Osaühing CREME hagi A.A vastu hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku saamiseks
Tsiviilasja hind
19 173,49 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Osaühing CREME (registrikood: 11062955), lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Arumäe Kostja A.A, lepinguline esindaja vandeadvokaat Rait Sarjas
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta A.A menetluskulud Osaühing CREME kanda.
3.Mõista Osaühingult CREME välja A.A kasuks menetluskulu 1890 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
Muuta tsiviilasja hinda ning määrata tsiviilasja hinnaks 19 173,49 eurot.
5.Välja mõista Osaühingult CREME Eesti Vabariigi kasuks riigilõiv 450 eurot. Hüvitamisele kuuluvalt riigilõivult tuleb tasuda Eesti Vabariigile viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu
2-19-19340 otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik, hageja nõue ja poolte seisukohad
1.Osaühing CREME (hageja) esitas 10.12.2019 kohtule hagiavalduse A.A (kostja) vastu hüpoteegi kustutamiseks. Hageja täpsustas oma nõuet 10.01.2020 ning hageja lõplikuks nõudeks on kohustada kostjat andma nõusolek hüpoteegi kustutamiseks, mis on 31.01.2005 sõlmitud asjaõiguslepinguga seatud kinnistule Saare maakonnas, Saaremaa vallas, Xxxx külas, nimega Xxxxxx (registrinumbriga xxxxxx) (xxxxxx kinnistu) kostja kasuks ning asendada vastav kostja nõusolek (tahteavaldus) kohtulahendiga. Hageja põhiväited on järgmised: - perioodil 2004 kuni 2012 oli OÜ Concordia Xxxxx kinnistu omanik; - jaanuaris 2005 andis A.A OÜ-le Concordia sularahas laenu summas 350 000 krooni (22 369,08 eurot) seoses ühise äriprojekti arendamisega; - 31.01.2005 sõlmitud asjaõiguslepinguga seati A.A antud laenu tagamiseks Xxxxx kinnistule hüpoteek summas 350 000 krooni kostja kasuks. Kostja on A.A poeg; - OÜ Concordia on laenu tagastanud kostja isale aasta pärast laenu saamisest, kuid hüpoteek jäi erinevatel kostja ettekäänetel kustutamata; - kostja oli 29.12.2004 laenulepingu pool selle formaalsel vormistamisel, kuid raha laenas ja laenusumma sai tagasi hoopis kostja isa, kes oli ühtlasi ka OÜ Concordia äripartner. Kostja pole kunagi olnud OÜ Concordia äripartner ega mingites reaalsetes tehingutes OÜ-ga Concordia; - 23.04.2012 asjaõiguslepingu alusel võõrandas OÜ Concordia hagejale Xxxxx kinnistu. Xxxxx kinnistu võõrandati koos hüpoteegiga; - OÜ Concordia, olles vahepeal omanikku vahetanud, on aastal 2012 registrist kustutatud (ärinime OÜ Vana Firma all); - laenu tagasimaksmist ehk nõude, mille tagamiseks on seatud hüpoteek, puudumist ei saa hageja tõendada. On mõistlik eeldada või põhjendatult kahtlustada, et 15-aastat tagasi antud sularahalaen on ammu tagastatud, mistõttu pole ka hüpoteegi mittekustutamisele mingit alust; - esitatud laenulepingu järgi muutus võlanõue sissenõutavaks 29.12.2005. Järgmisest päevast hakkas aegumine kulgema. Kostja nõue on aegunud ning hüpoteek tuleks seetõttu kustutada; - on võimalik veel täiendavalt väita (lisaks põhjendatud kahtlusele, et laen on tagastatud), et võlakohustus lõppes võlgniku lõppemisega ilma õigusjärgluseta. Kohustuse lõppemise korral tuleb nõude tagamiseks antud tagatis vastavalt tagatise andmise aluseks olnud kokkuleppele tagatise andjale tagasi anda; - kinnistusraamatusse tehtud hüpoteeki puudutav kanne on täielikult õigusliku tähenduse kaotanud.
