Apellant (kostja): Mittetulundusühing Otsuseotsija (registrikood 80313888), esindaja vandeadvokaat Andres Past Vastustaja (kostja): Anastassia Zussi (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Margus Kiir
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 6. mai 2020 otsus osaliselt Mittetulundusühingult Otsuseotsija Anastassia Zussi kasuks TLS § 100 lg 4 alusel välja mõistetud hüvitise suuruse (kohtuotsuse resolutsiooni p 3) ja viivise arvestamise aluseks oleva tasumata põhinõude suuruse (kohtuotsuse resolutsiooni p 8) osas. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Sõnastada Viru Maakohtu 6. mai 2020 otsuse resolutsioon järgmiselt:
2.1.Rahuldada Anastassia Zussi hagi MTÜ Otsuseotsija vastu osaliselt.
2.2.Lugeda Anastassia Zussi ja MTÜ Otsuseotsija vahel 01.07.2016. a sõlmitud tööleping üles öelduks TLS § 91 lg 2 p 2 alusel alates 24.08.2018. a. MTÜ-l Otsuseotsija teha vastav kanne töötamise registris (TÖR-is).
2.3.Välja mõista MTÜ-lt Otsuseotsija Anastassia Zussi kasuks hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel brutosummas 750 eurot.
2.4.Välja mõista MTÜ-lt Otsuseotsija Anastassia Zussi kasuks saamata jäänud töötasu brutosummas 2 891 eurot 32 senti.
2.5.Välja mõista MTÜ-lt Otsuseotsija Anastassia Zussi kasuks puhkusehüvitis brutosummas 312 eurot 04 senti.
2.6.Välja mõista MTÜ-lt Otsuseotsija Anastassia Zussi kasuks sõidukulud summas 231 eurot 76 senti.
2.7.Välja mõista MTÜ-lt Otsuseotsija Anastassia Zussi kasuks viivis summas 24 eurot 89 senti.
2.8.Välja mõista MTÜ-lt Otsuseotsija Anastassia Zussi kasuks viivis tasumata põhinõudelt (2795,99 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
2.9.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
2.10.Jätta MTÜ Otsuseotsija 16.04.2020 vastuväide kohtu tegevuse peale rahuldamata.
4.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus 21 % ulatuses hageja ja 79 % ulatuses kostja kanda.
5.Määrata ringkonnakohtus Anastassia Zussi põhjendatud menetluskulu suuruseks 900 eurot ja MTÜ Otsuseotsija põhjendatud menetluskulu suuruseks 1295 eurot.
6.Välja mõista MTÜ-lt Otsuseotsija menetluskuluna ringkonnakohtus Anastassia Zussi kasuks 439,05 eurot ja viivis väljamõistetud menetluskulult VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulu tasumiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSE VARASEM KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.Anastassia Zussi (hageja/töötaja) esitas 13. septembril 2018 töövaidluskomisjonile avalduse Mittetulundusühingu Otsuseotsija (kostja/tööandja) vastu järgmiste nõuetega: -
töölepingu erakorralise ülesütlemise tuvastamiseks; töölepingu ülesütlemise hüvitise summas 3368,79 euro väljamõistmiseks TLS § 100 lg 4 alusel; perioodil 1. jaanuarist 2018 kuni 12. septembrini 2018 saamata jäänud puhkusehüvitise 516,99 euro väljamõistmiseks; maksude tasumise kohta tõendi esitamiseks ja maksude maksmiseks (töökindlustusmakse ja kogumispensioni makse) Maksu- ja Tolliametile 2018. a märtsist kuni 12. septembrini; transpordikulude hüvitamiseks perioodi 1. märts 2018 kuni 31. mai 2018 eest summas 231,76 eurot; saamata jäänud töötasu summas 7194,42 eurot väljamõistmiseks; viivise summas 24,89 eurot väljamõistmiseks; kostja kohustamiseks kustutama töötamise registris 11. septembril 2018 sisestatud kanne tasuta töötamise kohta OÜ-s Sotsiaalne Õppekeskus.
