4.Tühistada Harju Maakohtu 20. juuni 2019. a täiendav otsus ja teha uus otsus, millega jätta rahuldamata XX nõue viivise väljamõistmiseks.
1(12)
5.Jätta Aktsiaseltsi Y apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 29. aprilli 2019. a otsuse peale rahuldamata.
6.Rahuldada Aktsiaseltsi Y apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 20. juuni 2019. a täiendava otsuse peale.
7.Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta Aktsiaseltsi Y kanda.
8.Rahuldada osaliselt XX menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
9.Määrata XX menetluskulude suuruseks 1152 eurot.
10.Välja mõista Aktsiaseltsilt Y XX kasuks menetluskulude hüvitis 1152 eurot.
11.Välja mõista Aktsiaseltsilt Y XX kasuks viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
12.Jätta rahuldamata XX avaldus menetluskulude 1299.60 eurot kindlaksmääramiseks. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtuotsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 8. juunil 2018 töövaidluskomisjonile avalduse Aktsiaseltsi Y (kostja) vastu. 6. septembri 2018 otsusega rahuldas töövaidluskomisjonile avalduse osaliselt. Kostja esitas 16. oktoobril 2018 Harju Maakohtule taotluse avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses.
2.Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures 19. juunil 1997 sõlmitud töölepingu alusel finantsjuht-raamatupidajana. 11. mail 2018 ütles kostja hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles.
3.Hageja sai 4. mail 2018 kell 09.13 e-kirja, mille sisus oli saatjaks märgitud kostja juhatuse liige QQ ning milles paluti 45 906 euro tasumist e-kirjas toodud rekvisiitidel. Hageja palus täpsustada, mida on kirjaga täpselt mõeldud ja saades vastuseks, et vajalik on tasuda eelnimetatud summa toodud rekvisiitidel, uuris hageja, millisest pangast teha ülekanne ja jäi vastust ootama. Hageja täpsustavale küsimusele vastust ei saabunud ning kuna hageja teadis, et reoveepuhastusjaamas on mingi seadmega pakiline probleem ning see vajab välja vahetamist, arvas hageja, et ülekanne on vajalik seadme ettemaksuks ja tuleb teha kiiresti. Kell 11.10 tegi hageja ülekande.
4.7. mail 2018 selgus, et instruktsioonid ülekande tegemiseks ei olnud saadetud kostja juhatuse liikme poolt. Tööandja tegi 11. mail 2018 hagejale ettepaneku tekitatud kahju hüvitamiseks ning esitas ka võlatunnistuse, mille hageja allkirjastas. Tööandja teavitas hagejat 11. mail 2018, et ütleb töölepingu erakorraliselt üles töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 5 ja p 7 alusel. Hageja on seisukohal, et ülesütlemisavaldus on tühine, kuivõrd tööandja ei ole järginud eelneva hoiatamise kohustust.
2(12)
5.Ühtegi asjaolu, mis õigustaks hoiatuseta töölepingu lõpetamist, ei esine. Pooltevaheline töösuhe on kestnud enam kui kakskümmend aastat ning hageja on töökohustusi täitnud eeskujuliku hoolsusega ning olnud tööandjale väga väärtuslik töötaja. Varasema töösuhte jooksul ei ole ilmnenud probleeme hageja töökohustuste täitmisel ning tegemist oli esmakordse veaga hageja töös. Hageja süü ei ole suur, tegemist on hooletusega ning eksimuse tegi võimalikuks tööandja poolne personali informeerimise puudulikkus ning ebajärjekindel praktika raamatupidamislike eeskirjade järgimisel. Tööandja ei ole personali koolitanud küberturvalisuse osas ega sätestanud sise-eeskirjades ega ametijuhendis sarnaste olukordade puhuks käitumisjuhendit. Samuti ei ole tööandja praktika olnud järjepidev kehtestatud sise-eeskirjade järgimise suhtes. Praktikas on aeg-ajalt ette tulnud, et makse teostatakse enne dokumentide koostamist ja seda juhtudel, kui makse tegemine on ajakriitiline. Kuivõrd e-kirjas oli toodud lubadus saata dokumendid hiljem, siis ei pidanud hagejal tekkima kahtlust makse ehtsuse osas.
