Jätta menetluskulud AAA kanda. FFF le (GGG kaudu) hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud
1.AAA (kostja) esitas Tartu Maakohtule 16. augustil 2018. a taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina. FFF (GGG kaudu) (hageja) esitas 7. juunil 2018. a töövaidluskomisjonile avalduse kostja vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning töösuhte lõppenuks lugemiseks, töövaidlusasi nr XXX . Kostja esitas 22. juunil 2018. a töövaidluskomisjonile avalduse hageja vastu hüvitise väljamõistmiseks, töövaidlusasi nr XXX. Töövaidluskomisjon liitis 26. juuni 2018. a määrusega töövaidlusasjad ning liitjuhtumi numbriks sai XXX . Töövaidluskomisjon rahuldas töövaidlusasjas nr XXX FFF (GGG kaudu) avalduse AAA vastu täielikult ning jättis AAA avalduse FFF (GGG kaudu) vastu täies ulatuses rahuldamata. Töövaidluskomisjon tuvastas, et AAA töölepingu nr XXX erakorraline ülesütlemine 9. mail 2018. a on töölepingu seaduse (TLS) § 91 lg 2 p 3 alusel tühine ja luges töölepingu nr XXX lõppenuks TLS § 85 lg 4 alusel 9. juunist 2018. a. AAA palub vaadata FFF (GGG kaudu) poolt Tööinspektsiooni XXX inspektsiooni töövaidluskomisjonile töövaidlusasjas nr XXX esitatud töövaidlusavaldus läbi hagimenetluse korras FFF (GGG kaudu) hagina AAA vastu töötajapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemise TLS § 91 lg 2 (p 3) alusel tühisuse tuvastamiseks. Hageja nõue
2.Hageja jäi töövaidluskomisjonile eitatud avalduse juurde. Töövaidluskomisjonile 7. juunil 2018. a esitatud avalduse kohaselt esitas kostja hagejale 9. mail 2018. a avalduse XX.XX.XXXX sõlmitud töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 2 p 3 alusel alates XX.XX.XXXX . Töölepingu ülesütlemise põhjenduseks on ülesütlemisavalduses märgitud, et kostja XXX ei võimalda enam antud töökohal töötada. Hageja hinnangul lõppes osapoolte vaheline töösuhe mitte TLS § 91 lg 2 p 3 alusel, vaid TLS § 91 lg 3 alusel. Kostjal ei ole õigust saada hüvitist TLS § 100 lg 4 alusel, kuna kostja töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 91 lg 2 p 3 alusel on tühine. Hageja palus 14. mai 2018. a vastuses ülesütlemisavaldusele ülesütlemisavaldust põhjendada. Kostja ei ole hagejat varasemalt enda XXX teavitanud. 15. mail 2018. a esitas kostja XXX hagejale e-kirja, andes teada, et kostja jätkab tööga. Hageja käsitles esitatud vastust ülesütlemisavalduse tagasivõtmisena. 21. mail 2018. a esitas töötaja tööandjale puhkuseavalduse perioodil 4. juunist 2018. a kuni 17. juunini 2018. a põhipuhkuse saamiseks. Puhkuseavalduse esitamine süvendas hageja veendumust veelgi, et ülesütlemisest on taganetud. 25. mail 2018. a põhjendas kostja ülesütlemisavalduse esitamist. XX.XX.XXXX toimunud vestlusel selgitas kostja hagejale, et soovib jääda 9. mail 2018. a esitatud ülesütlemisavalduse juurde.
3.Kostja XXX kokkuvõtte puudutab perioodi 30. november 2017. a – 15. veebruar 2018. a. Tööleping on lõpetatud töötajapoolse ülesütlemisega alles 9. mail 2018. a, s.o vahetult enne XXX, kus kostja töötas XXX. Seega puudub seos kostja haiguse avaldumise, selle kulgemise ning töölepingu ülesütlemise vahel. Kostja töötas hageja juures XXX, kelle ametikoha osas ei ole kehtestatud kvalifikatsiooninõudeid, seega ei ole hagejal võimalik esitada nõudmisi. Pedagoogiliselt keerulised situatsioonid lahendab alati õpetaja, kellel on selleks vastav haridus ning ettevalmistus. Lisaks ei olnud rühmas, kus kostja töötas, selliseid lapsi, kellele oleks olnud määratud tugiisik.
