(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Mati Maksing
Määruse tegemise aeg ja koht 06.08.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-22-8448
Kohtuasi
NOEA-Investments OÜ avaldus S.A kohustamiseks likvideerima kaasomandi osa külge ebaseaduslikult paigaldatud seade ja taastama vastavas osas kaasomandi osa endine seisukord
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 22.08.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
NOEA-Investments OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (määruskaebuse esitaja): NOEA-Investments OÜ (registrikood 14736748), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jako Laanemägi Puudutatud isik (vastustaja): S.A (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Laureana Telk
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 22.08.2024 määrus tühistada osas, milles menetluskulud jäeti tervikuna avaldaja kanda ning mõisteti temalt puudutatud isiku S.A kasuks välja menetluskuludena õigusabikulud 2186,80 eurot ning seadusjärgsed viivised menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ja teha selle asemel uus määrus, millega jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
2.Muus osas jätta Pärnu Maakohtu 22.08.2024 määrus muutmata.
3.1.Jätta NOEA-Investments OÜ avaldus S.A kohustamiseks likvideerima kaasomandi osa külge ebaseaduslikult paigaldatud seade ja taastama vastavas osas kaasomandi osa endine seisukord läbi vaatamata.
3.2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
4.NOEA-Investments OÜ määruskaebus rahuldada.
2-22-8448
5.Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.NOEA-Investments OÜ (avaldaja) esitas 06.06.2022 Pärnu Maakohtule avalduse, mida täpsustas 27.06.2022 ja milles palus kohustada S.A-d (puudutatud isik) likvideerima kinnistul (registriosa nr 16299350; katastritunnus 62511:058:0001, sihtotstarve elamumaa 95%, ärimaa 5%, asukoht XXX) asuva hoone (ehitise nimetus: korterelamu; ehitisregistri kood: 103016700) kaasomandi osa külge ebaseaduslikult paigaldatud seade (tootja Midea), mis asub hoone idapoolse külje välisseinal all ääres, ja taastama vastavas osas kaasomandi osa endine seisukord, jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
2.Avalduse kohaselt on XXX, Pärnu asuv kinnistu jaotatud korteriomanditeks ja kuulub eriomandite ja kaasomandina vastavate korteriomandite omanikele. NOEA-Investments OÜle kuulub alates 12.07.2022 korteriomand nr 15 ja S.A-le korteriomand nr 1. Avaldajale sai 2022 mai keskpaigas teatavaks, et korterelamu seinale, milline on korteriomanike kaasomandis, on puudutatud isiku poolt omavoliliselt teiste korteriomanike (kaasomanike) nõusolekuta paigaldatud ajavahemikul 04.05.2022 kuni 13.05.2022 seade. Avaldaja pöördus 22.05.2022 nõudekirjaga puudutatud isiku poole ning palus, et puudutatud isik eemaldaks viivitamatult, kuid hiljemalt 27.05.2022 õigusvastaselt paigaldatud seadme ja taastaks vastavas osas kaasomandi osa endise seisukorra. Puudutatud isik edastas 24.05.2022 vastuse, milles esialgu küll viitas justkui avaldaja ei oleks tõendanud, et puudutatud isik on seadme paigaldanud, kuid seejärel viitas selgelt, et tema on selle paigaldanud ja märkis, et hoopis avaldaja ei jälgi tema suhtes hea usu põhimõtet ja ei arvesta tema õigustatud huve.
