2-18-15520/29 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb AS- K S. P.i tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebekord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud S. P. esitas 08.06.2018.a Tööinspektsiooni Tallinn töövaidluskomisjonile avalduse AS-i K vastu nõuetega tuvastada AS-i K ja S. P.i vahel sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus; lõpetada AS-i K ja S. P.i vahel sõlmitud tööleping alates 09.08.2018.a; mõista AS-lt K S. P.i kasuks välja hüvitis kuue kuu keskmise töötasu ulatuses summas 11757,48 eurot ning määrata viivitamata täidetavaks kahe kuu töötasu väljamaksmine; mõista AS-lt K välja viivis hüvitissummalt S. P.i kasuks kuni hüvitise täieliku tasumiseni. Töövaidluskomisjon lahendas 08.06.2018.a otsusega S. P. avalduse, rahuldas avalduse osaliselt alljärgnevalt: 1) Tuvastada Aktsiaseltsi K ja S. P.i vahel sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus TLS § 88 lg 1 p 5 ja p 7 alusel; 2) Lõpetada Aktsiaseltsi K ja S. P.i vahel sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel 11.05.2018.a; 3) Mõista Aktsiaseltsilt K S. P.i kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel summas 5878,74 eurot; 4) Jätta rahuldamata S. P.i viivise nõue. AS K esitas 16.10.2018.a Harju Maakohtule avalduse S. P.i avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses. Hageja nõue Hageja töötas kostja juures 19.06.1997.a sõlmitud töölepingu alusel finantsjuht-raamatupidajana. Hageja oli tööülesannete täitmisel hoolas ja täpne. Kostjal ei olnud hageja töö suhtes etteheiteid. Pooltevaheline töösuhe kestis üle 20 aasta. 11.05.2018.a ütles kostja hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles. Hageja sai reedel, 04.05.2018 kell 09.13 e-kirja, mille sisus oli saatjaks märgitud tööandja juhatuse liige H. K. ning milles paluti 45906 euro tasumist e-kirjas toodud rekvisiitidel. Hageja palus täpsustada, mida on kirjaga täpselt mõeldud ja saades vastuseks, et vajalik on tasuda eelnimetatud summa toodud rekvisiitidel, uuris hageja, millisest pangast teha ülekanne ja jäi vastust ootama. Hageja täpsustavale küsimusele vastust ei saabunud ning kuna hageja teadis, et xxxx on mingi seadmega pakiline probleem ning see vajab välja vahetamist, arvas hageja, et ülekanne on vajalik seadme ettemaksuks ja tuleb teha kiiresti. Kell 11.10 tegi hageja ülekande. Esmaspäeval, 07.05.2018 selgus, et instruktsioonid ülekande tegemiseks ei olnud saadetud tööandja juhatuse liikme poolt. Tööandja tegi 11.05.2018 hagejale ettepaneku tekitatud kahju hüvitamiseks ning esitas ka võlatunnistuse, mille hageja allkirjastas. Tööandja teavitas hagejat 11.05.2018, et ütleb töölepingu erakorraliselt üles. Hageja on seisukohal, et 11.05.2018 esitatud ülesütlemisavaldus on tühine, kuivõrd tööandja ei ole järginud eelneva hoiatamise kohustust. Ühtegi asjaolu, mis õigustaksid hoiatuseta töölepingu lõpetamist, ei esine. Pooltevaheline töösuhe on kestnud enam kui kakskümmend aastat ning hageja on töökohustusi täitnud eeskujuliku

hoolsusega ning olnud tööandjale väga väärtuslik töötaja. Varasema töösuhte jooksul ei ole ilmnenud probleeme hageja töökohustuste täitmisel ning tegemist oli esmakordse veaga hageja töös. Hageja süü ei ole suur, tegemist on hooletusega ning eksimuse tegi võimalikuks tööandja poolne personali informeerimise puudulikkus ning ebajärjekindel praktika raamatupidamislike eeskirjade järgimisel. Samuti valitsesid personalis ulatuslikud pinged seoses tööandja ja OÜ V kavandatava ühendamisega ja sellega seoses oodatavate koondamistega. Tööandja ei ole personali koolitanud küberturvalisuse osas ega sätestanud sise-eeskirjades ega ametijuhendis