Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Oliver Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
21.08.2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-18526
Tsiviilasi
Haapsalu kohtutäitur Tarvi Söömeri avaldus eksperdi määramiseks XX-le kuuluva kinnisasja uue hindamise korraldamiseks täiteasjas nr 133/2019/141
Menetlusosalised
Avaldaja Haapsalu kohtutäitur Tarvi Söömer Puudutatud isik I XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik II UF OÜ (registrikood 12509677), lepinguline esindaja advokaat Meeli Rondel
Vaidlustatud kohtulahendid
Pärnu Maakohtu 30.04.2020 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 30.04.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-19-18526 muutmata ja XX määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud XX kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 3; tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696 lg 1, § 698 lg-d 1 ja 2).
1.Haapsalu kohtutäitur Tarvi Söömer (kohtutäitur) esitas 25.11.2019 Pärnu Maakohtule avalduse eksperdi määramiseks XX-le (puudutatud isik I, võlgnik) kuuluva kinnisasja uue hindamise korraldamiseks täiteasjas nr 133/2019/141. Võlgniku suhtes on UF OÜ (puudutatud isik II, sissenõudja) avalduse alusel 27.02.2019 algatatud täitemenetlus. Täitedokumendiks on 17.12.2013 notariaalne hüpoteekide seadmise leping ja asjaõigusleping, millega seati võlgnikule kuuluvale Hõralaiu kinnistule (registriosa nr
2-19-18526 60033; edaspidi kinnistu) hüpoteek suurusega 150 000 eurot. Täitmisel oleva nõude sisuks on sissenõude pööramine kinnistule ning hüpoteegiga tagatud nõude suurus on 137 222 eurot. Kohtutäitur arestis kinnistu 15.08.2019 hinnaga 122 000 eurot, tuginedes hinna osas sissenõudja esitatud ekspertarvamusele. Võlgnik esitas kohtutäiturile 24.10.2019 kaebuse, milles leiab, et määratud kinnistu hind on vale ja tegelikult on selle väärtus vähemalt 1/3 võrra suurem. Võlgnik esitas selle kinnituseks sissenõudjale 22.09.2019 saadetud e-kirja, milles on avaldatud soovi osta kinnistu 159 000 euro eest. Lisaks ei hinnanud ekspert võlgniku arvates kinnistuga sarnaseid objekte. Kuna võlgnik ega sissenõudja ei nõustu eksperthinnangus märgitud kinnistu väärtusega ja on selle vaidlustanud, esitas kohtutäitur TMS § 74 lg-st 8 juhindudes kohtule avalduse uue hindamise korraldamiseks.
2.Pärnu Maakohus palus 03.01.2020 kohtunõudes riiklikult tunnustatud eksperdilt AT-lt arvamust hindamiskulude suuruse kohta.
3.Ekspert AT 13.01.2020 vastuse kohaselt on ekspertiisitasu kinnistu hindamise eest 1100 eurot, millele lisandub käibemaks ja transpordikulu 500 eurot, st kokku 1820 eurot. Transpordikulu puhul on arvestatud sellega, et Hõralaiule pääseb Orjaku sadamast rendilaevaga ning sõiduaeg on kokku 8–10 tundi.
4.Pärnu Maakohus võttis 24.01.2020 määrusega avalduse menetlusse ja andis puudutatud isikutele tähtaja eksperdi isiku kohta ettepaneku esitamiseks.
