XXi hagi OSAÜHING ÜHISKODU vastu täiteasjas nr 034/2016/1659 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12. juuni 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
OSAÜHING ÜHISKODU apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja XX (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindajad ringkonnakohtus esindaja Jelena Lehter Kostja OSAÜHING ÜHISKODU (registrikood 10516489), seaduslik esindaja Igor Sumarok Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 12. juuni 2019 otsus muutmata. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta OSAÜHINGU ÜHISKODU kanda. Välja mõista OSAÜHINGULT ÜHISKODU ringkonnakohtu menetluskulud 420 eurot XXi kasuks.
5.OSAÜHINGUL
ÜHISKODU
tuleb välja mõistetud ringkonnakohtu menetluskuludelt tasuda XXile viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
2-16-13596 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.XX (hageja) esitas 08.09.2016 Harju Maakohtule hagi OSAÜHING ÜHISKODU (kostja) vastu täiteasjas nr 034/2016/1659 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, mille maakohus rahuldas 26.09.2016 määrusega ning millega peatati täitemenetlus täiteasjas nr 034/2016/1659.
2.Hagiavalduse kohaselt on kostja 03.08.2016 täitmisavalduse alusel alustatud täitemenetlust täiteasjas nr 034/2016/1659. Täitmisteate kohaselt on nõude sisuks hüpoteegiga tagatud nõue 40 000 eurot. Hageja hinnangul puudub kostjal nõue, mille täitmiseks nõutakse hüpoteegi realiseerimist täitemenetluses.
3.2000. a alguses võttis YY (hageja vend) WWlt laenu summas 800 000 Eesti krooni. 2000.a kevadel hakkas WW nõudma laenusuhte kirjalikku vormistamist. YY andis 20.06.2000 võlatunnistuse raha saamise kohta. Samal päeval sõlmisid YY ja WWle kuuluv osaühing Xxxxxxx laenulepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu nr 4240, milles kinnitati, et YY on saanud laenu 800 000 Eesti krooni tähtajaga 20.06.2005 ning YYi kinnistule aadressil Xxxxxxxxxxxx seati hüpoteek. Kuna 2003. aastal vajas YY taas käibevahendeid, siis leppisid pooled kokku, et WW omandab kinnistu 500 000 krooni eest, mille kohta sõlmiti 23.12.2003 kinnistu müügileping nr 9773. Suuliselt leppisid WW ja YY kokku, et võlgnevus WW ees moodustab 1 300 000 Eesti krooni (800 000+500 000), millele lisanduvad intressid. Kuigi 20.06.2000 laenuleping sõlmiti osaühinguga Xxxxxxx, siis pidasid pooled tegelikuks laenuandjaks WWt. YY ei tagastanud laenu kokkulepitud ajaks ning pooled leppisid kokku, et WW müüb kinnistu YYi elukaaslasele NN hinnaga 1 700 000 Eesti krooni ning sellega loetakse täidetuks kõik YYi kohustused WW ees. 02.02.2006 sõlmiti kinnistu müügileping, mille alusel sai WW 1 700 000 Eesti krooni. Samuti leppisid NN ja WW kokku osaühingu Xxxxxxx kasuks seatud hüpoteegi järjekoha muutmise, mille kohaselt loetakse osaühingu Xxxxxxx kasuks seatud hüpoteek NN laenu andnud AS-i Sampo Pank kasuks seatavast hüpoteegist tagapool asuvaks. Lepingu sõlmimise ajal olid pooled veendunud, et osaühingu Xxxxxxx kasuks seatud hüpoteek ei taga
2-16-13596 enam nõudeid YYi vastu, kuna need olid viimase lepingu sõlmimisega täies ulatuses rahuldatud. Hüpoteeki ei kustutatud põhjusel, et seda saab kasutada tulevikus uute võimalike laenude puhul. Kinnisasja valdust ei ole kunagi üle antud WWle. Osaühingu Xxxxxxx majandusaasta aruanded ei kajasta laenu väljastamist.
