Tallinna Ringkonnakohus Janar Jäätma, Virgo Saarmets, Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
21. oktoober 2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-9679
Tsiviilasi
YY kaebus kohtutäitur Rocki Alberti 15.05.2020 ja 26.06.2020 otsustele täiteasjas nr 176/2018/379
Menetlusosalised
Avaldaja YY (isikukood lepinguline esindaja Jüri Reede
XXXXXXXXXXX),
Vaidlustatud kohtulahendid
Puudutatud isik kohtutäitur Rocki Albert Pärnu Maakohtu 24.07.2020 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
YY määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta YY määruskaebus rahuldamata ja Pärnu Maakohtu 24.07.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-20-9679 muutmata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud YY kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 3; tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696 lg 1, § 698 lg-d 1 ja 2).
Kohtutäitur Rocki Albert on algatanud Omega Laen AS-i 09.03.2018 avalduse alusel YY (avaldaja, võlgnik) suhtes täitemenetluse (täiteasi nr 176/2018/379). Täitedokumendiks on 29.01.2016 notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette avaldaja kohustuse alluda
2-20-9679 hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks kohesele sundtäitmisele. Nõude sisuks on hüpoteegiga tagatud võlanõue, mis tuleneb Omega Laen AS-i ja Estojust Osaühingu vahel 29.01.2016 sõlmitud laenulepingust ja selle lisadest.
2.Kohtutäitur koostas 15.05.2020 tasu väljamõistmise otsuse, millega ta tühistas enda 13.03.2018 tasu väljamõistmise otsuse ja määras uue kohtutäituri tasu, lähtudes kehtivast seadusest ja kohtumenetluse käigus vähendatud nõudest.
3.Avaldaja esitas 08.06.2020 kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri 15.05.2020 tasu väljamõistmise otsuse tühistamiseks. Kohtutäituri tasuotsus on vastuolus põhiseaduse (PS) §-ga 10. Kohtutäituri otsus on õigustloov akt, mis on ühtlasi täitedokument ja peab seega kohustatud isiku jaoks olema selge ja üheselt mõistetav. Kohtutäituri tasuotsusest ei saa aru, mis kohustus on avaldajale pandud. Selle resolutsioon on ebamäärane ja seotud viidetega erinevatele õigusnormidele. Avaldajal ei ole võimalik piisava selgusega ette näha, missuguse õigusliku tagajärje tema üks või teine tegevus kaasa toob ja milline otsuses märgitud summa tuleb tasuda. Kohtutäituri tasuotsust ei peaks selle täitmiseks olema vaja tõlgendada. Kohtutäitur on pannud avaldajale kohustuse tasuda viis erinevat summat erinevatel õiguslikel alustel, sh kolm täitemenetluse alustamise tasu ja kaks kohtutäituri põhitasu. See on vastuolus kohtutäituri seaduse (KTS) § 29 lg-ga 1 ja § 31 lg 2 pga
4.Samuti ei ole järgitud kohtutäiturimäärustiku lisaks 9 olevat kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse vormi. Kohtutäituri tasuotsus on õigusvastane ja tuleb tühistada ning kohtutäituril tuleb teha seaduse nõuetele vastav tasu väljamõistmise otsus.