sarnaste olukordade puhuks käitumisjuhendit. Tööandja on ka ülesütlemisavalduses tunnistanud, et tööandja on seisukohal, et hageja pidi olema teadlik sarnaste st skeemidest, kuna neid on kajastatud meedias ja seetõttu, et hagejal on kõrgharidus. Tööandja lootus, et meediakajastus ning kõrgharidus on piisavad, et välistada inimlikud eksimused olukorras, kus tööandja ei ole omalt poolt probleemile tähelepanu juhtinud, ei anna alust pikaajalise eeskujuliku töötajaga töölepingu lõpetamiseks ilma hoiatuseta. Samuti ei ole tööandja praktika olnud järjepidev kehtestatud sise-eeskirjade järgimise suhtes. Praktikas on aeg-ajalt ette tulnud, et makse teostatakse enne dokumentide koostamist ja seda juhtudel, kui makse tegemine on ajakriitiline. Kuivõrd e-kirjas oli toodud lubadus saata dokumendid hiljem, siis ei pidanud hagejal tekkima kahtlust makse ehtsuse osas. Hageja nõue kostja vastu on tuvastada pooltevahelise töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus; lõpetada Aktsiaseltsi K ja S. P.i vahel sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel ja mõista Aktsiaseltsilt K S. P.i kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel summas 5878,74 eurot. Kostja vastuväited Kostja palub jätta hagi rahuldamata, Hageja töötas kostja juures finantsjuhi-raamatupidajana. Hageja vastutusalasse kuulus ettevõttefinantsvõimekuse tagamine. Töötaja kogemustest, teadmistest ja töökohustuste iseloomust tulenes ühelt poolt ettevõtte juhtkonna suur usaldus töötaja vastu ning õiguspärane ootus, et töötaja täidab oma tööülesandeid erilise hoolikusega ja peab tööülesannete täitmisel igakülgselt silmas ettevõtte rahaliste vahendite õiget kasutamist. Teisalt vastas sellele töötaja suur vastutus ettevõtte ees - ettevõtte juhtkonnal oli alus eeldada, et avaldaja tööalane tegevus peab silmas ettevõtte huve ning on seaduslik. Ettevõte usaldas avaldajat ning tema võimkonnas oli mh ettevõtte arveldusarvelt ülekannete tegemine vastustaja lepingupartneritele, antud õigus on sätestatud ettevõtja raamatupidamise sise-eeskirjas. Hagejal oli võimalus kaasa rääkida küsimuses, millised täiendkoolitused võiksid olla tema igapäevatöös vajalikud. Tööandja hinnangul omab käesolevas asjas tähtsust samuti asjaolu, et avaldaja soovil oli juba aastaid tööandja tellinud avaldaja tööülesannetega seonduvaid perioodikaväljaandeid „Raamatupidaja Käsiraamat“ (Äripäeva väljaanne), tellimus kuni 30.06.2016, ning kuni töösuhte lõppemiseni „Raamatupidamise teabevara“ (Äripäeva väljaanne) ja „Maksumaksja“. Sarnaseid kelmusejuhtumeid oli neis kajastatud. Kuna tegemist oli tööandja tellitava ja avaldaja tööd käsitleva päevakajalise ja asjakohase materjaliga, saab ka seda nimetada töötajale, st avaldajale, riskiohu eest hoiatamiseks. Seega on väide, et ettevõte ei olnud piisavat avaldajat koolitanud, ebaõige. Lisaks jääb tööandja seisukohale, et tavalise elukogemusega, aga seda enam juhtival kohal töötav finantstöötaja on nii või teisiti kursis ka teiste allikatega, mis puudutavad tema tööd, seega ei saanud õngitsuskirja kui kelmuse liik tulla avaldajale üllatusena või oleks selle äratundmine ja kahjude vältimine olnud raske. Hageja sai 04.05.2018.a tundmatult e-aadressilt kirja „Kui palju on meie pangakonto tasakaalu? Kas me saame saata EUR 45.906,00 täna? Tervitades H. K.“. Avaldaja sai aru sellest, et e-kiri ei ole saadetud juhataja meiliaadressilt, samuti pani tähele saadud kirja imelikku sõnakasutust. Hageja saatis vastuskirja, kus palus selgitust sõnakasutuse kohta, seda ta ei saanud. Selle asemel saadeti samalt aadressilt uus kiri „Maksma. Ettevõte Xxxx, Aadress:: xxxx. Xxxx, IBAN xxxx, xxxx, Viide xxxx, 45.906,00 EUR Ma saadan Sulle dokumendid hiljem. Tervitades H. K.“. Avaldaja teostas seepeale ülekande summas 45 906 eurot. Avaldajale ei olnud teada, et ettevõttel oleks olnud