4.29.06.2016 omandas hageja kinnistu, mille kohta sõlmitud müügilepingus kinnitas NN, et kinnistut koormava osaühingu Xxxxxxx kasuks seatud hüpoteegi aluseks olevad nõuded on rahuldatud. 22.08.2016 sai hageja Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinmanilt täitmisteate, millele lisatud 20.07.2016 hüpoteegi üleandmise lepingu ja nõude loovutamise lepingu nr 4163 kohaselt loovutas osaühing Xxxxxxx kostjale nõuded YYi vastu, mis tulenevad osaühingu Xxxxxxx ja YYi vahel 20.06.2000 sõlmitud laenulepingust. Kostjale anti üle ka nõuet tagav hüpoteek. Kostjal ei ole nõuet YYi vastu. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
6.Kostja vastuse kohaselt on hageja väited selle kohta, justkui oleks 20.06.2000 laenuleping rahatu, paljasõnalised. 20.06.2000 laenulepinguga kinnitas YY laenusumma saamist. Hageja ei ole tõendanud, et võlg on tasutud. Võlasuhte puudumist ei tõenda asjaolu, et osaühingu Xxxxxxx 2000. ja 2001. majandusaasta aruanded ei sisalda laenude nimekirja. Eluliselt ei ole usutav, et pärast laenu tagastamist ei ole keegi nõudnud hüpoteegi kustutamist nii pika aja jooksul. Maakohtu otsus ja põhjendused
7.Harju Maakohtu 12.06.2019 otsusega rahuldas maakohus hagi ja tunnistas lubamatuks sundtäitmise täiteasjas nr 034/2016/1659. Maakohus tühistas 26.09.2016 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 350 eurot, lepingulise esindaja tasu 1500 eurot ja viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohus jättis rahuldamata hageja avalduse menetluskulude väljamõistmiseks summas 348 eurot.
8.Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle. Osaühing Xxxxxxx ja YY sõlmisid 20.06.2000 laenu- ja hüpoteegi seadmise lepingu, mille alusel seati hüpoteek 800 000 krooni ulatuses ja kõrvalnõuetega 50 000 krooni kinnisasjale asukohaga Xxxxxxxxxxxxxxx. YY müüjana ja abikaasad RR ning WW ostjatena sõlmisid 23.12.2003 hüpoteegiga koormatud kinnisasja müügilepingu ostuhinnaga 500 000 krooni. RR ning WW müüjatena ja NN ostjana sõlmisid 02.02.2006 hüpoteegiga koormatud kinnisasja müügilepingu ostuhinnaga 1 700 000 krooni. Osaühing Xxxxxxx ja kostja sõlmisid 20.07.2016 hüpoteegi üleandmise lepingu, nõude loovutamise lepingu ja asjaõiguslepingu, millega osaühing Xxxxxxx loovutas kinnisasjale asukohaga Xxxxxxxxxxxxxxx seatud hüpoteegi kostjale, kes on hüpoteegipidajana kinnistusraamatusse kantud. Kinnisasja omanikuks on hageja. Kostja täitmisavalduse ja 20.07.2016 lepingu alusel on hageja suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 034/2016/1659.
9.Maakohus tugines täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222 lg-tele 1 ja 11. Samuti tulenevalt 20.06.2000 lepingu sõlmimise ajast kohaldub lepingu sõlmimisele ja kuni 30.06.2002 lepingust tekkinud poolte õigustele ja kohustustele tsiviilkoodeks (TsK). Seega tugines maakohus ka TsK §-dele 272 lg 2 ja 276 lg 1-2 ning leidis, et kui osaühing Xxxxxxx ei
2-16-13596 andnud 20.06.2000 laenulepingu alusel YYile üle raha, on laenuleping rahatu, laenulepingut ei saa lugeda sõlmituks ning sellest ei saa tuleneda pooltele õigusi ja kohustusi.
10.YYi 20.06.2000 võlatunnistus kinnitab kohtu hinnangul seda, et YYil olid 20.06.2000 seisuga raha tasumise kohustused WW ees. Kostja on võlatunnistuse ehtsuse vaidlustanud, kuid pole selgitanud, milles seisneb tõendi ebaehtsus, mistõttu kohus saab võlatunnistust tõendina arvestada. Kohus leiab, et WWlt laenu saamine ei tõenda iseenesest, et YY ei saanud laenu osaühingult Xxxxxxx. Samas muudab võlatunnistuse ja 20.06.2000 lepingu sisu võrdlemine hageja väite osaühingult Xxxxxxx laenu mittesaamise kohta usutavaks, sest nii võlatunnistusest kui ka laenulepingust nähtuva raha tasumise kohustuse suurus on 800 000 krooni ja tagastamise tähtajaks on viis aastat, s.o 20.06.2005. Selline kokkulangevus muudab usutavaks väite, et YY ei võtnud laenu korraga WWlt ja osaühingult Xxxxxxx, vaid üksnes ühelt neist. Hüpoteegiga koormatud kinnisasja 23.12.2003 ja 02.02.2006 müügitehingud suurendavad samuti hageja väidete usutavust selle kohta, et 23.12.2003 müügilepingu alusel tasutud ostuhinna arvel sai YY täiendavat laenu ja 02.02.2006 müügilepingu alusel tasutud ostuhinnaga laen tagastati. Osaühing Xxxxxxx ei ole hüpoteegiga tagatud nõuet sundtäitmisele esitanud. Täitmisavalduse nõude sundtäitmiseks hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel esitas kostja 03.08.2016, see on 11 aastat pärast laenu tagastamise nõude sissenõutavaks muutumist (laenu tagastamise tähtaeg saabus 20.06.2005) Kohtu hinnangul muudab eeltoodud asjaolud usutavaks hageja väite selle kohta, et 20.06.2000 laenuleping võib olla rahatu.