Lapse EEE probleemi teadvustas hageja alates sellest, kui laps tuli lasteaeda. Lapsel oli rehabilitatsiooniplaan, ta sai pidevat logopeedilist ja eripedagoogilist toetust väljaspool lasteaeda ja ka lasteaias. Lasteaias oli lapsel individuaalne arenduskava ning 2014. aastal oli lapsel lasteaias tugiisik. Peale tugiisiku lahkumist otsustasid õpetajad, et edasine vajadus tugiisiku järele puudub. Kostja poolt esitatud nõustamismeeskonna otsuses sisalduv info oli esmakordne objektiivne situatsioonikirjeldus ning varasemaid meditsiinilisi otsuseid hagejal teada ei olnud. Laps oli keeruline, aga heatahtlik ning tal puudus agressiivsus rühmakaaslaste või personali suhtes. XXX käis lasteaias XXX, kes leidis, et tugiisikut pole kellelegi selle rühma lastest vaja. Asjaolu, et laps on kasutanud kostja suhtes ebasobivaid ja inetuid väljendeid ei kvalifitseeru töötaja suhtes ebaväärikaks käitumiseks nn kolmandate isikute poolt, sest lapsed ei suuda vastutada oma väljaütlemiste eest ja kasutavad sageli väljendeid, mille sisu nad ise ei mõista. Lapse arengut toetava (LAT) meeskonna XX.XX.XXXX nõupidamise protokoll nr XXX sedastab palju probleeme, mis näitavad, et antud rühmas oli käitumisraskustega lapsi. Seda ei ole juhtkond kunagi eitanud. Probleemidest tingituna otsitigi lahendusi, kuidas nendega hakkama saada. Ühelgi XXX reeglina ei olegi spetsiifilisi teadmisi töötatamiseks erivajadustega lastega. Need oskused kujunevad töötamise käigus ning selleks, et XXX saaks aru, milles on probleemi olemus ning missuguste pedagoogiliste meetmetega saab olukorda lahendada, ongi ellu kutsutud LAT meeskond ja sinna kaasatud ka juhtumitega tegelevad XXX. Kostja poolt LAT protokollidest tehtud väljavõtted toovad esile vaid ebameeldivaid külge laste käitumises. Kostja on teinud protokollidest meelevaldseid ja kontekstiväliseid väljakirjutusi, millest ei ole võimalik teha asjakohaseid järeldusi. Hageja ei ole kunagi probleeme eitanud. Just seepärast otsitigi ka LAT-is nende laste käitumist parandatavaid ja rühma töötajate hakkamasaamist kergendavaid võimalusi. Hageja ei ole kohelnud kostjat ebaväärikalt, samuti ei ole lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel. Kostjale ei ole esitatud ühtegi ebamõistlikku nõuet ning talle on korduvalt rõhutatud, et kui tal ei ole oskusi või tunneb ärevust, lahendab keerulised olukorrad õpetaja, tuleb appi juhtkond, psühholoog või logopeed. Käitumisprobleemidega laste juhtumid ei lahene mõne päevaga, see on kannatlikust ja aega nõudev pedagoogiline protsess, mille käigus tuleb proovida erinevaid pedagoogilisi võtteid, mis konkreetse lapse puhul abiks on. Seda on lasteaed ka teinud LAT-is ja juhtkonna ja rühma koosolekutel ning eksperte kaasates. Hageja on iga juhtumi puhul lähenenud individuaalselt ja toetanud lapse arengut, teinud koostööd lapsevanematega nii nagu haridusasutusel seda võimalik teha on. Lasteaed on last toetav asutus, kus rakendatakse võimaluste piirides kaasavat haridust ning millel puudub õigus last lasteaiast ära saata. Kostja on asunud uuesti tööle koolieelsesse lasteasutusse, mistõttu ei ole usutav kostja varasemalt korduvalt väljendatud seisukoht, et tema XXX on saanud pöördumatult XXX ning sellest tingitult ei ole ta suuteline enam lastega töötama. Hageja asutuse riskianalüüs on põhjalikult uuendatud ning läbi vaadatud 26. aprillil 2016. a. Eelneva tööversiooniga oli kõigil töötajatel võimalik tutvuda ning teha oma parendusettepanekuid. Kostja on riskianalüüsiga tutvunud ning sellele alla kirjutanud
12.mail 2016. a. Riskianalüüsis on hinnatud ka psühholoogilisi ohutegureid (vaimne pinge, konfliktid lapsevanematega, ajapuudus ja kiirustamine, halvad töösuhted, halb töökorraldus). Kõik nimetatud ohutegureid on hinnatud I-II riskitasemega, kus I tase on väike riskitase ja ei tekita võimalusi tervisekahjustuseks ning II tase on aktsepteeritav
riskitase, kus erilisi abinõusid ei ole vaja rakendada, vaid soovitav on otsida alternatiivlahendusi, mida on hageja ka järjepidevalt teinud. Lisaks sellele vaadatakse riskianalüüs tervisemeeskonnaga igal aastal üle ning koostatakse jooksvaks aastaks tegevuskava, mis käsitleb töökohal enim esile kerkinud ohutegureid. Ka kostja kuulus lasteaia tervisemeeskonda. XXX ning XXX aastate tegevuskavade üheks prioriteetseks valdkonnaks oli „personali heaolu ja tervisekäitumine“, mis tõendab, et antud valdkonnaga on järjepidevalt tegeletud ning seda peetakse oluliseks Kostja vastus
4.Kostja vaidles hageja nõuetele vastu. Kostja leidis, et tal oli tulenevalt TLS § 91 lg 2 pist 3 õigus öelda hagejaga sõlmitud tööleping nr XXX üles, kuna edaspidine töösuhte jätkamine oli seotud muu hulgas reaalse ohuga kostja elule, tervisele, kõlbelisusele ja/või heale nimele.
5.Töövaidluskomisjonile esitatud vastuse kohaselt käisid lasteaia rühmas, kus kostja töötas, lapsed, kellele ei sobinud suur kollektiiv ja sellest tulenevalt oli neil raske hakkama saada. Tegemist oli erivajadustega lastega, kellel esinesid käitumis- ja tundeelu häired ning kellele oli soovitatud eripedagoogi ja tugiisikuid. Eriti probleemsed olid paar last ja nende vanemad. Nimetatud probleemsed ning erivajadustega lapsed kasutasid igapäevaselt kostja suunas solvavaid ja alavääristavaid ütlusi. Tegemist oli tööalase kiusamisega. Kostja pöördus korduvalt tekkinud probleemiga hageja poole, kuid tulutult. Tekkinud töökeskkond ei vastanud töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele. Hageja kohustuseks oli tagada võimalikult hea ja turvaline töökeskkond ning kujundada töökohta nii, et vältida tervisekahjustusi, tööstressi ning säilitada kostja töövõime ja heaolu. Hageja väited selle kohta, et tema hallatavas lasteaias ei käinud erivajadustega lapsi, ei vasta tegelikkusele. Koolivälise nõustamismeeskonna otsuse lapse EEE kohta on muu hulgas märgitud, et lapsel on XXX eripärast tingitud tähelepanu- ja keskendumisprobleemid, emotsioonidega toimetulemise raskused, piirialane vaimse võimekuse tase ja õppimisega seotud raskused, mis takistavad lapsel põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste saavutamist tavaklassis ning leitud, et kindlasti on vaja jätkata lapsele eripedagoogi, logopeedi ja psühholoogi teenustega, et toetata tema kohanemist, sotsiaalsete oskuste arengut ning õppimist. Lapse EEE lasteaia rühmakaaslase poolt tekitatud XXX pildid kinnitavad kostja väiteid, et kostjal oli selleks, et tagada lasteaia rühma laste turvalisus, vajalik suhelda kõikide rühma lastega. Väljavõtetest kostja haiguse kirjelduse ja riskitegurite kohta nähtub, et haiguse riskiteguriteks on muu hulgas stressisituatsioonid. Kostja XXX kokkuvõtte kohaselt on kostjal diagnoositud haiguse (XXX) tõttu on kostjal vastunäidustatud töötamine stressirohkel ametikohal. Kostja ametikohal töötamine, mis hõlmab muu hulgas tööd erivajadustega laste ja teiste rühmakaaslaste suhtes vägivaldselt käituvate lastega, oli ja on stressirohke. Lasteaiakasvataja töö mistahes tingimustel on pingeline ja närvesööv. Kostjal XXX haigusega on vastunäidustatud töötamine stressirohkes kohas, mida lasteaed kindlasti on.
