1.Tühistada Tartu Maakohtu 21. septembri 2020 määrus täies ulatuses. Teha asjas uus määrus, millega rahuldada Vahur Siku menetlusabi taotlus pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu 10 euro tasumisest vabastamiseks.
2.Saata tsiviilasi Tartu Maakohtule Vahur Siku pankrotiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada.
ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK
1.Vahur Sikk (avaldaja) esitas 26. augustil 2020 Tartu Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Koos avaldusega esitas avaldaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Avalduse põhjenduste kohaselt viibib avaldaja kinnipeetavana Tartu Vanglas. Avaldaja kinnitas, et on maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Avaldajal puudub vara, mille arvel nõudeid rahuldada. Avaldaja on kohustused kohtutäiturite ees kokku 18 211 eurot 30 senti.
2.Tartu Maakohus jättis 7. septembri 2020 määrusega avalduse pankroti väljakuulutamiseks käiguta ning andis tähtaja järgmiste puuduste kõrvaldamiseks: nõuetekohase võlanimekirja esitamiseks, makseraskuste tekkimise asjaolude ja põhjuste selgitamiseks, samuti selgitamiseks, mida on avaldaja makseraskuste ületamiseks teinud, millistest vahenditest kannab ta pankrotimenetluse kulud ning, kas talle on Tartu Vanglas võimaldatud tööd. Lisaks andis maakohus avaldajale tähtaja nõuetekohase menetlusabi taotluse esitamiseks või riigilõivu 10 euro tasumiseks. Maakohus hoiatas, et kui avaldaja kohtu poolt määratud tähtajaks puudusi ei kõrvalda, jätab kohus avalduse menetlusse võtmata.
3.Avaldaja esitas 17. septembril 2020 pankrotiavalduse täienduse ja menetlusabi taotluse riigilõivu (10 euro) tasumisest vabastamiseks. Avaldaja märkis, et tal ei ole raha riigilõivu tasumiseks.
MAAKOHTU SEISUKOHAD
4.Tartu Maakohus jättis 21. septembri 2020 määrusega avaldaja menetlusabi taotluse rahuldamata, pankrotiavaldus käiguta ning andis avaldajale riigilõivu 10 euro tasumiseks aega kuni 14 päeva määruse jõustumisest alates. Maakohus hoiatas, et kui avaldaja kohtu poolt määratud tähtajaks puudusi ei kõrvalda, jätab kohus avalduse menetlusse võtmata ja tagastab selle. Määruses esitatud põhjenduste kohaselt nähtub vabakasutuskonto väljavõttest, et avaldajale on kandnud 10. mail 2020, 4. augustil 2020, 1. septembril 2020 ja 4. septembril 2020 erinevad eraisikud rahalisi vahendeid kokku 80 eurot. Konto lõppjääk on 6 eurot 7 senti. Avaldaja on nende ülekannete osas selgitanud, et sellest rahast saab tema 30%. Maakohus leidis, et avaldaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks tuleb jätta rahuldamata. Avaldajal on rahalisi vahendeid, millest on võimalik tasuda riigilõivu. Kohus rõhutas, et avalduselt riigilõivu tasumisega näitab avaldaja üles valmidust ja tahet pankrotimenetluse kaudu vabaneda oma kohustustest (pankrotiseaduse (PankrS) § 2). Maakohus märkis, et riigilõivu avalduselt võib kohustatud isiku eest tasuda ka teine isik.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Avaldaja esitas maakohtule 29. septembril 2020 määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ja algata pankrotimenetlus.
Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on avaldaja puhul täidetud tingimused riigilõivust vabastamiseks. See, et avaldajale on viimase kahe kuu jooksul tehtud ülekandeid 55 euro ulatuses, ei ole aluseks taotluse rahuldamata jätmiseks. Avaldaja on määruskaebuse juurde lisanud ühe aasta väljavõtte, millest nähtuvalt on avaldajale üle kantud 110 eurot, kuid millest on avaldaja kätte saanud 33 eurot. Kui see aasta peale ära jagada, siis mõned inimesed ei saa endale pesemistarbeidki lubada.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada täies ulatuses. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega rahuldab avaldaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
8.Avaldaja esitas maakohtule taotluse saada menetlusabi pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu tasumiseks. TsMS § 180 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmisel. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel mh määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu maksmisest või ta võib tasuda riigilõivu osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. Vastavalt TsMS § 181 lg 1 p-dele 1 ja 2 antakse menetlusosalisele menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ning on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.
