Osaühing CREME hagi A.A vastu kohustuse puudumise tuvastamise ja täiteasjas nr 180/2021/245 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuetes 6000 eurot
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
Hageja: Osaühing CREME (registrikood 11062955), lepinguline esindaja advokaat Anu Toomemägi Kostja: A.A, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Rait Sarjas ja Küllike Namm kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 6.04.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamine, millega peatati kohtutäitur Enno Kermiku menetluses olevas täiteasjas nr 180/2021/245 toimuv täitemenetlus. Menetluskulude jaotus
4.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Osaühingult CREME A.A kasuks välja menetluskulud 2352 eurot.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2352 eurot) tuleb Osaühingul CREME tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Asjaolud, menetluse käik
1.Osaühing CREME esitas 29.03.2021 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja hagiavalduse A.A vastu kohustuse puudumise tuvastamise ja täiteasjas nr 180/2021/245 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuetes, koos hagi tagamise taotlusega. Viru Maakohtu 29.03.2021 määrusega edastati tsiviilasi alluvuse järgi lahendamiseks Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale. Pärnu Maakohtu 20.03.2021 määrusega jäeti hagiavaldus ja hagi tagamise taotlus käiguta ja kohustati hagejat kõrvaldama avaldustes esinevad puudused. Pärnu Maakohtu 6.04.2021 määrusega rahuldati hagi tagamise taotlus osaliselt ja peatati hagi tagamise korras kohtutäitur Enno Kermiku menetluses olevas täiteasjas nr 180/2021/245 toimuv täitemenetlus kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas tsiviilasjas. Kohus jättis rahuldamata hagi tagamise taotluse täiteasjas nr 180/2021/245 tehtud täitetoimingute tühistamise osas.
2.Hageja nõue on (vt 5.04.2021 täpsustatud hagiavaldus): 1) tuvastada, et hagejal puudub kostja ees 29.12.2004 laenulepingust ning sellega seotud 31.01.2005 hüpoteegi seadmise lepingust tulenev kohustus summas 19 173 eurot; 2) tunnistada lubamatuks täiteasjas nr 180/2021/245 sundtäitmine.
3.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt sissenõudja A.A 12.02.2021.a avalduse alusel on hageja suhtes alustatud kohtutäitur Enno Kermiku juures täitemenetlust 29.12.2004 sõlmitud laenulepingust tuleneva võlgnevuse summas 19 173 eurot sissenõudmiseks. Eeldada saab, et täitemenetluses esitatud nõude aluseks on kostja ja OÜ Concordia vahel sõlmitud lepingud: 1. Kostja ja OÜ Concordia (registrikoodiga nr 10447630) vahel sõlmiti 29.12.2004.a laenuleping 300 000 krooni kohta tagastamise tähtajaga 29.12.2005.a. Lepingus sisaldus kohustus seada laenu tagatiseks hüpoteek hiljemalt 31.01.2005.a. Lepingus puudub kinnitus, et laen on lepingu sõlmimise ajaks üle antud. Niisamuti puudub viide laenu üleandmise tähtaja ja/või viisi kohta. 2. Kostja ja OÜ Concordia vahel sõlmiti 31.01.2005.a notariaalse hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping Saare Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr 1929 Saaremaal xxxxxx vallas xxxxxxx külas asuva kinnistu nimetusega xxxx katastritunnusega xxxxxxxxxxxx pindalaga 3,10 ha sihtotstarbega maatulundusmaa ja katastritunnusega xxxxxxxxxxx pindalaga 4,60 ha sihtotstarbega maatulundusmaa osas. Nimetatud lepingu p 2.1 kohaselt seati hüpoteek esimesele vabale järjekohale hüpoteegi hüpoteegisummaga 350 000 krooni igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Nimetatud lepingu p 2.2.1 kohaselt oli hüpoteegiga tagatud kõik nõuded omaniku ehk Concordia OÜ vastu mis tulenevad kostja ja OÜ Concordia vahel 29.12.2004.a sõlmitud laenulepingust ja selle võimalikest lisadest ning kõik nõuded OÜ Concordia vastu, mis tulenevad kostja ja OÜ Concordia vahel tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. 23.04.2012.a kinnistute müügilepingu ja asjaõiguslepinguga müüs OÜ Vana Firma (likvideerimisel; endise ärinimega ka OÜ Concordia) xxxxxxxx kinnistu hagejale. 31.01.2005.a lepingu p-s 2.3 kinnitas müüja, et vastavalt raamatupidamisdokumentidele ei ole müüja ehk eelmise kinnistu omaniku raamatupidamises kajastatud kohustusi hüpoteegipidajast kostja ees. Käesoleva hagi asjaoludest nähtuvalt puudub kostja ees võlgnevus, kuid hagejale kuuluvale kinnisvarale (registriosa nr xxxx Saaremaal xxxxx vallasxxx külas asuva kinnistu nimetusega xxxxx katastritunnusega xxxxxxxx ja katastritunnusega xxxxxx on seatud hüpoteek kolmanda isiku (tänaseks likvideeritud OÜ Concordia) väidetava rahalise kohustuse katteks. 29.12.2004.a sõlmitud laenulepingu alusel, mis oli ka hüpoteegi seadmise aluseks, ei ole kostja laenusaajale (OÜ Concordia) laenu üle andnud ja konkreetse lepingupoolte vahel on tegemist rahatu lepinguga (puudub laenu üleandmist tõendav täitmiskviitung).