5.8. oktoobri 2018. a istungil selgitas kostja, et TLS § 91 lg 2 alusel lõpetamine ei olnud ainult tervise pärast, see on üks alus. TLS § 91 lg 2 p 3 on näitlik loetelu nendest alustes. Kostja võttis selle punkti, kuna see oli kõige lähedasem olukorrale, mis oli tekkinud. Kostja töötamise ajal lasteaias oli seal erivajadusega lapsi. Lapsed solvasid ja alavääristasid töötajaid igapäevaselt. Kostja on sellest hagejale korduvalt rääkinud. Kostjal puudus eriväljaõpe, teadmised. Hageja ei ole võtnud kasutusele meetmeid, et
neid probleeme lahendada. Kostja oskused ja teadmised ei vasta sellele, mida temalt nõutakse. Ühtegi reaalset sammu hageja ei võtnud ette, kostja oli sundolukorras. 6.detsembri 2018. seisukoha kohaselt olukorras, kus rühmas, millega tegeles kostja, olid erivajadustega lapsed ja hageja teadis seda, sh ka seda, et kostjal puuduvad vastavad teadmised ja oskused erivajadustega lastega töötamiseks, on ta nõudnud, et kostja töötab selliste lastega ning ei võimaldanud kostjal ka saada vastavaid teadmisi ja oskusi (läbida vastav väljaõppe). Sellega on hageja rikkunud oma seadusest ja töölepingust tulenevat kohustust anda kostjale üksnes tööd, mille tegemiseks on tal piisavad teadmised ja oskused. Olukorras kus kostja pidi tegema tööd, mis ei vasta tema teadmistele, oskustele ega väljaõppele (erivajadustega lastega töötamine) ning hageja ei ole töökeskkonna (erivajadustega laste üleviimine teise rühma vms) ega kostja teadmisi ja oskusi viinud kooskõlla tööandja nõudmistega (ei ole võimaldanud vastava õppekava läbimist) on see kaasnenud kostjale tavapärasest suurema psühholoogiliste ohutegurite negatiivse mõjuga ning sellega seotud stressiga, mis oli lähtuvalt selle kestvusest seotud reaalse ohuga kostja tervisele, kõlbelisusele või heale nimele. Tööandja kohustus on tagada töötajale kiusuvaba töökeskkond ja seda nii „sisemisel“ (kolleegid, tööandja) kui ka „välisel“ (kolmandad isikud, kliendid) tasemel. Kusjuures ei ole oluline, kes oma käitumisega korduvalt kohtleb töötajat ebameeldival või alandaval viisil nii, et tal on raske end kaitsta: kas see on tööandja juhatus, töökaaslased, kliendid, lapsevanemad või lapsed. Piisab sellest, kui on tuvastatud, et töötajat koheldakse pidevalt ebameeldival või alandaval viisil nii, et tal on raske end kaitsta. Nimetatud asjaolu tuvastamisel on piisav, et saaks rääkida, et toimub töötaja suhtes töökiusamine. Hageja ülesanne, kui temani jõuab informatsioon, et lasteaiakasvatajat kiusatakse laste ja lastevanemate poolt, on viia läbi vastav riskianalüüs, määratleta vastav probleem, töötada välja lahendusi ja neid ka ellu viia. Kui isegi probleemi on teadvustatud, kuid selle lahendamiseks ei ole midagi asjakohast tarvitusele võetud, siis ainuüksi on see tööandjapoolne oluline rikkumine, mis on aluseks töötaja poolt töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 2 (p 3) alusel. Hageja oleks saanud probleemi lahendada näiteks selliselt, et kostja tegeleb teiste rühmadega, kus ei ole erivajadustega, tuge vajavaid, agressiivseid lapsi, kes kiusavad kostjat. Koolieelsete lasteasutuse seaduse (KELS) § 6 lg 5 esimese lause kohaselt võib valla- või linnavalitsus lasteasutuse direktori ettepanekul moodustada lasteasutuses vastavalt vajadusele sobitusrühmi, kuhu kuuluvad erivajadustega lapsed koos teiste lastega, samuti erirühmi, kuhu kuuluvad erivajadustega lapsed. Hageja ei ole ülaltoodud võimalust isegi kaalunud. Kui hageja moodustaks sobitusrühma, kuhu kuuluvad vastavad erivajadustega lapsed ja nendega tegeleks vastavat väljaõpet ja kogemust omav isik, siis ei peaks töötaja nendega tegelema ega kokku puutuma. Sellega oleks hageja täitnud oma kohustusi järgida töötervisehoiu nõudeid ja kohendada töökeskkond töötaja(te)le sobivaks. Kohtu seisukoht ja põhjendused
6.Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Esmalt selgitab kohus, millised nõuded on kohtus menetluses. Hageja esitas 7. juunil 2018. a töövaidluskomisjonile avalduse kostjapoolse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning kostja esitas 22. juunil 2018. a töövaidluskomisjonile tingimusliku avalduse TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise summas 1949 eurot saamiseks juhul, kui komisjon peaks tuvastama kostja töölepingu
