Otsuse tegemise aeg ja koht 29.06.2020, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number
2-18-15959
Tsiviilasi
R L hagi OÜ Labeon vastu saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitise nõudes ning OÜ Labeon vastuhagi R L vastu 878 euro nõudes
Hagihind
hagi 741,88 eurot vastuhagi 878 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastuhagis kostja: R L (ik: XXX; elukoht XXX); esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Sergei Politšev (epost: [email protected]) Kostja/vastuhagis hageja: Osaühing Labeon (rk: 10433390, asukoht Mahtra 16-67, Tallinn, e-post: [email protected]), seaduslik esindaja Georgi Rusinov
Kohtuistung
03.10.2019
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada R L hagi.
2.Välja mõista Osaühingult Labeon R L kasuks saamata jäänud töötasu 118,18 eurot (bruto) ja puhkusehüvitis 623,70 eurot (bruto).
3.Jätta rahuldamata Osaühingu Labeon vastuhagi R L vastu 878 euro nõudes.
5.Välja mõista Osaühingult Labeon Eesti Vabariigi kasuks R L riigi õigusabi tasu ja kulud summas 604 (kuussada neli) eurot ja 80 senti. Riigi õigusabi tasu ja kulud tuleb tasuda 15 päeva jooksul käesoleva lahendi jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele vastavalt otsusele lisatud makseinfole, kasutades personaalset viitenumbrit, selgitusse märkida „tsiviilasi nr 218-15959, advokaaditasu ja kulud“
6.Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmisega viivitamise korral tuleb
Osaühingul Labeon tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist Võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Lahendi võib sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud lahendis ettenähtud tähtaja jooksul (TsMS § 179 lg-d 5, 6 , 9 ja RÕS § 26 lg 3). Edasikaebamise õigus Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.R L (edaspidi ka töötaja) esitas 02.07.2018 Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse OÜ Labeon (edaspidi ka tööandja) vastu saamata jäänud töötasu 525 eurot, puhkusehüvitise 862 eurot ja haigushüvitise 133,36 eurot väljamõistmiseks. OÜ Labeon esitas töövaidluskomisjonile vastunõudena kahjunõude 878 eurot R L vastu.
2.Töövaidluskomisjoni 17.09.2018 otsusega rahuldati R L avaldus osaliselt - OÜ-lt Labeon mõisteti R L kasuks välja töötasu brutosummas 118,18 eurot ja puhkusehüvitis brutosummas 623,70 eurot. Töövaidluskomisjon jättis rahuldamata R L nõude OÜ Labeon vastu haigushüvitise 133,36 eurot ja OÜ Labeon kahju hüvitamise nõude R L vastu 878 euro väljamõistmiseks.
3.OÜ Labeon esitas 23.10.2018 Viru Maakohtule hagi R L vastu 878 euro nõudes ja taotluse töövaidluskomisjoni otsuse tühistamiseks. 16.11.2018 taotluses esitatud täpsustuse järgi taotleb OÜ Labeon (töötaja poolt) töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamist hagimenetluse korras. R L nõue ja põhjendused
4.14.01.2019 hagiavalduses palub R L mõista OÜ-lt Labeon välja R L kasuks saamata töötasu brutosummas 118,18 eurot ja puhkusehüvitis brutosummas 623,70 eurot ning jätta kõik menetluskulud OÜ Labeon kanda. R L asus alates 11.01.2017 tööle OÜ-s Labeon kirjaliku töölepingu alusel täistööajaga, ametikohal autojuht/lukksepp-klienditeenindaja, töötasuga (bruto) 500 eurot kuus, töötasu makstakse üks kord kuus, iga kuu 16. kuupäeval pangaülekandega töötaja pangaarvele või muule töötaja poolt kirjalikult näidatud pangaarvele. 20.05.2018 kirjutas R L avalduse töölepingu lõpetamiseks omal soovil. Töölepingu lõpetamise kuupäevaks ja viimaseks tööpäevaks palus R L lugeda 16.06.2018. Perioodil 20.05.2018 kuni 26.05.2018 R L töötas, alates 28.05.2018 kuni 15.06.2018 viibis R L haiguslehel.