5.Sissenõudja palus jätta avaldus läbi vaatamata. Kuna vara väärtust hindas TMS § 74 lg 6 alusel ekspert, ei olnud täitemenetluse osalistel õigust hinda vaidlustada. Kui kohus leiab, et 15.08.2019 arestimisaktis märgitud hind tuleb lugeda kohtutäituri määratud hinnaks TMS § 74 lg 4 tähenduses, puudus kohtutäituril õigus uue hindamise korraldamiseks kohtusse pöörduda, kuna võlgnik ega sissenõudja ei vaidlustanud kohtutäituri määratud hinda nõuetekohaselt. Kohtutäitur on märkinud, et võlgniku esindaja kinnitas arestimisakti kättesaamist 16.09.2019. Võlgnik sai seega kohtutäituri määratud hinda TMS § 74 lg-st 7 koosmõjus TMS §-ga 217 vaidlustada kuni 26.09.2019, mida ta ei teinud. Võlgnik ei ole kohtutäituri määratud hinda tähtaegselt vaidlustanud ka siis, kui lugeda, et talle sai see teatavaks 23.09.2019, kui tema esindaja kontrollis tsiviilasjas nr 2-19-14301 esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt enampakkumise teateid. Võlgniku poolt 24.10.2019 kohtutäiturile esitatud kaebuse eesmärk oli täitemenetluse peatamine, mitte kohtutäituri määratud hinna vaidlustamine. Sissenõudja ei ole vaidlustanud kinnistu hinda 122 000 eurot ega nõudnud kohtutäiturilt enampakkumise korraldamist just selle alghinnaga. Kui kohus peaks leidma, et asja on võimalik menetleda, puuduvad sissenõudjal vastuväited eksperdi isiku osas.
6.Võlgnik nõustus kohtu poolt välja pakutud eksperdi ja tema esitatud ekspertiisitasu suurusega. Samas ei nõustunud võlgnik transpordikulu suurusega. Hõralaiule on mõistlik sõita Heltermaa või Vahtrepa, mitte Orjaku sadamast. Tallinnast Hõralaiule sõiduks ei kulu rohkem kui 100 eurot.
7.Pärnu Maakohus jättis 30.04.2020 määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud kohtutäituri kanda. Maakohus ei nõustu kohtutäituri seisukohaga, et kinnistu arestimisaktis märgitud hind ei ole kohtutäituri poolt määratud hind. Kinnistut ei ole hinnatud võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel vastavalt TMS § 75 lg-le 3 ning puuduvad andmed, et kohtutäitur on lasknud vara hinnata TMS § 74 lg 6 alusel. Täitemenetluses ei saa kinnisasja hind tulla ainuüksi sissenõudja nõudmise järgi. Asjaolu, et kohtutäitur on kinnistu hindamisel arvestanud sissenõudja esitatud 2(5)
2-19-18526 eksperthinnangut, ei tähenda, et tegu ei oleks vara hindamisega kohtutäituri poolt TMS § 74 lg 4 tähenduses. Võlgnik sai arestimisaktist ja selles sisalduvast kinnistu hinnast teada 16.09.2019, mil tema esindaja kinnitas arestimisakti kättesaamist. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et võlgnik on 15.08.2019 arestimisaktiga määratud kinnistu hinna vaidlustanud. Kohtutäitur on 26.11.2019 otsuses ise märkinud, et võlgnik ega sissenõudja ei vaidlustanud ekspertiisiakti tähtaegselt ning võlgnik on kaotanud õiguse vaielda ekspertiisiaktis sisalduva hinna üle. Võlgnik sai kohtutäituri määratud hinda vaidlustada kuni 26.09.2019, kuid ei teinud seda. Kohtutäituri seisukoht, et talle ei olnud kuni 24.10.2019 teada, et vaidlus kinnistu hinna üle jätkus väljaspool täitemenetlust, ei ole asjakohane. Täitemenetlus toimub täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtutäituri omaalgatuslik kohtusse pöördumine täitemenetluse väliselt toimunud asjaoludest teada saades on vastuolus TMS §-ga 74. Lisaks ei ole kohtutäitur teinud otsust kinnistu hinna määramise vaidlustamise küsimuses. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 7 alusel kohtutäituri kanda.