6.Eeltoodust tulenevalt palus hageja tuvastada pooltevahelise töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse; lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel, mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel summas 5878,74 eurot ning viivis eeltoodud summalt. Kostja vastuväited
7.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
8.Hageja sai 4. mail 2018 tundmatult e-posti aadressilt e-kirja „Kui palju on meie pangakonto tasakaalu? Kas me saame saata EUR 45.906,00 täna? Tervitades QQ“. Hageja pidi aru saama, et e-kiri ei ole saadetud juhatuse liikme e-posti aadressilt, samuti pidi hagejale tähele panema imelikku sõnakasutust. Hageja saatis vastuskirja, kus palus selgitust sõnakasutuse kohta, seda ta ei saanud. Selle asemel saadeti samalt e-posti aadressilt uus e-kiri „Maksma. Ettevõte D, Aadress: XXX. Bank HSBC PLC, IBAN
XXXXXXXXXXXXXXXX,
BIC/SWIFT:XXXXXXXXXXXXXX, Viide XXXXXXXXXXX, 45.906,00 EUR. Ma saadan Sulle dokumendid hiljem. Tervitades QQ“. Hageja teostas seepeale ülekande summas 45 906 eurot. Hagejale ei olnud teada, et ettevõttel oleks olnud ärisuhteid D-ga. Hagejale ei saatnud ekirju ettevõtte juhatuse liige. Raha ülekandmiseks puudus igasugune õiguslik alus.
9.Hageja teadis – või vähemalt pidi teadma – et saades tundmatult e-posti aadressilt kirja, milles palutakse koheselt (s.o samal päeval) kanda äriühingule, kellega kostjal puudus igasugune äriline kontakt, väga suur summa, peab ta ilmutama suuremat hoolsust ja kannatlikkust selgitamaks kõigepealt välja selle rahalise ülekande tagamaad. Õngitsuskirjad kui kelmuse liik ei saanud tulla hagejale üllatusena.
10.Hagejaga öeldi töölepingu üles nii usalduse kaotuse tõttu (TLS § 88 lg 1 p 5) kui ka süüliselt ja olulisel määral tööandja varale kahju tekitamise tõttu (TLS § 88 lg 1 p 7). Eelnevat hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause kohaselt vaja, kui töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Riigikohtu praktika kohaselt on sellise rikkumisega eelkõige hõlmatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 2 p-des 2-4 sätestatud asjaolud (VÕS § 196 lg 2).
11.Hageja rikkus kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu (VÕS § 116 lg 2 p 2). Hageja rikkus kohustust raske hooletuse tõttu (VÕS § 116 lg 2 p 3).
12.Hageja on rikkunud lojaalsus-, hoolsus- ja käibekohustust. Käibekohustus tähendab konkreetsemalt ohu loonud või ohtlikku olukorda kontrolliva isiku hoolsuskohustust, s.o kohustust võtta kasutusele kõik mõistlikult vajalikud ja sobilikud abinõud, et kaitsta teisi isikuid
3(12)
ja nende õiguslikult kaitstud hüvesid (sh omandit) ohu realiseerumise eest. Hageja kohustuseks oli tööandja rahaliste vahendite säilimise ja kaitse tagamine.
13.Hageja eiras elementaarseid riskinõudeid. Pikaaegse tööstaažiga töötaja puhul saab suuremate teadmiste, oskuste ja kogemuste olemasolu eeldada. Seepärast tuleb sellise isiku eksimustesse ja rikkumistesse suhtuda rangemalt. Kõik raamatupidamise algdokumendid peavad olema viseeritud juhataja või/ja vastutava isiku pool (kostja raamatupidamise sise-eeskirja punkt 2.1.1). 40 000 eurost suuremate summade ülekandmine ei olnud tavapärane. Maakohtu otsuste põhjendused
14.Harju Maakohtu 29. aprilli 2019 otsusega hagi rahuldati, tuvastati poolte vahel sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus TLS § 88 lg 1 p 5 ja p 7 alusel, lõpetati tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 11. maist 2018, mõisteti kostjalt hageja kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel summas 5878,74 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 5164,20 eurot ja viivise menetluskuludelt. Harju Maakohtu 20. juuni 2019 täiendava otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras hüvitiselt 5878,74 eurolt alates 29. aprilli 2019 ja 20. juuni 2019 otsuste jõustumisest kuni hüvitise tasumiseni.
15.Hagejal oleks piisava hoolsuse korral pidanud võõrapärase e-posti aadressi ja kohmaka kirjastiili järgi tekkima kahtlus, et tegemist on kirjaga, millega üritatakse petta. 45 905 eurot on kostja jaoks suur summa ja hageja oleks pidanud tulenevalt summa suurusest ja oma volitustest ettevõttes, olema hoolsam ning kontrollima, kas on alust ülekannet teha. Seega tegu, mille tõttu kostja kaotas hageja suhtes usalduse ja millega hageja tekitas kostjale kahju, on hageja poolt toime pandud.
16.Hageja rikkumine oli raske oma tagajärje poolest, tegu ise aga oli vaid hooletus, s.o kergem süü liik. Hageja oli olnud üle kahekümne aasta kostja väga hea töötaja, sellise pikkusega staaž ja hageja isik eeskujuliku töötajana on asja lahendamisel olulised. Kostja poolt kohaldatud meede ei ole vastavuses töötaja teo iseloomu ja töötaja isikuga. Kui kostja leidis, et töötaja poolt oma kohustuse rikkumine on nii oluline, et töötaja mõjutamine on vajalik, siis oleks kostja pidanud töötajat hoiatama, mitte aga töösuhte lõpetama.