Avalduse kohaselt sõlmisid pooled 1. juulil 2016 määramata ajaks töölepingu, mille järgi töötas hageja kostja juures karjäärikonsultandi ametikohal. Poolte vahel oli kokkulepe, et hageja töötab ka teistele ettevõtetele (sh OÜ Sotsiaalne Õppekeskus). Hagejale maksti töötasu kuu lõpus ja tihti osade kaupa, st X eurot hageja arvelduskontole ja ülejäänud sularahas. Viimane töötasu maksti hagejale 2018. a veebruaris. 24. augustil 2018 esitas hageja e-posti teel kostjale avalduse töölepingu ülesütlemiseks töötasu maksmisega viivitamise eest (TLS § 91 lg 2 p 2). Kostja ei reageerinud ülesütlemisavaldusele kuni 12. septembrini 2018. Töötasu mittemaksmist selgitas kostja rahaliste probleemidega. Töölepingus sätestatud palga kokkulepe ei vasta tõele ja on vastuolus töötasu alammääraga. Samuti ei ole hageja kunagi sõlminud lepingut tasuta töötamiseks OÜ-s Sotsiaalne Õppekeskus. Töölepingu ülesütlemise hüvitise nõudmisel tugines hageja statistilisele karjäärinõustaja keskmisele palgale 1122,93 eurot kuus. Tööandja ei hüvitanud hagejale töölepingu lõpetamisel kasutamata puhkust. Poolte kokkuleppel pidi tööandja hüvitama töötajale transpordikulud sõidule töökohta ja tagasi üks kord kolme kuu eest. 12. septembri 2018 seisuga on kostjal hüvitamata transpordikulu 231,76 eurot.
2.Töövaidluskomisjon rahuldas 23. novembri 2018 otsusega hageja avalduse osaliselt, luges töölepingu TLS § 91 lg 2 p 2 alusel ülesöelduks alates 24. augustist 2018, mõistis kostjalt hageja kasuks välja töölepingu ülesütlemise hüvitise 750 eurot (bruto), saamata jäänud töötasu 2891,32 eurot (bruto), transpordikulud 231,76 eurot, puhkusehüvitise summas 312,04 eurot (bruto) ning viivise summas 24,89 eurot.
3.Tööandja (kostja) esitas 28. detsembril 2018 maakohtule taotluse töövaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluses. Maakohus luges töötaja töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagiavalduseks.
4.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja juhatuse liige ei ole allkirjastanud hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud 1. juuli 2016 töölepingut nr XX/XX/XXXX. Tegemist on võltsitud dokumendiga. Kostja andmetel olid hageja töötunnid alates 2018. aasta algusest järgmised: Kuu
Sotsiaalne Õppekeskus
Otsuseotsija
SVS-L
jaanuar
11 tundi
20 tundi
28 tundi
veebruar
10 tundi
16 tundi
22 tundi
märts
9 tundi
16 tundi
28 tundi
aprill
11 tundi
14 tundi
18 tundi
mai
12 tundi
10 tundi
juuni
6 tundi
8 tundi
juuli
4 tundi
6 tundi
august
6 tundi
6 tundi
Kostja sai oma kliendid otse töötukassalt ning esitas aruandluse otse töötukassale. Hageja ei ole saanud kostjalt tööülesandeid, mis oleksid olnud seotud individuaalse töölerakendamise projektidega. Hageja täitis oma tööülesandeid töötukassa konsultatsioonikabinetis töötukassaga eelnevalt kokkulepitud aegadel. Hageja ei esitanud 2018. a augustis töötukassale ja kostjale konsultatsioonide aruannet ning esitas kostja jaoks ootamatult avalduse töövaidluskomisjonile. Hageja ei kasutanud võimalusi, et suhelda kostjaga tööülesannete täitmisel. Kostja hinnangul on hageja kohustatud esitama aruanded töötamise kohta 2018. a augusti eest. Hageja ei ole saanud „ümbrikupalka“. Hageja konsulteeris OÜ-s Sotsiaalne Õppekeskus töötukassa kliente vabatahtlikuna. Kostja on valmis sõlmima hagejaga kompromissi summale 1290 eurot (bruto).
5.Hageja palus hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja ei ole vaielnud vastu sellele, et ajavahemikul 1. juuli 2016 kuni 23. august 2018 töötas hageja A.A.ga seotud firmades ning on tunnistanud, et jäi hagejale võlgu. Kostja märkis töövaidluskomisjonis, et töölepingu originaalis ei olnud kokkulepet täistööaja kohta ning hageja pidi töötama 1⁄4 koormusega alates X eurot (bruto). Samas töölepingu originaali kostja ei esitanud ning oma väiteid ei tõendanud. Hagejal on tunnistajate kirjalikud seletused, mis kinnitavad töölepingu allkirjastamist ja hageja töötamist täiskoormusega. Kostja on esitanud töötamise registrisse valeandmeid hageja töötamise kohta. Kostja sisestas andmed töötamise kohta täistööajaga töötamise registrisse 10. juulil 2016. Töötamise registri andmetel on tööleping lõpetatud alles 28. detsembril 2018 ning valel alusel (TLS § 79). Ka on tööandja muutnud kannet osalise tööaja kohta alles 31. detsembril 2018, s.o kuu aega peale töövaidluskomisjoni otsust. Kostja tabel hageja töötundide kohta ei vasta tõele. Hageja ei ole sõlminud lepingut tasuta töötamise kohta OÜ-s Sotsiaalne Õppekeskus. Lisaks sellele on tööandja teinud kande töötamise registrisse tasuta töötamise kohta alles 11. septembril 2018 (19 päeva pärast töösuhte lõpetamist). Hageja töötas AS-is SVS-L töövõtulepingu alusel.