9.Praeguses asjas on maakohus hinnanud avaldaja majanduslikku olukorda TsMS § 181 lg 1 p 1 alusel ebaõigesti. Ringkonnakohus ei nõustu, et eeldused avaldajale menetlusabi andmiseks ei ole täidetud.
9.1.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on avaldaja kinnipeetav ning ei tööta kinnipidamisasutuses. Kinnipeetavale on teinud ülekandeid kolmandad isikud – 10. mail 2020 (25 eurot), 4. augustil 2020 (25 eurot), 1. septembril 2020 (10 eurot) ja 4. septembril 2020 (20 eurot) (tl 16). Kinnipeetava puhul tuleb arvestada vangistusseaduse (VangS) § 44 lg-s 2 sätestatuga, mille kohaselt jäetakse avaldaja isikuarvele laekuvatest summadest 50% rahaliste nõuete täitmiseks, 20% hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse talle vanglasiseseks kasutamiseks. Pärast VangS § 44 lg-s 2 ette nähtud arvestuste tegemist puuduvad avaldajal rahalised vahendid maakohtu poolt määratud osamaksete tasumiseks.
9.2.Kuigi avaldaja on praegusel juhul riiklikul ülalpidamisel, tuleb ringkonnakohtu hinnangul menetlusabi taotluse lahendamisel võtta arvesse avaldaja vältimatuid kulutusi. Kulutused toidule, riietele jne ei ole vältimatud, kuid tuleb arvestada nt vajadusega osta hügieenitarbeid, tasuda elektri eest ning teha muid ühekordseid erakorralisi kulutusi. Ka avaldaja on märkinud, et kulutused on mh tehtud hügieenitarvetele (tl 11).
9.3.Kokkuvõttes on ringkonnakohus seisukohal, et avaldaja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu TsMS § 181 lg 1 p 1 kohaselt pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu tasuda. Samuti ei saa ringkonnakohtu hinnangul pidada pankrotiavaldust ilmselgelt perspektiivituks (TsMS § 181 lg 1 p 2).
10.Järgmisena kontrollib ringkonnakohus, kas menetlusabi andmine võib olla TsMS-i järgi välistatud. TsMS § 182 lg 2 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi muu hulgas siis, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu
sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud ja sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Sama lõike punkti 2 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi siis, kui menetlusabi taotleja saab menetluskulud kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel, millele saab seaduse kohaselt pöörata sissenõude.
10.1.Kõigepealt hinnatakse taotleja majanduslikku seisundit TsMS § 182 järgi ja seejärel, kui menetlusabi on TsMS § 182 järgi lubatud, siis konkreetse menetlusabi liigi valikul TsMS § 186 järgi. Avaldaja vanglasiseselt isikukonto väljavõttelt nähtub, et tal puuduvad rahalised vahendid, mille arvelt oleks võimalik tasuda 10 eurot riigilõivu. Samuti on kohus avalikest registritest kontrollinud, et avaldajal puuduvad kinnistud ja osalus äriühingutes. Seega puudub avaldajal taotluse esitamise seisuga vara, mida oleks võimalik raskusteta müüa ja mille arvelt praeguses asjas riigilõivu tasuda. Ringkonnakohus on eelmärgitut arvestades seisukohal, et käesolevas asjas puuduvad menetlusabi andmist välistavad asjaolud.
10.2.Ringkonnakohus leiab, et avaldaja tuleb TsMS § 180 lg 1 p 1 alusel pankrotiavalduse esitamisel maakohtus riigilõivu 10 euro tasumise kohustusest vabastada. Asjaolu, nagu saaksid kolmandad isikud tasuda avaldaja eest pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu, ei anna iseenesest alust menetlusabi andmisest keeldumiseks, nagu on leidnud maakohus.
10.3.Ringkonnakohus märgib, et menetlusabi andmine ei välista avaldaja kohustust kohtukulud kohtulahendi alusel hiljem siiski kanda. TsMS § 190 lg 4 kohaselt kui hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS §-s 189 sätestatud aluste ilmnemisel võib kohus menetlusabi andmise tühistada. Sellisel juhul kannab menetlusabi saanud menetlusosaline oma menetluskulud täies ulatuses (TsMS § 189 lg 2).
11.Määruskaebus rahuldatakse osaliselt, sest ringkonnakohus ei saa otsustada pankrotiavalduse menetlusse võtmist, nagu on taotlenud avaldaja. Seetõttu tuleb asi saata tagasi maakohtule pankrotiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
12.Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata (TsMS § 191 lg 3). TsMS § 191 lg 1 teisest lausest tulenevalt ei saa käesoleva määruse peale esitada määruskaebust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.