbivaatamata. Kohus tagastab määruskaebuselt tasutud riigilõivu sellekohase avalduse esitamisel (TsMS § 150 lg 1 p 3). II
13.TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
14.TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel võib menetlusse võtmisest keelduda üksnes juhul, kui hagis või avalduses esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel ning menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohus lahendada asja sisuliselt (RKTKm 2-16-17452, p 11; RKTKm 3-2-1-146-16, p 9). Seejuures on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus, mis tähendab, et kohus peab hageja esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse hagi rahuldamiseks. Seejuures kohus ei hinda TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel tõendeid (RKTKm nr 2-17- 8939, p 9, RKTKm nr 3-2-1-120-13, p 12, RKTKm nr 3-2-1-31-12, p 12 ja 13, RKTKm nr 3- 2-1-9513, p 12).
15.Pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg-s 2 on sätestatud, et kui ilmneb, et nõude või pandiõiguse tunnustamine põhineb võltsitud andmetel või kui nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle pidamisel on oluliselt rikutud seadust, vaatab nõuete kaitsmise koosolek nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri nõudel uuesti läbi. PankrS § 106 lg 3 esimese lause kohaselt, kui nõuete kaitsmise koosolek ei ole nõude või pandiõiguse tunnustamist uuesti läbi vaadanud ühe kuu jooksul, arvates läbivaatamise nõude esitamisest, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri hagi alusel kohus. Viidatud sätete süsteemist, nende loogikast ja koosmõjust tuleneb, et nõue on tunnustatud, kui sellele vastuväiteid ei esitata, vastuväite esitamise korral tuleb aga nõude tunnustamiseks esitada hagi kohtusse. Nõuete kaitsmise koosolekul toimunut on võimalik vaidlustada üksnes PankrS § 106 lg-s 2 sätestatud erandlikel alustel (tunnustamine võltsitud andmete alusel, koosoleku kokkukutsumisel või pidamisel aset leidnud oluline seadusrikkumine). Nende olemasolu korral tuleb huvitatud isikul taotleda esmalt uue nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumist (PankrS § 106 lg 2) ning üksnes juhul, kui sellist taotlust ei ole rahuldatud,
saab huvitatud isik esitada hagi nõude tunnustamiseks või tunnustatud nõude tunnustamata jätmiseks (PankrS § 106 lg 3) (RKTKm 3-2-1-59-15, p 13).
16.Hagiavalduse kohaselt vaidlustab hageja enda pankrotimenetluses 04.11.2015 tunnustatud kostja nõuet. Kostja nõue tulenes kuriteoga tekitatud kahjust, millises kuriteos hageja Tartu Ringkonnakohtu 09.01.2020 otsusega õigeks mõisteti. Hageja väidab, et tal puudus sisuliselt õiguslik alus kostja nõudele vastuväidete esitamiseks, sest see tugines kriminaalmenetluses esitatud kahtlustusel ning selle alusel esitatud hagil. Kohus hageja käsiteluga ei nõustu.
17.Kriminaalasjas tsiviilhagiga esitatav nn kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõue ei ole materiaalõiguslikult iseseisev nõue - isiku mingi teo lugemine kuriteoks on üksnes karistusõiguslik hinnang, mitte uus iseseisev tegu, millest tekiks eraldiseisev tsiviilõiguslik nõue. Kahju hüvitamise nõue saab põhineda üksnes mingil tsiviilõiguslikul alusel, eelkõige lepingu rikkumisel või deliktil (RKKKo 3-1-1-22-07, p 14.2). Kohus nõustub kostja esindajaga, et vaidlusaluse kostja nõude tunnustamine ei sõltunud vähimalgi määral sellest, kas ja milline karistusõiguslik hinnang antakse hageja tegevusele kriminaalasjas. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus kostja nõue tugineks ebaõigetele (võltsitud) andmetele.
18.Kostja esitas vaidlusaluse nõude hageja pankrotimenetluses 12.08.2015 PankrS § 44 lg 1 alusel üldises korras. PankrS § 44 lg 1 kohaselt pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult PankrS sätestatud korras. Nõuete rahuldamine toimub PankrS sätestatud korras. Nõue pandi hageja pankrotimenetluses kaitsmisele üldises korras (PankrS § 103) ning kuna 04.11.2015 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul ei vaielnud sellele vastu pankrotihaldur ega ükski võlausaldaja, loeti nõue tunnustatuks. Hageja sai esitada haldurile nõuete kohta kirjalikke vastuväiteid enne nõuete kaitsmise koosolekut (PankrS § 101 lg 2) või hiljemalt nõuete kaitsmise koosolekul (PankrS § 104 lg 1 ls 1). Vastuväite esitamist kostja nõudele kohus ei sedastanud. Isegi kui kohus rahuldaks hagi kostja nõude tunnustamata jätmiseks, oleks see hageja pankrotimenetluses ikkagi tunnustatud (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-88-06 p 15) ning rahuldatakse pankrotimenetluses hageja pankrotivara arvel.
19.Pärast nõude tunnustamist ei võeta nõuete kaitsmise koosolekul vastuväiteid selle nõude kohta arvesse, välja arvatud käesoleva seaduse § 106 lõikes 2 nimetatud juhul. Kohus leiab, et nõuete kaitsmise koosolekul puudus nõude uuesti läbivaatamiseks PankrS § 106 lg-s 2 sätestatud olukord. Hageja ei ole tuginenud andmete võltsimisele (PankrS § 106 lg 2 esimene alternatiiv). Teistele PankrS § 106 lg-s 2 nimetatud alternatiividele hageja ei tugine.
20.Kui eeldada, et hagejal on õigus esitada PankrS § 106 lg 3 alusel hagi kohtusse, siis puudub selle rahuldamiseks materiaalõiguslik alus. Eeltoodust tulenevalt kohus jätab TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagiavalduse menetlusse võtmata, kuivõrd hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
21.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 1 kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kuivõrd kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest, siis jäävad menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 372 lg 4 ls 2 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale
kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kohus ei ole küsinud kostja seisukohta hagi menetlusse võtmise kohta. Kuigi kostja esitas taotluse keelduda hagi menetlusse võtmast, siis sellise taotluse eest menetluskulusid kohus hagejalt välja ei mõista. Hagi menetlusse võtmisest keeldumine TsMS § 371 lg 2 alusel on kohtu õigus ja ei sõltu menetlusosalise taotlusest. Eeltoodust tulenevalt seoses hagi menetlusse võtmise otsustamisega seotud kostja menetluskulusid kohus rahaliselt kindlaks ei määra.
22.Kuivõrd kohus rahuldab kostja määruskaebuse, siis jäävad kõik kostja määruskaebusega seotud menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates.
23.Kuivõrd kohus jättis pankrotihaldur Martin Krupi määruskaebuse menetlusse võtmata, sisi tuleb jätta pankrotihalduri Martin Krupi (Krupp) määruskaebusega seotud menetluskulud pankorihalduri Martin Krupi kanda.
24.Kohus tagastab hagilt tasutud riigilõivu sellekohase avalduse esitamisel (TsMS § 150 lg 1 p 2, 4).