17.Hageja tööleping lõpetati põhjusel, et juhuslikult oli uus juhatuse liige WW samal nädalal, kui rikkumine ilmnes ja töölepingu lõpetamine toimus, esimest nädalat tööl. Uus juhatuse liige ei teadnud hagejast midagi, ei olnud kursis tema varasema laitmatu tööga ega olnud hagejaga tööalaselt seotud. Uuel juhatuse liikmel ei olnud teadmiste ja kogemuste kogumit, mille alusel hagejaga õiglaselt käituda, arvestades mõlema poole huve. Kostja apellatsioonkaebused
18.Kostja palub 29. mai 2019 ja 8. juuli 2019 apellatsioonkaebustes maakohtu otsused tühistada, jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebustes kordas kostja suures osas maakohtus väljatoodut.
19.Käesoleval juhul ei olnud eelnevat hoiatamist TLS § 88 lg 3 teise lause kohaselt vaja. Hageja rikkus kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu (VÕS § 116 lg 2 p 2). Hageja rikkus kohustust raske hooletuse tõttu (VÕS § 116 lg 2 p 3). Hageja on rikkunud lojaalsus-, hoolsus- ja käibekohustust ning eiranud elementaarseid riskinõudeid.
4(12)
20.Praktikas ei olnud tavapärane ega võimalik, et rahalised ülekanded tehakse kostja juhatuse liikme e-kirja alusel. Kõik raamatupidamise algdokumendid peavad olema viseeritud juhataja või/ja vastutava isiku pool (kostja raamatupidamise sise-eeskirja punkt 2.1.1). 40 000 eurost suuremate summade ülekandmine ei olnud tavapärane.
21.Hageja oli teadlik, et ühe juhatuse liikme äraolekul oleks ta saanud pöörduda teise juhatuse liikme (WW) poole.
22.Hagejaga otsustas töölepingu lõpetada nõukogu, mitte WW ainuisikuliselt. Vastustaja seisukoht
23.Hageja palus jätta apellatsioonkaebused rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
24.19. juunil 2020 esitas hageja taotluse, milles palus menetleda viivisenõuet laiendatult selliselt, et viivis mõistetakse välja VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras hüvitiselt 5878,74 eurolt alates 11. maist 2018 kuni hüvitise tasumiseni.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
25.Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 29. aprilli 2019. a otsus on lõppjärelduses õige, kuid muuta tuleb selle põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Harju Maakohtu 20. juuni 2019. a täiendav otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega jätab rahuldamata hageja nõude viivise väljamõistmiseks. Harju Maakohtu 29. aprilli 2019. a otsuse peale esitatud kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. 20. juuni 2019. a täiendava otsuse peale esitatud apellatsioonkaebus rahuldatakse.
26.Tsiviilasja toimikusse on lisatud tsiviilasja nr 2-17-424 materjalid (II kd, tl 3-7), mis ei seondu käesoleva asjaga. Seetõttu eemaldab ringkonnakohus need lehed toimikust.
27.Hageja esitas 19.06.2020 ringkonnakohtule avalduse, milles palub menetleda viivisenõuet laiendatult selliselt, et viivis mõistetakse välja VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras hüvitiselt 5878,74 eurolt alates 11.05.2018 kuni hüvitise 5878,74 eurot tasumiseni. Maakohtus palus hageja kostjalt viivise välja mõista alates kohtulahendi jõustumisest kuni hüvitise tasumiseni. Maakohus mõistis 20.06.2019 täiendava otsusega kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras hüvitiselt 5878,74 eurot alates 29.04.2019 kohtuotsuse ja täiendava otsuse jõustumisest kuni hüvitise tasumiseni. Hageja 19.06.2020 ringkonnakohtule esitatud viivisenõude menetlemisest tuleb keelduda TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel, sest hageja ei esitanud selles osas viivisenõuet maakohtule ning maakohus ei ole selles osas nõuet lahendanud. Apellatsiooni esitas tähtaegselt kostja ning ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuste seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Viivisenõue ei ole põhjendatud ka seetõttu, et hageja palus töövaidluskomisjonis viivise välja mõista alates töölepingu lõpetamisest kuni täieliku tasumiseni, kuid töövaidluskomisjoni otsusega jäeti viivisenõue rahuldamata, mida hageja ei vaidlustanud. Viivisenõude rahuldamata jätmise osas on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud (vt ka käesoleva otsuse III osas toodud põhjendused).
28.Ringkonnakohus hindab esmalt, kas olid täidetud TLS § 88 lg 1 p-des 5 ja 7 sätestatud alused töölepingu ülesütlemiseks (I), seejärel hindab ringkonnakohus, kas esines TLS § 88 lg 3 teises lauses sätestatud alus jätta töötaja enne töölepingu ülesütlemist hoiatamata (II). Seejärel lahendab ringkonnakohus täiendava otsuse peale esitatud kaebuse (III) ja teeb menetluslikud otsustused (IV).
