Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus E. E. vastu võlgnevuse nõudes
Hagi hind
11 497.37 eurot
Menetlusosalised
Hageja: OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479, asukoht: XXX), lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (epost: XXX); Kostja: E. E. (isikukood XXX, elukoht: XXX).
Asja läbivaatamise kuupäev
12. august 2025 / Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada hageja tagaseljaotsusega.
taotlus
tagaseljaotsuse
tegemiseks
ning
rahuldada
hagi
2.Välja mõista kostjalt E. E.’lt hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks 10 712 (kümme tuhat seitsesada kaksteist) eurot ja 85 senti (sh lepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 8 421.62 eurot, intress 268.18 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulud 15 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1 998.05 eurot).
3.Välja mõista kostjalt E. E.’lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks lepingust nr XXX tulenev viivis alates 26.04.2025 kuni põhinõude summas 8 421.62 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 8,9% aastas, kuid kokku mitte rohkem kui 8 421.62 eurot.
4.Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt E. E.’lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud kokku summas 1 178 (üks tuhat ükssada seitsekümmend kaheksa) eurot (sh riigilõiv 840 eurot ja õigusabikulud 338 eurot). 1 (5)
2-25-6433
5.Välja mõista kostjalt E. E.’lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (1 178 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, riigilõiv summas 595 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 25.04.2025 Viru Maakohtule hagi E. E. vastu põhivõlgnevuse 8 421.62 eurot, intressi 268.18 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulude 15 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1 998.05 eurot ja edaspidise viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt AS I (edaspidi märgitud kui esialgne võlausaldaja) ja E. E. (edaspidi kui kostja) kostja sõlmisid 11.01.2021 tarbijakrediidilepingu nr. XXX, mille alusel sai kostja laenu. Lepingu nr. XXX kohaselt on krediidi kulukuse määr 10,73% aastas ja intressimäär 8,90% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 9 900 eurot, intressimäära 8,90%, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva 15.01.2027, osamaksete arv 72, laenulepingu sõlmimise tasu 198,00 eurot, igakuine lepingu haldustasu 2,50 eurot kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitule. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 4.08.2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse e-tähtkirjana, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 25.08.2022 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta e-tähtkirjana, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
2.Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu summas 9 900 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 1 478.38 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 8 421.62 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 8 421.62 eurot.
3.Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 8.9% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 16. osamaksest, s.o 15.05.2022 kuni ülesütlemiseni, s.o 25.08.2022 summas 268.18 eurot. Intress perioodi 16.08.2022 kuni 25.08.2022 eest on 19.63 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on kostjal intressivõlgnevus summas 268.18 eurot. 2 (5)
2-25-6433
4.Vastavalt 11.01.2021 sõlmitud laenulepingule ja maksegraafikule on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldamise tasu, mis on laenuandmete kohaselt 2.50 eurot kuus. 25.08.2022.a. laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 15.05.2022 - 15.08.2022 osamaksete laenuhaldustasud, s.o. 10 eurot. Tulenevalt eeltoodust on laenuhaldustasu võlgnevus summas 10 eurot.
5.Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja sissenõudekulude summa 50 eurot kujunemine: 11.10.2022. esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot; 27.06.2023. a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot; 9.04.2024. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot.
6.Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 8 421.62 eurot lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates s.o 15.05.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 25.04.2025 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 8,9% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 6.1. Hageja nõuab viivist summas 1 998.05 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 8 421.62 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 26.04.2025 lepingujärgse viivisemääras s.o 8.9% aastas.
7.Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4031 lg 1 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Hageja on omandanud teabe lähtudes VÕS § 4034 lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Tulenevalt KAVS § 49 on krediidiandjal kohustus kontrollida laenutaotleja sissetulekut ning veenduda tema maksevõimekuses. Muu hulgas kontrollib laenuhaldur analüüsi raames ka kliendi igakuiseid kohustusi. Tulenevalt sellest, et krediidiandjatele ei ole sätestatud mitte ühegi regulatsiooniga sissetulekute ning kohustuste suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude väljastamise puhul maksimaalseks suhtarvuks 50%), siis lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Hageja on hinnanud kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud positiivsete otsuseni. Hageja on seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud Maksu- ja Tolliametilt. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist tuvastanud, et tarbija igakuine sissetulek on ca 1 871 eurot ja lepingu igakuine osamakse suurus on 184.76 eurot. Seega moodustab krediidilepingu järgne igakuine osamakse tarbija igakuisest sissetulekust ca 10%. Väljaminekuteks oli kostja taotluses märkinud 550 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ja taotletava laenu osamakse ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 1 136.24 eurot. Krediidiandja arvestab ka elatusmiinimumiga, mille sisse arvestatakse igapäevased püsikulud, ehk et kliendi igakuistest 3 (5)
2-25-6433 sissetulekutest peab üle jääma vähemalt statistikapõhine arvestuslik elatusmiinimum, mis oli 2022. aastal 303,38 eurot. Seega oli kuumakse igati jõukohane.
8.Hageja palub vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 108, 113 lg 1 kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 8 421.62 eurot, intressi 268.18 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulude 15 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1 998.05 eurot ja viivise alates 26.04.2025 kuni põhinõude summas 8 421.62 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 8,9% aastas. Lisaks palub hageja välja mõista menetluskulud summas 1 178 eurot, sh riigilõiv 840 eurot ja õigusabikulud 338 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
9.Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega.
MENETLUSE KÄIK
10.Viru Maakohus võttis 28.04.2025 määrusega hagi menetlusse ning edastas kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kohtudokumendid on kostjale isiklikult kätte toimetatud 17.05.2025. Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja esitanud ei ole. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.
12.TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja AS I vahel sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.
13.Analüüsides hageja poolt esitatud tõendeid, on kohus tuvastanud, et käesoleval juhul on laenuandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet piisaval määral. Kohus leiab seega, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 alusel kogu haginõude 10 712.85 euro (sh põhivõlgnevus 8 421.62 eurot, intress 268.18 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulud 15 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1 998.05 eurot) ulatuses. Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis alates 26.04.2025 kuni põhinõude summas 8 421.62 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 8,9% aastas, kuid kokku mitte rohkem kui 8 421.62 eurot.
14.TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. 4 (5)
2-25-6433
MENETLUSKULUD
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
16.Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 840 eurot ja õigusabikulud 338 eurot. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulude suurus põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Hagejale on osutatud õigusabi 2 tunni ulatuses. Hageja poolt toodud andmetel osutab hageja poolt volitatud esindaja Julianus Inkasso teenust 169 eurot tunnis, millele käibemaksu ei lisandu. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 25.04.2025 summas 840 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1 178 eurot, s.h riigilõiv 840 eurot ja õigusabikulud 338 eurot.
17.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
18.Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.