ärisuhteid Xxxx. Avaldajale ei saatnud e-kirju ettevõtte juhatuse liige. Raha ülekandmiseks puudus igasugune õiguslik alus. Vaidlus puudub selle üle, et avaldaja rikkus süüliselt töökohustusi, vaidluse all on süü vormi küsimus ning kas rikkumise iseloom andis aluse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ilma eelneva hoiatuseta ning etteteatamistähtajata. Tööandja jääb ülesütlemisavalduses väljendatud seisukohale, et erakorraline ülesütlemine oli põhjendatud ning avaldaja pani talle etteheidetava teo toime raske hooletusega. Hageja töökohustuseks oli ka ettevõtte arveldusarvelt maksete tegemine, siis peale seda, kui avaldaja oli teinud ettevõtte arvelt peaaegu neljakümne kuue tuhande eurose makse tundmatule isikule, mille tagasisaamise tõenäosus on väga väike, kaotas tööandja avaldaja vastu usalduse. Usalduse kaotust ei välista asjaolu, et avaldaja oli pikaajaline töötaja. Hageja pani rikkumise toime vähemalt raskest hooletusest ega järginud olulisel määral käibes vajalikku hoolt. Tööandja leiab, et hageja rikkumine oli niivõrd raske, et hoiatuse kohaldamine ei olnud põhjendatud. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Töövaidluskomisjonile esitatava avalduse nõuded on sätestatud töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 26 lg-s 2. Avaldusele esitatud nõuded on põhiküsimustes (sh selge nõude esitamise kohustus, nõude aluseks olevate asjaolude kirjeldamise kohustus ja nõuet tõendavate tõendite nimetamise kohustus) samad, mis tsiviilkohtumenetluse seadustik esitab hagiavaldusele. Töövaidluskomisjonile 05.03.2018.a esitatud avaldus vastab kohtu hinnangul TsMS hagiavalduse nõuetele. Kohus käsitab hagiavaldusena töövaidluskomisjonile esitatud avaldust. Mõlemad pooled selgitasid ja täiendasid menetluses oma seisukohti. TvLS § 59 lg 3 kohaselt töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust kohtusse või kui kohus jättis avalduse menetlusse võtmata või hagi läbi vaatamata või lõpetas menetluse. Töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mida kohtus ei vaidlustatud. Kohus on töövaidlusasja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsuse resolutsiooniga selle vaidlustamata osas. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas tööandja AS K ütles S. P. sõlmitud töölepingu üles õiguspäraselt. Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevates asjaoludes: 1) Hageja töötas kostja juures raamatupidaja-finantsjuhina alates 19.06.1997.a. 2) Kostja oli kuni töölepingu lõpetamiseni viinud rikkumisena hageja tööga rahul. 3) Töötaja tegi 04.05.2018.a õngitsuskirja alusel tööandja varast alusetu ülekande summas 45906 eurot pooltele tundmatule kolmandale isikule. 4) Kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles 11.05.2018.a TLS § 88 lg 1 p 5 ja p 7 alusel s.o töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, kui töötaja põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu ja on tekitanud olulisel määral kahju tööandja varale. Kohus peab kontrollima, las esineb töölepingu ülesütlemiseks esines seadusest tulenev alus, st hageja pani toime teo, millega põhjustas kostja usalduse kaotuse enda vastu ja/või pani toime teo, millega on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu. Hageja sai e-posti aadressilt H. K. xxxx 04.05.2018.a kl 9.07 e-kirja märkega „Makse“, tekstiga „Kui palju on meie pangakonto tasakaalu? Kas me saame saata EUR 45.906 täna? Tervitades H. K.“. Hageja kirjutas vastu „Peaks saama, mis tähendab saata?“.