ülesütlemise tühisuse. Kostja muutis 18. juuli 2018. a töövaidluskomisjoni istungil hüvitise nõude aluse ning palus mõista hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel. Töövaidluse lahendamise seaduse (TVLS) § 58 lg 1 kohaselt võivad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest. Sama paragrahvi lg-d 3 ja 4 näevad ette, et kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Kohus leiab, et antud juhul on maakohtus menetlemisel üksnes hageja nõue töölepingu tühisuse tuvastamiseks. Töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamisel kehtivad mõlemale poolele ühesugused põhimõtted, st et juhul, kui töövaidluskomisjon jätab rahuldamata või rahuldab talle esitatud avalduse osaliselt, siis avaldajal on võimalus taotleda maakohtult asja läbivaatamist töövaidluskomisjoni otsuse rahuldamata osas ja vastaspoolel on võimalus taotleda maakohtult asja läbivaatamist töövaidluskomisjoni otsuse rahuldatud osas. Töövaidluskomisjoni otsus jõustub selle osalisel vaidlustamisel ITVS § 25 lg 1 (praegu kehtiva TVLS § 59 lg 1 teine lause) teise lause järgi osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga (Riigikohtu 4. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-176-14, p 10). Seega juhul, kui töötaja, s.o kostja, esitas töövaidluskomisjonile avalduse tööandjalt hüvitise väljamõistmiseks ja töövaidluskomisjon jättis selle nõude rahuldamata, siis on tegemist olukorraga, kus töötaja peab töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumise korral pöörduma TVLS §-de 58–59 järgi kohtusse selleks, et tema hüvitise nõue rahuldataks. Kostja 16. augusti 2018. a taotluse p-de 5–7 kohaselt kostja ei nõustu töövaidluskomisjoni otsusega osas, milles töövaidluskomisjon rahuldas hageja töövaidlusavalduse kostja vastu täies ulatuses. Seetõttu soovib kostja töövaidlusasja läbivaatamist hagimenetluses osas, millega rahuldati hageja töövaidlusavalduse kostja vastu täies ulatuses, sh osas millega loeti tuvastatuks, et kostja poolne töölepingu nr XXX erakorraline ülesütlemine 9. mail 2018. a TLS § 91 lg 2 p 3 alusel on tühine ja loeti tööleping nr XXX lõppenuks TLS § 85 lg 4 alusel 9. juunil 2018. a. Kostja on seisukohal, et tal oli tulenevalt TLS § 91 lg-st 2 (p-ist 3) õigus öelda hagejaga sõlmitud töölepingu nr XXX ülesse, kuna edaspidine töösuhte jätkamine oli seotud muu hulgas reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele ja/või heale nimele. Kostja palub vaadata hageja poolt töövaidluskomisjonile töövaidlusasjas nr XXX esitatud töövaidlusavaldus läbi hagimenetluse korras hagina kostja vastu töötajapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemise TLS § 91 lg 2 (p 3) alusel tühisuse tuvastamiseks. Kostja ei ole 16. augusti 2018. a taotluses vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsust enda avalduse rahuldamata jätmise osas ega palunud vaadata enda avaldus hagimenetluse korras kohtus.
7.Vaidlus puudub, et kostja asus hageja juurde tööle XX.XX.XXXX lasteaia XXX ametikohale äraoleva töötaja asendamiseks (TVK tl 15–16). Esialgu tähtajalisena sõlmitud leping muudeti XX.XX.XXXX tähtajatuks (II kd, tl 32). Samuti puudub vaidlus selles, et töötaja esitas tööandjale 9. mail 2018. a töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse TLS § 91 lg 2 p 3 alusel, sooviga lõpetada osapoolte vaheline töösuhe XX.XX.XXXX (viimane tööpäev) (TVK tl 19). Tööandja sai töötaja ülesütlemisavalduse kätte 9. mail 2018. a.
Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja töölepingu erakorralise ülesütlemine TLS § 91 lg 2 p 3 alusel on tühine või mitte. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostjal oli seadusest tulenev alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kostja leiab, et tema on töölepingu kehtivalt üles öelnud. Hageja seevastu on arvamusel, et töötajapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine ja tööleping tuleb lugeda lõppenuks korraliselt TLS § 85 lg 4 alusel. Kohus nõustub töövaidluskomisjoni otsuses toodud seisukohaga, et selleks, et töölepingu erakorraline ülesütlemine oleks õiguspärane ja kehtiv, peavad olema täidetud ülesütlemise nii formaal-, kui ka materiaalõiguslikud eeldused. TLS § 95 lg 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on kostja 9. mai 2018. a töölepingu ülesütlemisavalduse kätte saanud ning see on kirjalik. Samuti ei ole see esitatud tingimuslikult. Seega on ülesütlemise formaalsed eeldused täidetud.