8.Võlgnik esitas maakohtu määruse peale 15.05.2020 määruskaebuse. Pärnu Maakohus ei pidanud põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle 12.06.2020 määrusega lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.Võlgnik taotleb määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega avaldus rahuldada. Menetluskulud palub võlgnik jätta sissenõudja kanda. Maakohus leidis ekslikult, et võlgniku esindaja kinnitas 16.09.2019 dokumentide kättesaamist. Võlgnikul ei olnud 16.09.2019 üheski teda puudutavas asjas esindajat ning ta ei ole dokumente ise kätte saanud. Maakohus on jäänud põhjendamatult kitsa formaalse käsitluse juurde ja jätnud kõrvale TMS § 74 sisu ja mõtte, kui ei ole nõustunud kohtutäituriga, et kinnistu arestimisaktis märgitud hind ei ole kohtutäituri määratud hind. Kohtutäituril puudub üldjuhul pädevus vara hindamiseks ning arvatavasti ta ei teadnud, et hindamisprotsess, mille tulemusel ta sissenõudja soovitusel vara alghinna määras, ei olnud võlgniku ja sissenõudja kokkuleppe tulemus. Võlgnik esitas 17.09.2019 sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 133/2019/141 ning on selle menetluse käigus tõendanud, et kinnistu hind on vale. Ekspert on kinnistu väärtuse osas eksinud, kuna ei ole võrrelnud sarnaseid objekte. Sissenõudja on teadlik, et kinnistu väärtus on vähemalt 1/3 võrra suurem ekspertarvamuses märgitust. Arestitud kinnistu on Eesti maastikul erandlik kinnisvara. Potentsiaalne ostja saatis võlgnikule 29.05.2020 pakkumise, milles pakub kinnistu eest 265 006 eurot. Kinnistu arestimisega on rikutud ülearestimise keeldu. Maakohus on valesti leidnud, et kohtutäituri omaalgatuslik kohtusse pöördumine täitemenetluse väliselt toimunud asjaoludest teatavaks saamisel ei ole kooskõlas TMS §-ga 74. Kohtutäitur on proovinud tehtud viga parandada ja kohelda menetlusosalisi õiglaselt. Kohtutäituri kohustus süveneda arestitud vara õiglase hinna küsimusse tuleneb seaduse üldisest mõttest ja menetlusosaliste võrdse ja õiglase kohtlemise põhimõttest. Väljaspool täitemenetlust toimuvad läbirääkimised on olulised menetlusökonoomia seisukohast. 3(5)
2-19-18526 Kõigi täitemenetluse osaliste huvides on müüa vara võimalikult kõrge hinnaga. Sissenõudja pidas enne enampakkumist iseseisvaid läbirääkimisi tema esitatud hindamisaktist oluliselt kõrgema hinna pakkujaga, kuid kohtutäiturit sellest ei teavitanud. Uue hindamise läbiviimise vaidlustamine ei saa toimuda üksnes eesmärgiga tekitada võlgnikule kahju. Kohtutäitur lähtus heas usus sissenõudja tellitud ja vahendatud ekslikust hindamisest ning sellises olukorras on mõistlik lahendus määrata varale võimalikult õiglane hind.
11.Sissenõudja taotleb vastuses määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulude võlgniku kanda jätmist. Võlgniku väide, et tema lepinguline esindaja ei ole 16.09.2019 kinnitanud tähitud postiga saadetud dokumentide kättesaamist, on kohut eksitav. Puudub põhjus, miks kohtutäitur oleks pidanud selles osas kohtule ebaõiget infot andma. Igal juhul sai võlgnik kinnistu hinnast teada 23.09.2019. Võlgniku väide, et kinnistu on tegelikult kallim, on paljasõnaline. Võlgnik ei ole kinnistu hinda tähtaegselt vaidlustanud, mistõttu puudub alus selle hindamiseks kohtu abil. Kõik võlgniku kaebused on esitatud selleks, et takistada täitemenetluse läbiviimist ja heidutada sissenõudjat.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna selle tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid üle korrata (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus alljärgnevat.