Samal kuupäeval kl 04.05.2018-a 9.52 sai hageja samalt e-posti aadressilt H. K. xxxx e-kirja märkega „Makse“ rekvisiidid makse tegemiseks rekvisiitide järgi xxxx asuvale ettevõttele Xxxx. E-kiri oli allkirjastatud „Tervitades H. K.“. Hageja kirjutas vastu „Kas teen ülekande ära, kummast pangast?“. Nimetatud e-kirjade alusel tegi hageja 04.05.2019.a kl 11.10 xxxx kaudu ülekande ettevõttele Xxxx summas 45906 eurot. Kostjal ei ole kunagi olnud suhtlemist ettevõttega Xxxx. Hageja selgitas kostjale, et tegi ülekande, kuna „teadsin, et puhasti peal oli mingi seadmega probleem ja oli vaja uus seade osta – sellest oli varem juttu.“ H. K. oli puhkusel ja hageja selgitas, et ei soovinud H. K. puhkuse ajal tülitada. Tunnistaja H. K. ütluste kohaselt andis ta juhatuse liikmena hagejale tööalaseid korraldusi nii otse suuliselt, helistades, e-kirja teel ja ka mobiili kaudu; tehing suuruses 46000 ei olnud tavapärane, nii suuri tehinguid ei olnud isegi igal aastal, suuremad tehingud oli hajutatud aasta peale; 04.05.2018.a oli tunnistaja puhkusel, kuid hageja teadis, et võib vajadusel tunnistajale helistada; hageja oli kohusetundlik ja hea töötaja. Hageja on väitnud, et kostja ei korraldanud ettevõttes küberkoolitust ning hageja ei olnud teadlik õngitsuskirjadest. Kohtu seisukoht on, et asjas ei oma tähtsust, et ettevõttes küberkoolitust ei toimunud. Hagejal oleks piisava hoolsuse korral pidanud võõrapärase e-posti aadressi ja kohmaka kirjastiili järgi tekkima kahtlus, et tegemist on kirjaga, millega üritatakse petta. 45905 eurot on kostja jaoks suur summa ja hageja oleks pidanud tulenevalt summa suurusest ja oma volitustest ettevõttes, olema hoolsam ning kontrollima, kas on alust ülekannet teha. Hageja on korduvalt väitnud, et kostjale ei ole tehtud ülekandega kahju tekitatud. Selline kostja väide ei ole millegagi tõendatud. Kostja jäi ilma tahteta vastavat tehingut teha, hageja tegevuse tõttu ilma summast 45906 eurot. Nimetatud summa ulatuses on kostjale hageja tehtud ülekandega hageja poolt kahju tekkinud. Seega tegu, mille tõttu kostja kaotas hageja suhtes usalduse ja millega hageja tekitas kostjale kahju, on hageja poolt toime pandud. Edasi peab kohus kontrollima, kas kostja poolt kohaldatud meede – töölepingu erakorraline ülesütlemine – oli kohane. Kohtu seisukoht on, et kostja poolt kohaldatud meede oli liiga karm. TLS § 87 kohaselt töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. TLS § 88 lg 3 kohaselt tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Võlaõigusseaduse § 196 lg 3 kohaselt kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Kostja hinnangul oli hageja rikkumine nii raske, et hoiatuse kohaldamine ei olnud õigustatud, hageja ei saanud mõistlikult eeldada, et töösuhe jätkub ka pärast rikkumise toimepanemist. Kohus tuvastas, et hageja rikkumine oli raske oma tagajärje poolest, tegu ise aga oli vaid hooletus s.o kergem süü liik. Hageja oli olnud üle 20 aasta kostja väga hea töötaja, sellise pikkusega staaž ja hageja isik eeskujuliku töötajana on asja lahendamisel olulised.

