XX avaldus Tallinn, Ristiku tn 46 // Timuti tn 15 korteriühistu juhatuse asendusliikme määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.03.2020 määrus menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
XX määruskaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
avalduse
Avaldaja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Deivi Vaht Puudutatud isik: Tallinn Ristiku tn 46 // Timuti tn 15 korteriühistu (registrikood 80322746)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 02.03.2020 määrus ja saata tsiviilasi avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja läbivaatamisel.
4.Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata. Asjaolud
XX (avaldaja) esitas 16.02.2020 Harju Maakohtule avalduse Tallinn Ristiku tn 46 // Timuti tn 15 korteriühistu (puudutatud isik) juhatuse asendusliikme määramiseks.
2.Avalduse kohaselt on avaldaja puudutatud isiku liige ja talle kuulub Tallinnas Ristiku tn 46/Timuti tn 15 aadressil asuv korteriomand nr 20. Puudutatud isiku registrikaardile
1(4)
on juhatuse liikmetena kantud AA, BB ja CC, kelle volitused juhatuse liikmetena lõppesid registri andmetel 15.12.2013. Sellest ajast alates ei ole puudutatud isiku üldkoosolekuid toimunud ega juhatuse liikmete volitusi pikendatud üldkoosolekut kokku kutsumata. Avaldaja on korduvalt palunud juhatusel kokku kutsuda üldkoosolek, et otsustada juhatuse liikmete ametiajaga seonduv. Juhatus on avaldaja taotlusi ignoreerinud. Esineb korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 25 lg 1 sätestatud mõjuv põhjus. Avaldaja palub kohtul ennast määrata puudutatud isiku juhatuse liikmeks, kuni üldkoosolek kinnitab uue juhatuse. Maakohtu määrus
3.Maakohus keeldus 02.03.2020 määrusega avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 1 alusel avaldaja kanda.
4.Maakohus leidis, et avaldaja ei toonud esile ühtegi asjaolu, millest nähtuks juhatuse liikmete ajutist või kestvat võimetust oma kohustusi täita (mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 30, KrtS § 24 lg 3 ja § 25 lg-d 1 ja 2). Kohus selgitas, et korteriühistu juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine on üldjuhul korteriomanike üldkoosoleku pädevuses. Kohtu sekkumine eraõigusliku juriidilise isiku tegevusse on äärmuslik abinõu ja on põhjendatud eelkõige olukorras, kus muud viisid ja meetmed on ennast ammendanud või puuduvad need üldse. Avalduses esitatud asjaoludest ei nähtu, miks ei ole võimalik kutsuda kokku korteriühistu üldkoosolekut ja sellel valida uued juhatuse liikmed. Avalduses märgitud asjaolu, et korteriühistu juhatus ignoreerib avaldaja ettepanekuid kokku kutsuda korteriühistu üldkoosolek, ei ole mõjuv põhjus MTÜS § 30 mõttes. Määruskaebus
5.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ja teha uue määruse, millega saata avaldus tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
6.Maakohus andis avaldaja põhjendustele väära hinnangu. Avaldaja ei nõustu kohtuga, et esile ei ole toodud ühtegi asjaolu, mida saab pidada MTÜS § 30 lg 1 kohaselt mõjuvaks põhjuseks. Avaldaja tõi avalduses mõjuva põhjusena korteriühistu asendusliikme valimiseks välja, et: 1) juhatuse liikmete volitused lõppesid 15.12.2013; 2) juhatuse liikmetel ei ole õiguslikku alust ühistu esindamiseks; 3) ühistul ei ole hetkel seaduslikke esindajaid, mis võib kaasa tuua ühistu igapäevase tegevuse olulise takistuse (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 40).
7.Avaldaja on üritanud MTÜS § 20 lg 4 järgi ise üldkoosolekut kokku kutsuda, kuid üldkoosoleku kokkukutsumise teated rebitakse kohe trepikojast maha.
8.Maakohus lahendas avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel asja sisuliselt, kui leidis, et avaldaja nõude rahuldamise välistab see, et avaldajal on võimalus endal üldkoosolek kokku kutsuda. Kohtu poolt asendusliikme määramise avalduse menetlusse võtmata jätmine ei arvesta korteriühistu liikmete huvidega. Arvestades seda, et ühistu liikmed ei ole senini üles näidanud piisavat huvi üldkoosolekute kokku kutsumiseks, ühistu senine juhatus on aastaid jätnud oma kohustused täitmata ning avaldaja ja juhatuse vahelised suhted on pingelised, on ebamõistlik oodata avaldajalt
2(4)
üldkoosoleku kokku kutsumist ühistu juhatuse valimiseks. Kuna avaldajal on korteriühistu liikmena õigustatud huvi, et korteriühistul oleks õigusvõimeline juhatus, mis on ühistu eksisteerimise üheks vaieldamatuks aluseks, on vaja ühistu juhatuse asendusliikme määramine kohtu poolt. Menetluse edasine käik
9.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
10.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata tsiviilasi avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
11.Kolleegium selgitab, et kohus võib TsMS § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust, või kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 477 lg 1 järgi on hagita asjas esitatud avalduse menetlusse võtmisest võimalik keelduda samal alusel.