5.Tööandja ei maksnud R L lõpparve osana välja töötasu 7 päeva eest. Töövaidluskomisjonis tunnistas tööandja seda. Alates 01.01.2018 oli R L töötasu suurus 520 eurot kuus, seega saamata töötasu 7 päeva eest moodustab brutosummas 165,45 eurot (520 : 22 tööpäeva kuus x 7 päeva).
6.Töölepingu punkti 4.1. esimese lause kohaselt on töötajal õigus iga-aastasele põhipuhkusele kestvusega kakskümmend kaheksa (28) kalendripäeva vastavalt tööandja poolt kehtestavale puhkuste ajakavale. Tööandja ei maksnud töötajale lõpparve osana välja puhkusehüvitist 5 kuu eest. Töövaidluskomisjonis tööandja tunnistas seda. R L pangakontolt nähtub, et tööandja on töötaja pangakontole üle kandnud töötasu jaanuari 2018.a eest – 2 100 eurot, veebruari eest – 1 960 eurot, märtsi eest – 2 170 eurot ja aprilli eest – 1 890 eurot, s.o. kokku 5 kuu eest 6 278, 18 eurot. Võttes aluseks 28 päeva puhkust, iga töötatud päev annab töötajale 0, 0767 puhkusepäeva (28 : 365). Aastal 2018 töötas R L alates 01.01.2018 kuni 18.06.2018, s.o. 169 päeva. Seega on R L saada puhkusepäevi 12,96 kalendripäeva (169 x 0,0767). Töötaja ühe kalendripäeva keskmine töötasu on 44,84 eurot (6278,18 euro : 140 päeva) ning puhkusetasu suurus on 581,12 eurot (44,84 x 12,96, brutosummas 623,70 eurot. OÜ Labeon seisukohad ja vastuhagi
7.OÜ Labeon märgib, et tunnistas töötaja nõudeid osaliselt. R L kuupalk oli töölepingu alusel 500 eurot (bruto), 2018. aastal 520 eurot (bruto): 1) 7 tööpäeva = 520 / 31 x 7 = 117,42 eurot (bruto); 2) kasutamata puhkusehüvitis 520 eurot / 12 kuud x 5 kuud = 216,7 eurot (bruto); 3) töövõimetushüvitist tööandja ei maksa, seda teeb Eesti Haigekassa. Kokkuvõttes OÜ Labeon tunnistas osaliselt maksmata jäänud töötasu suuruses 117,42 eurot (bruto) ja kasutamata puhkusehüvitist suuruses 216,7 eurot (bruto), kokku 334,12 eurot (bruto).
8.Vastuses hagile leiab OÜ Labeon, et tähtaeg hagiavalduse esitamiseks TvLS § 58 lg 1 kohaselt on lõppenud. Samuti on töötaja avalduses samad summad, mis on töövaidluskomisjoni otsuses. Puhkusetasu suuruse arvestamisel jääb tähelepanuta töölepingus märgitud töötasu (500 eurot kuus), eelmised töötasu omaarvestused ja keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord § 2 lg 1. Puhkusehüvitise osas ei ole selge, millise seaduse alusel töötaja nõuab hüvitist suuruses 623,70 eurot. OÜ Labeon tunnistas (ja tunnistab) osaliselt maksmata jäänud töötasu suuruses 117,42 eurot (bruto) ja kasutamata puhkusehüvitist suuruses 216,7 eurot (bruto), kokku 334,12 eurot (bruto).