8.Selleks, et ülesütlemist saaks lugeda kehtivaks, peavad olema täidetud ka materiaalõiguslikud eeldused. Vastavalt TLS § 95 lg-le 2 peab töötaja põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. TLS § 95 lg 3 kohaselt ei mõjuta lg-s 2 sätetatud kohustuse rikkumine ülesütlemise kehtivust. Seega kehtib ülesütlemine ka siis, kui seal üldse põhjendused puuduvad või kui mõni põhjendus on välja jäänud. Kui tööandja otsustab ülesütlemise vaidlustada, saab ja peab kohus avaldust läbi vaadates hindama kõiki ülesütlemise aluseks olevaid asjaolusid ka siis, kui neid ei ole ülesütlemisavalduses esitatud (Riigikohtu 9. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-14, p 12). Kuigi kostja tugineb 16. augusti 2018. a kohtule esitatud taotluses üksnes sellele, et töölepingu ülesütlemine oli õigustatud põhjusel, et töösuhte jätkamine oli seotud muu hulgas reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele ja/või heale nimele ega too esile muid põhjendusi (kostjal vastavate oskuste ja teadmiste puudumine, turvalise töökeskkonna tagamata jätmine hageja poolt), tuleb kohtul eespool viidatud Riigikohtu seisukoha kohaselt analüüsida siiski kõiki asjaolusid, mida kostja hagejale ette heidab. Kostja on neid asjaolusid esile toonud juba töövaidluskomisjonile esitatud avalduses. Kostja tugineb ülesütlemise alusena TLS § 91 lg-le 2 kui üldnormile ja § 91 lg 2 p-le 1 ja/või 3 kui erinormile. Kostja hinnangul on TLS § 91 lg 2 p 3 üks näitlik alus, mistõttu põhiline vaidlus on poolte vahel selles, kas esinesid TLS § 91 lg-s 2 toodud asjaolud ehk kas hageja on oma kohustusi oluliselt rikkunud. Kostja hinnangul kuigi käesolevas asjas esinevad ka TLS § 91 lg 2 p-is 3 toodud asjaolud, siis vaatamata sellele piisab töötaja poolt töölepingu seadusliku lõpetamiseks sellest, kui tuvastatakse, et esineb TLS § 91 lg-s 2 nimetatud tööandjapoolne kohustuste oluline rikkumine. Kostja hinnangul on hageja lepingut oluliselt rikkunud, kuna hageja ei ole taganud kostjale igas tööga seotud olukorras töötervishoiu nõuetele vastava keskkonda (üheks põhiliseks ohuteguriks on tööstress), hageja sundis kostjat tegema tööd, milleks kostjal puudusid teadmised ja oskused ning töösuhe jätkamine oli seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele ja/või heale nimele. Kostja avaldusest nähtub, et ta on viidanud ülesütlemisalusena TLS § 91 lg 2 p-le 3 (TVK tl 19) ning on nii töövaidluskomisjonile kui ka kohtule esitatud dokumentides, samuti kohtuistungitel täiendavalt selgitanud hageja käitumisest tingitud põhjuseid. Hageja on saanud menetluses esitada oma vastuväited ja tõendid kostja täiendavatele ülesütlemise põhjustele, mida kostja tõi välja lepingu lõpetamise alusena.
9.Kostja ülesütlemisavalduses on töölepingu lõpetamise aluseks märgitud TLS § 91 lg 2 p 3, mille alusel võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, kui töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele. Kostja leiab, et kuivõrd kostja töötas erivajadustega lastega, lapsed kiusasid teda, puutus kostja kokku stressiga, millest tulenevalt tekkis oht tema tervisele. Kostja on oma tervise seisundi tõendamiseks esitanud väljavõtte internetileheküljest enda haiguse (XXX) kirjelduse ja riskitegurite kohta (I kd, tl 39–51) ning ambulatoorse epikriisi (I kd, tl 69–70). Kostja kinnitusel avaldub haigus, kui on stressi olukord (I kd, tl 30, 10. septembri 2018. a ärakuulamise protokoll). Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud ega piisavalt põhjendanud, et töö jätkamisega tekkib oht kostja elule või tervisele. Kohus jätab tähelepanuta kostja poolt esitatud interneti väljavõtted kostja haiguse kohta. Tegemist on üldise kirjelduse haiguse kohta, kuid need ei tõenda, et haigus justnimelt sellisel kujul kostjal avaldus ning et selle oleks põhjustanud just tööandja, s.o hageja tegevus või tegevusetus. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et epikriis puudutab perioodi XX.XX.XXXX – XX.XX.XXXX. Kostja ütles lepingu üles 9. mail 2018. a, s.o ligi 3 kuud pärast arsti viimast vastuvõttu. Kostja ei ole põhjendanud ega väitnud, et haigus oleks tekkinud just hageja lasteaias töötamise ning just konkreetsete lastega töötamise tõttu. Kui kostja väidab, et haigus avaldub stressi olukorras, pooled ei vaidle, et lasteaias töötamine võib teatud määral stressi tekitada, kostja on vastaval ametikohal töötanud ligi XXX, siis võis kohtu hinnangul aidata haiguse tekkimisele ka kostja varasem töökogemus ja töökohad erinevates lasteaedades. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks oma haigusest hagejat varasemalt teavitanud. Samuti on kostja pärast hagejaga töölepingu ülesütlemist asunud teise lasteaeda XXX ametikohale. Kostja ametijuhendi (TVK tl 17–19) p 6.4.6. kohaselt on tööks vajaliku isiksuseomadusena muuhulgas märgitud võime töötada pingeolukorras. Seega arvestades kostja varasemat pikaaegset töökogemust XXX ametikohal ning kostja poolt ametijuhendiga tutvumist, pidi kostja juba hageja juurde tööle asudes aru saama, et töö võib tekitada teatud stressi. Kostja leiab, et stressi tekitas just erivajadustega lastega tegelemine. Vaidlust ei ole, et väidetavad erivajadustega lapsed lõpetasid kevadel XXX lasteaeda ning suundusid edasi kooli. Seega jääb selgusetuks, kuidas võiks hageja juures töö jätkamine olla ohtlik kostja tervisele olukorras, kus kostjal lõppes kokkupuude väidetavate stressi tekitajate, ehk väidetavalt erivajadustega lastega. Kostja ei ole väitnud, et tal tuleks hageja juures tööd jätkates tegeleda ka uuel õppeaastal erivajadustega lastega.