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Tema peamised vastuväited on järgmised: - OÜ Concordia ja kostja vahel sõlmiti 29.12.2004 laenuleping, mille kohaselt andis kostja OÜle Concordia laenu summas 300 000 (kolmsada tuhat) krooni, so praegu kehtivas vääringus 19 173,49 eurot. Laen tuli tagastada koos intressiga neljas osas hiljemalt 29.12.2005;
2-19-19340 -
-
-
-
-
nähtuvalt 31.01.2005 sõlmitud lepingust on hüpoteegiga tagatud kõik nõuded Xxxxx kinnistu tolleaegse omaniku vastu, mis tulenesid OÜ Concordia ja kostja vahel 29.12.2004 sõlmitud laenulepingust ja selle võimalikest lisadest; 23.04.2012 OÜ Vana Firma (likvideerimisel, endise nimega OÜ Concordia) ja hageja vahel kinnistute müügilepingu ja asjaõiguslepingute punktis 2.3. kinnitas hageja, et ta on teadlik hüpoteegi seadmise lepingu sisust ning andis nõusoleku, et Xxxxx kinnistut koormav hüpoteek jääb kehtima. Seega on tegemist antud juhul olukorraga, millises 29.12.2004 sõlmitud laenulepingut tagab jätkuvalt hageja Xxxxx kinnistut koormav hüpoteek; laenulepingust tulenev kohustus on endiselt täitmata; ühtegi tõendit väite kohta, et laenulepingust tulenev kohustus on A.A-le täidetud, hageja esitanud ei ole, seega on tegemist tõendamata väitega ning see ei kinnita nõude lõppemist; juriidilise isiku lõppemisega ei lõpe tema kohustused. Seega kui kohustus, mille tagamiseks on seatud hagejale kuuluvale kinnistule hüpoteek, on täitmata, on võlausaldajal õigus nõuda selle täitmist kohustuse tagamiseks antud tagatise arvel; vaatamata nõude aegumise korduvale katkemisele võib lepingust tulenev nõue olla aegunud. Nõude aegumine ei lõpeta nõuet, vaid annab võlgnikule kestva vastuväite täitmisest keeldumiseks; kostjal on jätkuvalt õigus nõuda hagejalt, et 29.12.2004 sõlmitud laenulepingust tulenev nõue täidetaks hagejale kuuluva kinnistu võõrandamisest saadavate vahenditega. Seega ei ole kinnistusraamatusse tehtud hüpoteeki puudutav kanne kaotanud täielikult oma õiguslikku tähendust.
Kohtu seisukoht
3.Hageja on esitanud nõude hüpoteegi kustutamiseks põhjusel, et hüpoteegiga tagatud nõue puudub, kuna laen on tagastatud laenusaajale. Seega võib hagi kuuluda rahuldamisele asjaõigusseaduse (AÕS) § 349 lg 1 alusel, mis sätestab, et kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Lähtuvalt hageja esitatust peab kohus nõude rahuldamiseks tegema kindlaks, kas hüpoteegiga tagatav nõue on rahuldatud või see on lõppenud muul viisil.
4.Käesolevaks hetkeks puudub vaidlus alljärgnevas: - 29.12.2004 sõlmisid kostja ja OÜ Concordia laenulepingu, millega kostja andis OÜ-le Concordia laenu 300 000 krooni ning OÜ-l Concorida lasus kohustus nimetatud laenu tagasi maksmiseks (tl 83); - viidatud lepingust tuleneva kohustuse täitmise tagamiseks seati kostja kasuks hüpoteek Xxxxx kinnistule (31.01.2005 hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping, tl 48-51). - hageja ostis 23.04.2012 Xxxxx kinnistu OÜ-lt Vana Firma (kustutatud, endise ärinimega OÜ Concordia) (tl 5-9). Menetluse kestel on hageja seadnud korduvalt kahtluse alla asjaolu, et kostja sõlmis OÜ-ga Concordia hüpoteegi seadmise lepingu, kuid sellisest väitest on hageja loobunud allkirjastatud hüpoteegi lepinguga tutvumise järgselt (tl 89-91, 95).
5.Asjas on vaidlus selles, kas tagatiskokkuleppest tulenev nõue on rahuldatud või mitte. Hageja pole kohtule esitanud ühtegi dokumentaalset tõendit selle kohta, et tagatiskokkuleppest tulenev nõue oleks täidetud. Kohtu hinnangul ei saa kohustuse täitmist lugeda täidetuks üksnes põhjusel, et laen on antud 15 aastat tagasi ning seda võiks mõistlikult seetõttu eeldada ja/või eluliselt usutavaks pidada (võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 3).
