Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine

sõlminud, kuna kostja lepingut hagejale ei esitanud. Hageja suunati kohe Soome tööle. Hageja asus Eestist töökoha poole teele 29.07.2019 ning jõudis 30.07.2019 tööandja poolt määratud töö tegemise kohta XXX, kus asub Transport Savikko Yhtiöt Oy (Soome registritunnus 2277155-1) autobaas. Hageja asus talle töö tegemiseks antud veokiga numbrimärgiga XXX tööle 30.07.2019 ning teostas vedusid Soomes, Rootsis ja Norras kuni 04.10.2019. Kõikide vedude alguspunkt oli Transport Savikko Yhtiöt Oy asukoht Soomes, Kempele linnas, kust hageja asus teele, et vedada kaupa Soomes, Rootsis ja Norras asuvatesse sihtpunktidesse. Kõikide vedude ja tööde osas andsid hagejale korraldusi kohapealse ettevõtte Transport Savikko Yhtiöt Oy logistikud. 03.10.2019 lõpetas hageja oma esimese kokkulepitud tööperioodi Soomes (kokkulepe oli, et töö käib perioodiliselt nii, et hageja töötab 2 kuud ning siis 1 kuu on vaba). Kuna hageja pidi Eestisse tagasi pöörduma, siis andis kostja talle korralduse ka veoauto Eestisse toimetada. Hageja jõudis Eestisse 03.10.2019 öösel vastu 04.10.2019 ning ööbis seetõttu veokis. 04.10.2019 toimetas hageja veoki kostja korraldusel remonditöökotta. 11.10.2019 esitas hageja kostjale e-kirja teel digitaalselt allkirjastatud avalduse töölepingu omal soovil lõpetamiseks 26.10.2019 ehk 15-päevase etteteatamisega. Tööandjale vastu tulles esitas hageja 14.10.2019 uue avalduse töölepingu lõpetamiseks tagasiulatuva kuupäevaga, so seisuga 04.10.2019. Kostja on tasunud hagejale töötamise aja eest 1178,14 eurot. Kuna pooled ei ole suulise töölepingu sõlmimisel kohalduvas õiguses kokku leppinud, siis tuleb kohalduv õigus kindlaks teha Rooma I määruse art 8 lg-te 2, 3 ja 4 järgi. Viidatud sätete järgi kohaldub valiku puudumise korral selle riigi õigus, kus või kust töötaja harilikult oma lepingujärgset tööd teeb, kusjuures harilik töö tegemise riik ei muutu ajutiselt teise riiki tööle asumise korral (lg 2). Töölepingu sõlmimise asjaoludest tulenevalt on hageja seisukohal, et töölepingule kohaldub Soome Vabariigi õigus. Hageja on seisukohal, et kui töösuhtele kohaldub Soome õigus tuleb töötaja töötasu arvestada vastavalt Soomes kehtivatele miinimumtasu määradele. Kuna Soomes puudub riiklik palga alammäär ning miinimumtasusid reguleeritakse sektoripõhistes üldkohalduvates kollektiivlepingutes, siis tuleb hageja töötasu arvestada Soome transpordisektoris kehtiva kollektiivlepingu alusel. Hageja on saanud C1E ja CE kategooria juhtimisõiguse XX.XX.XXXX , millest tulenevalt kohaldub talle alla 4-aastase staažiga poolhaagisejuhi (C1E-/CE juhtimisõigus) tunnitasu määr 13,83 eurot ja kahenädalase töötamise perioodi tasu 1106,40 eurot. Hageja on juhikaardi detailseid andmeid aluseks võttes koostanud ülevaatliku tabeli oma tööaja arvestusest, millest nähtub, et perioodil 30.07.2019 – 04.10.2019 on töötundide arv kokku 570 h 13 minutit, sh: 376 h 15 min normaaltööaja tundi ja 193 h 58 min (ca 194 h) ületundi. Ületundide arvestamisel on hageja võtnud arvesse asjaolu, et Soome transpordisektori kollektiivlepingu kohaselt arvestatakse tööaega 2-nädalaste perioodidena, mille normtundide arv täistööajaga töötamise korral on 80 tundi. Hageja poolt koostatud tööaja arvestusest nähtub, et perioodil 30.07.2019 – 04.10.2019 oli kokku 4 tervet kahenädalast perioodi ning viimane ehk 1 poolik kahenädalane periood (10 päeva). Normtundidele vastav hageja tööaeg nimetatud perioodil oli ca 377 h ning sellele vastav hageja töötasu suurus 5213,91 eurot (377 x 13,83 eurot). Ületundide eest oli aga hagejal õigus saada suuremat tasu. Soome transpordisektori kollektiivleping näeb ette, et esimese 12 ületunni eest tuleb tasuda lisatasu 50 % (1,5 kordset töötasu) ning järgmiste ületundide eest 100% (2-kordset töötasu). Hageja poolt koostatud tööaja arvestusest nähtub, et 2-nädalaste perioodide kaupa on hagejal õigus saada ületundide eest tasu järgnevalt: 48 ületunni eest 1,5 kordset töötasu kokku summas 995,76 eurot (48 x 13,83 x 1,5); 146 ületunni eest 2-kordset töötasu kokku summas 4038,36 eurot (146 x 13,83 x 2).