10.Kostja leidis, et hageja rikkus oluliselt tööandjapoolseid kohustusi TLS § 91 lg 2 mõttes, sest ei taganud kostjale turvalist töökeskkonda, kostja on pidanud pidevalt töötama stressiolukorras. Tööstress on seotud ka töökiusamisega. Kostjat kiusasid nii lasteaiarühma lapsed, kui ka nende vanemad, kuid hageja ei ole vaatamata kostja pöördumisele midagi sellega teinud. Kohus leiab, et kostja kiusamine töökohal ei ole asjas tõendamist leidnud. Kohtu hinnangul on tõenäoline, ja pooled ei vaidle selle üle, et töö lasteaias võib olla seotud teatud stressiga. Nimetatud asjaolu et lasteaiakasvataja töö mistahes tingimustel on pingeline ja närvesööv, kinnitab ka kostja ise (I kd, tl 73). Asjaolu, et lapsed on kasutanud kostja suhtes ebasobivaid ja inetuid väljendeid võib kohtu hinnangul tekitada küll kostjas teatud määral stressi, kuid ei kvalifitseeru kostja suhtes ebaväärikaks käitumiseks nn kolmandate isikute poolt ning mille osas turvalise töökeskkonda
tagamata jätmist saaks hagejale, kui tööandjale, ette heita. Kohus nõustub hageja väitega, et lapsed ei suuda vastutada oma väljaütlemiste eest ja kasutavad sageli väljendeid, mille sisu nad ise ei mõista. Kohus ei nõustu kostja etteheitega, nagu poleks hageja midagi ette võtnud probleemi lahendamiseks. Hageja 17. detsembri 2018. a seisukohaga esitatud 26. jaanuari 2016. a rühma meeskonna ja juhtkonna nõupidamise protokolli väljavõttest nähtub, et lasteaia direktor tegi ettepaneku, et probleemse lapse ning tema vanemaga võiks rohkem tegeleda lasteaia psühholoog HHH (II kd, tl 147). Asjaolu, et lasteaias tegeleti nn probleemse käitumisega lastega kinnitavad ka muud väljavõtted protokollidest: lasteaias käisid Rajaleidja spetsialistid (II kd, tl 148), laste vanemaid suunati psühholoogilistele nõustamistele (II kd, tl 149), lastele otsustati korraldada sotsiaalsete oskuste arendamise ringi (II kd, tl 149). Samuti pakkus juhtkond vajadusel tugipersonali abi, s.t olukorras, kui vaja on, siis tuuakse rühma lisatäiskasvanu, kes on personaalselt laste juures (II kd, tl 150) ning otsustati, et teatud lapsed võetakse hommikuringi eraldi ning vajadusel lahkub õppealajuhataja raskema käitumisega lastega rühmast ka päeva jooksul (II kd, tl 153). Hageja on teinud ettepaneku kostjale lastega usaldussuhte loomiseks ka psühholoogiga nõu pidada (II kd, tl 152). Samas, protokollidest nähtub ka kostja enda kinnitus, et tema kogu aeg karjatas laste peale (II kd, tl 149), mis võis kohtu hinnangul tuua kaasa ka laste agressiivset käitumist kostja suhtes. Asjaolu, et lapsed suunati psühholoogilisele nõustamisele, nähtub ka kostja enda poolt toodud protokollide väljavõtetest (II kd, tl 129). Hageja kui tööandja on soovitanud kostjal keerulisemate olukordade lahendamist jätta õpetajatele. Kohtu hinnangul ei ole sellise tööandja käitumises midagi kostja õigusi riivavat, vaid vastupidi. Kohtu hinnangul on õige jätta keerulisemad olukorrad õpetaja lahendada, mitte XXX, kes tunneb sellistest olukordadest niigi stressi.
11.Kostja heidab hagejale ette sobitusrühma moodustamata või probleemsete laste teise rühma eraldamata jätmist. Kohtu hinnangul ei ole hageja oma kohustusi oluliselt rikkunud. Rajaleidja lasteaedade jaoks koostatud juhendi „XXX“ järgi (XXX) on Igal õpetajal olemas esmased oskused haridusliku erivajadusega lapse toetamiseks. Õpetaja võib julgelt teha oma pädevuse piires professionaalseid otsuseid, valida ja rakendada meetodeid lapse arengu toetamiseks. Lapse raskuste ja toetamisega seotud arutelusse tuleb kaasata ka teised osapooled (vanemad, teised õpetajad, XXX jt). Rajaleidja juhendi kohaselt kui pere ja õpetaja koosöös tehtud muudatused ei anna piisavaid tulemusi, mure ei lahene, siis võib pöörduda esmatasandi tugispetsialistide poole, s.o logopeed, sotsiaalpedagoog, psühholoog jne. Esmatasandi spetsialistid tegelevad peamiselt lapsega. Kohtule esitatud nõupidamiste protokollidest nähtub, et aruteludesse olidki kaasatud nii lasteaia õpetajad, õpetajate abid, kitsamade alade spetsialistid ja ka laste vanemad. Innove Rajaleidja võrgustik pakub aga juba teise tasandi teenuseid. See tähendab, et Rajaleidjasse võib pöörduda, kui õpetajad ja esmatasandi tugispetsialistid on lapse probleemiga lasteaias juba tegelenud, kuid raskused püsivad hoolimata tehtud kohandustest. Kohtu hinnangul on raskustega tegelemine ning lahenduste leidmine pikemaajaline protsess, mis ei saa laheneda ei päeva ega kuuga. Seega ei pidanud ning ei saanud kohtu hinnangul hageja pöörduma Rajaleidja poole koheselt peale seda, kui laste käitumises tekkisid probleemid.
Iseenesest õige on kostja viide koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 6 lg-le 5, mille kohaselt võib valla- või linnavalitsus lasteasutuse direktori ettepanekul moodustada lasteasutuses vastavalt vajadusele sobitusrühmi, kuhu kuuluvad erivajadustega lapsed koos teiste lastega, samuti erirühmi, kuhu kuuluvad erivajadustega lapsed. Võimaluse korral lähtub lasteasutus erivajadusega lapse arendamiseks vajalike tingimuste rakendamisel sobitus- või erirühmas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 47 nimetatud koolivälise nõustamismeeskonna soovitustest. Lasteaed üksi konkreetse lapse hindamiseks Rajaleidjasse pöörduda ei saa, sest selleks peab lapse seaduslik esindaja andma nõusoleku lapse isikuandmete töötlemiseks. Kui õppenõustamise käigus selgub, et lapsele sobiva haridustee korraldamiseks (nt sobitus- või erirühma määramiseks, koolimineku edasilükkamiseks) on vaja ametlikku otsust ehk haldusakti, siis sellise otsuse teeb kolmest Rajaleidja tugispetsialistist koosnev kooliväline nõustamismeeskond. Taotluse koolivälisele nõustamismeeskonnale saab esitada ainult lapse seaduslik esindaja või volitatud isik. Lasteaed saab jällegi vanematele Rajaleidja tööd tutvustada ning soovitada vanematel koolivälisele nõustamismeeskonnale taotlus esitada. Lapsevanemale on Rajaleidja otsused soovituslikud, aga haridusasutusele ja omavalitsusele kohustuslikud. Näiteks kui Rajaleidja kooliväline nõustamismeeskond on soovitanud lapsele õpet eriklassis, siis lapsevanema soovil peab kohalik omavalitsus selle võimaluse ka tagama. Seega, kuivõrd lapsele sobitusrühma eraldamiseks on vaja haldusakti, mille saab teha ainult lapse seadusliku esindaja või volitatud isiku avalduse alusel, ei ole kohtu hinnangul kostja etteheited hagejale sobitusrühma moodustamata jätmise kohta asjakohased. KELS § 6 lg 6 järgi erivajadustega laps võetakse sobitus- või erirühma vastu vanema kirjaliku avalduse alusel ning põhikooli ja gümnaasiumiseaduse §-s 47 nimetatud koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel.