3.Puudutatud isikul puudus seadme kaasomandi osale paigaldamiseks vajalik nõusolek, mistõttu on seade paigaldatud kaasomandi osale õigusvastaselt. Avaldaja hinnangul kinnitab seda ka puudutatud isiku enda vastuskiri avaldaja nõudele. Käesoleval juhul ei ole puudutatud isik kasutanud kaasomandi eset seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu põhikirja kohaselt. Tegemist ei ole ka tegevusega, mis jääb kaasomandi sellise tavakasutuse piiresse, milleks korteriomanikul ei ole vaja teiste korteriomanike nõusolekut. Avaldajale ei ole teada, et korteriomanikud oleks sellesisulise otsuse kunagi vastu võtnud. Avaldajale ei ole edastatud ühtegi otsust või teavitust või mistahes muud dokumenti, mis käsitleks selle seadme paigaldamist. Seda, et korteriomanike nõusolekut ei ole küsitud, kinnitab S.A vastus avaldaja nõudekirjale. On ka selge, et kui S.A-l oleks korteriomanike nõusolek olemas, siis ta oleks sellest teavitanud avaldaja nõudekirjale esitatud vastuses. Lisaks on avaldaja suhelnud suuliselt ka korteriühistu esimehe L.V-ga, kellele tuli seadme paigaldamine ka üllatusena ja 2
2-22-8448 kes kinnitas, et ka korteriühistu juhatuselt ei ole seadme paigaldamiseks küsitud mistahes nõusolekut. Kuna puudutatud isik ei ole kohtuväliselt nõustunud ebaseaduslikku seadet likvideerima, oli avaldaja sunnitud esitama avalduse kohtule. Menetluse käik ja puudutatud isikute seisukohad
4.Pärnu Maakohus võttis avalduse 03.10.2022 määrusega menetlusse ning kaasas menetlusse kõik XXX kaasomanikud.
5.Kaasomanik V.Y teatas 10.11.2022 kohtule, et on seadme paigaldamise vastu ja soovib endise olukorra taastamist (dtl 106). 13.11.2022 esitasid ConTra Holding OÜ, E.Z ja Kodux Invest OÜ kohtule seisukoha, milles palusid avalduse rahuldada ja jätta kõik menetluskulud S.A kanda. Korteriomanikud ei ole vastu võtnud otsust seadme paigaldamise kohta korterelamu kaasomandi osale. Puudutatud isikutelt ei ole S.A ka muul viisil nõusolekut küsinud. Puudutatud isikud ei anna nõusolekut seadme paigaldamiseks ja säilitamiseks (dtl 140-141).
6.Kaasomanik M.C andis kohtule 10.10.2022 teada, et tal ei ole õhksoojuspumba paigaldamise osas puudutatud isikule pretensioone ning ta on andnud selle paigaldamiseks varasemalt nõusoleku (dtl 101). G.G ja N.X andsid 18.10.2022 teada, et neilt kui korteri nr 11 kaasomanikelt küsiti 24.05.2022 nõusolekut kõnesoleva õhksoojuspumba paigaldamiseks ning nad andsid selleks nõusoleku (dtl 87). Kaasomanik Tõnismannid OÜ teatas kohtule 10.11.2022, et on paigaldatud seadme säilitamisega nõus (dtl 110). Kaasomanik O.T teatas 17.02.2023, et on õhksoojuspumbaga nõus (dtl 170). Kaasomanik Mesitaru OÜ teatas 12.03.2023, et ei avalda soovi seadme eemaldamiseks (dtl 172).
