Menetlusosalised ja nende Avaldaja: TL (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi esindajad Deivi Vaht määruskaebemenetluses Puudutatud isik I: Tallinn Ristiku tn 46 // Timuti tn 15 korteriühistu (registrikood 80322746); seaduslikud esindajad juhatuse liikmed VV, AH ja SS Puudutatud isik II: JJ Projekt OÜ (registrikood 12543384); seaduslik esindaja juhatuse liige LJ Puudutatud isik III: NM (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik IV: UJ (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik V: KJ (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik VI: ZZ (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik VII: RV (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik
VIII:
MK (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Puudutatud isik IX: RM (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik X: KM (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik XI: CityPlace OÜ (registrikood 14825313); seaduslikud esindajad juhatuse liikmed MK ja JR Puudutatud isik XII: Cash Flow Investment OÜ (registrikood 12318463); seaduslik esindaja JP Puudutatud isik XIII: SS (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik XIV: NP (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik XV: ES (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik XVI: AH (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik XVII: IP (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik XVIII: Ilmandu Vanatehnika- ja Saunaklubi (registrikood 80284017); seaduslik esindaja
1.Tühistada Harju Maakohtu 29. mai 2020 määrus osas, milles maakohus mõistis TLlt Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse välja määruskaebuselt tasumisele kuulunud riigilõivu 50 eurot ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta eelnimetatud riigilõiv riigi kanda. Muus osas jätta maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta ja täiendada määruse põhjendusi. Määruskaebus rahuldada osaliselt.
2.2.Jätta maakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a määruskaebuse esitamisel 02.03.2020 määruse peale tasumisele kuulunud riigilõiv, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.
2.3.Välja mõista TL-lt Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse avalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 50 eurot. Riigi kasuks väljamõistetud menetluskulu tuleb tasuda vastavalt määrusele lisatud makseinfole 15 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Tasumisega viivitamise korral võib valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus saata lahendi sundtäitmisele. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda riigi kasuks väljamõistetud menetluskulu summalt kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Jätta määruskaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 50 eurot, mille tasumisest oli TL vabastatud, riigi kanda.
2.4.Maakohus määrab avaldaja riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud TsMS § 177 lg 2 alusel kindlaks pärast käesoleva määruse jõustumist.
2.5.Jätta käesoleva määruskaebemenetluse kulud avaldaja kanda, v.a määruskaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 50 eurot, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.
2.6.Puudutatud isikutel puuduvad määruskaebemenetluses hüvitamisele kuuluvad kulud. Edasikaebamise kord Määruse peale avalduse rahuldamata jätmise osas võivad avaldaja ja korteriühistu esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest alates.
AVALDUSE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.TL esitas 16.02.2020 Harju Maakohtule avalduse Tallinn Ristiku tn 46 // Timuti tn 15 korteriühistu juhatuse asendusliikme määramiseks.
2.Avalduse kohaselt on avaldaja korteriühistu liige ja talle kuulub Tallinnas Ristiku tn 46/Timuti tn 15 aadressil asuv korteriomand nr 20. Korteriühistu registrikaardile on juhatuse liikmetena kantud AH, RV ja SS, kelle volitused lõppesid registri andmetel 15.12.2013. Sellest ajast alates ei ole korteriühistu üldkoosolekuid toimunud ja juhatuse liikmete volitusi ei ole pikendatud. Avaldaja on korduvalt palunud juhatusel kokku
kutsuda üldkoosolek, et otsustada juhatuse liikmete ametiajaga seonduv. Juhatus on avaldaja taotlusi ignoreerinud. Seega esineb korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 25 lg-s 1 sätestatud mõjuv põhjus juhatuse asendusliikme määramiseks. Avaldaja palub kohtul ennast määrata korteriühistu juhatuse liikmeks, kuni üldkoosolek kinnitab uue juhatuse.
3.Maakohus keeldus 02.03.2020 määrusega avalduse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel, sest avaldaja ei toonud esile ühtegi asjaolu, millest nähtuks juhatuse liikmete ajutist või kestvat võimetust oma kohustusi täita (mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 30, KrtS § 24 lg 3 ning § 25 lg-d 1 ja 2).