12.Kostja leiab, et tal puudusid vastavad oskused ja teadmised erivajadustega lastega töötamiseks. Kostja ametijuhendi kohaselt (TVK tl 17–18) ei ole kostja ametikohale ettenähtud erilisi haridusnõudeid. Ametijuhendi p 6.1. järgi peab XXX olema keskharidus ja läbitud toiduhügieeni koolitus ning p 6.3.3. kohaselt peavad XXX olema esmased teadmised lapse hooldamise, turvalisuse tagamise ja arendamise kohta. Hageja on kohtumenetluses esitanud tõendeid hageja poolt korraldatud koolituste kohta, kus kostja on ka osalenud (II kd, tl 33–39; ei ole küll otseselt seotud erivajadustega lastega tegelemisega). Kohus nõustub hageja väitega, et kostja tööülesannetest lähtuvalt ei pidanud ta ka probleemide lahendamisega ise tegelema. Kostja ametijuhendi p-de 3.1.1., 3.1.2., 3.1.5., 3.2.1., 3.3, 3.4.4. jm kohaselt on kostja peamisteks ülesanneteks õpetajate abistamine, mitte õppetöö läbiviimine. See, et lapse arengut hindavad ja analüüsivad pedagoogid, mitte õpetajate abid, on kehtestatud ka hageja kodukorra p-s 12 (II kd, tl 25). Oma väite tõendamiseks, et rühmas oli erivajadusega lapsi, esitas kostja koolivälise nõustamismeeskonna otsuse ühe lapse kohta (I kd, tl 52–54) ja sama lapse puudega isikukaardi (I kd, tl 55). KELS § 20 lg 1 esimese lause kohaselt Lasteasutuse töötajad (edaspidi personal) on pedagoogid, tervishoiutöötaja ja lasteasutuse majandamist tagavad ning õpetajaid abistavad töötajad. Haridus- ja teadusminister 11. septembri 2015. a määruse nr 42 „Koolieelse lasteasutuse personali miinimumkoosseis“ § 3 lg 1 kohaselt luuakse lasteasutuse rühmas vähemalt üks õpetaja ametikoht ja koolieelse lasteasutuse
seaduse § 20 lõikes 6 sätestatud personali töökorralduse põhimõttest lähtuvalt XXX töötaja ametikoht. Vaidlust ei ole, et rühmas, kus töötas kostja, oli nii õpetaja (XXX), kui ka abistavate töötajate XXX. Tulenevalt KELS § 14 lg-st 1 jälgivad pedagoogid lapse arengut ja toimetulekut lasteasutuses ning vajaduse korral kohandavad õppe- ja kasvatustegevust lapse erivajaduse järgi. Sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt tagatakse lapsele vajaduse korral logopeedi ja eripedagoogi või muu tugiteenus, mille rakendamiseks loob võimalused lasteasutuse pidaja ning mille rakendamist korraldab direktor. Kostja poolt lapse kohta esitatud nõustamismeeskonna otsuse kohaselt on lapsel kehtiv rehabilitatsiooniplaan, ta saab logopeedi ja psühholoogi abi, talle on koostatud individuaalne arenduskava. Seega on lapse probleemidega tegeletud ning talle on tagatud tugispetsialistide abi. Kostja ei ole väitnud, et kostja oleks pidanud lapsega üksinda tegelema või andma lapse arengu kohta hinnanguid või tegema lapse arenguks vajalikke analüüse. Hageja ei ole vastavaid nõudmisi kostjale esitanud. Kostja töö seisnes XXX stamises ning selle töö teostamiseks ei ole lasteaia personalile hariduslikke nõudeid ette nähtud. Asjaolu, et tegemist võib olla erivajadustega lapsega ei tähenda automaatselt, et kõik temaga tegelevad isikud peavad omama erilist haridust. Eri väljaõppega inimesed tegelevad konkreetsete probleemidega (nt kõne probleemide puhul logopeed) ning abistavad pedagooge ja muud personali lapsega tegelemisel (eripedagoog). Eripedagoogi ülesandeks on lapse arengu- ja õpioskuste taseme kindlaks tegemine ja tema arengut mõjutavate tegurite ning õpivajaduste välja selgitamine, õpetajate juhendamine ja nõustamine õpilase õppe planeerimisel ja läbiviimisel, õpiabirühma- või individuaaltundide ettevalmistamine ja läbiviimine õppeasutuses (Haridus- ja teadusministri 21. veebruari 2018. a määruse nr 4 „Tugispetsialistide teenuse kirjeldus ja teenuse rakendamise kord“ § lg 3 p 1). Seega tegelevad ka erivajadustega lastega igapäevaselt õpetajad, mitte eripedagoogid või muud eriväljaõpet omavad isikud. Asjaolu, et nõustamismeeskond soovitab rakendada lapsele koolis tõhustatud tuge, ei kinnita kohtu hinnangul hagejapoolset töölepingu seadusest tulenevat kohustuse rikkumist kostja suhtes. Menetluses esitatud LAT meeskonna nõupidamiste protokollide ja nõustamismeeskonna otsusega on tõendatud, et laste probleemidega on tegeletud, kaasatud on erinevaid spetsialiste seega ei vasta tegelikkusele kostja etteheide, nagu poleks probleemiga tegeletud. Kuivõrd kostja ametikohale ei ole ka ettenähtud hariduslikke nõudeid, siis võis kostja töötada ka erivajadustega lastega rühmas. Sellistele lastele oli kostja poolt pakutud erituge ja lisapersonali.