7.Puudutatud isik S.A vaidles avaldusele vastu. Õhksoojuspump on paigaldatud ehitus- ja ohutusnõuete kohaselt ning sellest ei tulene kahjulikke norme ületavaid mõjutusi. Õhksoojuspump on paigaldatud maapinnale, elamu välisseinal asuvad üksnes õhksoojuspumba torud, ca 1 meetri jagu, mis on kaetud plastikuga. Õhksoojuspumba paigaldamisega ei rikuta oluliselt avaldaja valdamis- ja kasutamisõigust. 15.05.2022 on KÜ XXX juhatuse otsusega rahuldatud S.A avaldus seoses õhksoojuspumba paigaldamisega, peale mida paigaldas korteriomanik nimetatud seadme. 10.11.2022 on kohalikule omavalitsusele esitatud korteriomandi nr 1 õhksoojuspumba paigaldamise projekt, seletuskiri ja joonised. Puudutatud isikul on olemas vajalikud nõusolekud teistelt korteriomanikelt. 12.05.2022 on andnud nõusoleku järgmised korteriomandid: nr 2-M.C, nr 3-O.T, nr 4, S.T, nr 13 (Mesitaru OÜ, esindaja) A.B, nr 16-C.W. 26.05.2022 on nõusoleku andnud korteriomandi nr 10 omaniku esindaja W, 26.05.2022 on nõusoleku andnud korteriomandi nr 11 omanik G.G . 13.09.2022 on nõusoleku andnud korteriomandi nr 12 omanik Q. 11.10.2022 on e-toimikus nähtav, et korteriomandi nr 17 omanik, Tõnismannid OÜ esindajal puuduvad pretensioonid paigaldatud seadme säilimise osas, seega on omanik heaks kiitnud seadme paigaldamise ja andnud nõusoleku selle püsima jäämiseks. Kuna kohtumenetluses on esitatud erinevaid arvamusi, pidas puudutatud isik vajalikuks võtta küsimus arutlusele 19.02.2023 toimunud üldkoosolekul, kus osales 18 korteriomanikust 12. Korteriomanikud, kes leidsid, et nende õigusi korteriomand nr 1 poolt paigaldatud seade ei riku ja nad ei nõua esialgse olukorra taastamist olid korteriomanikud: 2, 3, 4. 5, 7, 11, 12, 13, 16. Korteriomanikud nr 6, 15 avaldasid, et seda rikub nende õigusi ja nad soovivad selle eemaldamist.
8.Pärnu Maakohtu 20.03.2023 istungil ilmnes, et avaldaja NOEA-Investments OÜ on võõrandanud temale kuuluva korteriomandi XXX, korter nr 15 ning uueks omanikuks kinnistusraamatu järgi on G, kes on omanikuna sisse kantud 16.03.2023 ning 01.06.2023 3
2-22-8448 avaldanud, et tal puudub huvi menetluses osalemiseks (dtl 228). Kohus määras menetlusosalistele nende soovil tähtaja kompromissi saavutamiseks.
9.Avaldaja andis kohtule teada, et kompromissi ei jõutud ning jäi oma lõplikes seisukohtades avalduse juurde, leides, et kuna oli sunnitud puudutatud isiku tõttu kohtusse pöörduma, tuleb menetluskulud jätta tema kanda. Vajalikke nõusolekuid on kogutud kohtumenetluse käigus.
10.Puudutatud isik palus jätta avalduse läbi vaatamata, kuna avaldaja on nõudeõiguse kaotanud, alternatiivselt rahuldamata ning menetluskulud jätta avaldaja kanda. Tõele ei vasta, et seade on paigaldatud õigusvastaselt ning vajalike nõusolekuteta. Maakohtu määrus ja põhjendused
11.Pärnu Maakohus jättis 22.08.2024 (määruse päises ekslikult märgitud 22.08.2022) määrusega NOEA-Investments OÜ avalduse S.A kohustamiseks likvideerima kaasomandi osa külge ebaseaduslikult paigaldatud seade ja taastama vastavas osas kaasomandi osa endine seisukord läbi vaatamata (resolutsiooni punkt 1); jättis menetluskulud tervikuna avaldaja kanda (resolutsiooni punkt 2); mõistis avaldajalt, NOEA-Investments OÜ, välja puudutatud isiku S.A kasuks välja menetluskuludena õigusabikulu 2186,80 eurot (resolutsiooni punkt 3); määras, et avaldaja tasub hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt S.A-le alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (resolutsiooni punkt 4).
12.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt puudub menetlusosaliste vahel sisuline vaidlus menetluse lõpetamise üle, kuid menetlusosaliste vahelise vaidluse esemeks on menetluskulude kandmine kas avaldaja või puudutatud isiku S.A poolt.