12.Riigikohus on selgitanud, et hagi menetlusse võtmisest keeldumine on kohtu õigus, mitte kohustus (Riigikohtu 12.10.2016 otsus asjas nr 3-2-1-94-16, p 16) ning jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus. Seejuures võib kohus hagi menetlusse võtmisest keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (Riigikohtu 08.03.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 10). Samuti on Riigikohus korduvalt selgitanud, et asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid ega lahendada asja sisuliselt, vaid lähtuda tuleb hagiavalduses esitatust (Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-16, p 9).
13.Avaldaja tõi avalduses esile, et juhatuse liikmete volitused lõppesid 15.12.2013, mistõttu ei ole juhatuse liikmetel õiguslikku alust ühistu esindamiseks, mis omakorda võib kaasa tuua ühistu igapäevase tegevuse takistuse. Lisaks tõi avaldaja esile, et üldkoosoleku kokkukutsumine juhatuse volituste pikendamiseks või uute juhatuse liikmete valimiseks ei ole õnnestunud ühistu liikmete konfliktide ja passiivsuse tõttu.
14.Maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel, kuna kohtu hinnangul ei toonud avaldaja esile asjaolusid, millest nähtuks juhatuse liikmete ajutist või kestvat võimetust oma kohustusi täita. Maakohus leidis, et avalduses esitatud asjaoludest ei nähtu, miks ei ole võimalik kutsuda kokku korteriühistu üldkoosolekut ja sellel valida uued juhatuse liikmed. Asjaolu, et korteriühistu juhatus ignoreerib avaldaja ettepanekuid kokku kutsuda korteriühistu üldkoosolek, ei ole maakohtu hinnangul mõjuv põhjus MTÜS § 30 mõttes.
15.Iseenesest on maakohtul õigus, et korteriühistu juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine on eelkõige korteriomanike üldkoosoleku pädevuses ning kohtu
3(4)
sekkumiseks peab esinema mõjuv põhjus MTÜS § 30 ja KrtS § 25 lg 1 tähenduses. Samas juhib ringkonnakohus tähelepanu, et juhatuse liikme võimetus täita oma kohustusi ei ole MTÜS § 30 esimese lause järgi ainus mittetulundusühingu juhatuse asendusliikme määramise alus. Mõjuv põhjus juhatuse asendusliikme määramiseks võib olla ka juhul, kui juhatuse liikmete ametiaeg on möödunud ja pikema aja jooksul ei ole õnnestunud uusi juhatuse liikmeid valida (Riigikohtu 07.06.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-17, p 12).
16.Asjakohane on määruskaebuse viide TsÜS § 40 lg 1 p-le 5, mis näeb ette sundlõpetamise aluse olukorras, kus juriidilise isiku juhatuse ametiaeg on lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi ja uut juhatust ei ole valitud. Eeltoodu kohaldub MTÜS § 40 lg 1 p 3 järgi ka mittetulundusühingutele.
17.Eelnevat arvestades leiab ringkonnakohus, et kui avaldaja tõi esile asjaolud, et puudutatud isiku juhatuse ametiaeg on lõppenud üle 6 aasta tagasi ja avaldaja katsed korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumiseks on nurjunud, ei saanud maakohus menetlusse võtmise staadiumis otsustada, kas need asjaolud, mis avaldaja esile tõi, eksisteerivad või kas esineb mõjuv põhjus MTÜS § 30 mõttes ning järeldada, et esitatud avaldus on õiguslikult perspektiivitu. Neile küsimustele saab anda vastuse alles asja sisulisel lahendamisel.
18.Seega ringkonnakohtu hinnangul, arvestades avaldaja esitatud väiteid ja nende õigsust eeldades, ei olnud praegusel juhul alust jätta avaldust menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 alusel, kuna tegemist ei olnud avaldusega, mille esitamine oleks õiguslikult võimatu viidatud sätte järgi.
19.TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
20.Käesoleva määruse peale ei saa TsMS § 372 lg 5 järgi edasi kaevata.
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
(allkirjastatud digitaalselt) Mati Maksing
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.