Kuna võlga, mille tagatiseks on hüpoteek seatud, hagejale teadaolevalt ei eksisteeri, siis esitas hageja hagi kostja vastu hüpoteegi kustutamise nõudes ning asjas on pooleli kohtumenetlus Tallinna Ringkonnakohtus tsiviilasjas nr 2-19-19340, sest maakohus on ebaõigesti lugenud tuvastatud asjaoluks pooltevahelise laenusuhte. Kostja vastuväiteid
4.Kostja vaidleb hagile vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hageja väidete kohaselt ei ole 29.12.2004 sõlmitud laenulepingu alusel Kostja laenusaajale (laenu saamise hetkel ärinimega OÜ Concordia) laenu üle andnud ja tegemist rahatu lepinguga, kuna puudub laenu üleandmist tõendav täitmiskviitung.Kosja leiab, et hageja väited on nii faktiliselt kui õiguslikult ebaõiged ning vastuolus tsiviilasjas nr 2-19-19340 avaldatuga. 10.12.2019 esitatud hagiavalduse (lisa 1) punktis 2 kinnitas Hageja, et jaanuaris 2005 andis A.Ale OÜ-le Concordia (kustutatud) sularahas laenu 350 000 krooni (22 369,08 eurot) seoses ühise äriprojekti arendamisega xxxx viljaelevaatori baasil. 07.04.2020 menetlusdokumendis (lisa 2) asus Hageja väitma, et lepingut ei ole sõlmitud OÜ Concordia (kustutatud) ja Kostja vahel, kuna lepingul puudub Kostja allkiri. Hageja taotles käekirjaekspertiisi läbiviimist juhuks, kui Kostja vaidleb sellele vastu. 20.05.2020 e-kirjas (lisa 3) loobus Hageja ekspertiisi määramise taotlusest ja selgitas, et „15 aastat on teinud oma töö ja mälupilt on allakirjutanute osas veidi ähmastunud.“ 09.09.2020 menetlusdokumendi (lisa 4) punktis 2 väitis Hageja, et nõue on aegunud ja samaaegselt, et nõuet ei eksisteeri, kuna nõue on rahuldatud. Kostja on esitatavate tõenditega tõendanud, et Hageja seisukoht on vastuolus tsiviilasjas nr 2-1919340 avaldatuga ning Hageja on käesolevas tsiviilasjas esmakordselt asunud väitma, et 29.12.2004 sõlmitud laenulepingu alusel ei ole laenu üle antud. 29.12.2004 sõlmitud laenulepingu tekstis ei ole expressis verbis märgitud, et laenulepingu allkirjastamisega on ka laenusumma üle antud. Samas ei nähtu lepingust eraldi kokkulepet selle kohta, et laenu üleandmine toimuks tulevikus. Arvestades lepingu punktide 1 ja 2 sõnastust, saab teha ainuvõimaliku järelduse, et laen anti üle laenulepingu sõlmimise kuupäeval. Kostja laenuandjana ka kinnitab, et laen anti üle 29.12.2004. Asjaolu, et laenulepingus kokkulepitud laenusumma anti laenusaajale üle, kinnitab ka asjaolu, et enam kui kuu aega hiljem (31.01.2005) koormas laenusaaja temale kuuluva kinnisasja laenuandja kasuks hüpoteegiga. Seejuures on Tallinna notar Aivar Mesikäpa poolt 31.01.2005 tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu punktis 2.2.1. märgitud, et hüpoteegiga on tagatud kõik nõuded xxxxx kinnistu (registriosa nr xxxxx) omaniku vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja [Kostja] ja Omaniku [OÜ Concordia] vahel 29.12.2004 sõlmitud laenulepingust ja selle võimalikest lisadest. Kostja leiab, et viide sõnale „nõue“ tähendabki, et tegemist on laenusumma tagastamise nõudega. Ei ole ka eluliselt usutav, et laenusaaja seaks laenuandja kasuks hüpoteegi laenusummat saamata. Kostja on seisukohal, et Hageja väide on ümber lükatud Hageja enda poolt esitatud tõenditega. Hageja on ebaõigesti märkinud, justkui sisalduks 31.01.2005 lepingu punktis 2.3 kinnitus, et vastavalt