11.Kuna maakohus jõudis järeldusele, et hageja on põhistanud laenulepingu võimaliku rahatuse, siis pidi kostja tõendama laenulepingu alusel YYile raha üleandmise. Maakohus oli seisukohal, et 20.06.2000 lepingu p 1.2, millest nähtuvalt tõendab YY laenusumma saamist allkirjaga lepingul, ei sisalda võlatunnistust, vaid laenusaaja kinnitust selle kohta, et laenuandja on kohustuse täitnud. Sellise kinnituse andmine muudab tõendamiskoormist selliselt, et kohustuse mittetäitmise tõendamiskoormis on üle läinud hagejale. Hageja on esitanud kohtule tõenditena osaühingu Xxxxxxx 2000. ja 2001. majandusaasta aruanded, millest nähtuvalt ei saanud osaühingul Xxxxxxx olla 2000. a raha selliselt, et anda YYile 800 000 krooni laenu. Osaühingu Xxxxxxx netokäive 2000. a oli 563 800 krooni. Bilansist nähtuvalt oli majandusaasta alguses osaühingul Xxxxxxx raha 101 655 krooni ja majandusaasta lõpus 89 698 krooni. Kohus leiab, et kostja esitatud tõendid ei näita sellise rahasumma olemasolu osaühingul Xxxxxxx, sealhulgas ei tõenda sellise rahasumma olemasolu osaühingu Xxxxxxx poolt 1999. a laenu andmine Osaühingule JJJJJ. Eelnevast tulenevalt leidis maakohus, et YYi ja osaühingu Xxxxxxx vahel 20.06.2000 sõlmitud laenuleping on rahatu ning seega puudus ka laenu tagastamise nõue, mida osaühing Xxxxxxx oleks saanud kostjale loovutada. Apellatsioonkaebus
12.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab maakohtu otsuse, välja arvatud osas, milles hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jäi rahuldamata. Kostja palub teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks ning menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
13.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus hinnanud vääralt tõendeid ning maakohtu otsus ei ole piisavalt põhjendatud. Hageja ei ole tõendanud, et YY allkirjastas notariaalses laenulepingus sisalduva kinnituse muul põhjusel kui raha saamise kinnitamiseks. Raha saamise kinnituse olemasolul ei ole osaühingu Xxxxxxx poolt raamatupidamise korraldamisega seotud reeglite rikkumine selliseks asjaoluks, mille põhjal võiks maakohus järeldada, et laenu andmise tehing on rahatu ning äriühingul ei olnud vajalikke rahalisi vahendeid. YYile üleantud raha oli varem antud osaühingu Xxxxxxx kassasse Osaühingu Xxxxxxx osaniku poolt. Äriühingu poolt
2-16-13596 11 aasta jooksul laenu nõudmata jätmine vastab reaalsele olukorrale, kuna YY ja osaühingu Xxxxxxx juhatuse liige KK olid sõbrad. 20.06.2000 väidetav võlatunnistuse ärakiri ei saa midagi tõendada ning on kõlbmatu menetlusdokument, kuna tegemist pole originaaldokumendiga. Maakohus otsustas võlatunnistuse ärakirjale anda tõendamisjõu, mis on suurem võrreldes notariaalses lepingus antud kinnitusega. Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et osaühing Xxxxxxx finantseeris 1999. aastal YYi äritegevust Osaühingus JJJJJ. Kostja on tõendanud, et osaühing Xxxxxxx on andnud Osaühingule JJJJJ laenu sularahas kokku summas 2 800 000 Eesti krooni, mis oli Osaühingu JJJJJ bilansis kajastamata. Vastustaja seisukoht
14.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ning ei pea vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata.