13.Kohus oli seisukohal, et käesoleval juhul kuna avaldus jäetakse läbi vaatamata, on mõistlik, õiglane ja põhjendatud jätta menetluskulud avaldaja kanda. Sealjuures võttis kohus arvesse, et Riigikohus on lahendi 2-17-11887/61 punktis 14 nõustunud kohtute järeldustega, et õhksoojuspumba paigaldamine kaasomandis olevale elamuseinale ja maapinnale ei ole käsitatav asja või selle majandusliku otstarbe olulise muutmisena AÕS § 74 lg 1 tähenduses ning on kaasomandis oleva elamuseina ja maa tavakasutus, mida korteriomanikud võivad otsustada häälteenamusega KOS § 12 lg 2 järgi. Tulenevalt kehtivast KrtS § 35 lg 1 on tavakasutusest tulenevate vaidluste esmaseks lahendamise viisiks korteriühistu üldkoosolek või tulenevalt KrtS § 21 lg 2 ette nähtud korras otsuse vastu võtmine üldkoosolekut kokku kutsumata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kohtu ette toodud asjaoludest nähtuvalt ei ole avaldaja tavakasutuse küsimuse lahendamiseks pöördunud korteriühistu poole, vaid on pöördunud otse nõudega kohtusse. Kohtumenetlus on algatatud avaldaja avalduse alusel, seega ei ole avaldaja ise pöördunud enne avalduse kohtusse esitamist korteriühistu ega ka kaasomanike poole olukorra lahendamiseks, milleks tal on olnud nii võimalus kui seadusest tulenev õigus. Sealjuures on kohtumenetluses, peale kohtu poolt kõigi isikute kaasamist korteriomanike enamus st. korterite 2, 3, 4. 5, 7, 11, 12, 13, 16 ning puudutatud isiku, korter 1 omaniku leidnud, et nende õigusi korteriomand nr 1 poolt paigaldatud seade ei riku ja nad ei nõua esialgse olukorra taastamist. Avaldaja on menetlust jätkanud nii kaasomanike seisukohtadest teada saades kui ka peale enese poolt korteriomandi võõrandamist, põhjustades sellega täiendavate menetluskulude tekkimist puudutatud isikule. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel avaldaja kanda.
14.Puudutatud isiku S.A 06.06.2024 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on menetluskuludeks on kokku 13 tundi, tunnitasuga 140 eurot + km. Sealjuures on avaldajale 4
2-22-8448 osutatud õigusabi mahus 7 tundi osutatud peale avaldaja poolt korteriomandi võõrandamist. Kohus leidis, et antud asjaolusid arvesse võttes on õiglane ja põhjendatud jätta menetluskulud avaldaja kanda. Kohus leidis, et avaldaja poolt 14.06.2024 esitatud vastuväited menetluskuludele ei anna alust menetluskulude vähendamiseks, sealjuures on avaldaja enda menetluskulud (nimekirjas 20.03.2023 ja 27.05.2024) õigusabi eest kogumahuga 16 tundi ja 18 minutit, oluliselt suuremad puudutatud isiku menetluskuludest. Kohus mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja 2186,80 eurot ning määras puudutatud isiku taotlusest tulenevalt, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab avaldaja tasuma S.A-le alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus
15.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu 22.08.2024 määrus osas, milles kohus jättis menetluskulud NOEA-Investments OÜ kanda ja mõistis NOEAInvestments OÜ-lt välja S.A menetluskulud summas 2186,80 eurot ning teha uus määrus, millega jätta kõik menetluskulud S.A kanda või alternatiivselt poolte endi kanda.