4.Ringkonnakohus tühistas 27.03.2020 määrusega maakohtu määruse ja saatis tsiviilasja avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule.
5.Maakohus võttis 06.04.2020 määrusega avaldaja avalduse menetlusse ja kaasas menetlusse puudutatud isikutena korteriühistu liikmed.
6.Puudutatud isik AH palus asjas menetluse lõpetada ja jätta menetluskulud avaldaja kanda. Korteriühistu juhatuse liikmete volitused on lõppenud, kuid see ei ole pärssinud korteriühistu tegevust. Korteriühistu on täiesti toimiv ja seda ei ähvarda sundlõpetamine. 15.04.2020 toimus korteriühistu koosolek, kus valiti korteriühistu juhatuse liikmed ja ühtlasi kiitis korteriühistu üldkoosolek heaks korteriühistu juhatuse eelnevad otsused.
7.Puudutatud isik Ilmandu Vanatehnika- ja Saunaklubi palus menetluse lõpetada, kuna korteriühistule on uus juhatus valitud. Avaldaja väide, et korteriühistu üldkoosolekuid ei ole alates 15.02.2013 toimunud, on ebaõige. Koosolekud on toimunud, kuid korteriühistu juhatusel on olnud probleeme dokumentide vormistamisel. 15.04.2020 toimus korteriühistu koosolek, kus valiti uus juhatus ja kiideti heaks ka vahepeal tehtud otsused. Muuhulgas kandideeris juhatuse liikmeks ka avaldaja, kes ei saanud ühtegi poolthäält. Arvestades avaldaja käitumist üldkoosolekul, esineb kahtlus avaldaja võimekuses ja pädevuses korteriühistut juhtida ning ülejäänud liikmetega suhelda. On ebaselge, kas avaldaja vastab KrtS § 28 lg-s 2 sätestatud tingimustele.
8.Avaldaja märkis 24.04.2020 seisukohas, et korteriühistu üldkoosolekul vastu võetud otsused on tühised. Korteriühistu põhikirja p 5.2 kohaselt peab üldkoosoleku kokku kutsumisest ühistu liikmeid teavitama vähemalt seitse päeva enne koosoleku toimumise päeva. Teade üldkoosolekust avaldati 08.04.2020, kuid oleks pidanud olema avaldatud hiljemalt 07.04.2020. Avaldaja hääletas üldkoosolekul valitud juhatuse liikmete VV ja SSi vastu, mida aga üldkoosoleku protokoll ei kajasta. Kuna korteriühistu 15.04.2020 üldkoosoleku otsus juhatuse liikmete valimise kohta on tühine, siis puudub korteriühistul seaduslik esindaja ja avaldaja soovib enda määramist juhatuse asendusliikmeks.
9.Puudutatud isik AH esitas 28.04.2020 täiendava seisukoha, milles märkis, et teade üldkoosoleku toimumise kohta edastati korteriühistu liikmetele 08.04.2020 (sh trepikoja teadetetahvlil). Läbirääkimisi üldkoosoleku toimumise aja üle peeti korteriühistu liikmetega (v.a avaldajaga) juba varem. Avaldaja rebis korduvalt üldkoosoleku kokkukutsumise teateid teadetetahvlilt maha või kirjutas sinna oma arusaamatuid arvamusi. Vaatamata riigis kehtestatud eriolukorrale olid korteriühistu liikmed avaldaja ebamõistliku avalduse tõttu sunnitud läbi viima erakorralise üldkoosoleku juhatuse valimiseks. Seoses eriolukorraga oli vajalik taotleda ka eriluba koosoleku pidamiseks. Tulenevalt korteriühistu põhikirja p-st 5.2 on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellel oli esindatud vähemalt 10 korteriomanditega esindatud häältest. 15.04.2020 toimunud korteriühistu üldkoosolekul osales 13 korteriomanditega esindatud häältest, seega oli üldkoosolek otsustusvõimeline. Korteriühistu üldkoosoleku protokollile kirjutasid alla
koosoleku juhataja ja protokollija, kes vastutavad protokolli õigsuse eest. Juhul, kui avaldaja jääb avalduse juurde, tuleb tal kohtule esitada KrtS § 28 lg-s 2 sätestatud kinnisvarahalduri, korteriühistujuhi või korterelamuhalduri kutset tõendavad dokumendid.