4.Kohtutäitur jättis 26.06.2020 otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur on tasuotsuses täitnud KTS § 31 lg 2 tingimused. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus esitatakse võlgnikule koos täitmisteatega ning võlgnikul on võimalik kujundada maksmisele kuuluva tasu suurust. Kohtutäituri tasuotsuses alternatiivsete õiguslike käsitluste esitamine ei muuda seda ebaselgeks ega õigusvastaseks. Kohtutäitur on lähtunud ka KTS § 32 lg-st 4. Edasise täitemenetluse käigus võib selguda, et nõue rahuldatakse vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul ja sellisel juhul on kohtutäituril õigus nõuda üksnes täitemenetluse alustamise tasu. Kui aga nõue rahuldatakse täitemenetluses vaid osaliselt või sissenõudja esitab avalduse täitemenetluse lõpetamiseks, peab kohtutäitur tegema uue tasuotsuse tegelikult sissenõutavaks muutunud tasu kohta. Kohtutäitur möönab, et tasuotsuses on üleliigsed viited KTS § 34 lg-le 3 ja § 401 lg-le 1, kuna oli selge, et KTS § 34 lg-s 3 sätestatud täitemenetluse alustamise tasu ei rakendu ning nõude täitmine elektroonilise arestimissüsteemi vahendusel ei ole võimalik. Kohtutäitur parandab tasuotsust sellest lähtuvalt. Kohtutäiturid võivad vajadusel kohtutäiturimäärustiku lisadeks olevaid aktivorme täiendada.
5.Avaldaja esitas 05.07.2020 Pärnu Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada kohtutäituri 26.06.2020 otsus ja 15.05.2020 tasu väljamõistmise otsuse ning kohustada kohtutäiturit tegema seaduse nõuetele vastav tasu väljamõistmise otsus. Koos kaebusega esitas avaldaja ka taotluse täitemenetluse peatamiseks kaebuse lõpliku lahendamiseni. Kohtutäituri tasuotsuse õigusvastasuse osas jääb avaldaja oma 08.06.2020 kaebuses esitatu juurde. 2(6)
2-20-9679 Kohtutäituri 26.06.2020 otsus on õigusvastane vastuolu tõttu PS §-st 10 tuleneva õiguskindluse põhimõttega ning rikub PS § 13 lg-st 2 tulenevat riigivõimu omavoli keeldu. Nimetatud otsuse resolutsioon ja põhjendav osa on vasturääkivad. Kuigi resolutsiooni järgi on kohtutäitur jätnud kaebuse rahuldamata, nähtub kohtutäituri 26.06.2020 otsuse põhjendavast osast, et kohtutäitur muudab oma tasuotsust. Nii formaalselt kui ka materiaalselt on tegemist kohtutäituri tasuotsuse osalise tühistamisega, mistõttu on kohtutäituri 26.06.2020 otsuse resolutsioon õigusvastane. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus on võrreldav kohtuotsusega, kuna mõlemad on täitedokumendid. Riigikohus on toonitanud, et kohtuotsus ei või olla vastuoluline ja sama kehtib ka kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse kohta. Olukord, kus kohtutäitur teeb otsuse põhjendavas osas ühe otsustuse, kuid resolutsioonis ütleb vastupidist, on õigusvastane. Kohtutäituri tasuotsuse ja seda muutva kohtutäituri 26.06.2020 otsuse täitmisele pööramise korral tõusetuvad kindlasti uued vaidlused ning nende vältimiseks tuleb viidatud otsused tühistada ning kohustada kohtutäiturit tegema seaduse nõuetele vastav tasuotsus. Menetlusökonoomia printsiipi arvestades tuleb täitemenetlus TMS § 218 lg 2 alusel peatada kuni kaebuse lõpliku lahendamiseni. Täitemenetluse peatamine aitab välistada vaidlusaluse küsimusega seotud ja kohtutäituri uutest toimingutest tõusetuvate uute õigusvaidlustega kohtule asjatu töökoormuse langemist. Arvestada tuleb, et avaldaja on kohtutäiturile esitanud kaebuse vabatahtliku täitmise tähtaja õigeks määramiseks ning sellest sõltub kohtutäituri tasu sissenõutavaks muutumise aeg, mis omakorda eeldab kohtutäituri tasu seaduslikkust.