2-19-19340
Iseenesest on õige hageja käsitlus sellest, et pool ei saa negatiivset asjaolu tõendada ning sellisel juhul võib teatud juhtudel tõendamiskoormuse ümber pöörata. Samas on hetkel olukord, kus hageja ei pea negatiivset asjaolu tõendama, vaid hageja poolt soovitud viisil tõendamiskoormuse ümber pööramisel peaks asuma kostja negatiivset asjaolu tõendama. Nimelt on kostja käesolevaks hetkeks esitanud tõendi laenulepingust tuleneva nõude olemasolu kohta (29.12.2004 leping) ning põhistanud nõude olemasolu hüpoteegi seadmise lepingu p-dega 2.1 ja 2.2.1. Kostja seisukoht on, et tagatiskokkuleppest tulenev nõue on täitmata. Tõendamiskoormuse ümber pööramisel peaks kostja tõendama, et tagatiskokkuleppest tulenevat võlgnevust pole tasutud, st tegu on negatiivse asjaolu tõendamisega. Hageja aga väidab seevastu, et tagatiskokkuleppest tulenev nõue on täidetud sularahas kostja isale. Tegu pole negatiivse asjaolu tõendamisega, sest hageja saab esitada kohtule tõendid raha kostja isale tasumise kohta. Järelikult lasub hagejal kohustus tõendada, et tagatiskokkuleppest tulenev kohustus on täidetud (TsMS § 230 lg 1, Riigikohtu 05.11.2008 otsus asjas nr 3-2-1-104-08, p 16) ning hageja on ekslikult väitnud, et tema peab negatiivset asjaolu tõendama. Kohtu seisukohta ei väära ka asjaolu, et hageja pole olnud 29.12.2004 tehingu ja 31.01.2005 hüpoteegi seadmise lepingu pooleks. Seda põhjusel, et hageja ja OÜ Vana Firma (kustutatud) vahel sõlmitud Xxxxx kinnitu müügilepingu p-st
2.3.nähtub, et hagejale oli teada hüpoteegi seadmise lepingu ja tagatiskokkuleppe sisu (tl 5-9). Järelikult pidi olema hageja kursis hüpoteegi seadmise põhjusest ning seega tagatiskokkuleppest ja sellega seotud asjaoludest. Seda kinnitab ka asjaolu, et hagejale on teada laenu andmise ja laenu tagastamise väidetavad tegelikud asjaolud, st et laenu andis tegelikult kostja isa, laenu anti sularahas, laen tagastati kostja isale sularahas, kostja on tehinguga seotud üksnes formaalselt. Hageja on aga jätnud viidatud asjaolud tõendamata. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et on tõendamata, et Xxxx kinnistule kostja kasuks kantud hüpoteeki tagav nõue oleks rahuldatud. Järelikult pole nimetatud alusel võimalik hüpoteegi kustutamise nõuet rahuldada.
6.Kohus kontrollib järgnevalt, kas hüpoteegiga tagatud nõue on lõppenud muul viisil.
6.1.Hageja on seisukohal, et 29.12.2004 laenulepingust tulenev nõue on aegunud, mistõttu on hagejal õigus nõuda hüpoteegi kustutamist. 29.12.2004 lepingu p-i 2.4. järgi oli laenu tagastamise tähtaeg 29.12.2005. Järelikult muutus lepingust tulenev võlgnevus sissenõutavaks alates 30.12.2005, millisest hetkest alates oli kostjal õigus nõuda võlgnikult lepingust tuleneva kohustuse täitmist. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg-st 3 algas viidatud nõude osas aegumine kulgema 01.01.2006 ning TsÜS § 146 lg-st 1 tulenvalt saanuks kostja võlgniku vastu nõude esitada hiljemalt 31.12.2009. Seega on kostja 29.12.2004 laenulepingust tulenev nõue aegunud. Nõude aegumist on pidanud tõenäoliseks ka kostja. Kohtu hinnangul aga ei lõpeta kostja kui hüpoteegipidaja nõuet põhinõude aegumine, sest TsÜS § 1451 lg-st 1 tulenevalt on hüpoteegi pidajal õigus põhivõla ulatuses enda nõue hüpoteegiga tagatud eseme arvel rahuldada. Järelikult pole põhinõude aegumisest olenemata kostja kui hüpoteegipidaja hüpoteegiga tagatud nõue lõppenud.
6.2.Kohus ei nõustu hageja käsitlusega sellest, et kostja hüpoteegiga tagatud nõue on lõppenud seetõttu, et tagatiskokkuleppe pooleks olnud juriidiline isik, kes kostjalt laenu võttis, on tänaseks õigusjärgluseta lõppenud. Seda põhjusel, et AÕS § 325 lg-st 5 tulenevalt ei lõppe hüpoteegipidaja nõue võlgnikuks olnud juriidilise isiku õigusvõime lõppemise tõttu. Seega ka võlgnikuks oleva juriidilise isiku kustutamise tõttu äriregistrist pole kostja hüpoteegiga tagatud nõue lõppenud.