16.Tsiviilasja materjalist nähtuvalt sõlmiti YYi ja osaühingu Xxxxxxx vahel 20.06.2000 laenuleping ja hüpoteegi seadmise leping, mille punktis 1.2 kinnitas laenusaaja, et laenusumma on temale üle antud enne lepingu sõlmimist. Ühtlasi lepiti lepingus kokku xxxxxxxxxxx asuvale kinnistule hüpoteegi seadmises summas 800 000 krooni koos kõrvalnõuetega 50 000 krooni. Hageja väidab, et YY ei ole laenulepingu alusel osaühingult Xxxxxxx raha saanud. TsK § 272 lg 2 kohaselt loeti laenuleping sõlmituks raha või asjade üleandmise momendist. TsK § 276 lg 1 sätestas, et laenajal on õigus laenulepingut vaidlustada selle rahatuse pärast, kui ta tõendab, et ta raha või asju laenutajalt tegelikult üldse ei saanud või sai väiksemas koguses, kui lepingus tähendatud.
17.Maakohus luges usutavaks, et YY ei saanud 20.06.2000 laenulepingu alusel osaühingu Xxxxxxx käest raha. Kostja leiab, et maakohus oleks pidanud jätma YYi poolt 20.06.2000 väljastatud võlatunnistuse koopia arvestamata. Lisaks on kostja seisukohal, et maakohus ei oleks tohtinud tõendite hindamisel eelistada 20.06.2000 võlatunnistuse koopiat 20.06.2000 notariaalsele laenulepingule. Kostja on dokumendi ehtsuse vaidlustamisel tuginenud asjaolule, et dokumendil puuduvad kostja poolt tehtud märkused ja viited, et dokumendi originaal võiks asuda kostja käes. Hageja on selgitanud, et võlatunnistuse originaal ei ole hageja käes. TsMS § 277 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja põhjendused sellised, mis andnuks maakohtule aluse jätta võlatunnistus tõendina arvesse võtmata. Kostja on viidanud, et dokumendil puuduvad kostja poolt tehtud märkused. Ringkonnakohtu arvates ei ole kostja pidanud siin silmas kostjat, vaid WWt, kuna võlga tunnistati WW ees. Kolleegium märgib, et sageli on võlatunnistus allkirjastatud üksnes kohustatud isiku poolt, mistõttu võlausaldaja allkirja puudumine iseenesest ei viita dokumendi võltsitusele. Lisaks on kostja esindaja 15.05.2019 istungil möönnud, et ta ei vaidle, et dokument võib olla YYi poolt koostatud. TsMS § 273 lg 5 sätestab, et kui algdokumenti ei esitata, otsustab kohus, millise tõendamisjõuga on dokumendi ärakiri. Antud juhul ei ole maakohus oma seisukoha kujundamisel tuginenud ainult 20.06.2000 võlatunnistuse koopiale. Samuti ei ole maakohus analüüsinud üksnes 20.02.2000 võlatunnistuse koopiat ja 20.06.2000 notariaalset laenulepingut. Maakohus on oma järelduse
2-16-13596 tegemisel hinnanud esiletoodud tehinguid (sealhulgas kinnistu võõrandamise tehinguid) ja tõendeid kogumis. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus rikkunud menetlusnorme, kui luges usutavaks, et YY ei saanud 20.06.2000 laenulepingu alusel osaühingu Xxxxxxx käest raha, vaid et rahalised suhted olid YYi ja WW vahel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid. Maakohtu järelduse muutmiseks ei anna alust ka kostja väide, et WW viivitas osaühingu Xxxxxxx esindajana võla sissenõudmisega seetõttu, et nad olid YYiga kauaaegsed sõbrad. Nimetatud väide ei anna põhjust esilootud tehinguid ja tõendeid kogumis teistmoodi hinnata.