MAAKOHTU MÄÄRUS
10.Maakohus jättis avalduse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Lisaks mõistis kohus avaldajalt Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse välja avalduselt ja määruskaebuselt tasumisele kuulunud riigilõivud, kokku 100 eurot.
11.Avalduse menetlusse võtmise järgselt toimus 15.04.2020 korteriomanike üldkoosolek, mille käigus kiideti heaks eelmise juhatuse tehtud otsused ning valiti uuteks juhatuse liikmeteks AH, VV ja SS. Äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt on tehtud ka vastav kanne ja juhatuse liikmetel on kehtivad volitused kuni 01.05.2023. Seega on avaldusega taotletav eesmärk sisuliselt saavutatud ja puudub MTÜS § 30 ning KrtS § 25 lg 1 tähenduses mõjuv põhjus, mis võiks tingida juhatuse asendusliikme määramise.
12.Avaldaja viited 15.04.2020 üldkoosoleku otsuse tühisusele on asjakohatud, sest kohus ei lahenda käesolevas asjas avaldaja nõuet üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks. Tõenditest ei saa järeldada, et 15.04.2020 korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel oleks oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid (KrtS § 29 lg 1). Ainuüksi üldkoosoleku kokkukutsumise teate väidetav avaldamine 08.04.2020 (mitte 07.04.2020) ei ole oluliseks rikkumiseks, mis tingiks 15.04.2020 üldkoosoleku otsuse tühisuse. Vaidlus puudub selles, et avaldaja oli 15.04.2020 üldkoosolekust teadlik ja osales sellel. Seega ei saanud üldkoosoleku kokkukutsumise teate avaldamise täpne kuupäev kas üks päev varem või hiljem kuidagi rikkuda avaldaja õigusi.
13.Asjaolu, et korteriühistu liikmed ei soovinud valida juhatuse liikmeks avaldajat, ei ole mõjuv põhjus juhatuse asendusliikme määramiseks. Avaldaja senisest käitumisest ja seisukohtadest ei saa järeldada, et ta oleks võimeline juhatuse liikme ülesandeid vajalikul tasemel täitma. Samuti puuduvad andmed, et avaldaja vastaks KrtS § 28 lg 2 nõuetele (TsMS § 603 lg 1).
14.Arvestades avalduse aluseks olevaid asjaolusid on õiglane jätta TsMS § 172 lg 6 ning § 173 lg-te 1 ja 4 alusel menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
15.Avaldajale on antud 05.03.2020 ja 06.04.2020 määrustega menetlusabi ning vabastatud ta määruskaebuselt tasumisele kuuluva riigilõivu 50 euro ja avalduselt tasumisele kuuluva riigilõivu 50 euro maksmisest. TsMS § 190 lg 4 alusel ning §-s 179 ette nähtud tingimustel tuleb avaldajalt riigituludesse välja mõista kokku 100 eurot.
MÄÄRUSKAEBUS
16.Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega avaldus rahuldada. Samuti vaidlustas avaldaja maakohtu määruse osas, milles kohus mõistis temalt Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõivu 50 eurot.
17.Maakohus leidis ebaõigesti, et käesolevas menetluses ei saa arvestada avaldaja vastuväitega, mille kohaselt on 15.04.2020 korteriomanike üldkoosoleku otsus tühine.
18.Nõustuda ei saa seisukohaga, et põhikirjas märgitud üldkoosoleku kokkukutsumisest teavitamise tähtaja järgimata jätmine ei ole koosoleku kokkukutsumise oluline rikkumine MTÜS § 241 lg 1 ja KrtS § 29 lg 1 mõttes.