raamatupidamisdokumentidele ei ole müüja ehk eelmise kinnistu omaniku raamatupidamises kajastatud kohustusi hüpoteegipidajast Kostja ees. Selline kinnitus sisaldub 23.04.2012 OÜ Vana Firma (likvideerimisel), endise ärinimega OÜ Concordia ja Hageja vahel sõlmitud lepingus. Vaatamata kinnitusele ei oma aga selline kinnitus mingisugust tähendust kostjaga sõlmitud laenulepingule. Kostjal puudub võimalus kontrollida seda, kuidas laenusaaja korraldas oma raamatupidamist. Isiku poolt, kes ise raamatupidamist korraldas, antud kinnitus ei tõenda kohustuse puudumist ega ole mingil moel siduv kolmandatele isikutele. Hageja hinnangul tõendab laenulepingu rahatust asjaolu, et puudub täitmiskviitung võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 95 lg 1 mõttes. VÕS § 95 lg 1 sätestab, et võlausaldaja peab
kohustuse täitmise vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta kirjaliku tõendi (täitmise kviitung). Võlgnik võib nõuda kviitungi andmist muus vormis, kui tal on selleks õigustatud huvi. Täitmise kviitung väljastatakse võlgnikule juhul, kui võlgnik on kohustuse täitnud, õigus nõuda kviitungi väljastamist tekib seega alles pärast kohustuse täitmist. Eraldi täitmise kviitungit ei saa võlgnik nõuda laenu andmise kohta, sellise nõude esitamise õigust kehtiv õiguskord ette ei näe. Laenuandja poolset kohustuse täitmist tõendab sõlmitud leping. Seega ei ole Hageja väide õiguslikult pädev. Hageja väide VÕS § 119 lg-te 1 ja/või 2 võimalikust kohalduvusest ei ole asjakohane, kuna vastuvõtuviivitusse sattumiseks peaks Kostja olema keeldunud täitmist vastu võtmast. Hageja ei ole oma kohustust kunagi täitnud ega seda isegi mitte pakkunud ning seetõttu ei saanud Kostja mistahes viisil ka vastuvõtuviivitusse sattuda. Kohtu seisukoht
5.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
6.Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi õiguslikuks aluseks on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1, mis sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Sama sätte lg 11 järgi võib muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TMS § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ja seda iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (vt nt Riigikohtu 28. septembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-11, p 15). Hagi rahuldamise tagajärjena peab kohtutäitur TMS § 48 p 4 alusel täitemenetluse lõpetama. Sellise hagi esitamine lepinguks oleva täitedokumendi alusel tähendab materiaalõigusliku vaidluse avamist täitedokumendi üle. Kuigi üldisest tõendamiskoormuse jaotusest (TsMS § 230 lg 1 esimene lause) lähtudes peaks hageja tõendama võlgnikuna, et tema suhtes ei ole võla sissenõudmine lubatav, saab hagejale sellise tõendamiskoormuse lepingu alusel toimuva sundtäitmise puhul panna üksnes osaliselt, kuna negatiivse asjaolu (võla puudumine) tõendamise võimalused on piiratud. Seetõttu piisab hagejale omapoolse tõendamiskoormuse täitmiseks, et ta põhistab (teeb usutavaks) (TsMS § 235 mõttes), et sissenõudjal (kostjal) ei pruugi nõuet olla, misjärel on kostjal kohustus tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue (sh kõrvalnõuete osas) ulatuses, milles ta soovib täitemenetlust läbi viia. Kui kostja ei suuda tõendamiskoormust täita, tuleb hagi rahuldada ja sundtäitmine tunnistada lubamatuks.