9.Vastuhagi kohaselt töötas R L tööandja juures autojuhina. Ta pidi minema liinile (Soome/Rootsi) tööle alates 20.05.2018 kuni 17.06.2018, s.o 4 nädalaks ehk 28 kalendripäevaks. R L maksti päevaraha ettemaksuna ja talle jäi seisuga 16.05.2018 kätte ettemaksuna makstud päevaraha töölähetusega kaasnenud kulude hüvitamiseks 26 päeva eest, s.o suuruses 50 eurot/ööpäev esimese 15 päeva eest (750 eurot) ja 32 eurot järgneva 11 päeva eest (352 eurot), kokku 1 102 eurot (750 + 352). 20.05.2018 tööle saabununa saatis R
L avalduse sooviga lõpetada tööleping alates 18.06.2018, kuid 26.05.2018 jättis ta autorongi baasi maha, sõitis koju ning saatis SMS-i haigestumise ja töövõimetuslehe avamise kohta. OÜ Labeon leiab, et R L on õigus saada päevaraha 7 töötatud päeva eest alates 20.05.2018 kuni 26.05.2018, s.o 7 päeva x 32 eurot = 224 eurot. Ülejäänud 878 eurot (1102 - 224) on alusetu rikastumine. OÜ Labeon palub VÕS § 1028 lg 1 alusel R L OÜ Labeon kasuks sisse nõuda saadud 878 eurot kohustuse äralangemise tulemusena. R L täiendavad seisukohad, vastuhagi vastus
10.R L selgitab vastuseks, et kuna OÜ Labeon ei olnud nõus töövaidluskomisjoni otsusega, siis tema peaks järgima TvLS § 58 lg 1 sätestatud tähtaega. 15.11.2018 esitas OÜ Labeon Viru Maakohtule taotluse, milles taotleb kohtult, et töövaidluskomisjonile esitatud avaldus oleks vaadatud läbi hagimenetluse korras hagina. Maakohus määras R L tähtaja hagi esitamiseks, millist R L on järginud. R L selgitab TvLS § 59 lg-le 1 osundades, et kuna R L on nõus töövaidluskomisjoni otsusega ja ei vaidlustanud kohtus seda otsust, siis ta võib hagiavalduses nõuda tööandjalt samade summade väljamõistmist, millised töövaidluskomisjon mõistis OÜlt Labeon välja R L kasuks, aga mitte suuremate. R L on nõus töövaidluskomisjoni poolt kohaldatud hüvitise suuruse arvutamise metoodikaga. OÜ Labeon lähtub ekslikult töölepingus märgitud töötasu suurusest.
11.Vastuhagi vastuses palub R L jätta hagiavaldus rahuldamata ning menetluskulud R L kanda. Tööandja väide, et 16.05.2018 oli R L ettemaksuna makstud päevaraha töölähetusega kaasnenud kulude hüvitamiseks 26 päeva eest kokku 1 102 eurot, on paljasõnaline. Tööandja tuginemine TLS § 40 lg 2, 3, 4 sättele ning töölähetuse kulude hüvitiste maksmise korrale ja välislähetuse päevaraha alammäära maksmise korra § 7 lg 1 sättele ei tõenda seda, et tööandja maksis töötajale eeltoodud rahasumma. OÜ Labeon esitas nõude VÕS § 1028 lg 1 alusel, hagi alusena toodud asjaolud näitavad, et töötaja ja tööandja vahel on lepingulised töösuhted. Asja materjalidest nähtub, et R L asus tööle liinile Soome/Rootsi, s.o hakkas täitma töökohustust. Siis ei saa väita, et antud juhul kohustust ei olnud, kohustust ei teki või kohustus langes hiljem ära VÕS § 1028 lg 1 tähenduses.
12.R L esitas kohtule taotluse aegumise kohaldamiseks kahjunõudes R L vastu summas 878 eurot viitega töölepingu seaduse (vastuses ekslikult viide töövaidluse lahendamise seaduse) §-le 31. Tööandja esitas 23.10.2018 hagiavalduse 878 euro nõudes, mis oli makstud R L seoses töölähetusega ajavahemikul 20.05.2018 – 17.06.2018. 20.05.2018 esitas töötaja avalduse sooviga lõpetada tööleping alates 18.06.2018. 26.05.2018 kuni 15.06.2018 viibis töötaja haiguslehel. Seisuga 26.05.2018 oli tööandja teadlik, et töötaja ei tööta Soome/Rootsi liinil ja OÜ-l Labeon on õigus nõuda R L raha, mis oli talle makstud seoses töölähetusega. OÜ Labeon pidi nõude esitama nelja kuu jooksul, s.o. kuni 26.09.2018. Isegi töölepingu lõppemise kuupäevast võttes, s.o. 18.06.2018, ka sel juhul pidi OÜ Labeon esitama nõude kuni 18.10.2018. OÜ Labeon ei esitanud seadusega ettenähtud tähtaja jooksul avaldust töövaidluskomisjonile või hagiavaldust kohtusse.