5(12)
I
29.Hageja ja kostja ei vaidle apellatsiooniastmes järgmiste asjaolude üle: -
-
pooled sõlmisid 19. juunil 1997 töölepingu, mille kohaselt asus hageja kostja juurde tööle finantsjuht-raamatupidajana; hageja sai 04. mail 2018 (reedel) samalt aadressilt kaks e-kirja ning teises e-kirjas sisaldusid andmed 45 906 euro tasumiseks ettevõttele nimega D, kelle aadress asus ekirja kohaselt Suurbritannias (XXX). Hageja tegi ülekande samal päeval ning raha läks tööandja (kostja) kontolt välja. kostja ütles hagejaga töölepingu hoiatust tegemata erakorraliselt üles 11. mail 2018 tuginedes TLS § 88 lg 1 p-dele 5 ja 7.
Pooled vaidlevad selle üle, kas olid täidetud TLS § 88 lg 1 p-des 5 ja 7 sätestatud alused töölepingu ülesütlemiseks ja kas kostjal oli õigus öelda hageja tööleping üles eelnevalt hoiatust tegemata. Kostja on tuginenud ka hagejapoolse lojaalsus- ja hoolsuskohustuse rikkumisele. (A)
30.Esmalt hindab ringkonnakohus, kas hageja poolt 45 906 euro tasumine ettevõttele nimega D on TLS § 88 lg 1 p-s 5 sätestatud tegu, mis võis põhjustada tööandja usalduse kaotuse hageja vastu. Selleks tuleb tuvastada, millised olid kostja kui tööandja poolt kehtestatud tingimused rahaliste ülekannete tegemiseks. Maakohus jättis need asjaolud tuvastamata, millega rikkus põhjendamiskohustust. Kostja on tuginenud sellele, et hageja teadis või pidi teadma, et kõik raamatupidamise algdokumendid peavad olema viseeritud juhataja või/ja vastutava isiku poolt. TLS § 88 lg 1 p 5 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Arvestada tuleb, et TLS § 15 lg-s 1 sätestatud lojaalsuskohustuse rikkumine võib anda tööandjale õiguse öelda tööleping erakorraliselt üles usalduse kaotuse tõttu TLS § 88 lg 1 p 5 alusel. Töötaja lojaalsuskohustuse rikkumise ja seega ka tööandja töölepingu erakorralise ülesütlemise õiguse kindlakstegemiseks tuleb mh hinnata töötaja hoolsuse määra TLS § 16 järgi. Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral vastutab töötaja lepingu rikkumise eest, määratakse TLS § 16 lg 2 kohaselt tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi RKTKo nr 3-2-1-187-15, p 12).
31.Hageja sai e-posti aadressilt xxx 04.05.2018 kell 9:13 e-kirja pealkirjaga „Makse“ ning tekstiga: „Kui palju on meie pangakonto tasakaalu? Kas me saame saata EUR 45.906 täna? Tervitades QQ“. Hageja kirjutas vastu: „Peaks saama, mis tähendab saata?“. Samal päeval kell 9:52 sai hageja samalt e-posti aadressilt xxx vastuse pealkirjaga „RE: Makse“ ning kirja sisus sisaldusid rekvisiidid makse tegemiseks Londonis asuvale ettevõttele D. Hageja seletuskirja kohaselt vastas hageja e-kirjale: „Kas teen ülekande ära, kummast pangast?“. Hageja ootas vastust, kuid vastust ei tulnud. Hageja tegi e-kirjade alusel samal päeval kell 11:10 Swedbanki kaudu ülekande ettevõttele D summas 45 906 eurot (dtl 35 ja 36, ringkonnakohus lähtub hageja seletuskirjas väljatoodud kellaegadest ja esitatud infost). Ülekande tegemise ajal viibis juhatuse liige QQ puhkusel.
6(12)
Hageja märkis seletuskirjas, et ta ei pööranud korrektselt tähelepanu aadressile, kust e-mail oli saadetud, hageja korra vaatas ja mõtles, et saatis selle sõnumi telefonilt ja siis näitab teist aadressi. Eeltoodud asjaoludest nähtub, et hageja sai e-kirja aadressilt yyy, mida hageja e-kirja saades ka märkas ning arvas, et telefonist saates näitab teist aadressi. Seletuskirjast nähtub ka, et hagejal tekkis mõte helistada QQ-le ja ZZ-le, kuid hageja seda ei teinud. Ringkonnakohtu hinnangul pidi hageja aru saama, et ta ei täida tööandja korraldust, kuna korraldus ei tulnud tavapäraselt e-posti aadressilt ning selles kirjas oli ebatavaline sõnakasutus.
