Puudutatud isikud: Võlgnik: A. U. (isikukood xxxx; elukoht xxxx, e-post: xxxx) Sissenõudja: C. U. (isikukood xxxx; elukoht xxxx) Sissenõudja seaduslik esindaja: D. T. (isikukood xxxx; elukoht xxxx, e-post: xxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta avaldus rahuldamata.
2.Jätta Tallinna kohtutäitur Mati Roodese avaldus A. U. õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks rahuldamata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kuivõrd menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda, ei määra kohus menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada menetluskulude jaotuse osas määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.
Avalduse asjaolud
1.Tallinna kohtutäitur Mati Roodes esitas 03.08.2020.a Harju Maakohtule avalduse võlgnik A. U. õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks. Avalduse kohaselt on kohtutäituri menetluses täiteasi nr 007/2012/87686, mis on algatatud kohtuotsuse 16.08.2013 tsiviilasjas 2-13-26803 ja sissenõudja avalduse alusel. Nõude sisuks täitemenetluses on elatise võlg seisuga 03.08.2020 summas 13987,49 eurot. Täitmisteade edastati võlgnikule posti teel ja kohtutäitur edastas võlgnikule e-posti teel hoiatuse juhilubade peatamiseks.
2.Kohtutäitur taotleb kohtult täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1773 lg 1 alusel võlgniku A. U. mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamist või selle andmise keelamist. Võlgniku seisukoht
3.Võlgnik on osaliselt täitnud elatise maksmise kohustust. Võlgnikul puudub kindel töökoht ja ta elatub juhutöödest. Võlgnikul on kolm ülalpeetavat: xxxx, xxxx ja xxxx. Uue abikaasaga on võlgnikul xxxx ja xxxx aastased ühised lapsed. Peres käib võlgnik ainsana tööl, abikaasa käib koolis ja on kodune. Pere elukoht on väikeses linnas ja vabu töökohti praktiliselt ei ole. Võlgniku töö ja sissetulek sõltub auto olemasolust, kuna enamus tööga seotud objektid asuvad ca 100 km kodust eemal. Võlgnik on nõus tasuma igakuiselt 145 eurot alates septembrist 2020.a. Sissenõudja seisukoht
5.Kohus, tutvunud avalduse ning selle põhjendustega, leiab, et avaldaja avaldus võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks tuleb jätta rahuldamata.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 17 ning TMS § 1774 lg 1 kohaselt vaatab kohus kohtutäituri poolt esitatud avalduse õiguse piiramiseks läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
7.Vaidlust ei ole, et võlgnik elatist temalt kohtuotsusega väljamõistetud suuruses tasunud ei ole. Vaidlust ei ole, et kohtutäituril ei ole õnnestunud võlgniku vara arvelt elatise nõuet täita.
Vaidlust ei ole ka selles, et võlgnik ei ole täitemenetluses sissenõutavaid summasid vabatahtlikult tasunud. Asjas on tõendatud, et sissenõudja esitas kohtutäiturile avalduse, millega andis nõusoleku võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks kohtu kaudu (tlk 2). Vaidlust ei ole, et võlgnik omab ABC kategooria juhtimisõigust.
8.Alus käesoleva avalduse rahuldamiseks tuleneb TMS § 1772 lg 1 punktist 2, mille kohaselt kohus võib sissenõudja nõusolekul ja kohtutäituri avalduse alusel, millele on eelnenud võlgniku hoiatamine, määrusega tähtajatult peatada võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse, kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku arvel.
9.TMS § 1772 lg 1 kohaldamise eelduseks on kolmekuulise ajavahemiku tuvastamine, mille jooksul on elatis korrapäraselt maksmata, samuti selle aja jooksul tekkinud võlgnevuse suuruse tuvastamine. Käesolevas tsiviilasjas on tuvastatud, et C. U. täitmisavalduse alusel on Tallinna kohtutäitur Mati Roodese menetluses täiteasi nr 007/2012/87686 ning nimetatud täitemenetluse aluseks on Tartu Maakohtu 16.08.2013 kohtuotsus tsiviilasjas 213-26803, mille kohaselt on A. U. kohustatud tasuma C. U. ülalpidamiseks elatist alates 27.05.2013 summas 160 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seisuga 03.08.2020 on elatise võlg 13987, 49 eurot.
10.TMS § 1774 lg 2 p 2 kohaldamiseks peab võlgnik tõendama, et ta on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ning tasunud vähemalt ühe kuu elatise. Asja materjalidest nähtub, et võlgnik on sissenõudjaga saavutanud kokkuleppe, et võlgnik tasub lapse ülalpidamiseks igakuiselt 145 eurot. Seda väidet kinnitab D. T.i poolt kohtule saadetud 10.09.2020 e-kiri (tlk 16), milles sissenõudja nõustub elatise igakuise summaga 145 eurot. Võlgnik peab tõendama, et ta on tasunud vähemalt ühe kuu elatise. Võlgniku 08.09.2020 vastusest selgub, et võlgnik on nõus tasuma igakuiselt 145 eurot alates septembrist 2020.a. Võlgnik ei soovi määrata kindlat makse kuupäeva, sest võlgnikul puudub kindel palgapäev kuivõrd võlgnik saab tulu juhutöödest. Võlgnik esitas kohtule maksekorraldused, mis tõendavad, et võlgnik tasus septembri kuu eest lapse ülalpidamiseks 26.09.2020 summas 75 eurot ja 02.10.2020 summas 70 eurot. Seega tasus võlgnik kokkulepitud elatise 145 eurot septembri kuu eest. Samuti kinnitas võlgnik 23.10.2020 ekirjas, et tasub lähiajal ka oktoobrikuu eest elatisraha 145 eurot. Võlgnik on oma käitumisega näidanud üles senise elukorralduse muutmist selliselt, et lapsele C. U.`le oleks tagatud igakuine ülalpidamine kokkulepitud elatise maksmise näol.