13.Roman Lantovi selgitusel tõendab R L pangakonto väljavõte ajavahemiku 01.01.–01.07.2018 kohta seda, et eeltoodud ajavahemikul tasus tööandja R L töötasu, mitte päevaraha seoses töölähetusega. Kohtuistung
14.03.10.2019 istungil selgitas R L esindaja, et puhkusehüvitise arvutamisel ei saa võtta aluseks lepingus sätestatud töötasu, tuleb lähtuda keskmisest töötasust. R L kontolt nähtub, et on saanud rohkem, tuleb võtta aluseks töötasu, mis on kantud R L kontole, seal on töötasu,
lisatasu. R L jääb esitatud hagiavalduse juurde.
15.OÜ Labeon esindaja tunnistab hagi osaliselt, summas 117,42 eurot bruto ja kasutamata puhkusehüvitis 216,07 eurot bruto, kokku 334,49 eurot. Pooled leppisid kokku töötasus 500 eurot, aasta pärast oli see 520 eurot, R L nõuab rohkem. Päevaraha ei saa arvestada töötasu hulka. Menetluse uuendamine
16.19.05.2020 määrusega uuendas kohus menetluse, et tuvastada poolte kokkulepped töötasu maksmise kohta. Kohus selgitas tööandjale vajadust esitada selles osas tõendeid. Kohus selgitas tööandjale ka vajadust tõendada vastuhagis esitatud väiteid. Kohtu poolt antud tähtaja jooksul tööandja täiendavaid seisukohti ja tõendeid ei esitanud.
Kohtu seisukoht
17.Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 3 kohaselt kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. TvLS § § 58 lg 4 kohaselt kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Tulenevalt TvLS § 58 lg 5 ei kontrolli kohus töövaidluskomisjoni otsust, vaid lahendab töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluses algusest peale. TvLS § 59 lg 1 teise lause järgi jõustub töövaidluskomisjoni otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga.
18.Eeltoodust tulenevalt menetleb kohus R L saamata jäänud töötasu ja puhkusetasu nõuet ning OÜ Labeon 878 euro tagastamise nõuet. Kohus märgib siinkohal vastuseks OÜ Labeon märkusele, et hagi esitamise tähtaeg TvLS § 58 lg 1 järgi on möödas, et R L oli nõus töövaidluskomisjoni otsusega, seega ei pidanud ta esitama avaldust 30 kalendripäeva jooksul. R L esitas hagiavalduse kohtu poolt määratud tähtaja jooksul.
19.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada ja vastuhagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
20.Poolte vahel puudub vaidlus järgmises: -
R L ja OÜ Labeon vahel on 11.01.2017 sõlmitud tööleping;
-
R L esitas 20.05.2018 OÜ-le Labeon avalduse sooviga lõpetada tööleping alates 18.06.2018;
-
R L täitis tööülesandeid kuni 26.05.2018.
-
OÜ Labeon ei ole R L maksnud perioodil 20.-26.05.2018 töötamise eest töötasu;
-
OÜ Labeon ei ole R L töölepingu lõppemisel maksnud kasutamata jäänud puhkuse hüvitist.
21.Kohus lahendab kõigepealt R L hagi, seejärel OÜ Labeon vastuhagi.
22.R L taotles töövaidluskomisjonis saamata töötasu perioodi 20.-26.05.2018 eest summas 525 eurot ja puhkusehüvitise viie kuu eest summas 862 eurot väljamõistmist. Kohtule esitatud hagis vähendas R L nõuete suurust, soovides OÜ-lt Labeon saamata töötasu brutosummas 118,18 eurot ja puhkusehüvitise brutosummas 623,70 eurot väljamõistmist.