6.Pärnu Maakohus jättis 24.07.2020 määrusega avaldaja kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu jättis maakohus avaldaja kanda ja ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kohus jättis avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse 09.07.2020 määrusega käiguta ja andis avaldajale tähtaja sellelt riigilõivu 50 eurot tasumiseks. Avaldaja riigilõivu tähtaegselt ei tasunud, mistõttu jääb avaldaja esialgse õiguskaitse taotlus TsMS § 4771 lg 2 teise lause ja § 384 lg 2 alusel rahuldamata. Täitmisavaldus esitati 09.03.2018 ja tsiviilasja nr 2-18-5546 materjalidest nähtuvalt oli täitemenetlus perioodil 11.04.2018 kuni 30.03.2020 peatatud. Kohtutäituri 15.05.2020 tasu väljamõistmise otsus on esmane tasuotsus, mis ei ole vähemalt osaliselt sissenõutav, vaid on informatiivne ja selgitab võlgnikule, millised on kohtutäituri tasu nõuded sõltuvalt nii täitmisel oleva nõude summast kui ka selle rahuldamise viisist. Kaebusest ei nähtu, kuidas vaidlustatud otsused rikuvad avaldaja subjektiivseid õigusi. Ekslik on avaldaja seiskoht, et kohtutäituri tasuotsus on täitedokument. Kohtutäituri tasuotsus vastab KTS § 31 nõuetele ning ei ole ebaselge ega muul põhjusel õigusvastane. Kohtutäituri tasuotsus sisaldab küll mitmeid tasusid, kuid need on esitatud tabeli kujul selgelt ja märkega, et täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri tasu sõltuvad nõude summast, nõude rahuldamise viisist ja kulutustest, mida tehakse võlgnikule täitmisteate kättetoimetamisel. Avaldaja ei ole vaidlustanud ühtegi konkreetset tasumäära ning need ei ole ebaseaduslikud. Avaldaja kaebus jääb seega rahuldamata. Riigilõiv jääb TsMS § 172 lg 10 alusel avaldaja kanda, ülejäänud menetluskulud jäävad TsMS § 175 lg-st 31 lähtuvalt menetlusosaliste endi kanda.
3(6)
2-20-9679
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.YY taotleb määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist, kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist ning menetluskulude kohtutäituri kanda jätmist. Avaldaja jääb varem esitatud seisukohtade juurde. Maakohus on võtnud ühe määrusega kaebuse menetlusse ja lahendanud selle sisuliselt, mis on menetlusõiguse oluline rikkumine. TsMS § 477 lg 1 koosmõjus §-ga 393 kohustab kohut pärast avalduse menetlusse võtmist teatama sellest viivitamata menetlusosalisi ning andma neile võimaluse esitada oma seisukoht. Kohtule TMS § 218 lg-s 2 antud õigus otsustada kaebuse lahendamiseni täitemenetluse peatamise küsimus koostoimes TMS §-iga 45 ei ole esialgse õiguskaitse (hagi tagamise) küsimuse lahendamine tsiviilkohtumenetluse seadustiku tähenduses. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 ei kehtesta sellise toimingu eest riigilõivu tasumise kohustust. Maakohus rikkus seega täitemenetluse peatamise taotluse rahuldamata jätmisel riigilõivu tasumata jätmise tõttu oluliselt menetlusõigust. Kui täitemenetluse raames toimuvale kaebemenetlusele kohaldataks hagita menetluse reegleid, tuleks esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamisel lähtuda TsMS § 378 lg-s 1 sätestatud abinõudest, mis muudaks TMS § 45 ja § 218 lg 2 sisutühjaks, kuna kohus saaks esialgse õiguskaitse korras kohaldada mistahes meedet. TMS § 45 ja § 218 lg 2 alusel täitemenetluse peatamine kaebuse lahendamise ajaks ei ole seega esialgse õiguskaitse kohaldamine tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes ning nende sätete kohaldamise alused erinevad esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamise alustest. Maakohus ei ole mõistnud kaebuse alust. Kohtutäituri 26.06.2020 otsuse vaidlustamise aluseks on selle resolutsiooni ja põhjendava osa vasturääkivus. Kohtutäitur on 26.06.2020 otsuses möönnud, et tema tasuotsus ei olnud õige, kuid on põhjendamatult jätnud selle 26.06.2020 otsuse resolutsiooniga muutmata. Õigusi ja kohustusi saab samas luua vaid õigustloova akti resolutsioon. Maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust, kuna ei ole võtnud seisukohta avaldaja väite osas, et kohtutäituri 26.06.2020 otsus on õigusvastane selle resolutsiooni ja põhjendava osa vasturääkivuse tõttu. Avaldaja on kaebuses pikalt selgitanud, kuidas vaidlustatud otsused rikuvad tema subjektiivseid õigusi, mistõttu on ebaõige maakohtu seisukoht, et kaebusest see ei nähtu. Lisaks on kohtutäitur 26.06.2020 otsuses möönnud oma tasuotsuse ebaselgust (õiguskindluse printsiibi rikkumine) ja otsustanud seda muuta.