13.Tunnistajad III ja JJJ andsid tunnistusi üldisest lasteaia töökorraldusest ja õhkkonnast. Neist tunnistustest ei saa teha järeldusi, et lasteaias poleks midagi ette võetud töökorralduslikult või ei oleks piisavalt vaidlusaluse küsimusega tegeletud. Seega ei saa üheselt teha järeldust, et tööandja on töölepingust tulenevaid kohustusi rikkunud määral, mis võiksid tuua kaasa tööandja vastutuse.
14.Kohtu hinnangul ei saa ka poolte poolt XX.XX.XXXX allkirjastatud töölepingu nr XXX lõpetamise akti, lisa nr 5 (TVK tl 24), lugeda töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel. Kohus tõlgendab dokumenti kooskõlas seadusega. VÕS § 29 lg-te 1–3 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool
lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Kohus nõudis täiendavaid selgitusi pooltelt seoses XX.XX.XXXX töölepingu lõpetamise aktiga. Hageja selgitas 2. märtsi 2020. a istungil, et tegemist on formaalsusega, mida tuleb raamatupidamislikest nõuetest lähtuvalt teha (II kd, tl 111). Kostja kinnitas samal istungil, et oli teadlik hageja mittenõustumisest töölepingu ülesütlemise alusega ning hageja kavatsusest ülesütlemine töövaidluskomisjonis vaidlustada (II kd, tl 111–112). Seega ei saa kohus nõustuda kostja 29. mai 2019. a menetlusdokumendis väljendatud seisukohaga (II kd, tl 7, p 4.2.19.2.), nagu nõustuks hageja 31. mai 2018. a dokumenti allkirjastades töölepingu ülesütlemise alusega, s.o TLS § 91 lg 2 p 3. Kostja viited Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-111-14 ei ole asjakohased, kuivõrd hageja ei ole töölepingut iseseisvalt üles öelnud ja tal ei olnud selleks tahet. Kohus selgitab hagejale, et kui töötaja on töölepingu TLS § 91 lg 2 p 3 alusel üles öelnud ja tööandja leiab, et selliseks töölepingu ülesütlemiseks ei ole seadusest tulenevat alust või ülesütlemine ei vasta seaduse nõuetele, st töölepingu ülesütlemine on TLS § 104 lg 1 kohaselt tühine, peab tööandja ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks pöörduma töövaidlusorganisse (Riigikohtu 8. mai 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5412, p 13; 10. novembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-05, p-d 10–12;
11.jaanuari 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-05, p 13). Kui kostja oli esitanud hagejale ülesütlemisavalduse ja hageja oli selle kätte saanud, lõppes tööleping kostja avalduses märgitud alusel ja kuupäeval. Eraldi täiendavat töölepingu ülesütlemise vormistamist mõlema poole allkirjadega seadus ette ei näe. Töölepingu ülesütlemise avaldus TLS § 91 lg 2 p 3 alusel on ühepoolne tahteavaldus ning selle kehtimiseks teise poole, s.o antud juhul hageja, nõusolekut vaja ei ole.
15.TLS § 107 lg-te 1 ja 2 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. TLS § 85 lg 4 kohaselt kui töötajal ei ole tähtajatu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust, loetakse ülesütlemine korraliseks seaduses sätestatud etteteatamistähtajaga. Töölepingu seaduses ei ole sätestatud, kas ja/või kuidas kohaldatakse töölepingu töötajapoolset ülesütlemist reguleerivaid TLS § 85 lg-d 3 ja 4 koos TLS § 107 lg-tega 1 ja 2. Kolleegium järeldab nendest raskesti mõistetavatest sätetest, et olukorras, kus tööandja vaidlustab töötaja tähtajatu töölepingu erakorralise ülesütlemise ja töövaidluskomisjon või kohus tuvastab ülesütlemise tühisuse (TLS § 104 lg 1 ja § 105 lg 1), loeb töövaidlusorgan töölepingu lõppenuks korraliselt TLS § 85 lg 4 alusel. Seega kui töötaja tähtajatu töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, ei jätku töösuhe TLS § 107 lg 1 järgi, vaid lõpeb ajast, kui see oleks lõppenud etteteatamistähtaja järgimisel. Kuna TLS § 98 lg 1 järgi peab töötaja teatama töölepingu korralisest ülesütlemisest tööandjale ette vähemalt 30 kalendripäeva, loetakse ülesütlemine TLS § 85 lg 4 järgi korraliseks pärast 30 kalendripäeva möödumist ülesütlemisest (Riigikohtu 15. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12614, p 11). Töölepingu ülesütlemise üle peetavas vaidluses peab kohus märkima kohtuotsuse resolutsioonis mh töölepingu lõppemise aja (Riigikohtu 19. märtsi 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-196-13, p 15). Poolte töölepingu lõppemise aja kindlakstegemiseks
TLS § 85 lg 4 ja § 98 lg 1 järgi on oluline teada, millal hageja sai kätte kostja ülesütlemisavalduse. Vaidlus puudub, et hageja sai kostja ülesütlemise avalduse 9. mail 2018. a kätte. Seega oleks ülesütlemise kehtivuse ajal tööleping lõppenud TLS § 98 lg-s 1 sätestatud tähtaja järgides XX.XX.XXXX. Kohus loeb pooltevahelise töölepingu lõppenuks TLS § 85 lg 4 alusel 8. juunil 2018. a. Menetluskulude jaotus
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määratakse menetluskulude rahaline suurus kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejat esindas kohtumenetluses hageja töötaja. TsMS § 175 lg 2 esimese lause kohaselt menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Hageja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.