Saamata jäänud töötasu
23.Töölepingu seaduse (TLS) § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja mh kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 84 lg 1 kohaselt töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Poolte vahel 11.01.2017 sõlmitud töölepingu (dtl 57) p 3.1. järgi leppisid pooled kokku töötaja töötasus (bruto) 500 eurot kuus. Tööandja kinnitas 23.10.2018 hagis (dtl 8), et töötaja kuupalk oli töölepingu alusel 500 eurot (bruto), 2018 aastal 520 eurot (bruto). TLS § 33 lg 1 kohaselt maksab tööandja töötajale töötasu üks kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. Lepingu p 3.3. kohaselt makstakse töötajale töötasu üks kord kuus iga kuu 16. kuupäeval pangaülekandega töötaja pangaarvele (lepingus märgitud arveldusarve numbril) või muule töötaja poolt kirjalikult näidatud pangaarvele.
24.R L on töövaidluskomisjonile esitanud AS-i Swedbank kontoväljavõtte ajavahemiku 01.01.11.07.2018 kohta, millest nähtub, et OÜ Labeon on töötajale teinud viimase väljamakse 16.05.2019 selgitusega „Palk apr 2018“ (dtl 47). Tööandja tunnistab R L töötasu nõuet summas 117,42 eurot.
25.Pooltevahelisest töölepingust ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud summeeritud tööajaarvestuses, seega lähtub kohus normtöötundidest. Kohus selgitab, et töötasu arvestatakse tegelikult töötatud päevade järgi, seega tuleb ka saamata jäänud töötasu päevatasu suuruse väljaarvutamisel võtta aluseks tööpäevade, mitte kalendripäevade arv. 2018 aasta kalendaarse tööajafondi kohaselt oli 2018 maikuus 22 tööpäeva. Sõiduraportite (dtl 54-55) järgi on R L täitnud tööülesandeid 20.-26.05.2020, s.o 7 järjestikusel päeval, s.h puhkepäevadel.
26.Lähtudes R L poolt väljatoodust ja juhindudes TsMS § 5 lg 1, s.o hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, leiab kohus, et töötajal on, lähtudes 2018 poolte vahel kehtinud töötasu suurusest 520 eurot (bruto) ja tegelikult töötatud päevade arvust (7 tööpäeva), õigus saamata jäänud töötasule summas 165,45 eurot (bruto) (520/22x7).
27.TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. R L on hagis esitatud arvestuse järgi samuti saanud töötasu suuruseks 165,45 eurot (dtl 152), kuid kuivõrd R L on esitanud nõude summas 118,18 eurot (dtl 152), mida kohus ei saa ületada, siis juhindudes TsMS § 439 kohus rahuldab R L nõude saamata jäänud töötasu osas summas 118,18 eurot (bruto). Puhkusehüvitis
28.TLS § 68 lg 1 kohaselt antakse põhipuhkust töötatud aja eest. TLS § 68 lg 2 kohaselt arvestatakse põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka lisaks töötatud ajale mh ajutise töövõimetuse aeg. TLS § 71 järgi on töölepingu lõppemisel tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas.
29.R L taotleb hüvitist perioodi 01.01.-18.06.2018 kasutamata puhkuse eest, s.o. 169 töötatud päeva eest. Tööandja ei ole puhkusehüvitise aluseks olevale ajaperioodile vastu vaielnud, samuti ei nähtu poolte esitatust, et R L oleks nimetatud perioodi arvel saanud puhkusetasu ettemaksu. Poolte sõlmitud töölepingu p 4.1. (dtl 57) järgi on töötajal õigus iga-aastasele põhipuhkusele kestvusega 28 kalendripäeva. Seega on R L proportsionaalselt töötatud ajale õigus saada hüvitist 169/365* 28 = 12,96 päeva eest.
30.Kasutamata puhkuse hüvitise arvutamise aluseks olev keskmise kalendripäeva tasu leitakse vastavalt TLS § 29 lg 8 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruses nr 91
„Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) ettenähtule. Määruse § 2 lg 1 1. lause kohaselt võetakse keskmise töötasu arvutamisel arvesse töötasuna teenitud summad.