8.Maakohus keeldus 18.08.2020 määrusega TsMS § 4771 lg 2 ja § 390 lg 1 esimese lause alusel avaldaja määruskaebuse menetlusse võtmisest osas, milles avaldaja vaidlustab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist. Ülejäänud osas võttis maakohus avaldaja määruskaebuse menetlusse.
9.Kohtutäitur taotleb vastuses määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulude avaldaja kanda jätmist, jäädes 26.06.2020 otsuses toodud seisukohtade juurde.
4(6)
2-20-9679 Kohtutäitur parandas 26.06.2020 otsusega oma tasuotsust, jättes sellest välja üleliigsed viited kohtutäituri seaduse sätetele. Parandus ei mõjutanud kohtutäituri tasuotsust sisuliselt. Tasud on määratud tasuotsuses õigesti.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna selle tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 ple 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata.
11.Avaldaja vaidlustab määruskaebuses maakohtu määrust osas, milles maakohus jättis avaldaja kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse osas. Maakohus on 18.08.2020 määrusega keeldunud avaldaja määruskaebuse menetlusse võtmisest osas, milles ta vaidlustab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist ning maakohtu vastav määrus on jõustunud. Ringkonnakohus kontrollib seega maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes avaldaja kaebuse rahuldamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas.
12.Avaldaja seisukoht, et riigilõivu ei tule tasuda täitemenetluse peatamise taotluselt asjas, milles kohus vaatab läbi kaebust kohtutäituri otsuse või tegevuse peale, ei ole õige. Kaebusi kohtutäitur otsuse peale vaatab kohus TMS § 218 lg 2 esimese lausest ja TsMS § 475 lg 1 p-st 15 lähtuvalt läbi hagita menetluses, st kohalduvad hagita menetluse sätted. TsMS § 4771 lg 1 järgi saab hagita menetluses esialgset õiguskaitset kohaldada üksnes seaduses sätestatud juhul. TMS § 218 lg 2 teise lause puhul ongi tegemist seaduses sätestatud juhuga, mis võimaldab kohaldada kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebust läbi vaadates esialgse õiguskaitse abinõuna täitemenetluse peatamist (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne. V. Kõve jt (koost). Tallinn, 2018, lk 82, p 3.1.2.b). Kuna esialgsele õiguskaitsele kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut (TsMS § 4771 lg 2 teine lause), pidi avaldaja RLS § 59 lg 17 alusel tasuma täitemenetluse peatamise taotluselt riigilõivu 50 eurot. Avaldaja seda puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja jooksul ei teinud, mistõttu jättis maakohus avaldaja täitemenetluse peatamise taotluse TsMS § 384 lg 2 teise lause alusel õigesti rahuldamata. Avaldaja viide TMS §-le 45 ei ole õige, kuna see reguleerib täitemenetluse peatamist kohtu poolt võlgniku avalduse alusel ning sellel ei ole seost TMS §-des 217 ja 218 reguleeritud kaebemenetlusega.