16.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus oluliselt rikkunud TsMS § 168 lg-t 2. Maakohtu määrus on vastavas osas oluliste põhjendamispuudustega ning äärmiselt ebaõiglane, kuna toob kaasa olukorra, kus NOEA-Investments OÜ, kes kohtumenetlust ei põhjustanud, peab hüvitama menetluse põhjustanud menetlusosalise menetluskulud. Kohtumenetluse algatamine oli tingitud üksnes sellest, et S.A ei nõustunud olukorra kohtuvälise lahendamisega, s.t ta ei eemaldanud kaasomandi osale õigusvastaselt paigaldatud seadet ega kogunud kokku vajalikke hääli (korteriomanike nõusolekuid). Puudutatud isik paigaldas korterelamu seinale, milline on korteriomanike kaasomandis, omavoliliselt teiste korteriomanike (kaasomanike) nõusolekuta seadme. Seadme paigaldamise õigusvastasus seisnes selles, et puudutatud isikul puudusid seadme paigaldamiseks korteriomanike nõusolekud. S.A möönis ka ise menetluses (vt nt 12.09.2023 seisukohas p 7), et paigaldamise protsess võib olla olnud puudulik, kuid leidis, et see ei tohiks kaasa seadme eemaldamist ja seeläbi ebaproportsionaalselt raskeid tagajärgi korteris elavale inimesele.
17.Maakohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et NOEA-Investments OÜ ei ole küsimuse lahendamiseks pöördunud korteriühistu poole, vaid on pöördunud otse nõudega kohtusse. NOEA-Investments OÜ esitab tõendina e-kirja, mille oli 29.05.2022 korteriühistule saatnud korterite 18 ja 8 omanik L.V (lisa 1 29.05.2022 e-kiri), kellega avaldaja sellel teemal ka suhtles kuivõrd mõlemal olid tekkinud samad küsimused. E-kirjast nähtub, et korteriomanik küsis korteriühistu juhatuselt põhjendusi S.A paigaldatud seadme kohta ning viitas seadme paigaldamise õigusvastasusele. E-kirjale selgitust või lahendust ei järgnenud. Avaldaja on seisukohal, et uuesti samasisulise kirja edastamist ei saanud avaldajalt nõuda ning see ei olnud enam ka mõttekas.
18.Maakohus on jätnud ka arvestamata, et enne kohtusse pöördumist edastas avaldaja NOEA-Investments OÜ puudutatud isikule S.A-le 22.05.2022 nõudekirja (vt avalduse lisa 4) ning palus, et puudutatud isik eemaldaks kaasomandi osale õigusvastaselt paigaldatud ja taastaks vastavas osas kaasomandi osa endise seisukorra. Puudutatud isik keeldus kohtuväliselt ebaseaduslikku seadme likvideerimisest ning oma tegevuse õiguspärasuse selgitamisest ja tõendamisest (vt avalduse lisa 5), mistõttu ei jäänud NOEA-Investments OÜ-l muud üle kui pöörduda avaldusega kohtu poole.
5
2-22-8448
19.Kohtumenetluses leidis kinnitust, et seadme paigaldamise ajal S.A-l teiste korteriomanike nõusolekut ei olnud. Samuti tuleneb menetluses esitatud asjaoludest ja tõenditest, et korteriomanike nõusolekuid ei olnud ka ajal, mil NOEA-Investments OÜ esitas avalduse kohtule. Menetluse algatamine ja selle kestus ei ole tingitud NOEA-Investments OÜ-st ning NOEA-Investments OÜ rõhutab, et juhul, kui seade oleks paigaldatud koheselt nõuetekohaselt või isegi, kui S.A oleks nõustunud kohtuväliselt olukorra lahendama, mitte alles kohtumenetluse ajal hakanud korteriomanike hääli koguma, ei oleks kohtuvaidlust ja kaasnevaid kulusid üldse tekkinud.
20.Menetluse raames ja ajal asus S.A koguma kokku korteriomanike nõusolekuid, sh 19.02.2023 toimunud üldkoosolekul on tema eestvedamisel seadme paigaldamise üle arutatud ja ka hääletatud (vt S.A 12.03.2023 seisukoha lisa 7). See üldkoosolek toimus pärast avaldusega kohtusse pöördumist, kuid enne kui avaldaja võõrandas korteriomandi uuele omanikule.