18.Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et on tõendatud, et osaühingul Xxxxxxx puudus raha YYile 2000.a 800 000 krooni laenamiseks. Osaühingu Xxxxxxx 2000.a majandusaasta aruande kohaselt oli osaühingul 2000.a majandusaasta algul raha 101 655 krooni ja 2000.a majandusaasta lõpus 89 698 krooni. 2000.a majandusaasta käive oli 563 750 krooni. Majandusaasta aruandes on 2000.a majandusaasta lõpul nõuetena märgitud nõuded summas 67 692 krooni (64 500 krooni + 3192 krooni). 2001.a majandusaasta aruandes on nõuetena märgitud üksnes ostjatelt laekumata arved 35 309 krooni. Kostja väide, et laenusaajale üleantud raha oli varem osaühingu Xxxxxxx osaniku poolt antud osaühingu Xxxxxxx kassasse, on tõendamata. Ka asjaolu, et osaühing Xxxxxxx andis 1999.a laenu YYiga seotud OÜ-le JJJJJ, ei tõenda, et osaühingul Xxxxxxx oli 2000.a raha 800 000 krooni laenamiseks. Samuti ei oma osaühingu Xxxxxxx 2000.a laenu andmise võimekuse hindamisel tähendust küsimus, kas OÜ JJJJJ kajastas 1999.a saadud laene enda raamatupidamises. Lisaks ei tõenda OÜ JJJJJ 2000.a bilanss, et OÜ JJJJJ ei kajastanud neid laene bilansis, kuna kostja ei ole tõendanud, et 2000.a alguseks olid OÜ JJJJJ poolt võetud laenud tagastamata. Kostja on seisukohal, et osaühingu Xxxxxxx poolt YYile laenu andmist tõendab see, et OÜ JJJJJ bilansis on kajastatud omanikulaen 1 115 900 krooni. Kolleegium märgib, et OÜ JJJJJ 2000.a bilansist nähtuvalt on osaühing võlgu tütar- ja emaettevõtetele kokku 1 115 900 krooni. Samas ei ole kostja tõendanud, et YY oli OÜ JJJJJ osanik. Kostja poolt esitatud äriregistri väljavõttest ei nähtu, kes oli OÜ JJJJJ osanik 2000.a. Lisaks ei saa üksnes bilansis olevast kirjest, võlakohustuste kohta tütar- ja emaettevõtete ees, teha järeldust, et tegemist oli osaniku poolt äriühingule antud laenuga. Aga ka juhul, kui tegemist oli YYi poolt OÜ-le JJJJJ antud laenuga, ei tõenda see siiski, et osaühing Xxxxxxx andis YYile laenu. Eelnevalt on kohus pidanud usutavaks, et rahalised suhted olid WW ja YYi vahel. Kuna osaühingul Xxxxxxx puudus 2000.a 800 000 krooni laenamiseks raha, siis ei ole võimalik ka selle üleandmine laenu saajale.
19.Ülaltoodule tuginedes on põhjendatud maakohtu järeldus, et YYi ja osaühingu Xxxxxxx vahel sõlmitud laenuleping on rahatu ning sellest ei tekkinud YYile laenu tagastamise kohustust. Kuna osaühingul Xxxxxxx puudub YYi vastu nõue, siis ei saanud ta seda loovutada ka kostjale. Arvestades, et kostjal puudub hüpoteegiga tagatud nõue, siis ei saa ta nõuda ka hüpoteegi realiseerimist (AÕS § 325 lg 1) ning maakohus on õigesti tunnistanud sundtäitmise lubamatuks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.Maakohtu otsus jääb muutmata, seega puudub alus muuta menetluskulude jaotust maakohtus. Samuti ei ole alust maakohtu otsust muuta menetluskulude kindlaksmääramise
2-16-13596 osas. Kostja ei ole väljamõistetud menetluskulude suurusele apellatsioonkaebuses sisulisi vastuväiteid esitanud.
21.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ka ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Hageja palus kostjalt välja mõista ringkonnakohtu menetluskulud 420 eurot (koos käibemaksuga) ja viivise. Hageja esindajal kulus apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja kliendiga arutamiseks 1,5 tundi, vastuse koostamiseks apellatsioonkaebusele 1,8 tundi ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,2 tundi. Hageja esindaja tunnihind on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja vaidles taotlusele osaliselt vastu. Muuhulgas ei ole kostja hinnangul põhjendatud menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu.
22.Ringkonnakohus leiab, et arvestades tehtud menetlustoimingute sisu ja mahtu, on hageja esindaja ajakulu 3,5 tundi põhjendatud. Sealhulgas on Riigikohus 27.05.2020 otsuses tsiviilasjas nr 2-18-7550 (p 15) selgitanud, et menetluskulude nimekirja ja avalduse koostamise ning nende dokumentide esitamise kulud, on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud kulud. Ringkonnakohtu arvates on põhjendatud ka hageja esindaja tunnitasu suurus. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku 420 eurot. Lisaks tuleb kostjalt välja mõista TsMS § 177 lg 4 alusel viivis menetluskuludelt.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.