13.Avaldaja leiab määruskaebuses, et maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõigust, kuna on ühe ja sama määrusega võtnud kaebuse menetlusse ja selle lahendanud ning jätnud seetõttu küsimata kohtutäituri seisukoha kaebusele. TsMS § 477 lg 1 kaudu kohalduvad hagita menetluses ka hagimenetlust reguleerivad eelmenetluse sätted (TsMS § 392 jj), arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Menetlusosalistele tuleb avaldusest teatada (TsMS § 393), aga üldjuhul ei ole kohtul kohustust avaldust menetlusosalistele kätte toimetada (TsMS § 477 lg 9) ning menetlusosalistel ei ole kohustust avaldusele vastata.
5(6)
2-20-9679 Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks kohtutäiturit enne kaebuse lahendamist kaebusest teatanud. Samas ei too viidatud rikkumine kaasa vaidlustatud määruse tühistamist. Avaldaja õigusi ei ole sellega rikutud ja kohtutäitur on saanud oma seisukoha esitada vastuses määruskaebusele.
14.Avaldaja on seisukohal, et maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust, kuna ei ole võtnud seisukohta avaldaja väite osas, et kohtutäituri 26.06.2020 otsus on õigusvastane põhjusel, et selle resolutsioon ja põhjendused on vasturääkivad. Kohtutäitur on 26.06.2020 otsusega jätnud avaldaja 08.06.2020 kaebuse rahuldamata, kuid möönnud, et kohtutäituri tasuotsuses sisalduvad viited KTS § 34 lg-le 3 ja § 401 lg-le 1 on üleliigsed ning sellest lähtuvalt kohtutäituri tasuotsust parandanud ja jätnud sellest vastavad viited välja. Kohtutäitur ei ole seeläbi avaldaja 08.06.2020 kaebust rahuldanud, vaid muutnud osaliselt oma esialgse otsuse põhjendusi ja jätnud sellest välja mittevajalikud viited õigusaktidele. Viidete väljajätmine ei toonud kaasa resolutsiooni muutmist. Vaidlus puudub selles, et kohtutäituri tasuotsuses märgitud tasude suurused vastavad seadusele. Kohtutäituri tasuotsuses sisalduvale kohtutäituri tasudega tabelile eelneb selgitus, et kohtutäitur nõuab tasu lähtuvalt nõude summast, nõude rahuldamise viisist ja kulutustest, mida tehakse täitmisteate võlgnikule kättetoimetamiseks. Kohtutäitur ei nõudnud seega veel ühtegi konkreetset väljatoodud tasu, kuna nii täitemenetluse alustamise kui ka kohtutäituri põhitasu lõplikud suurused olid lahtised. Selliselt ei saanud kohtutäituri tasuotsus rikkuda ka avaldaja õigusi. Kohtutäitur võis selguse mõttes oma tasuotsust küll parandada, kuid kohtutäituri tasuotsuse tühistamiseks ja avaldaja 08.06.2020 kaebuse rahuldamiseks alust ei olnud.
15.Avaldaja ei ole esile toonud muid asjaolusid, mis annaks alust kohtutäituri 26.06.2020 otsuse tühistamiseks. Kohtutäitur on 26.06.2020 otsuses võtnud seisukoha kõigi avaldaja 08.06.2020 kaebuses esitatud väidete kohta ning jätnud selle põhjendatult rahuldamata. Seetõttu on maakohus jätnud põhjendatult rahuldamata ka avaldaja kaebuse kohtutäituri 26.06.2020 ja 15.05.2020 otsuste peale. Eelnevast lähtuvalt puudub alus vaidlustatud määruse tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks, samuti menetluskulude jaotuse muutmiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
16.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Lisaks avaldajale on menetluses osalenud üksnes kohtutäitur. TsMS § 175 lg 31 kohaselt ei hüvitata kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid. Eeltoodust tulenevalt puuduvad hüvitatavad menetluskulud.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.