19.Kuna TsMS § 172 lg 2 alusel tagastatakse määruskaebuse rahuldamise korral riigilõiv ning ringkonnakohus rahuldas 27.03.2020 määrusega avaldaja määruskaebuse, mille esitamiseks anti avaldajale 05.03.2020 määrusega menetlusabi riigilõivu tasumiseks, puudub alus määruskaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu 50 eurot avaldajalt Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse väljamõistmiseks.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
20.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis avaldajalt Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse välja määruskaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu 50 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab selle riigilõivu riigi kanda. Muus osas jääb maakohtu määruse resolutsioon TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada määruse põhjendusi. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
22.Maakohus leidis ebaõigesti, et avaldaja väide 15.04.2020 korteriomanike üldkoosoleku otsuse tühisuse kohta ei ole käesolevas asjas asjakohane. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 7 järgi võib juriidilise isiku organi otsuse tühisusele kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. Otsuse tühisusele ei saa tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne avalikku registrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat. Äriregistri teabesüsteemis olevate andmete järgi on 28.05.2020 tehtud kanne juhatuse liikmete volituste kehtivuse kohta kuni 01.05.2023. Seega saab avaldaja tugineda 14.05.2020 üldkoosoleku otsuse tühisusele, sest kande tegemisest ei ole möödunud kaks aastat. Eeltoodu tõttu tuleb vastavas osas määruse põhjendusi muuta ja ka täiendada, kuid see ei anna alust maakohtu lõppjärelduse muutmiseks avalduse rahuldamata jätmise osas. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
23.KrtS § 29 lg 1 sätestab, et kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Sama paragrahvi lõike 2 teise lause järgi kohaldatakse muus osas tsiviilseadustiku üldosa seaduses juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega. TsÜS § 38 lg 2 kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda.
24.Avaldaja hinnangul on 15.04.2020 üldkoosoleku otsus tühine, sest koosoleku kokkukutsumise teade avaldati üks päev hiljem, kui seda sätestab ühistu põhikiri. Teiseks rikkumiseks nimetab avaldaja seda, et protokolli ei märgitud tema vastuhääli VV ja SS juhatuse liikmeteks valimisele. Seega on avaldaja tuginenud otsuse vastuvõtmise korra rikkumisele, mille tuvastamise korral tuleb kohtul iga kord hinnata ka rikkumise olulisust.
25.Põhikirja p 5.2 viienda lause kohaselt peab ühistu liikmeid teavitama üldkoosoleku kokkukutsumisest vähemalt 7 päeva enne koosoleku toimumise päeva (tl 100 pöördel).
Vaidlust ei ole asjaolu üle, et 15.04.2020 toimunud üldkoosoleku toimumisest teavitati ühistu liikmeid 08.04.2020, s.o ühepäevase hilinemisega.
26.Avaldaja ei väida avalduses ega määruskaebuses, et enne koosolekul osalemist puudus tal teave päevakorra kohta. Sellest saab järeldada, et koosoleku kokkukutsumisel teavitati korteriomanikke kavandatava otsuse sisust. Samuti osales avaldaja 15.04.2020 üldkoosolekul ja seega oli tal võimalik teostada oma korteriühistu liikme õigusi, sh avaldada arvamust päevakorras olevate küsimuste kohta. Eeltoodu tõttu leidis maakohus lõppjärelduses õigesti, et koosoleku kokkukutsumise korda oluliselt ei rikutud. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul puudus maakohtul TsÜS § 38 lg 2 ja KrtS § 29 lg 1 järgi alus korteriühistu üldkoosolekul vastuvõetud otsuse tühisuse tuvastamiseks.
27.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et KrtS § 29 lg 1 on sõnastatud sisuliselt identselt äriseadustiku (ÄS) §-dega 1721 ja 296. Riigikohus leidis ÄS viidatud sätete tõlgendamisel, et need näevad ette kaks võimalust lugeda koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine kõrvaldatuks: esimese lause kohaselt kõrvaldab koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise see, kui kõik osanikud või aktsionärid on vaatamata rikkumisele koosolekul kohal ja ka nõus koosolekut pidama; teise lause järgi kõrvaldab otsuse tühisuse ka nende osanike, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, heakskiit koosolekul vastu võetud otsustele. Esimesel juhul on rikkumine kõrvaldatud sellega, et vaatamata rikkumisele nõustutakse koosolekut pidama, teisel juhul aga otsuseid tagantjärele (st peale koosoleku toimumist) sisuliselt heaks kiites. Selline tõlgendus on kooskõlas mõistlikkuse ja hea usu põhimõttega: kui osanik tuleb koosolekule kohale, annab ta sellega ühingule teada, et kuigi ühing võib olla tema suhtes koosoleku kokkukutsumise korda rikkunud, on ta valmis päevakorda pandud küsimusi hääletama (vt Riigikohtu lahendeid nr 3-2-1-44-17, p 15; nr 2-16-8010, p 12 kolmas lõik). Ringkonnakohus leiab, et sama põhimõte ja tõlgendus on asjakohane ka KrtS § 29 lg 1 kohaldamisel.