MAAKOHTU LAHEND
6.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning luges poolte töölepingu TLS § 91 lg 2 p 2 alusel ülesöelduks alates 24. augustist 2018. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja töölepingu
ülesütlemise hüvitise 1500 eurot, saamata jäänud töötasu 2891,32 eurot (bruto), puhkusehüvitise 312,04 eurot, sõidukulud 231,76 eurot ja viivise 24,89 eurot. Samuti mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (4935,12 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Kuivõrd kostja soovis töövaidluse läbivaatamist kohtus hagimenetluses (TvLS § 58 lg 4), lähtus kohus hagimenetluses töötaja nõuetest, mis on töövaidluskomisjonile esitatud avalduses (I kd, tl 18-23). Pooled ei vaidle, et hageja töötas kostja juures 1. juulist 2016 kuni 24. august 2018. Pooled vaidlevad tööaja mahu (täistööajaga või osalise tööajaga) ning töötasu suuruse üle. Kostja märkis, et hageja tõendina esitatud tööleping (I kd, tl 24) on kostja poolt allkirjastamata. Hageja oli nõus, et kohus ei käsitle antud töölepingut kirjaliku tõendina. Seega on töölepingu ülesütlemise materiaalõigusliku tuvastamise aluseks ning rahaliste hüvitiste ja saamata jäänud töötasu määramisel oluline tuvastada, millised olid töötaja ja tööandja kokkulepped tööaja ja töötasu kohta. Hageja konto väljavõttest (I kd, tl 168) nähtub, et hagejale on töötasu makstud 25. juulil 2017 X eurot, 29. augustil 2017 X eurot, 31. jaanuaril 2018 X eurot, 9. veebruaril 2018 X eurot. 29. augustil 2017, 25. jaanuaril 2018 ja 30. aprillil 2018 tasuti hagejale sõidukulude eest. Kostja väide hageja töötamise kohta kostja juures tööaja määraga 0,2 ei ole usaldusväärne ja tõendatud. Kostja on kohtule esitanud töötundide arvestuse (I kd, tl 138-144), kuid see arvestus ei ole tõendatud. Tööandja on kohustatud töötajale tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust (TLS § 28 lg 2 p 4). Hageja töötamise kohta oli tehtud vastav kanne töötamise registris, kus hageja töökoormuseks oli määratud 1,0. Kostja muutis ühepoolselt hageja tööaja määra 0,2 vastu alles 28. detsembril 2018, st rohkem kui neli kuud pärast töösuhte lõppu ja töövaidluskomisjonile avalduse esitamist (I kd, tl 175-176). Kanne töötamise registris töötamise muutmise aja kohta OÜ-s Sotsiaalne Õppekeskus on tehtud samuti 31. detsembril 2018 (I kd, tl 169-170). Kostja väitel fikseeris hageja tööaja (töötunnid) OÜ Regionaalne Koolitus juhatuse liige B.B.. Samas ei ole kostja kohtule esitanud kirjalikult fikseeritud tööaja arvestust. Kohus jättis kostja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks rahuldamata, kuna tööandja arvestust saab fikseerida tööandja ning seda on võimalik tõendada vaid kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Seega luges kohus tõendatuks hageja väite, et ta töötas kostja juures täistööajaga. TLS § 29 lg 6 kohaselt ei või töötajale maksta Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu. Alates
1.jaanuarist 2018 oli töötasu alammäär 500 eurot. Hageja esitas kostjale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse 24. augustil 2018 töötasu olulise viivitamise tõttu (TLS § 91 lg 2 p 2). Kostja raamatupidaja kinnitas hagejale, et esitas ülesütlemise avalduse juhile (I kd, tl 46). Kostja juhatuse liikme A.A. e-kirjadest (I kd, tl 2728, tõlked tl 158-159) tuleneb, et kostja teadis töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjust, s.o palga maksmisega viivitamine. Hageja töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus vastab TLS § 95 nõuetele ja on kehtiv. Samuti on ülesütlemine põhjendatud, sest kostja ei tasunud hagejale töötasu alates 2018. a märtsist kuni lepingu ülesütlemiseni. Seega tuleb lugeda tööleping üles öelduks alates 24. augustist 2018 ja kostjal tuleb teha vastav kanne töötamise registrisse. Kuivõrd kostja viivitas oluliselt hagejale töötasu maksmisega, on põhjendatud hageja TLS § 100 lg 4 alusel töölepingu ülesütlemise hüvitise nõue. Õiglane hüvitise summa on kolme kuu hüvitis lähtudes ülesütlemise ajal kehtinud töötasu alammäärast, s.o 1500 eurot brutosummas (500×3). Kostja ei teinud töölepingu lõpetamise kannet töötamise registrisse