32.Kostja on tuginenud selle, et hageja rikkus kostja raamatupidamise sise-eeskirja p 2.1.1, ametijuhendi p II (1), III (4) ja VI (5). Töölepingu p 2.1. kohaselt oli hageja ametinimetus finantsjuht-raamatupidaja. Lepingu p 2.2. kohaselt on töötaja ametiülesanded ja kvalifikatsiooninõuded kirjeldatud ametijuhendis, mis on töölepingu lahutamatu osa (dtl 27). Lepingu p 2.3. kohaselt annab tööülesandeid ja kontrollib nende täitmist vahetult juhataja. Töölepingu p 9.1. kohaselt juhinduvad pooled mh tööandja poolt kehtestatud töösisekorraeeskirjast ning töötaja ametijuhendist (dtl 28). Hageja poolt allkirjastatud ametijuhendi p II (1) kohaselt oli ametikoha eesmärgiks ettevõtte raamatupidamisarvestuse korraldamine ja juhtimine ning p III (4) kohaselt oli hageja töökohustuseks ostuarvete sisestamine arvestussüsteemi ja tasumiste koostamine (dtl 31). Ametijuhendi p VI kohaselt olid ametikohal järgmised nõudmised: raamatupidamisalane kõrgharidus; töökogemus sarnasel erialal vähemalt 3 aastat; väga hea arvutioskus ja raamatupidamisprogrammide väga hea tundmine; täpsus, kohusetunne; usaldusväärsus, iseseisvus (dtl 33). Kostja viidatud raamatupidamise sise-eeskirja p 2.1.1. (majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine, raamatupidamisregister) sätestab muuhulgas seda, et kõik algdokumendid peavad olema viseeritud juhataja või/ja vastutava isiku poolt. Samuti nähtub, et algdokumendiks on ka arved (ostuarved, müügiarved) (dtl 87, 88). Kohtuistungil kuulati tunnistajana üle QQ, kes oli hageja poolt teostatud ülekande ajal kostja juhatuse liige ja juhataja. Tunnistaja avaldas istungil, et maksete ja ülekannete sooritamise aluseks olid ainult juhtaja poolt viseeritud arved ning sellist asja ei olnud, et tunnistaja oleks saatnud hagejale e-kirja, et maksta mingi asi ja arvet ei olnud. Algdokumendiks oli arve. Seal oli täiendav info juures, mis kuluga tegemist oli ning kas see oli seotud lepinguga või oli tavateenuste eest arve (dtl 259, 260). Seega nähtub tunnistaja ütlustest, et algdokumendiks olid arved, mis pidid olema enne ülekande tegemist juhataja poolt viseeritud. Töölepingus, ametijuhendis ega kostja poolt viidatud raamatupidamise sise-eeskirja p-st 2.1.1. ei tulene täpseid reegleid rahaliste ülekannete tegemiseks, sh seda, et enne ülekande teostamist pidi olemas olema viseeritud algdokument ega seda, et ülekandeid ei ole lubatud e-posti teel edastatud andmete põhjal teha.
33.TLS § 16 lg 2 sätestab, et töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi.
34.Töötaja väljaõpet ja ametialaseid teadmisi kindlaks tehes saab arvestada ka seda, kui kaua on töötaja tööandja juures töötanud ning kuidas on ta oma tööülesannete täitmisega hakkama saanud. Hageja töötas kostja juures finantsjuht-raamatupidajana üle 20 aasta ning oli eeskujulik
7(12)
ja kohusetundlik töötaja ning probleeme ei olnud (dtl 237, 263). Hageja ametikoha eelduseks oli raamatupidamisalane kõrgharidus (ametijuhendi VI (1)). Hageja töö olemusest tulenes kostja rahaliste vahendite säilitamise kohustus. Ringkonnakohtu hinnangul saab üle 20-aastase töökogemusega finantsjuht-raamatupidajalt nõuda teadmisi, mis võimaldavad kahju tekkimise olukorda ette näha ja seeläbi kahju vältida. Nii nagu ringkonnakohus eelnevalt leidis, pidi hageja aru saama, et tegemist ei ole tööandja korraldusega. Hageja poolt teostatud ülekandega läks kostja arvelt maha 45 906 eurot, mida kostjal seni tagasi saada ei ole õnnestunud. Arvestades, et hageja igapäevaste tööülesannete hulka kuulus ülekannete tegemine ning hagejal oli juurdepääs kostja pangakontole ja rahale ning arvestades, et hageja teostas Suurbritannias asuvale D-le 45 906 euro suuruse makse ilma tööandja korralduseta, rikkus hageja sellega tööandja rahaliste vahendite säilitamise kohustust. Sellega põhjustas hageja tööandja (kostja) usalduse kaotuse enda vastu (TLS § 88 lg 1 p 5 alusel). Analüüsida tuleb, kas kostja võis töölepingu üles öelda hagejat enne hoiatamata (TLS § 88 lg 3). (B)
35.Järgmisena hindab ringkonnakohus, kas hageja poolt 45 906 euro tasumine ettevõttele nimega D on TLS § 88 lg 1 p-s 7 sätestatud süüline tegu, mis tekitas olulisel määral kahju tööandja varale.