Vastavalt TLS § 104 lg 1 on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Kui töövaidluskomisjon või kohus tunnistab ülesütlemise tühiseks, loetakse vastavalt TLS § 107 lg 1 tööleping ülesütlemisega mittelõppenuks ning leping lõpetatakse kohtus või töövaidluskomisjonis töötaja või tööandja taotlusel TLS § 107 lg 2 alusel alates ajast, kui leping oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kohus lõpetab seega pooltevahelise töölepingu lepingu erakorralise ülesütlemise kuupäevaga s.o 11.05.2018.a. TLS § 109 lg 1 järgi, kui töövaidlusorgan lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hüvitise suurust võib töövaidlusorgan muuta arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kohus mõistab lepingu lõpetamise asjaolusid kaaludes hageja kasuks välja hüvitise s.o tema kolme kuu töötasu ulatuses summas 5878,74 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus on käesolevas asjas hagi rahuldanud, siis tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on 18.03.2019.a esitanud kohtule endapoolse menetluskulude nimekirja. Hageja palub kohtul määrata menetluskulude rahalise suuruse, võttes aluseks selle menetluskulude nimekirja ning mõista menetluskulud kindlaks määratud suuruses välja kostjalt. Lisaks palub hageja määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagejale on menetluses õigusabi osutatud järgnevalt:

Hageja lisab, et hageja on kandnud ja on kohustatud kandma seoses töövaidluse lahendamisega töövaidluskomisjonis ja kohtus kokku 5164,20 eurot, sealhulgas käibemaks. Kulu koosneb lepinguliste esindajate Kaidar Sultsoni ja Rando Maisvee poolt töövaidluskomisjonis ja kohtus osutatud õigusabi kulust 23 tunni ja 50 minuti ulatuses, mida osutati keskmise tunnitasuga kuni 180,59 eurot, millele lisandub käibemaks. Selline tunnitasu on mõistlik ja põhjendatud, arvestades vaidluse erakordsust, esindajate kogemust ja kvalifikatsiooni ega ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Samuti pidas neli aastat tagasi Riigikohus mõistlikuks tunnitasu 153 eurot, millele lisandub käibemaks (Riigikohtu 11.02.2015.a otsuse p 14 asjas nr 3-2-1-115-14), ja advokaatide tunnitasud on sellest ajast arvates tõusnud. Hageja kinnitab, et ülalviidatud menetluskulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega ja kulud sisaldavad ka kulu seoses sama töövaidluse lahendamisega töövaidluskomisjonis, vastavalt TsMS § 144 p-le 4. Kulu sisaldab käibemaksu 20%, mille hüvitamist kostjalt nõutakse, sest hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Kohus on pooltele 23.04.2019.a määranud tähtaja vastaspoole menetluskuludele seisukoha esitamiseks. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt ega hiljem omapoolset seisukohta esitanud. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Lisaks on Riigikohus oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Võttes arvesse tsiviilasjas esitatud menetlusdokumentide mahtu ja asja keerukust, siis on hageja õigusabikulud kohtu hinnangul täies ulatuses põhjendatud. Kohus võtab siinkohal arvesse, kõnesolev töövaidlus oli kohtusse jõudmisel läbinud töövaidluskomisjoni menetluse. Asja edasine menetlemine algas hagimenetluses Aktsiaselts K taotlusel. Õigusvaidluse keerukust ning selle tähtsust töötaja (hageja) jaoks arvesse võttes ei saa hagejale ette heita enda esindamiseks kahe esindaja palkamist.