7.Hageja leiab, et hüpoteegi kanne tuleks kustutada põhjusel, et see on kaotanud õigusliku tähenduse viidates Tallinna Ringkonnakohtu 2-18-14391 lahendile. Arvestades kostja poolt viidatut tugineb
2-19-19340 hageja esitatud väide ilmselt AÕS § 66 lg-le 1, mis sätestab, et kui kanne on asjaõiguse lõppemise tõttu kaotanud igasuguse õigusliku tähenduse, on koormatud kinnisasja omanikul õigus nõuda kande kustutamist. Kohtu hinnangul annab viidatud säte koosmõjus AÕS § 65 lg-ga 1 nõudeõiguse kinnistusraamatus oleva ebaõige kande parandamiseks, kuid ei anna alust hüpoteegi kustutamiseks, mida on võimalik nõuda AÕS § 349 lg 1 alusel (Riigikohtu 05.11.2008 otsus asjas nr 3-2-1-104-08, p 13). Isegi, kui asuda seisukohale, et viidatud sättest tulenevalt võiks hüpoteegi kustutamist nõuda, leiab kohus, et käesoleval juhul ei saa ka AÕS § 66 lg-st 1 tulenevalt hüpoteegi kannet kustutada. Kohtu kinnistusoakonna kodukorra § 159 lg 1 sätestab, et kanne on kaotanud täielikult õigusliku tähenduse, kui õigus, millel ta põhineb, enam ei eksisteeri ja selle tekkimine on välistatud või kui seda õigust ei ole tegelikkuses kestvalt võimalik teostada. Kohus on eelnevalt leidnud, et kostja kui hüpoteegipidaja hüpoteegiga tagatud nõue pole lõppenud (otsuse p-d 5-6). Seega on kostjal kandest tulenevat õigust võimalik realiseerida ning hüpoteegi kanne pole seetõttu õiguslikku tähendust kaotanud.
8.Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et täitmata on AÕS § 349 lg-s 1 sätestatud eeldused Xxxxxx kinnistult hüpoteegi kustutamiseks, mistõttu tuleb esitatud hagi jätta rahuldamata. Tsiviilasja hinna muutmine ja menetluskulud
9.Esitatud hagiavalduses on hagihinnaks märgitud 3500 eurot tuginedes TsMS § 132 lg-le 1. Kohus on sellisest hagihinna määratlusest ekslikult lähtunud hagi menetlusse võtmisel. TsMS § 126 lg 3 sätestab, et nõude tagamise ja selle tagatiseks oleva pandiõiguse üle toimuva vaidluse korral määratakse hagihind nõude suurusega. Kostja on väitnud, et tal on hageja vastu nõue 300 000 krooni (19 173,49 eurot). Hüpoteegist tulenevalt saaks kostja nõuda oma nõude rahuldamist 19 173,49 euro ulatuses. Seega tuleb hagihinna määramisel antud juhul lähtuda nõude suurusest, milleks on 19 173,49 eurot (Riigikohtu 27.01.2010 otsus asjas nr 3-2-1-153-09, p 27; Riigikohtu 05.11.2008 otsus asjas nr 3-2-1-104-08, p 22). Eeltoodust tulenevalt ja TsMS § 136 lg 4 alusel muudab kohus tsiviilasja hinda ning määrab tsiviilasja hinnaks 19 173,49 eurot. Tsiviilasjalt hinnaga 19 173,49 eurot tuleb riigilõivu tasuda 750 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 300 eurot (tl 11). Järelikult on hageja tasunud seaduses ettenähtust vähem riigilõivu summas 450 eurot, mis tuleb hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista TsMS § 179 lg 1 alusel. TsMS § 179 lg 9 alusel märgib kohus, et riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
10.Et kohus jätab esitatud hagi rahuldamata, jäävad kostja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
11.TsMS § 174 lg-st 2 tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks käesolevas kohtuotsuses alljärgnevalt. Kostja on kohtule esitanud 01.09.2020 menetluskulude nimekirja (tl 105-106), millest nähtuvalt on kostja kandnud menetluskulusid summas 1 890 eurot koos käibemaksuga järgmiselt: - materjalide analüüs, 25.02.2020 kostja vastuse koostamine, summa 450 eurot (koos käibemaksuga), õigusteenuse maht 2,5 h, tunnitasu määr 150 eurot + km; - hageja seisukoha analüüs, 24.03.2020 menetlusdokumendi koostamine, summa 450 eurot (koos käibemaksuga), õigusteenuse maht 2,5 h, tunnitasu määr 150 eurot + km;
2-19-19340 -
hageja vastuse analüüs, tõendi kogumine, 06.04.2020 menetlusdokumendi koostamine, summa 360 eurot (koos käibemaksuga), õigusteenuse maht 2 h, tunnitasu määr 150 eurot + km; hageja taotluse analüüs, 12.05.2020 menetlusdokumendi koostamine, summa 270 eurot (koos käibemaksuga), õigusteenuse maht 1,5 h, tunnitasu määr 150 eurot/h + km; 01.09.2020 menetlusdokumendi koostamine, summa 360 eurot (koos käibemaksuga), õigusteenuse maht 2 h, tunnitasu määr 150 eurot/h + km.
Kohtu hinnangul on kostja menetluskulude nimekirjas toodud kulud vajaliku ja põhjendatud ning kooskõlas toimiku materjalidega. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud summas 1890 eurot (TsMS § 175 lg 1). Kohus märgib kostja taotlusel otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).