7.Asja materjalidest nähtuvalt A.A ja OÜ Concordia, keda esindas volikirja alusel U.A sõlmisid 29.12.2004 laenulepingu (tl 7). Laenulepingu p 1 ja 2 järgi andis kostja A.A OÜ-le Concordia laenu 300 000 krooni, intressimääraga 7% aastas tagastamise tähtajaga 29.12.2005. Laenu tagastamine koos intressidega pidi toimuma 4 osas kvartalite lõikes. Lepingu p 4.1. kohaselt kohustus laenusaaja kuni 31.01.2005.a seadma laenu tagamiseks pandilepingu laenuandja kasuks kinnistule asukohaga Saaremaa, xxx küla, xxxx I ja/või xxxxx II. Punkt 6.1. kohaselt leping lõpeb, kui laenaja on täielikult kustutanud oma võlgnevuse laenuandja ees ja on täitnud kõik lepinguga endale võetud kohustused.
8.31.01.2005 on OÜ Concordia, keda esindas volikirja alusel U.A ja A.A vahel sõlmitud hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping (tl 8 jj). Lepingu p 2.1. kohaselt seab omanik (OÜ
Concordia) hüpoteegipidaja (kostja) kasuks xxxx kinnistule esimesele vabale järjekohale hüpoteegi summaga 350 000 krooni igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Lepingu p 2.2. kohaselt on hüpoteegiga tagatud hüpoteegipidaja nõuded alljärgnevalt: kõik nõuded omaniku vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja omaniku vahel 29.12.2004.a sõlmitud laenulepingust ja selle võimalikest lisadest, samuti tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest.
9.23.04.2012 sõlmisid OÜ Vana Firma (likvideerimisel, end ärinimega ka OÜ Concordia) ja osaühing CREME kinnistute müügilepingu ja asjaõiguslepingud, mille kohaselt mh xxxx kinnistu võõrandati hagejale. Lepingu punkt 1.1.4 kohaselt on kinnistusraamatu neljandasse jakku kande nr 2 all sisse kantud järgmine hüpoteegi kanne: hüpoteek summas 350 000 krooni A.A kasuks (31.01.2005 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 4.02.2005). Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.
10.10.12.2019 esitas osaühing CREME (lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Arumäe) Pärnu Maakohtule hagiavalduse A.A vastu hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku saamiseks (tsiviilasi nr 2-19-19340). Pärnu Maakohtu 21.09.2020 otsusega (jõustus 31.07.2021 Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2021 otsusega) jäeti hagi rahuldamata (tl 16 jj). Vaidlus seisnes selles, kas tagatiskokkuleppest tulenev nõue on rahuldatud või mitte.
11.Antud asjas on hageja seisukohal, et täiteasjas nr 180/2021/245 on sundtäitmine lubamatu seetõttu, et 29.12.2004 sõlmitud laenulepingu alusel, mis oli ka hüpoteegi seadmise aluseks, pole kostja laenusaajale (OÜ Concordia) laenu üle andnud (puuduvad sellekohased tõendid) ja konkreetse lepingupoolte vahel on tegemist rahatu lepinguga. Hageja selline seisukoht tugineb väitele, et puudub laenu üleandmist tõendav täitmise kviitung VÕS § 95 lg 1 mõttes.
12.Kostja on seisukohal, et 29.12.2004 sõlmitud laenuleping ning 31.01.2005 sõlmitud hüpoteegi seadmise leping on käsitletavad kui laenusumma üleandmist kinnitavad täitmise kviitungid.
