Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar
Määruse tegemise aeg ja koht
26. oktoober 2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-13891
Tsiviilasi
Sihtasutuse Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku taotlus XX suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja esialgse õiguskaitse pikendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 25. septembri 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Avaldaja Sihtasutus Pärnu Haigla (registrikood 90004527) esindajad ringkonnakohtus Puudutud isik XX (isikukood XXXXXXXXXXX), määratud esindaja vandeadvokaat Ants Nõmmik Harku vald (Harku Vallavalitsuse kaudu) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Tutvunud avalduse ja sellele lisatud puudutatud isiku tervislikku seisundit kajastavate dokumentidega ning kuulanud ära isiklikult puudutatud isiku ja tema raviarsti, leidis maakohus, et esialgse õiguskaitse pikendamise eeldused 40 päevani on täidetud. Maakohus tugines PsAS § 11 lg-le 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg 5 teisele lausele. Puudutatud isikul on diagnoositud (maniakaalne) skisoafektiivne häire, kuigi isik ise eitab psühhiaatrilist diagnoosi ja haigusseisundit, väites, et on varem haiglas olnud seoses depressiooniga. Puudutatud isikul ei ole saadud ravile vaatamata tekkinud arusaamist enda haigusest ega ravivajadusest. Tema seisundi parandamiseks on hädavajalik regulaarne ravi kontrollitud ja stabiilses keskkonnas pikema aja kui nelja päeva jooksul. Haiglaravil olles puudutatud isiku seisund halvenes. Kuna isik on praegu agiteeritud ega nõustu raviga, ei ole alust oodata, et 27. septembriks 2020 puudutatud isiku haiglaravi vajadus ära langeb või et tal tekib haiguskriitika ja ravisoostumus. Puudutatud isik ei ole suuteline enda olukorda adekvaatselt hindama ega langetama teadlikku otsust ravikokkuleppe sõlmimiseks. Seetõttu ei ole muu psühhiaatriline abi praegu küllaldane ega võimalik. Puudutatud isiku ohtlikkust eelkõige teistele kinnitavad hospitaliseerimisele eelnenud ja järgnenud asjaolud. Haiglas olles ründas puudutatud isik füüsiliselt õdesid. Ärakuulamisel oli puudutatud isik täiesti ebaadekvaatne, andis vastukäivaid selgitusi enda elukorralduse kohta ning ründas verbaalselt raviarsti. Ravita jäämisel võib puudutatud isiku haigus süveneda ja sellega kahjustub ka tema enda tervis veelgi. See omakorda vähendab tema sotsiaalset toimetulekut ühiskonnaliikmena ning suutlikkust enda eest hoolitseda.
Puudutatud isiku käitumine on olnud enne hospitaliseerimist ja haiglas viibides ebaadekvaatne ja agressiivne, mida tõendavad kiirabikaart ja vägivallajuhtumi teavituslehed (dtl 5, 8-12). Veendumus, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, on tekkinud määratud esindajal ja maakohtul isiku ärakuulamisel (dtl 51-52). Täidetud on ka PsAS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldus, s.o et haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut, ning PsAS § 11 lg 1 p 3 tingimus, st et muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Maakohus on teinud kindlaks, et puudutatud isikule ei piisa muudest psühhiaatrilise abi meetmetest, sest tal puudub haiguskriitika ning tema koostöövalmidus raviks puudub.
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.