28.Käesoleval juhul on tegemist eelmises lõigus teise võimalusena käsitletud juhtumiga. Avaldaja osales vaidlusalusel koosolekul, ta ei vaielnud vastu sellele, et otsustatakse juhatuse valimine, ta kandideeris ka ise juhatusse ja osales hääletamises. Sellises olukorras ei ole tuginemine käesolevas asjas väitele, et tema suhtes on rikutud koosoleku kokkukutsumise korda, kooskõlas hea usu põhimõttega (TsMS § 199 lg 1). Maakohus viitas lisaks asjakohaselt TsÜS §-le 32, mille kohaselt peavad juriidilise isiku liikmed järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.
29.Vaidlust ei olnud asjaolu üle, et üldkoosolek oli otsustusvõimeline. VV ja SS valiti 12 poolthäälega korteriühistu juhatuse liikmeteks. See, kas avaldaja hääletas nende valimisele vastu või jäi erapooletuks, nagu on märgitud protokolli, ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust.
30.Kuna 15.04.2020 üldkoosoleku otsusega on valitud korteriühistule juhatus ja see otsus on kehtiv, puudub MTÜS § 30 ja KrtS § 25 lg 1 tähenduses mõjuv põhjus juhatuse asendusliikme määramiseks ning maakohus jättis avalduse õigesti rahuldamata.
31.Põhjendatud on määruskaebus aga osas, milles avaldaja vaidlustab temalt Eesti Vabariigi kasuks 50 euro suuruse riigilõivu väljamõistmise, mille tasumisest ta oli määruskaebuse esitamisel vabastatud. Maakohtu määrus tuleb selles osas tühistada.
32.Maakohus kohaldas TsMS § 190 lg-t 4 ebaõigesti. Nimetatud sätte esimese lause kohaselt kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. 05.03.2020 määrusega rahuldas maakohus avaldaja menetlusabi taotluse 02.03.2020 määruse (avalduse menetlusse
võtmisest keeldumise määrus) peale määruskaebuse esitamisel ja vabastas ta riigilõivu 50 euro tasumisest (tl 46). Ringkonnakohus rahuldas 27.03.2020 määrusega (tl 53-54) avaldaja määruskaebuse, mistõttu ei saa riigilõivu avaldajalt TsMS § 190 lg 4 alusel välja mõista ja ringkonnakohus jätab selle riigi kanda.
33.Kuigi ringkonnakohus rahuldas määruskaebuse osaliselt, tühistades maakohtu määruse avaldajalt riigilõivu 50 euro riigituludesse väljamõistmise osas, on põhjendatud jätta menetlusosaliste käesoleva määruskaebemenetluse kulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda, sest määruskaebuse primaarne eesmärk oli saavutada maakohtu määruse tühistamine avaldaja avalduse rahuldamata jätmise osas. Asja materjalist ei nähtu, et puudutatud isikud oleks määruskaebemenetluses kandnud kulusid, mis tuleks avaldajal hüvitada.
34.Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu jääb kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 50 eurot, mille tasumisest avaldaja 15.06.2020 määrusega vabastati, TsMS § 190 lg 4 alusel riigi kanda.
35.TsMS § 179 lg 3 järgi ei saa käesoleva määruse peale esitada määruskaebust osas, mis puudutab avaldajalt riigilõivu riigituludesse väljamõistmist ja riigilõivu riigi kanda jätmist. Muus osas on edasikaebeõigus avaldajal ja korteriühistul vastavalt TsMS § 606 lg-le 2. (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav, Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.