poole aasta vältel ning kuni kande tegemiseni ei olnud hagejal võimalust uut töölepingut sõlmida ega end töötukassas arvele võtta. Hageja nõudis töövaidluskomisjonile esitatud avalduses kostjalt saamata jäänud töötasu väljamõistmist perioodil 1. märts 2018 kuni 12. september 2018 summas 7194,42 eurot. Maakohus tuvastas, et hagejale on töötasu maksmata alates 1. märtsist 2018 ning lähtuda tuleb töötasu suurusest miinimummääras. 2018. a märtsist juulini võlgneb kostja hagejale töötasu 2500 eurot ja 2018. a augustis 18 päeva eest 391,32 eurot. Kokku 2891,32 eurot (bruto). Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale puhkusehüvitist tasunud (TLS § 71). Perioodi 1. jaanuar 2018 kuni 24. augustini 2018 eest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista puhkusehüvitis 312,04 eurot (bruto). Hageja nõudis kostjalt ka transpordikulude väljamõistmist perioodi 1. märts 2018 kuni 31. mai 2018 eest summas 231,76 eurot. Kostja ei ole hageja nõudele või selle arvestusele vastu vaielnud. Kostja on ka varasemalt hagejale sõidukulusid hüvitanud. Seega tuleb hageja nõutud summa kostjalt välja nõuda. Töövaidluskomisjoni otsusega mõisteti kostjalt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise eest VÕS § 113 lg 1 alusel viivis summas 24,89 eurot. Kohus leidis, et viivis tuleb kostjalt välja mõista alates kohtuotsuse jõustumisest summalt 4935,12 eurot (1500 + 2891,32 + 312,04 + 231,76) kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses. Kohus jättis hageja töövaidluskomisjonis esitatud nõude töötamise registri kande kustutamiseks rahuldamata põhjusel, et käesolevalt ei ole kostjaks OÜ Sotsiaalne Õppekeskus.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
7.Kostja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Maakohus lähtus asja lahendamisel hageja töövaidluskomisjonile esitatud avaldusest, mille töövaidluskomisjon rahuldas osaliselt. Hageja ei esitanud kohtule avaldust töövaidlusasja läbi vaatamiseks maakohtule (TvLS § 58 lg 1 ja 3). Avalduse esitas kostja TvLS § 58 lg 4 alusel. Seega pidi maakohus hindama üksnes töövaidluskomisjoni poolt rahuldatud hageja nõudeid. Kostja märgib, et hageja ei öelnud 24. augusti 2020 ülesütlemise avaldusega üles hageja ja kostja vahelist töölepingut. Hageja palus tunnistada mittekehtivaks töö projektiga nr X. Kostja ei saanud avaldust hinnata töölepingu ülesütlemise avaldusena. Avaldust ei esitatud kostja seaduslikule esindajale. Kui kohus leiab, et hageja on töölepingu üles öelnud, siis selle töölepingu sisuks sai olla ainult hageja töö projektiga nr X. Kostja ei nõustu, et hageja pidi saama miinimumtasu, sest pooled olid kokku leppinud hageja osalises töökoormuses (0,2). Pooled ei olnud kunagi täiskoormusega töös kokku leppinud. Osalist koormust kinnitavad ka hagejale tasutud töötasude suurused. Ei ole usutavad hageja väited, et ta töötas täiskoormusega nii kostja juures kui ka OÜ-s Sotsiaalne Õppekeskus ning lisaks ka AS-s SVS-L. Iganädalaselt oli hageja tööajaks 2,5 tundi, esialgu X tänaval, kuid hiljem X tänaval. Kostja ei saanud töölepingu originaali esitada, sest alates 2018. a veebruarist ei olnud Narva Linnavalitsuse tegevuse tõttu ligipääsu X tänaval asuvasse kostja ruumidesse. Seega ei olnud ka hagejal võimalik seal töötada. Maakohus jättis põhjendamatult selles osas tunnistaja B.B. üle kuulamata. Kostja hinnangul on põhjendatud nõuda asjaolude väljaselgitamiseks töötukassast välja andmed hageja poolt kostja kasuks teostatud projektide ajalise kestvuse kohta alates 1. veebruarist 2018
kuni 31. augustini 2018. Hageja tegevuse tõttu ei esitanud hageja konsultatsioonide kohta kostjale aruandeid.