21.NOEA-Investments OÜ vaidlustab ka maakohtu poolt määratud menetluskulude suuruse. NOEA-Investments OÜ esitas 14.06.2024 vastuväited, kuid neid ei ole maakohus oma menetluses sisuliselt käsitlenudki. Seeläbi on maakohus oluliselt rikkunud TsMS § 174 lg-t 1 ja § 175 lg-t 1. Menetlusosaliste seisukohad
22.Puudutatud isik palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Menetluse edasine käik
23.Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24.Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas, so osas milles kohus jaotas menetluskulud ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud (resolutsiooni punktid 2-4). Ülejäänud osas on vaidlustatud määrus TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduva § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.
25.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le 2, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et määruskaebus on põhjendatud ja määrus tuleb vaidlustatud osas tühistada ning teha selles osas uus määrus, millega jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebus rahuldatakse selle alternatiivnõude osas. Vastuseks kaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
26.Kohtupraktika kohaselt on menetluskulude jaotuse määramine kohtu kaalutlusotsustus (vt RKTKo, 04.12.2013, 3-2-1-136-13, p 18), millesse kõrgema astme kohus võib sekkuda vaid siis, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt. Ringkonnakohtu hinnangul esineb praegusel juhul alus maakohtu diskretsiooni sekkumiseks.
27.Siinses asjas oli tegemist hagita menetluse asjaga TsMS § 475 lg 1 p 13 mõttes. Hagita menetluses reguleerib menetluskulude jaotamist TsMS § 172, mis sätestab, et hagita 6
2-22-8448 menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
28.Vaidlustatud määrusest nähtuvalt jaotas maakohus vastuolus eeltooduga menetluskulud TsMS § 168 lg 2 analoogia alusel, võttes eelkõige arvesse asjaolu, et asja menetlus lõpetati avalduse läbi vaatamata jätmise tõttu. Kuigi viidatud säte on varasema kohtupraktika kohaselt kohaldatav olnud ka hagita menetluse asjades (vt nt RKTKm 04.06.2012, 3-2-1-85-12, p 14), on uuemas kohtupraktikas sedastatud, et juhul kui hagita menetluse avaldus jääb läbi vaatamata, saab kohus sellisel juhul jaotada menetluskulud muu hulgas TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt, arvestades seda, milline oleks menetluskulude õiglane jaotus üksikjuhtumi asjaolusid arvestades (vt RKTKm, 13.05.2020, 2-16-5794, p 13). TsMS § 172 lg 1 teine lause annab kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, kuid kaalutlusõigust teostades tuleb mh arvestada kõiki olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve (vt RKTKm, 20.12.2023, 219-6901, p 17).
29.Ringkonnakohus on erinevalt maakohtust seisukohal, et praeguses asjas on kõiki asjaolusid ja vaidlevate poolte põhjendatud huve arvestades õiglane ja põhjendatud jätta maakohtu menetlusega seotud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 p 2 alusel menetlusosaliste endi kanda, mida põhjendab järgnevalt.
30.Maakohtule esitatud avaldusest nähtuvalt tingis avaldaja 06.06.2022 kohtusse pöördumise asjaolu, et puudutatud isik ei nõustunud kohtuväliselt XXX, XXX asuvale kinnistule (registriosa number 16299350) ebaseaduslikult paigaldatud seadet (õhksoojuspumpa) likvideerima. Sealjuures on avaldaja tõendanud, et enne kohtusse pöördumist andis ta puudutatud isikule võimaluse endise olukorra taastamiseks ja seadme likvideerimiseks hiljemalt 27.05.2022. Oma nõudekirjas tugines avaldaja väitele, et seadme paigaldamiseks puudus korteriomanike nõusolek ning andis puudutatud isikule ühtlasi teada, et seadme eemaldamata jätmise korral on ta sunnitud kasutama muid õiguskaitsevahendeid ja pöörduma kohtu poole (dtl 21).