36.Süü vormid sätestab VÕS § 104 lg 2, milleks on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS § 104 lg 3 kohaselt on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine; lg 4 järgi on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ja lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Ringkonnakohtu hinnangul oli hageja poolt teostatud ülekande puhul tegemist VÕS § 104 lg 3 sätestatud hooletusega ehk käibes vajaliku hoole järgimata jätmisega, arvestades seda, et hagejal oli tööandja rahaliste vahendite säilitamise kohustus. Hageja ei ole nõutavat hoolsust rikkunud ebatavaliselt suurel määral. Hinnata tuleb ka tekitatud kahju olulisust. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid, mis võimaldaks hinnata, kas 45 906 euro puhul on tegemist olulise kahjuga LS § 88 lg 1 p 7 tähenduses, kuivõrd see on erinevate tööandjate jaoks erinev. Seetõttu asub ringkonnakohus seisukohale, et ei olnud täidetud TLS § 88 lg 1 p-s 7 sätestatud alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. II
37.Hageja väitel on töölepingu erakorraline ülesütlemine tühine, sest kostja ei teinud enne töölepingu ülesütlemist hoiatust (TLS § 88 lg 3 esimene lause). Kostja vastuväite kohaselt ei pidanud ta hagejat hoiatama. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jõudnud õigesti järeldusele, et hageja oleks pidanud tegema kostjale hoiatuse.
38.Ainuüksi asjaolu, et tööandjal on õigus tööleping erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel (nt usalduse kaotuse tõttu), mille tõttu ei saa töösuhte jätkamist eeldada (TLS § 88 lg 1), ei tähenda üldjuhul, et tööandja võib töölepingu üles öelda töötajat enne hoiatamata. Tööandja kohustus töötajat hoiatada tuleneb TLS § 88 lg-te 1 ja 3 koostoimest. Seisukohta, et tööandjal on kohustus hoiatada töötajat mh TLS § 88 lg 1 p-s 5 sätestatud rikkumise korral, toetab tööõiguses kehtiv ülesütlemiskaitse põhimõte, mille kohaselt tuleb võimalusel töölepingu ülesütlemisest hoiduda ja kasutada seda viimase meetmena, kui töösuhte
8(12)
jätkamine ei ole enam võimalik. Hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Eelnevat hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause kohaselt vaja, kui töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Sellise rikkumisega on eelkõige hõlmatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 2 p-des 2-4 sätestatud asjaolud (VÕS § 196 lg 2). TLS § 88 lg 3 teine lause võimaldab jätta töötaja hoiatamata ka juhul, kui hoiatamisega ei ole võimalik saavutada eesmärki anda töötajale võimalus oma käitumist parandada. Seega, kui töötaja on käitunud viisil, mis põhjustas tööandja usalduse kaotuse tema vastu, tuleb asjaolude kohaselt hinnata, kas töötaja sai oodata, et tööandja teda enne töölepingu ülesütlemist hoiataks (RKTKo nr 3-2-1-187-15, p 13). Maakohus ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause kohaldamise eeldusi piisavalt analüüsinud.
39.Kostja tugineb VÕS § 116 lg 2 p-le 2 ja 3. VÕS § 116 lg 2 p 2 kohaselt on olulise lepingurikkumisega tegemist eelkõige juhul, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. VÕS § 116 lg 2 p 3 kohaselt on olulise lepingurikkumisega tegemist juhul, kui kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Eelkõige sisaldub lepinguline põhikohustus lepingus või kirjalikus kokkuleppes. Eelnevalt asus ringkonnakohus seisukohale, et töölepingus, ametijuhendis ega kostja poolt viidatud raamatupidamise sise-eeskirja p-st 2.1.1. ei tulene täpseid reegleid rahaliste ülekannete tegemiseks, sh seda, et enne ülekande teostamist pidi olemas olema viseeritud algdokument. Seetõttu ei ole täidetud VÕS §-s 116 lg 2 p-s 2 sätestatud eeldus. Eelnevalt asus ringkonnakohus seisukohale, et hageja poolt teostatud ülekande puhul oli tegemist VÕS § 104 lg 3 sätestatud hooletusega ehk käibes vajaliku hoole järgimata jätmisega. Seetõttu ei ole täidetud VÕS §-s 116 lg 2 p-s 3 sätestatud eeldus. Ringkonnakohtu hinnangul pidi töölepingu ülesütlemisele eelnema tööandja hoiatus. Kostja ei ole hoiatamiskohustust täitnud, mistõttu ei ole töölepingu erakorraline ülesütlemine kehtiv. Hageja oli kostja juures töötanud üle 20 aasta ning kostjal ei olnud etteheiteid hageja tööle, hageja oli eeskujulik ja kohusetundlik töötaja. Hagejapoolne töökohustuste rikkumine ei olnud eriliselt raske. Hageja hooletu tegu oli ühekordne üksikjuhtum ning ei esine VÕS § 116 lg 2 p-s 2 ja 3 sätestatud aluseid. Ringkonnakohtu hinnangul oleks hoiatus andnud tulemuse, kus hageja oleks edaspidi samalaadset tegu vältinud.