Eeltoodust tulenevalt oleks hageja pidanud Soome transpordisektori kollektiivlepingu alusel saama töötasu koos ületunnitasuga kokku summas 10 248,03 eurot (5213,91 eurot + 995,76 eurot + 4038,36). Kostja on tasunud hagejale kokku 1178,14 eurot, mis brutosummana teeb 1431,33 eurot. Hageja ei pea võimalikuks arvestada töötasuna kostja juhatuse liikme isiklikult kontolt tehtud ülekannet summas 1302 eurot. Ka kostja ise ei ole käsitlenud tehtud makset töötasu väljamaksena, kuna väljamakset ei ole deklareeritud (septembris 2019 tehtud väljamakseid on kostja deklareerinud brutosummas 619,99 eurot ehk netotasuna 578,14 eurot). Kokku on tööandja kogu töötamise aja eest töötasuna deklareerinud väljamakseid kokku summas 1441 eurot (bruto), kuigi väljamaksete ajad deklareeritud andmetes ei vasta tegelikele väljamaksetele. Seega kostja juhatuse liikme poolt tasutud summat ei ole igal juhul töötasu väljamaksena deklareeritud. Seega loeb hageja, et kostja on tasunud töötasu summas 1178,14 eurot, mis brutosummana teeb 1431,33 eurot ning sellest tulenevalt on hagejal kostjalt veel saamata töötasu (sh ületunnitasu) brutosummas 8816,70 eurot (10 248,03 – 1431,33). Hageja on seisukohal, et töö tegemise kohaks tuleb lugeda Soome Vabariik, mis oli ka hageja poolt teostatud kaubavedude alguspunkt, st sealt algasid hageja lähetused Rootsi Kuningriiki ja Norra Kuningriiki. Lähetuse tasude määrad tulenevad Soome transpordisektori kollektiivlepingust. Soome transporditöötajal on õigus saada välislähetuse korral Euroopa riikidesse toidu- ja päevaraha kokku 58,80 eurot päevas. Hageja digitaalse juhikaardi andmetest nähtub, millistes riikides hageja mingitel perioodidel vedusid teostas. Hageja on vastavad andmed ära märkinud ka tööaja arvestuse tabelis. Nendest andmetest tuleneb, et hageja viibis välislähetuses kokku 43 päeva, sh: 30.07.2019 – 05.08.2019 marsruudil Soome, Rootsi, Norra, Soome (7 päeva) 10.08.2019 – 20.08.2019 marsruudil Soome, Rootsi, Norra, Soome (11 päeva) 24.08.2019 – 29.08.2019 marsruudil Soome, Rootsi, Norra, Soome (6 päeva) 04.09.2019 – 18.09.2019 marsruudil Soome, Rootsi, Norra, Soome (15 päeva) 22.09.2019 – 25.09.2019 marsruudil Soome, Rootsi, Norra, Soome (4 päeva). Lähetuspäevade arvu ning Soome kollektiivlepinguga kehtestatud päeva- ja toiduraha määra arvestades oleks hageja pidanud saama lähetuspäevade eest päeva- ja toiduraha kokku 2528,40 eurot. Kuna hageja ei soovi teha täiendavaid kulutusi riigilõivu tasumiseks, siis esitab hageja Soome transpordisektori kollektiivlepingu alusel välislähetuse päeva- ja toiduraha nõude üksnes 1430 euro ulatuses, so samas ulatuses Eesti õiguse alusel nõutava välislähetuse päevarahade nõudega. Alternatiivselt palub hageja kostjalt välja mõista töötasu 1544 eurot (bruto), puhkusehüvitise 225 eurot (bruto) ja välislähetuse päevaraha 1430 eurot (neto) Eesti õiguse alusel. Hageja esitas 3. juunil 2020 hagi tagamise taotluse. Tartu Maakohtu 4. juuni 2020 määrusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse ning arestis US Logistics OÜ pangakontod kõikides Eesti krediidiasutustes, kokku 4639 euro ulatuses.