13.Kohus leiab, et laenusumma üleandmist laenusaajale kinnitavad järgmised asjaolud ja tõendid: -Pärnu Maakohtu 21.09.2020 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-19-19340 ja selles tuvastatud asjaolud; -tsiviilasjas 2-19-19340 10.12.2019 esitatud hagiavalduse (tl 67 jj) punktis 2 kinnitas Osaühing CREME hagejana, et jaanuaris 2005 andis A.A OÜ-le Concordia (kustutatud) sularahas laenu 350 000 krooni (22 369,08 eurot) seoses ühise äriprojekti arendamisega xxxx viljaelevaatori baasil; - samas tsiviilasjas 7.04.2020 kohtule esitatud menetlusdokumendi (tl 69 jj) punktis 1.2. väitis osaühing CREME, et lepingut ei ole sõlmitud OÜ Concordia (kustutatud) ja kostja (A.A) vahel, kuna lepingul puudub kostja allkiri. Hageja taotles käekirjaekspertiisi läbiviimist juhuks, kui kostja vaidleb sellele vastu, kuid kohtule 20.05.2020 saadetud e-kirjas (tl 72, 73) loobus hageja ekspertiisi määramise taotlusest ja selgitas, et „15 aastat on teinud oma töö ja mälupilt on allakirjutanute osas veidi ähmastunud.“ Sellega nõustus hageja ning ka tema esindaja Urmas Arumäe, et laenuandjaks ja isikuks, kelle kasuks seati hüpoteek, oli siiski A.A; - 09.09.2020 esitatud menetlusdokumendi (tl 74) punktis 2 väitis hageja, et nõue on rahuldatud; - Tallinna Ringkonnakohus asus 30.06.2021 otsuse punktis 27 mh seisukohale (kinnitades maakohtu otsuses märgitut), et kuna kostja tõendas laenulepinguga ja hüpoteegi seadmise lepinguga tsiviilkohtumenetluse jaoks piisava veenvusega tagatava põhinõude esinemist, siis vastuväidet, et laen on tegelikult juba ammu tasutud, pidi TsMS § 230 lõikest 1 tulenevalt tõendama vastuväite esitaja, s.o hageja.
14.Kuigi eelmärgitud tsiviilasjas nr 2-19-19430 oli hageja osaühing CREME peamiseks väiteks laenulepingust tuleneva kohustuse puudumine kohustuse täitmise tõttu ja käesolevas tsiviilasjas on selleks kohustuse puudumine lepingu rahatuse tõttu, on tsiviilasja nr 2-19-19430 lahend tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 272 lg 2 kohaselt asjakohane tõend. Ja seda põhjusel, et kohtulahend tsiviilasjas nr 2-19-19430 tõendab, et laenulepingust tuleneva kohustus oli, vastupidiselt hageja poolt väidetule siiski olemas ning seega ei saanud olla tegemist rahatu lepinguga. Oluline ei ole see, kes laenusumma faktilistelt üle andis.
15.VÕS § 95 lg 1 sätestab, et võlausaldaja peab kohustuse täitmise vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta kirjaliku tõendi (täitmise kviitung). Võlgnik võib nõuda kviitungi andmist muus vormis, kui tal on selleks õigustatud huvi. Kohus nõustub kostjaga selles, et 29.12.2004 laenulepingus ja 31.01.2005 hüpoteegi seadmise lepingus antud kinnitused on käesoleval juhul hinnatavad kviitungina raha kättesaamise kohta VÕS § 95 mõttes ning et hageja ei ole tõendanud, et laenulepingust tulenevat nõuet ei eksisteerinud. Laenulepingu p-s 1 on OÜ Concordia andnud kinnituse selle kohta, et talle antakse rahaline laen lepingus toodud tingimustel ja nõustunud laenu tagasi maksma lepingus toodud tingimustel ning hüpoteegi seadmise lepingu p-s 2.2 kinnituse selle kohta, et 350 000 kroonine hüpoteek tagab kõik sellest laenulepingust tulenevad nõuded tema vastu. Järelikult tuleb lugeda, et eelduslikult on raha üle antud. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Täitmise kviitung väljastatakse võlgnikule juhul, kui võlgnik on kohustuse täitnud, õigus nõuda kviitungi väljastamist tekib seega alles pärast kohustuse täitmist. Eraldi täitmise kviitungit ei saa võlgnik nõuda laenu andmise kohta, laenuandja poolset kohustuse täitmist tõendab sõlmitud leping. Nõustuda tuleb kostjaga selles, et hageja väide VÕS § 119 lg-te 1 ja/või 2 võimalikust kohalduvusest ei ole asjakohane, kuna vastuvõtuviivitusse sattumiseks peaks kostja olema keeldunud täitmist vastu võtmast. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et laenusaaja oleks oma kohustust täitnud ning seetõttu ei saanud kostja mistahes viisil ka vastuvõtuviivitusse sattuda.