40.Kostja ei ole esitanud vastuväiteid maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude osas, mistõttu selles osas kolleegium maakohtu otsuse põhjendatust ei kontrolli.
41.Eeltoodud põhjustel jääb kostja apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 29. aprilli 2019. a otsuse peale rahuldamata. III
42.Kostja on esitanud apellatsioonkaebuse ka Harju Maakohtu 20. juuni 2019. a täiendava otsuse peale, millega palub täiendava otsuse tühistamist. Harju Maakohtu 20. juuni 2019 täiendava otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras hüvitiselt 5878,74 eurolt alates 29. aprilli 2019 ja 20. juuni 2019 otsuste jõustumisest kuni hüvitise tasumiseni.
9(12)
43.Ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus TsMS §-i 439, kui mõistis täiendava otsusega kostjalt hageja kasuks välja viivise. Hageja esitas töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus järgmist (menetlusse võetud nõuded): tuvastada, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine; lõpetada tööleping alates 09.08.2018; mõista välja seadusjärgne viivis hüvitiselt alates töölepingu lõpetamisest kuni täieliku tasumiseni (dtl 17, 45, töövaidluskomisjoni istungi protokoll dtl 154). Töövaidluskomisjon rahuldas hageja avalduse osaliselt ning tuvastas, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine; lõpetas poolte vahel sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel 11.05.2018 ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel summas 5878,74 eurot. Töövaidluskomisjon jättis rahuldamata hageja viivise nõue (dtl 5). Kostja palus maakohtul lahendada asi hagimenetluses. Maakohus rahuldas hagi ja tuvastas töölepingu erakorralise ülesütlemise TLS § 88 lg 1 p 5 ja p 7 alusel tühisuse, lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 11.05.2018 ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel summas 5878,74 eurot ning täiendava otsusega mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras hüvitiselt 5878,74 eurolt alates 29. aprilli 2019 ja 20. juuni 2019 otsuste jõustumisest kuni hüvitise tasumiseni Töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustas kooskõlas töövaidluse lahendamise seaduse (TVLS) § 58 lg-tes 1 ja 4 sätestatuga kostja. Hageja ei esitanud maakohtule hagi TVLS § 58 lg-te 1 ja 3 järgi osas, millega jäeti tema viivisenõue rahuldamata (hageja palus töövaidluskomisjonis viivise välja mõista alates töölepingu lõpetamisest kuni täieliku tasumiseni). Seega jõustus töövaidluskomisjoni otsus osas, millega hageja viivisenõue jäeti rahuldamata, TVLS § 59 lg 1 järgi pärast sama seaduse § 58 lg-s 1 sätestatud kohtusse pöördumise tähtaja möödumist. Kuna hageja esitas maakohtule viivisenõude pärast TVLS § 58 lg-s 1 sätestatud otsuse vaidlustamise tähtaega, ei olnud maakohtul alust hageja viivisenõuet menetleda. Kostja eesmärgiks sai olla vaidlustada töövaidluskomisjoni otsus üksnes osas, milles hageja avaldus rahuldati (vt ka RKTKo nr 3-2-1-187-15 p 15). Eeltoodust tulenevalt oli pooltel võimalik vaielda kohtus üksnes kostja töölepingu erakorralise ülesütlemise kehtivuse ja kostjalt hageja kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise väljamõistmise üle. Maakohtul oli kooskõlas TsMS §-s 439 sätestatuga õigus teha otsus üksnes töölepingu ülesütlemise tühisuse, töölepingu lõpetamise ja kostjalt hageja kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise väljamõistmise kohta ning maakohtu menetluses ega apellatsioonimenetluses ei saa hageja esitada viivisenõuet, mis jäeti töövaidluskomisjoni otsusega rahuldamata.
44.Eeltoodust tulenevalt tuleb Harju Maakohtu 20. juuni 2019. a täiendav otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab hageja viivisenõude rahuldamata. IV
45.Arvestades, et Harju Maakohtu 29. aprilli 2019. a otsuse peale esitatud kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning 20. juuni 2019. a täiendava otsuse peale esitatud apellatsioonkaebus rahuldatakse, kuid täiendava otsusega väljamõistetud viivise osa, mis tühistatakse, on niivõrd väike (alla 10%) rahuldatud nõuete kõrval, siis tuleb jätta
10(12)
apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Järgnevalt määrab ringkonnakohus kindlaks hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.