31.Kohus selgitab, et töötasuks on igasugune tasu, mida makstakse töötamise eest (sh lisatasu, tulemustasu jne). Puhkusetasu, hüvitisi, toetusi ja eritasusid (nt päevaraha, haigushüvitis, konkurentsipiirangu eest makstav tasu jne) keskmise töötasu hulka ei arvestata. Määruse § 2 lg 2 kohaselt keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud. Arvutamise vajaduse tekke kuuks on kuu, millal algas arvutamise vajaduse tekitanud sündmus. Puhkusetasu arvutamisel on arvutamise vajaduse tekke kuuks kuu, millele langeb eelviimane tööpäev enne puhkuse algust. Käesoleval juhul on puhkusetasu arvutamise vajaduse tekke kuuks seega juuni 2018.
32.R L esitatud pangakonto väljavõtte (dtl 42-47) kohaselt on tööandja maksnud töötajale järgmised summad koos selgitusega: - 16.01.2018 1350 eurot, „Palk dets 2017“; - 16.02.2018 2100 eurot, „Palk jaan 2017“; - 17.03.2018 1960 eurot, „Palk feebr 2018“; - 17.04.2018 2170 eurot, „Palk märts 2018“; - 16.05.2018 1890 eurot, „Palk apr 2018“.
33.Maikuu 2018 eest saamata jäänud töötasuks on eeltoodust tulenevalt 118,18 eurot (bruto) s.o 113,93 eurot.
35.Kohus osutab, et töölepingu p-i 3.2. (dtl 57) kohaselt on tööandjal sõltuvalt töö tulemuslikkusest õigus maksta töötajale preemiat või lisatasu vastavalt tööandja juhatuse otsusele. Seega ei pidanud OÜ Labeon poolt töötajale makstav piirduma vaid põhitöötasuga. OÜ Labeon on väitnud, et puhkusetasu tuleks arvestada töölepingus sätestatud töötasu alusel. Olenemata töötaja poolt esitatud vastuväidetest ning samuti ka selgitustest, et tööandja ei ole tõendanud, et töötajale oleks makstud muid summasid kui töötasu, siis ei ole OÜ Labeon esitanud tõendeid selle kohta, et eelnimetatud summad selgitusega „Palk“ sisaldavad selliseid töötajale tehtavaid makseid, mis ei ole töötasuks, s.h päevaraha. Seega kohus lähtub keskmise töötasu arvutamisel eeltoodud summadest. Kohus leiab, et viited töölepingule ning keskmise töötasu arvestamise korrale ei lükka ümber asjaolu, et töötaja sai igakuiselt oluliselt suurema summa kui töölepingus kokkulepitud. Arvestades töötaja töölepingus kokkulepitud töö tegemise kohta – Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Taani, Norra, siis on kohus ka seisukohal, et päevaraha maksmine ei ole iseenesest mõistetav, kuna tavapäraselt ei saa välislähetuse päevaraha maksta töö tegemise asukohas.
36.Saamata põhipuhkuse hüvitise arvestamisel arvutatakse keskmine kalendripäevatasu. Tulenevalt määruse § 4 lg-st 3 keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse määruse § 2 lg 2 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Kalendripäevade arvu vähendatakse tööpäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral TLS § 19 alusel (nt puhkus, töövõimetus jne). Kalendripäevade hulka ei arvestata ka rahvuspüha ega riigipühi (§ 4 lg 2).
37.R L sai seega kuue kuu töötasuna 9583,93 eurot (neto) ja perioodil detsember 2017 - mai 2018 (9 riigipüha, 5 töövõimetuspäeva) on 168 arvestuslikku kalendripäeva. Seega tuleb R L keskmiseks kalendripäevatasuks 57,05 eurot (neto) (9583,93:168).