16.23.04.2012 kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu (tl 11 jj) punktis 2.3. on kinnistu müüja (OÜ Vana Firma, end nimega ka OÜ Concordia) küll kinnitanud hagejale (osaühing CREME), et tema raamatupidamises ei ole kajastatud kohustusi (hüpoteegipidaja) A.Ai ees, kuid kohtu hinnangul osundab kostja õigesti sellele, et milliseid kinnitusi andis kinnistu müüja hagejale, ei oma mistahes tähendust hageja ja OÜ Concordia vahel 29.12.2004 sõlmitud lepingu osas. Seega ei oma vastav kinnitus või selle puudumine 23.04.2012 lepingus asjas tähendust ega tõenda hageja vastavaid väiteid laenu saamise ja tagastamise kohta. Laenu saamist tõendavad 29.12.2004 sõlmitud laenuleping ja 31.01.2005 sõlmitud hüpoteegi seadmise leping. 31.01.2005 tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu punktis 2.2.1. on märgitud, et hüpoteegiga on tagatud kõik hüpoteegipidaja (A.A) nõuded xxxx kinnistu (registriosa nr xxxxx) omaniku vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja (kostja) ja omaniku (OÜ Concordia) vahel 29.12.2004 sõlmitud laenulepingust ja selle võimalikest lisadest. Eluliselt ei ole usutav, et laenusaaja seaks laenuandja kasuks enda kinnistule hüpoteegi laenusummat saamata.
17.Hageja väiteid ei tõenda ka 17.11.2021 esitatud foto väidetavalt U. Arumäe poolt saadetud ekirja väljatrükist C.R-le (tl 115), kuna Urmas Arumäe kui laenulepingu sõlmimisel laenusaaja esindajana tegutsenud isiku poolt kolmandale isikule antud selgitus laenu väidetava tagasimakse kohta ei tõenda, et kohustust oleks tegelikkuses ka täidetud. Kohus nõustub kostjaga, et laenusaajat lepingu sõlmimisel esindanud isiku kinnitust, et kohustus on täidetud, ei ole võimalik samastada võlausaldaja poolse kinnitusega kohustuse täitmise kohta. Seda enam, et eelnimetatud e-kiri on vastuolus hageja enda seisukohtadega, kuna selles kinnitatakse laenu saamist, mida aga hageja on eitanud.
18.Asjas ei oma tähtsust hageja väide võimaliku nõude aegumise kohta, kuna TsÜS § 1451 lg 1 kohaselt ei võta pandiga tagatud nõude aegumine pandipidajalt õigust põhivõla nõude rahuldamisele panditud eseme arvel.
19.Eeltoodud põhjendustel puudub alus hagi rahuldamiseks ning sundtäitmine täiteasjas nr 180/2021/245 on lubatav.
20.Kuna hagi jäetakse rahuldamata tühistab kohus TsMS § 386 lg 4 alusel hagi tagamise. Menetluskulud
21.Et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad kostja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 174 lg-st 2 tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks käesolevas kohtuotsuses alljärgnevalt. Kostja on kohtule esitanud 18.04.2022 menetluskulude nimekirja (tl 140 jj) ja 25.04.2022 selle täienduse (tl 148-149), millest nähtuvalt on kostja kandnud menetluskulusid summas 2352 eurot koos käibemaksuga järgmiselt: -materjalidega tutvumine, kostja 21.05.2021 vastuse koostamine, summa 528 eurot (koos käibemaksuga), õigusteenuse maht 2,75 h, tunnitasu määr 160 eurot + km; -8.07.2021 menetlusdokumendi koostamine, summa 384 eurot (koos käibemaksuga), õigusteenuse maht 2h, tunnitasu määr 160 eurot + km; -7.10.2021 vastuse koostamine kohtunõudele, summa 144 eurot (koos käibemaksuga), õigusteenuse maht 0,75, tunnitasu määr 160 eurot + km; -hageja seisukoha ja tõenditega tutvumine, 6.12.2021 menetlusdokumendi koostamine, summa 288 eurot (koos käibemaksuga), õigusteenuse maht 1,5 h, tunnitasu määr 160 eurot/h + km; -hageja seisukoha analüüs, 7.03.2022 menetlusdokumendi koostamine, summa 336 eurot (koos käibemaksuga), õigusteenuse maht 1,75 h, tunnitasu määr 160 eurot/h + km; -18.04.2022 menetlusdokumendi koostamine, summa 384 eurot (koos käibemaksuga), õigusteenuse maht 2 h, tunnitasu määr 160 eurot+km; - 25.04.2022 menetlusdokumendi koostamine, summa 288 eurot (koos käibemaksuga), õigusteenuse maht 1,5h, tunnitasu määr 160 eurot+km. Kohtu hinnangul on kostja menetluskulude nimekirjas toodud kulud vajalikud ja põhjendatud ning kooskõlas toimiku materjalidega. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud summas 2352 eurot (TsMS § 175 lg 1). Kohus märgib kostja taotlusel otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.