8.Hageja (vastustaja) palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt välja viivis menetluskuludelt. Kostja esitas maakohtule taotluse vaadata töövaidluskomisjoni avaldus läbi hagimenetluse korras ega soovinud avalduse läbi vaatamist üksnes töövaidluskomisjoni poolt rahuldatud osas. Puudub vaidlus, et kostja on maksetega viivitanud, mistõttu ei ole võimalik selles osas maakohtu otsust muuta. Kostja väited, et hageja töö oli hõlmatud üksnes töötukassa individuaalse töölerakendamise programmiga (leping nr X), ei vasta tõele. Pooled ei vaidle, et poolte vahel on olnud töösuhe alates 1. juulist 2016. Töölerakendamise programmi leping sõlmiti alles 17. aprillil 2017 ning kostja ja töötukassa vahel. Seetõttu ei saa hageja töökoormust tuvastada lepingu nr X alusel. Hageja töötas täiskoormusega, mis kajastub ka 1. juulil 2016 tehtud töötamise registri kandes. Kostja muutis töökoormuse 0,2 vastu alles hageja töölt lahkumist 28. detsembril 2018. Kostja ei ole hageja 0,2 koormusega töötamist tõendanud. Hageja ei esitanud kostjale kunagi aruannet töötatud tundide eest ega peetud arvestust, sest hageja töötas täistööajaga. Kostja välja toodud töötunnid ei vasta tõele. Hageja esitas 24. augustil 2018 töölepingu ülesütlemise avalduse kostja raamatupidajale, kes esitas selle samal päeval juhile. Hageja esitas kohtule töölepingu, mille sai ta kostjalt. Töölepingul võltsituse tunnused puuduvad. B.B. ei ole kunagi olnud kostja ja temaga seotud ühingute töötaja, mistõttu ei saanud ta fikseerida hageja tööle tulemist ja töölt lahkumist. Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega uued väited ja tõendid, mida ta ei ole varem esitanud. Kostja ei ole uute asjaolude ja tõendite esitamist põhjendanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõigusnormi rikkumise tõttu hageja kasuks välja mõistetud hüvitise suuruse (kohtuotsuse resolutsiooni p 3) ja viivise arvestamise aluseks võetava tasumata põhinõude suuruse (kohtuotsuse resolutsiooni p 8) osas (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ringkonnakohus saab selles osas teha uue otsuse. Ülejäänud osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata. Kostja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
10.Kostja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja hagi täielikku rahuldamata jätmist. Enne apellatsioonkaebuse esitamist tasus kostja hagejale 5. juunil 2020 2018. aasta eest töötasu ja puhkusetasuna kokku 1062,80 eurot, samuti töötasult tasumisele kuuluvate maksete katteks 781,11 eurot, kokku 2341,21 eurot. Arvestades tehtud makset saab ringkonnakohus asuda seisukohale, et nende summade väljamõistmise osas kostja sisuliselt maakohtu otsuse resolutsiooni ei vaidlusta, vaid tugineb maakohtu otsuse täitmisele.
11.Töövaidluse lahendamiseks pöördus hageja töövaidluskomisjoni poole, kes rahuldas hageja avalduse osaliselt. Poolte õigused töövaidluskomisjoni otsusega täielikul või osalisel mittenõustumisel on sätestatud TvLS §-s 58, mille lõike 3 kohaselt, kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis
esitati töövaidluskomisjonile. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt, kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Ringkonnakohus nõustub kostja apellatsioonkaebuse väitega selles, et maakohus on ebaõigesti vaadanud hagimenetluses läbi kõik hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud nõuded. Hageja ei esitanud 30 päeva jooksul töövaidluskomisjoni 23. novembri 2018 otsuse saamisest hagi sama töövaidluse läbivaatamiseks osas, milles tema töövaidluskomisjon tema avaldust ei rahuldanud. Töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamise taotluse hagimenetluses esitas kohtule kostja. Ringkonnakohus leiab, et TvLS § 58 lg-id 3 ja 4 koosmõjus tõlgendades tuleb asuda seisukohale, et vaidluse teine pool (kostja) saab esitada kohtule taotluse, et töövaidluskomisjonile esitatud avaldus vaadatakse läbi hagimenetluse korras hagina üksnes selles osas, milles töövaidluskomisjon talle esitatud avalduse rahuldas. Selline tõlgendus on kooskõlas TsMS § 3 lg-ga 1, mille kohaselt kohus menetleb tsiviilasja üksnes siis, kui isik pöördub kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Osas, milles töövaidluskomisjon jättis avalduse rahuldamata (ja tegi seega kostjat soodustava otsustuse), ei ole kostja õiguseid rikutud. Kuna hageja ei esitanud seaduses ettenähtud tähtaja jooksul kohtule hagi töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas, siis ei olnud maakohtul õigus selles osas töövaidlusasja uuesti läbi vaadata.