allkirjastamiseks ettevalmistatud töölepingus. Kokkulepitud kuutasu suurus vastab üldisele palgatasemele rahvusvaheliste vedude valdkonnas. A. A. väide, et töötasu lepiti kokku kalendripäevatasuna, ei ole ka eluliselt usutav, kuivõrd tööandjate üldlevinud praktika on töötasu maksmine tunnitasuna või kuupalgana. Arvestades asjaolu, et A. A. l puudus töökogemus rahvusvaheliste vedude autojuhina ning CE kategooria juhiload oli ta samuti omandanud alles hiljuti, ei ole eluliselt usutav, et US Logistics OÜ nõustus talle maksma töötasu määras, mis ületab valdkonna keskmist töötasu. Arvestades eeltoodut leiab US Logistics OÜ, et A. A. le saamata jäänud töötasu väljamõistmisel ei saa lähtuda tema poolt hagiavalduses esitatud väidetest töötasu arvestamise aluste ja suuruse kohta vaid tuleb lähtuda tegelikult poolte vahel kokkulepitud kuupalga suurusest. A. A. nõuab lisaks saamata jäänud töötasule ka päevarahasid perioodi 01.-15.09.2019 eest 50 eurot/päev, perioodi 16.-30.09.2019 32 eurot/päev ning perioodi 01.-04.10.2019 eest 50 eurot/päev. US Logistic OÜ-le jääb arusaamatuks, millele tuginedes nõuab A. A. päevarahade maksmist eeltoodud summades. US Logistics OÜ ja A. A. ei ole kokku leppinud välislähetuse päevaraha maksmises alammäärast suuremas määras. Seega puudub A. A. l alus nõuda välislähetuses viibitud päevade eest päevarahade maksmist suuremas summas kui 22,37 eurot päevas. Arvestades eeltoodut leiab US Logistics OÜ, et tal oli kohustus maksta A. A. le kogu töötamise aja eest töötasu ja päevaraha alljärgnevalt: 1) Perioodi XX.XX.XXXX – XX.XX.XXXX eest töötasu 620 eurot (bruto) (neto 578,14 eurot) ning päevaraha 693,47 eurot; 2) perioodi 01.09.2019 – 30.09.2019 eest töötasu 620 eurot (bruto) (neto 578,14 eurot) ning päevaraha 671,10 eurot; 3) perioodi 01.10.2019-04.10.2019 eest töötasu 107,83 eurot (bruto) (neto 103,94 eurot) ning päevaraha 89,48 eurot. Kokku oli US Logistics OÜ hinnangul A. A. l õigus perioodi XX.XX.XXXX kuni 04.10.2019 eest saada töötasuna ja päevarahadena 2801,88 eurot (bruto) (neto 2714,27 eurot). Seoses töölepingu lõpetamisega oli US Logistics OÜ täiendavalt kohustatud hüvitama A. A. le kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. A. A. l oli 65 päeva eest kasutamata 5 päeva põhipuhkust, mille eest kuulub hüvitisena väljamaksmisele 103,35 eurot (bruto) (keskmine kalendripäeva tasu 20,67 eurot). US Logistics OÜ on A. A. le perioodil XX.XX.XXXX kuni 04.10.2019 välja maksnud töötasu ja päevarahadena kokku 2480,14 eurot (neto), seejuures on tasutud 23.08.2019 500 eurot selgitusega „Päevarahad ja Avanss“, 10.09.2019 578,14 eurot selgitusega „Palk August“, 25.09.2019 100 eurot selgitusega „Päevarahad ja Avanss“ ning 27.09.2019 US Logistics OÜ juhatuse liikme poolt 1302 eurot selgitusega „ülekanne“. OÜ Logistics on eeltoodust lähtuvalt seisukohal, et A. A. le on täies ulatuses välja makstud töötasu ja päevaraha augustikuu eest ning töötasu septembrikuu eest. Osaliselt, s.o summas 40,71 eurot, on maksmata päevarahad septembrikuu eest. Täies ulatuses on välja maksmata töötasu ja päevarahad 2019 oktoobris töötatud päevade eest ning puhkusehüvitis. Kokku on seega käesolevalt A. A. l saamata töötasu 107,83 eurot (bruto), välislähetuse päevaraha 139,19 eurot ning puhkusehüvitis summas 103,35 eurot (bruto). Kostja ei ole edastanud kohtule omapoolset seisukohta täiendava nõude osas. Kohtu seisukoht ja põhjendused

ilmumata jätmise mõjuvatest põhjustest. Kostjat oli hoiatatud kohtuistungile ilmumata jätmise tagajärgede eest. TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Hageja esindaja taotles asjas tagaseljaotsuse tegemist. Eeltoodust tulenevalt teeb kohus asjas tagaseljaotsuse. Hageja taotles kohtuistungil alternatiivsete nõuete ümberpööramist, st esialgu palub hageja käsitleda töötasunõuet Eesti õigusest tulenevalt ning kui kohus sellel alusel nõuet ei rahuldaks palub hageja rahuldada töötasunõue Soome õiguse alusel.