46.Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude hüvitamiseks on põhjendatud osaliselt.
47.Hageja palub kostjalt menetluskuluna välja mõista lepingulise esindaja kulu, mis tekkis seoses 30.04.2019 maakohtule esitatud taotlusega täiendava otsuse tegemiseks (1 tund ja 25 minutit). Kuna nimetatud kulu puhul ei ole tegemist apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskuluga, ei saa ringkonnakohus selles osas menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata. Seetõttu jätab ringkonnakohus selles osas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus hageja esindajal 17.06.2019 e-toimiku ja kirjavahetuse kontrollile ning päringu tegemisele Tallinna Ringkonnakohtule 25 minutit. Hageja selgitas, et kostja esindaja poolt TsMS § 337 rikkumise tõttu tuli hagejal teha kostja menetlusdokumentidest teadasaamiseks täiendavaid taotlusi. 17.06.2019 kirja sisust nähtuvalt soovis hageja saada kohtult kostja vastust täiendava otsuse taotluse osas, lahendit täiendava otsuse taotluse lahendamise kohta ja lahendit, millega algatati apellatsioonimenetlus. Kolleegium selgitab, et menetlusdokumentide kättetoimetamise esmane kohustus on kohtul ning praegusel juhul ei olnud enne apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist tehtud toimingud põhjendatud. Enne täiendava otsuse tegemist tekkinud kulusid ei saa ringkonnakohus kindlaks määrata, sest tegemist ei ole apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskuluga. Hageja esindajal kulus apellatsioonkaebuste esialgsele analüüsile ja aruandlusele ning 12.07.2019 kohtumäärusega tutvumisele ning nõustamisele ja apellatsioonkaebusele vastuse ettevalmistamisele, selle täiendamisele ja kooskõlastamisele ning ringkonnakohtus toimikuga tutvumisele kokku 8 tundi ja 13 minutit. Eeltoodud hageja esindaja toimingud on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud kokku 6 tunni ulatuses ning põhjendamata 2 tunni ja 13 minuti ulatuses. Ringkonnakohus arvestab seejuures menetlusdokumentide mahtu ja sisu (apellatsioonkaebuste sisuline maht on kokku 14 lk, mis kordas suuremas osas ka varasemaid seisukohti; ringkonnakohtu menetlusse võtmise määruse sisuline maht 1 lk; apellatsioonkaebusele esitatud kostja vastuse sisuline maht kokku 6 lk). Samuti arvestab ringkonnakohus asjaolu, et advokaadilt eeldatakse põhjalikke õigusteadmisi ja lepinguline esindaja on menetluse kestel asja materjalidega põhjalikult tutvunud ning õigusliku positsiooni kujundanud. Pooled on samade küsimuste üle vaielnud ka maakohtu menetluses ning apellatsiooniastmes uusi õiguslikke probleeme ei tõstatatud. Viivisenõude laiendamise avaldusega seotud kulud (45 minutit) on põhjendamata kulud. Ringkonnakohus hageja viivisenõuet menetlusse ei võtnud.
48.Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingulise esindaja ringkonnakohtus tehtud toimingud vajalikud ja põhjendatud 6 tunni ulatuses.
49.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks apellatsioonimenetluses on 195 eurot, millele lisandub käibemaks (kokku 234 eurot koos käibemaksuga). Ringkonnakohtu hinnangul on vajalik ja põhjendatud esindaja tunnitasu maksimaalne suurus 160 eurot, millele lisandub käibemaks (192 eurot koos käibemaksuga). Hageja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 lg 1 p 1 sätestatud nõuetele). Hageja esindaja on vandeadvokaat. Seejuures arvestab kolleegium sellega, et tegemist on töövaidlusasjaga ning apellatsiooniastmes vaidlesid pooled selle üle, kas
11(12)
olid täidetud TLS § 88 lg 1 p-des 5 ja 7 sätestatud alused töölepingu ülesütlemiseks ja kas kostjal oli õigus öelda hageja tööleping üles eelnevalt hoiatust tegemata. Tegemist ei olnud keskmisest keerukama ega mahukama õigusliku vaidlusega.
50.Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingulise esindaja kuludena 960 eurot, millele lisandub käibemaks 192 eurot, seega kokku 1152 eurot (6 tundi * 160, millele lisandub käibemaks). Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus lepingulise esindaja kulude osas jääb rahuldamata kokku 1299.60 euro osas (2451.60-1152). Hageja on taotlenud kohtult menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmist ja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Samuti on hageja kinnitanud, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Hageja taotles menetluskuludelt viivise väljamõistmist. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel märgib ringkonnakohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
51.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirspuu
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.