12.Seega on maakohus ebaõigesti mõistnud kostjalt hageja kasuks välja hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel suuremas ulatuses kui töövaidluskomisjon (750 euro asemel 1500 eurot) ja vaadanud sisuliselt uuesti läbi hageja nõude OÜ-s Sotsiaalne Õppekeskus töötamise osas (kohtuotsuse resolutsioonis ei ole maakohus selles osas küll seisukohta võtnud). Seetõttu muutub ka viivise arvestuse aluseks võetud põhinõude suurus (maakohtu otsuse resolutsiooni p 8).
13.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse seisukohaga, et maakohus on menetlenud asja pinnapealselt, mistõttu on maakohus jõudnud ebaõige otsuseni. Ülejäänud osas ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse muutmiseks.
14.Arusaamatud ja põhjendamatud on kostja etteheited maakohtule selles, et maakohus jättis nõuetekohaselt lahendamata kostja taotluse tuvastada asjaolu, et hageja esitas töövaidluskomisjonile tegelikkusele mittevastava töölepingu, millele tugines ka maakohtus. Maakohus tuvastas ja asjas ei ole vaidlust selles, et pooled sõlmisid 1. juulil 2016 töölepingu ja hageja töötas kostja juures kuni 24. augustini 2018 karjäärinõustaja ametikohal. Kostja vastuväite tõttu ei käsitlenud maakohus hageja poolt esitatud kirjalikku lepingut asjas tõendina ja seepärast hindas maakohus töölepingu ülesütlemise materiaalõiguslikke aluseid ja lepingu tingimusi muude tõendite alusel. Hageja loobus maakohtu istungil töövaidluskomisjonile esitatud kirjalikust töölepingust kui tõendist (I kd lk 185 pöördel). TsMS § 242 kohaselt võib tõendi tagasi võtta üksnes vastaspoole nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kostja ei vaielnud hageja poolt tõendi tagasivõtmisele vastu ei kohtuistungil ega ka kohtuistungile järgnevalt 15. juuli 2019 esitatud menetlusdokumendis (II kd lk 2). Ringkonnakohus leiab, et seega andis kostja hagejale nõusoleku kirjalikust töölepingust kui tõendist loobumiseks. Seetõttu ei pidanud maakohus hindama töölepingu võimalikku võltsitust ega esitama kuriteoteadet politseile või prokuratuurile.
15.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hagejaga oli sõlmitud tööleping täistööajaga töötamiseks ja tema töötasu pidi vastama vähemalt seadusega sätestatud miinimumtasule, mis oli alates 1. jaanuarist 2018 500 eurot kuus. Nõustudes selles osas maakohtu põhjendustega (otsuse p 20), ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid põhjendusi korrata.