Hagiavalduse kohaselt pidanuks kostja maksma hagis märgitud ajavahemikul hagejale Soome transpordisektoris kehtiva kollektiivlepingu järgi töötasu 1106,40 eurot kahenädalase töötamise eest või 13,83 eurot tunnis. Hageja poolt koostatud tööaja arvestusest nähtub, et perioodil 30.07.2019 – 04.10.2019 oli kokku 4 tervet kahenädalast perioodi ning viimane ehk 1 poolik kahenädalane periood (10 päeva). Normtundidele vastav hageja tööaeg nimetatud perioodil oli ca 377 h ning sellele vastav hageja töötasu suurus 5213,91 eurot (377 x 13,83 eurot). Ületundide eest oli aga hagejal õigus saada suuremat tasu. Soome transpordisektori kollektiivleping näeb ette, et esimese 12 ületunni eest tuleb tasuda lisatasu 50 % (1,5 kordset töötasu) ning järgmiste ületundide eest 100% (2-kordset töötasu). Hageja poolt koostatud tööaja arvestusest nähtub, et 2-nädalaste perioodide kaupa on hagejal õigus saada ületundide eest tasu järgnevalt: 48 ületunni eest 1,5 kordset töötasu kokku summas 995,76 eurot (48 x 13,83 x 1,5); 146 ületunni eest 2-kordset töötasu kokku summas 4038,36 eurot (146 x 13,83 x 2). Eeltoodust tulenevalt oleks hageja pidanud Soome transpordisektori kollektiivlepingu alusel saama töötasu koos ületunnitasuga kokku summas 10 248,03 eurot (5213,91 eurot + 995,76 eurot + 4038,36). Kuna kostja on tasunud hagejale töötasu summas 1178,14 eurot, mis brutosummana teeb 1431,33 eurot, siis sellest tulenevalt on hagejal kostjalt veel saamata töötasu (sh ületunnitasu) brutosummas 8816,70 eurot (10 248,03 – 1431,33). Lisaks on hageja taotlenud välislähetuse toidu- ja päevarahade väljamõistmist kostjalt. Kuna töö tegemise kohaks tuleb lugeda Soome Vabariik, mis oli ka hageja poolt teostatud kaubavedude alguspunkt, siis sealt algasid hageja lähetused Rootsi Kuningriiki ja Norra Kuningriiki. Lähetuse tasude määrad tulenevad Soome transpordisektori kollektiivlepingust. Soome transporditöötajal on õigus saada välislähetuse korral Euroopa riikidesse toidu- ja päevaraha kokku 58,80 eurot päevas. Hageja taotleb lähetuspäevade eest toidu- ja päevarahade väljamõistmist vähendatud määras, so summas 1430 eurot. Kuna kostja ei ole vastuväiteid esitanud hageja esitatud tööaja arvestustele, ega töötasu ja lähetuspäevade eest päeva- ja toiduraha nõuete suurusele, siis rahuldab kohus hageja nõuded ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja töötasu summas 8816,70 eurot ning lähetuspäevade eest päeva- ja toiduraha summas 1430 eurot. Kuivõrd kohus kohaldab õigust ise, ei saa hageja poolt esitatud nõudeid (eesti või soome õiguse alusel) alusel, lugeda alternatiivseteks nõueteks. Kuivõrd kohus rahuldab hageja nõude Soome õiguse alusel on kohtu hinnangul tegemist hagi täieliku rahuldamisega. TsMS 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Hagi rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel hageja menetluskulud kanda kostjal. Kohus mõistab kostjalt välja õigusabi tasu ja kulude katteks vastavalt menetluskulude nimekirjale ja kohtuistungile kulunud aja eest 1575,50 eurot (50+168+1327,50+30 eurot kohtuistungi kulu 20 minuti ulatuses). Kohtu hinnangul on tegemist vajalike ja mõistlike kuludega, arvestades tsiviilasja mahtu, eelnevat menetlust töövaidluskomisjonis ja välisriigi õiguse kohaldamise ja väljaselgitamise vajalikkust. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.