11.Võlgniku õiguste piiramisel tuleb mh vastata küsimusele, kas selline piirang aitab kaasa väljamõistetud elatise maksmise kohustusele (vt RKTKm 2-16-14071, p 18.1). Võlgnik tõi esile, et tema ehitussektoris tehtava töö iseloomust tulenevalt sõidab ta autoga Eestis ja kohati ka Baltikumis ning vajab autot tööriistade transportimiseks. Töökuulutused Kuldses Börsis kinnitavad, et võlgnik teeb xxxx nii Eestimaa piires kui ka väljaspool Eestit ning tal on vaja transpordivahendit tööriistade ja ehitusmaterjalide transpordiks. Võlgnik töötab xxxx ja enamus tööd tulevad võlgnikule soovituste kaudu ning tööde saamiseks on võlgnikul aktiivselt üleval töökuulutused Kuldses Börsis: xxxx xxxx
12.Kohus leiab, et juhtimisõiguse piiramine (ja seetõttu töövõimaluste ahenemine või töötuks jäämine) takistab oluliselt võlgniku toimetulekut ja tema olukorda. Võlgnikul on kolm ülalpeetavat last: xxxx, xxxx ja xxxx. Peres käib võlgnik ainsana tööl, abikaasa käib koolis
ja on kodune. Pere elukoht on väikeses linnas xxxx ja vabu töökohti praktiliselt ei ole. Võlgniku töö ja sissetulek sõltub auto olemasolust, kuna enamus tööga seotud objektid asuvad kodust eemal. Tegemist on kohtupraktika kohaselt võimaliku mõjuva põhjusega, mida kohus peaks võlgniku väidete alusel kontrollima (vt RKTKm 2-16-14071, p 20). Riigikohus on selgitanud, et võlgnikule peab jääma võimalus tõendada, et tema elukohas või mõistlikus kauguses elukohast ei ole võimalik leida sama töötasuga või tasuvamat tööd või et mingil põhjusel ei ole tal võimalik pakutavat tööd leida või vastu võtta (vt RKTKm 2-16-14071, p 14.2). Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt välja toodud asjaoludest võib järeldada, et juhtimisõiguse puudumine võib kitsendada võlgniku töö leidmise võimalusi ja seeläbi ka sissetuleku teenimise võimalust pere ja laste ülalpidamiseks.
13.Võlgniku õiguste piiramise eesmärk ei ole võlgniku karistamine tehtu eest (elatisraha tasumata jätmine), vaid nimetatud meede on pigem tõkend, mis peaks sundima võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma või esitama mõjuva põhjuse, miks ta seda teha ei saa (vt RKTKm 2-16-12071, p 12). Riigikohtu praktika kohaselt ei või võlgniku õigusi piirata üksnes põhjendusel, et võlgnikult on elatis välja mõistetud ja ta ei ole seda nõuetekohaselt tasunud. Taotletava abinõu kohaldamise kohasust tuleb hinnata sellest aspektist, kas see sunniks võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma (vt RKTKm 2-16-14071, p 18.3). Võlgniku õiguste piiramist ei saa põhjendada sellega, et elatise võlgnevus on tekkinud pikema aja jooksul. Kohus peab sisuliselt kontrollima, kas võlgniku õiguste piiramise eeldused on konkreetsel juhul täidetud, ja mh hindama seda, kas meetmel võib tegelikult olla võlgnikule elatist tasuma innustavat mõju (vt RKTKm 2-17-4751, p 20).
14.Kohus on seisukohal, et võlgniku õiguste peatamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema kõigi ülalpeetavate toimetulekut. Käesoleval juhul ei ole kohtu arvates põhistatud, et puudutatud isiku õiguste piiramisel oleks tegemist sobiva abinõuga elatise maksmise kohustuse täitmisele kaasaaitamiseks. Lähtudes eeltoodust tuleb avaldaja avalduse võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks ja nende andmise keelamiseks tuleb jätta rahuldamata.
15.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades kohtule esitatud nõuet ning avalduse aluseks olevaid asjaolusid, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste enda kanda. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks.
16.TsMS § 660 lg 3 kohaselt saab hagita menetluses tehtud määruse peale edasi kaevata üksnes seadusega sätestatud juhul. TMS § 1774 lg 6 järgi saab määrust vaidlustada üksnes siis, kui kohus rahuldab kohtutäituri avalduse lapse elatise võlgniku õiguste piiramiseks. Kuna avaldus jääb rahuldamata, siis ei ole võimalik määrust selles osas vaidlustada. Kohtumäärus on vaidlustatav menetluskulude jaotuse osas (TsMS § 178 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.