Ka ringkonnakohtu poolt vastu võetud uus tõend, Eesti Töötukassa 6. juuli 2020 vastus kostja järelepärimisele, ei anna alust muuta hinnangut hageja tööaja kui töölepingu olulise tingimuse osas. Eesti Töötukassa edastas andmed üksnes nõustaja ja tema kliendi kohtumisele kulunud aja osas ja neid andmeid hageja ringkonnakohtu istungil ei vaidlustanud. Samas on kostja ise avaldanud, et nõustaja pidi täitma ka muid kohustusi (vt kostja 15. juuli 2019 seisukoht II kd lk 1-5), sh kavandama ja osutama kliendile töö otsimiseks ja tööle saamiseks vajalikke tugitegevusi, analüüsima tegevuste tulemusi, looma võrgustiku erinevatest osapooltest, suhtlema potentsiaalsete tööandjatega ja Eesti Töötukassaga jms. Seega on kostja ise varasemas menetluses avaldanud, et hageja töö ei seisnenud üksnes klientidega kohtumistes ja osa tööülesandeid pidi hageja täitma väljaspool kostja asukohta. Asjas ei ole vaidlust, et pooled sõlmisid töölepingu 1. juulil 2016. Pooled ei ole avaldanud, et nad oleksid algselt kokkulepitud lepingutingimusi, sh tööaega, muutnud. Kostja väide, et hageja töö sisu ja töö aeg tuleks tuletada kostja ja Eesti Töötukassa vahel sõlmitud Individuaalse töölerakendamise lepingust nr X ei ole põhjendatud juba seetõttu, et nimetatud lepingu muutmise kokkulepe, mille kohaselt on lepingujärgseks nõustajaks ka hageja (II kd lk 1112), on sõlmitud pärast pooltevahelise töösuhte algust 3. mail 2017 ja ei saa mõjutada poolte vahel töölepingu sõlmimisel kokkulepitud tingimusi. Hageja on piisava põhjalikkusega selgitanud maakohtus oma töökohustusi kostja juures (I kd lk 183p). Kostja ei ole neid hageja väiteid menetluses ümberlükanud. Kuigi kostja on läbivalt rõhutanud, et hageja ei esitanud kostjale tööaruandeid, ei ole kostja tõendanud, et pooled olid vastava kokkuleppe aruannete esitamiseks sõlminud.
16.Kui kostja soovis oma väiteid tõendada tunnistaja B.B. ütlustega, kelle ülekuulamise taotluse jättis maakohus rahuldamata, pidanuks kostja esitama B.B. ülekuulamise taotluse ringkonnakohtule koos apellatsioonkaebusega (TsMS § 633 lg 6). Kostja ei ole sellist taotlust esitanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega B.B. tunnistajana ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmise osas. Taotluse kohaselt oli B.B. mitte kostja töötaja, vaid Regionaalne Koolitus OÜ juhatuse liige, kes fikseeris alates 12. veebruarist 2018 (taotluses märgitud ebaõigesti 2019) hageja tööle tulemise ja töölt lahkumise. Maakohtu istungil avaldas kostja, et ta ei tea, kuidas B.B. hageja käike fikseeris (II kd lk 78). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kui tunnistaja fikseeris hageja viibimise kostja ruumides, siis on tunnistaja teinud seda eelduslikult kirjalikult ja kostjal oli võimalik esitada selle kohta kirjalikke tõendeid. Samas on asjas tuvastatud, et hageja võis oma tööülesandeid täita ka väljaspool kostja asukohta, mistõttu teise juriidilise isiku esindaja ütlused tunnistajana hageja tööaja kohta, ei saa olla pooltevahelise tööaja kokkuleppe, töö sisu ja töölepingu täitmise osas määravad.
17.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja on pooltevahelise töölepingu
24.augustil 2018 TLS § 91 lg 2 p 2 alusel seoses töötasu maksmisega viivitamisega põhjendatult üles öelnud. Nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega selles osas (otsuse p 21), ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki korrata.
18.TLS § 100 lg 4 kohaselt kui töötaja ütles töölepingu üles tööandja rikkumise tõttu, siis on tööandja kohustatud maksma hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hagejal on õigus hüvitisele TLS § 100 lg 4 alusel. Küll ei olnud aga maakohus õigustatud mõistma hüvisena välja suuremat summat, kui oli otsustanud töövaidluskomisjon, millise otsusega hageja nõustus ja ei soovinud selles osas
töövaidluse uut läbivaatamist kohtus. Seega vähendab ringkonnakohus maakohtu poolt välja mõistetud hüvitise suuruse 1500 eurot (kolme kuu keskmine palk) 750 eurole.
19.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga kostjalt hageja kasuks välja mõistetud saamata jäänud töötasu, puhkusehüvitise ja sõidukulude suuruse osas (maakohtu otsuse p-d 2324). Nõustudes selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid põhjendusi TsMS § 654 lg 6 alusel korrata. Kuna ringkonnakohus on käesoleva otsuse p-s 15 nõustunud maakohtu seisukohaga, et poolte vahel oli sõlmitud täistööajaga tööleping, millisel juhul pidi kostja maksma hagejale töötasu vähemalt miinimumpalga ulatuses 500 eurot kuus, siis on põhjendatud maakohtu tehtud arvestused saamata jäänud töötasu suuruse osas. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses arvestuste õigsust vaidlustanud. Maakohtu otsuse resolutsiooni muutmiseks ei anna alust asjaolu, et kostja on pärast maakohtu otsuse tegemist hageja nõude osaliselt rahuldanud. Hageja nõude osalist rahuldamist tuleb arvestada jõustunud kohtuotsuse täitmisel ja viivise arvestamisel (otsuse resolutsiooni p 8).