38.Kasutamata puhkuse hüvitise arvutamisel tuleb saadaolevate puhkusepäevade arv korrutada keskmise kalendripäeva tasuga (määruse § 4 lg 5). Seega on R L õigus saamata puhkusehüvitisele summas 739,37 eurot (neto) (12,96* 57,05), brutosummana 829,06 eurot.
39.Kuna töötaja on esitanud puhkusehüvitise nõude summas 623,70 eurot, siis juhindudes TsMS §-st 439, kohus rahuldab R L nõude saamata jäänud puhkusehüvitise osas summas 623,70 eurot (bruto).
40.Eeltoodust tulenevalt tuleb OÜ-lt Labeon R L kasuks välja mõista kokku summas 741,88 eurot (bruto), s.h saamata jäänud töötasu 118,18 eurot ja puhkusehüvitis 623,70 eurot. Kuna tegemist on brutotasuga, tuleb OÜ-l Labeon sellest summast kinni pidada seaduses sätestatud maksud. Vastuhagi
41.OÜ Labeon taotleb R L enamtasutud päevaraha 878 eurot väljamõistmist. Vastuhagi kostja on viidanud TLS § 31, mille kohaselt töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud arvates ajast, kui isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest.
42.Selleks, et kohus saaks hinnata aegumise vastuväite asjakohasust, peab kohus esmalt tuvastama, mis on vastuhagi nõude sisu. Menetluse kestel on töötaja väitnud, et tõendamata on asjaolu, et tööandja oleks üldse töötajale maksnud päevaraha. Kõik töötajale laekunud summad on kajastatud pangakontol, kui „palk“. Tööandja ei ole selles osas esitanud ühtegi tõendit, et reaalselt oleks üldse töötajale päevaraha makstud. Arvestades töötaja töölepingus kokkulepitud töö tegemise kohta – Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Taani, Norra, siis on kohus ka seisukohal, et päevaraha maksmine ei ole iseenesest mõistetav, kuna tavapäraselt ei saa välislähetuse päevaraha maksta töö tegemise asukohas. Tulenevalt sellest tuleb OÜ Labeon nõue kvalifitseerida enammakstud töötasu tagasinõudeks. Nimetatud nõue ei ole aegunud. OÜ Labeon nõude puhul on tegemist TLS § 39 erisättes kirjeldatud juhuga, mille järgi tööandja nõue töötasu ja muude töösuhetest tulenevate rahaliste nõuete tagastamiseks aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, mil töötaja on saanud töötasu või töötasu ettemakse.
43.Kohus nõustub R L, et OÜ Labeon ei ole tõendanud, et ta oleks teinud R L vastuhagis kirjeldatud makse. R L pangaarvele on 16.05.2018 laekunud 1890 eurot, selgitusega „palk apr 2018“ (dtl 205). Peale nimetatud makse rohkem makseid tehtud ei ole. Kohus leiab, et ainuüksi viidetest asjakohastele seadusesätetele, s.h töötaja õigusele päevaraha ja kulutuste hüvitise ettemaksu tasumiseks ei piisa tööandja poolt vastavate maksete tõendamiseks..
44.Eeltoodust tulenevalt kohus jätab rahuldamata Labeon OÜ vastuhagi 878 euro nõudes. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlamääramine
45.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
46.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kohus, rahuldades R L hagi ja jättes rahuldamata OÜ Labeon vastuhagi, jätab poolte menetluskulud OÜ Labeon kanda.
47.03.01.2019 määrusega rahuldas kohus R L riigi õigusabi taotluse ja andis talle riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. TsMS § 180 lg 1 p 3 ja riigi õigusabi seaduse § 3 lg 1 kohaselt on kohtu määratud advokaadi õigusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. TsMS § 190 lg 3 1. lausest tuleneb, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. R L kui OÜ Labeon puhul näeb TsMS § 190 lg 5 teine lause ette, et menetluskulud, mille tasumisest kostja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamata jätmise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Eeltoodust tulenevalt tuleb R L määratud esindaja tasu ja kulutused OÜ-lt Labeon Eesti Vabariigi kasuks välja mõista.