31.Kuigi kohtumenetluse käigus esitas puudutatud isik KÜ XXX juhatuse 15.05.2022 otsuse rahuldada S.A avaldus seoses konditsioneeri paigaldamisega XXX-1, Pärnu aadressil (dtl 119) ja 12.05.2022 nõusolekud seadme paigaldamiseks korterite nr 2, 3, 4, 13, 16 omanikelt (dtl 133), ei ole ta 24.05.2022 vastuses avaldaja 22.05.2022 nõudekirjale neile tuginenud. Puudutatud isik on hoopiski seadme likvideerimisest keeldunud ning vastanud, et avaldaja ei ole oma väidet seadme ebaseaduslikust paigaldamisest tõendanud (dtl 23-24). Samas vaidlust selle üle, et seadme paigaldamine vajas teiste korteriomanike nõusolekut, asjast nähtuvalt ei ole. Puudutatud isik on ise oma 10.11.2022 vastuses esile toonud, et Riigikohtu praktika (RKTKm, 30.01.2019, 2-17-11887, p 14) kohaselt saavad korteriomanikud õhksoojuspumba kasutamise otsustada häälteenamusega (dtl 116). Kirjeldatud olukorras ei jäänud avaldajal ringkonnakohtu hinnangul tõepoolest muud võimalust, kui oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda.
32.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt teatasid korterite 10 ja 11 omanikud nõustumisest õhksoojuspumbaga 26.05.2022 (dtl 134 ja 135) ning korteri 12 omanik alles 13.09.2022 (dtl 136). XXX, XXX korteriomandite omanikud arutasid puudutatud isiku poolt paigaldatud õhksoojuspumba küsimust esmakordselt alles 19.02.2023 läbi viidud üldkoosolekul, mille tulemusena selgus, et puudutatud isikul on lõpuks olemas vajalik häälteenamus, arvestades, üldkoosoleku protokollist nähtuvalt ei nõudnud esialgse olukorra taastamist ja seadme 7
2-22-8448 eemaldamist korteriomanikud 2, 3, 4, 5, 7, 11, 12, 13, 16 ja seadme eemaldamist soovisid korteriomanikud 6 ja 15 (dtl 176, 180-181). Need asjaolud said teatavaks kohtumenetluse jooksul. Seega saab nõustuda selle määruskaebuse väitega, et ei seadme paigaldamise ega ka kohtumenetluse algatamise ajal puudutatud isikul selleks vajalikke nõusolekuid korteriomanikelt ei olnud.
33.Samas selgus asja materjalidest nähtuvalt 20.03.2023 kohtuistungil see, et avaldaja on oma korteriomandi võõrandanud, mis tõstatas küsimuse menetluse edasisest perspektiivikusest (dtl 202-203). Kuigi maakohus määras vaidlevatele menetlusosalistele tähtaja kompromissile jõudmiseks, selleni ei jõutud ning kohtule esitati lõplikud seisukohad koos menetluskulude nimekirjadega. Kõiki eespool kirjeldatud ja tuvastatud asjaolusid ning vaidlevate menetlusosaliste käitumist arvestades on ringkonnakohtu hinnangul õiglane ja põhjendatud jätta maakohtu menetlusega seotud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaluste endi kanda.
34.Menetlusökonoomilistel kaalutlustel ei vasta ringkonnakohus muudele määruskaebuse väidetele.
35.Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus
36.TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kuigi määruskaebus rahuldatakse selle alternatiivnõude osas, on menetluskulude eelkirjeldatud jaotus ringkonnakohtu hinnangul õiglane ja põhjendatud, arvestades vaidluse asjaolusid ja seda, et menetlusosalistel oli võimalus vaidlus lõpetada kompromissiga, milleni ei jõutud.
37.Määrusele võib tulenevalt TsMS § 178 lg 1 esimesest lausest ja § 696 lg 3 esimesest lausest esitada määruskaebuse.