20.Maakohus on kostjalt hageja kasuks välja mõistnud viivise 24,89 eurot VÕS § 113 lg 1 alusel viivisemääraga 0,0219 % päevas. Viivise arvestuse aluseks on maakohus võtnud töövaidluskomisjoni otsuse, millega mõisteti hagejalt välja viivis sama suures summas ja mida hageja ei ole vaidlustanud. Töövaidluskomisjon on viivise välja mõistnud ühekordse summana seisuga 8. november 2018 ja on esitanud otsuse põhjendustes vastavad arvestused. Kostja apellatsioonkaebuses ei ole sellisele viivise arvestusele vastu vaielnud. Kuna kostja võlgnes seisuga 8. november 2018 hagejale töötasu, puhkuse- ja transpordihüvitise, siis on maakohtu otsus viivise 24,89 eurot väljamõistmise osas põhjendatud.
21.Kostja on pärast maakohtu otsuse tegemist tasunud hagejale töötasu ja puhkusehüvitisena 1062,80, millele lisanduvad töötasust kinnipeetavad maksud 326,33 (ilma sotsiaalmaksuta), kokku 1389,13 eurot. Kuna hageja nõuab kostjalt jooksvat viivist alates kohtuotsuse jõustumisest, tuleb kostja poolt menetluse ajal tehtud maksetega võlgnevuse katteks selle nõude rahuldamisel arvestada. Ringkonnakohus märgib, et arvestades ringkonnakohtu seisukohta TLS § 100 lg 4 alusel hageja kasuks välja mõistetava hüvitise suuruse osas, tuleb vähendada maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 8 märgitud põhinõuet, millelt viivist arvestada. Samuti tuleb jooksva viivise väljamõistmisel arvestada ka kostja poolt menetluses tasutud 1389,13 euroga. Viivist alates kohtuotsuse jõustumisest tuleb arvestada tasumata põhivõlalt 2795,99 (4935,12 -750 - 1389,13) eurot. Vastavalt tuleb muuta maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 8.
22.Maakohus jättis poolte menetluskulud seoses hagi osalise rahuldamisega TsMS § 163 lg 1 alusel nende endi kanda. Hageja ei ole sellist menetluskulude jaotust vaidlustanud. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuse osaline rahuldamine ei anna alust maakohtu määratud menetluskulude jaotust muuta. Hagi jääb osaliselt rahuldatuks.
23.TsMS § 171 lg 1 kohaselt kannab apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Kostja on tasunud maakohtu otsusega temalt väljamõistetud rahasummast enne apellatsioonkaebuse esitamist ca 33 %. Vaidluse kese ringkonnakohtus on eelkõige poolte vahel kokku lepitud tööaeg, millest tuleneb suuresti ka muude hageja nõuete rahuldamise ulatus. Selles osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus rahuldab kostja kaebuse osaliselt, ca 21 % ulatuses kostja poolt mittetunnustatud põhinõudest. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 171 lg 1 ja § 163 lg 1 arvestades on õiglane ja põhjendatud jätta menetluskulud 21 % ulatuses hageja ja 79 % ulatuses kostja kanda.
Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulu suuruseks ringkonnakohtus 1020 eurot, so kulutused õigusabile 8, 5 h hinnaga 120 eurot/h (koos käibemaksuga). Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulu suuruseks ringkonnakohtus riigilõiv 125 eurot ja kulutused õigusabile 6,5 h ulatuses hinnaga 130 eurot/h (koos käibemaksuga 156 eurot/h ). Sellele lisandub õigusabi kulu kohtuistungil 1h hinnaga 156 eurot/h. Kokku on kostja menetluskulude suurus 1295 (125+ 1170) eurot. Arvestades menetluse keskmist keerukust ja ringkonnakohtus peetud kohtuistungit, peab ringkonnakohus mõlema poole põhjendatud ajakuluks õigusabile 7, 5 h. Hageja põhjendatud menetluskulu on seega 900 eurot ja kostjal koos riigilõivuga 1295 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb hagejal kanda kostja menetluskuludest 271,95 eurot ja kostjal hageja menetluskuludest 711 eurot. Tasaarvestades poolte kohustused menetluskulude kandmisel mõistab ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna 439,05 eurot. Väljamõistetud menetluskulult tuleb kostjal tasuda hageja taotlusel ka viivist. (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.