48.TsMS § 179 lg 1 kohaselt mõistab asja lahendav kohus menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Viru Maakohtu 29.06.2020.a määrusega määras kohus riigi õigusabi tasu ja kulutuste hüvitiseks kokku 604,80 eurot.
49.Vastuseks OÜ Labeon 04.04.2020.a esitatud vastuväidetele menetluskuludele kohus selgitab järgmist. Töövaidluskomisjonile esitatav avaldus ei pea vastama hagiavaldusele esitatud nõuetele. TvLS § 58 lg-s 4 nimetatud juhul, s.o töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamisel teise poole poolt, loetakse töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagiavalduseks ja kohus annab vajadusel tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis. Käesoleval juhul ongi kohus kohustanud R L esitama oma töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagiavaldusele ettenähtud vormis (29.11.2018.a määrus). Kohus osutas määruses, et hagiavalduse tähtajaks esitamata jätmise korral jätab kohus R L hagiavalduse läbi vaatamata ning sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu. Seega oli R L esindaja kulu hagi koostamiseks põhjendatud ja vajalik kulu. Taotluste koostamiseks kulunud aja osas esitatud vastuväites ei ole OÜ Labeon täpsustanud, millised on tema hinnangul korduvad taotlused. Riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramise taotluses on esindaja arvestanud ajakulu eraldi 04.10.2019 kohtule esitatud nõude aegumise taotluse koostamise ja esitamise eest. Kohus peab märgitud ajakulu koos kliendiga läbirääkimisele kulunud ajaga kliendi huvides vajalikuks ja seega põhjendatud kuluks.
50.Kohus ei nõustu OÜ-ga Labeon selles, et kliendiga korduvad kohtumised ja läbirääkimiste vajadus on alusetu, kõige enam 30 minutit on piisav. Riigikohus on leidnud, et esindaja ja kliendi vahelist õigussuhet iseloomustab vajadus vahetevahel kliendiga nõu pidada kohtuasja senise kulu ja tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle (RKTKm 3-2-1-48-16, p 13). Samuti tuleneb esindaja ja esindatava vahel sõlmitavast käsunduslepingust käsundisaajale mh kohustus teatada käsundiandjale kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada käsundiandjat juhist muutma, samuti andma käsundiandja nõudmisel talle teavet käsundi täitmise kohta (VÕS § 624 lg 1). Esindaja tasutaotluses märgitud ajakulu (esitatud koos kaasuvate toimingutega) kliendiga asja arutamisele ei ole kohtu hinnangul põhjendamatult suur, arvestades tsiviilasja keerukuse astet ja asja tähendust esindatavale.
51.Riigi õigusabi korras esindaja määramine toimub Riigi Õigusabi Infosüsteemi vahendusel.
Riigi õigusabi seaduse § 18 lg 1 ja 2 kohaselt nimetab kohtu taotlusel riigi õigusabi osutava advokaadi Eesti Advokatuur. Kohtul ei ole õigust leppida advokaadiga kokku riigi õigusabi osutamises ega määrata riigi õigusabi osutavat advokaati. Seega tuleb lugeda põhjendatuks ka esindaja advokaadibüroo asukohast õigusabi toimingu tegemise kohta sõitmisega kaasnenud kulud. Kohus on nimetatud kulusid vähendanud vastavalt aadresside vahelisele vahemaale. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks mõista OÜ-lt Labeon välja riigituludesse R L õigusabi tasu ja kulutused summas 604,80 eurot (s.h käibemaks).
52.TsMS § 179 lg 5 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus määrab, et OÜ-l Labeon tuleb R L riigi õigusabi tasu ja kulutused tasuda 15 päeva jooksul käesoleva lahendi jõustumisest. Kohus selgitab, et TsMS § 179 lg-te 6 ja 9 kohaselt kui kohustatud isik ei täida lahendit nimetatud tähtaja jooksul, võib valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus käesoleva lahendi sundtäitmisele saata ning menetluskulude tasumisega viivitamisel tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
53.TsMS § 179 lõigetes 1 ja 2 nimetatud maakohtu määruse peale võib menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik rahandusministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 64 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.