13.Menetlusosaliste vahel on vaidlus selles, millal sai võlgnik kätte kohtutäituri 15.08.2019 arestimisakti, millega kohtutäitur arestis Hõralaiu kinnistu ja määras selle hinnaks 122 000 eurot. Sellest sõltub, kas võlgnik vaidlustas Hõralaiu kinnistu hinda TMS § 74 lg-s 7 ja § 217 lg-s 1 sätestatud korras, st kaebusega kümne päeva jooksul Hõralaiu kinnistu hinnast teada saades või sellest teada saama pidamisest. Kohtutäitur märkis maakohtule 25.02.2020 esitatud menetlusdokumendis, et saatis arestimisakti võlgnikule tähitud postiga 10.09.2019 ning võlgniku esindaja kinnitas selle kättesaamist 16.09.2019. Kuna kohtutäitur ei esitanud selle väite tõendamiseks ühtegi tõendit, palus ringkonnakohus 30.07.2020 kohtunõudes kohtutäituril kooskõlas TsMS § 5 lg-ga 3 ja § 477 lg-ga 5 oma väidet tõendada. Kohtutäitur vastas 06.08.2020, et tegelikult kinnitas võlgniku esindaja 15.08.2019 arestimisakti kättesaamist 10.09.2019 ja esitas selle tõendamiseks 12.09.2019 väljastusteate (dtl 155-156). Väljastusteatel on menetlusdokumendi saajana märgitud vandeadvokaat Taivo Ruus ning menetlusdokumendi vastuvõtmist on oma allkirjaga kinnitanud bnt Advokaadibüroo OÜ sekretär. Võlgnik on määruskaebuses väitnud, et tal ei olnud 16.09.2019 üheski teda puudutavas asjas esindajat ning ta ei ole dokumente ise kätte saanud. Kohtutäituri 06.08.2020 vastusele võlgnik seisukohta ei esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kohtutäitur asus 4(5)
2-19-18526 menetlusdokumente kätte toimetama vandeadvokaadile, kes ei olnud esinenud täitemenetluses võlgniku lepingulise esindajana. Märkida tuleb, et vandeadvokaat Taivo Ruus on hiljem, s.o 24.10.2019, esitanud vaidlusaluses täiteasjas võlgniku nimel kaebuse, samuti esindanud võlgnikku tsiviilasjas nr 2-19-14301. Kohtutäitur sai seega arestimisakti kooskõlas TMS § 10 lg-ga 2 ja TsMS § 321 lg-ga 1 kätte toimetada ka võlgniku esindajale. Menetlustähtaeg hakkab kulgema menetlusdokumendi kättetoimetamisest esindajale (vt nt Riigikohtu 30.09.2009 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-09, p 11), st võlgnik sai Hõralaiu kinnistu hinda TMS § 74 lg-st 7 ja § 217 lg-st 1 lähtuvalt vaidlustada kuni 20.09.2019. Võlgnik esitas vastuväited Hõralaiu kinnistu hinnale alles 24.10.2019 kaebuses, milles ei olnud TMS § 217 lg-st 6 lähtuvalt enam võimalik tugineda 15.08.2019 arestimisaktis märgitud hinna ebaõigsusele. Kohtutäituril puudus seega alus pöörduda võlgniku 24.10.2019 kaebuses hinnale esitatud vastuväidetele tuginedes TMS § 74 lg 8 alusel kohtusse ning seda sõltumata sellest, kas võlgniku ja sissenõudja vahel oli täitemenetluse väliselt tekkinud vaidlus Hõralaiu kinnistu hinna üle. TMS § 74 lg 7 näeb hinna vaidlustamiseks ette kindla korra ning kohtutäitur ei saa selle järgimata jätmisel talle täitemenetluse väliselt teatavaks saanud asjaolude alusel pöörduda TMS § 74 lg 8 alusel kohtusse. Ringkonnakohus lisab, et 22.09.2019 e-kirja, millega sissenõudja on vahendanud võlgnikule teise isiku hinnapakkumist Hõralaiu kinnistule (dtl 50), ei saa niikuinii lugeda vaidluseks arestimisaktis määratud kinnistu hinna üle.
14.Isegi juhul, kui võlgnikule ei saaks eelviidatud viisil täitedokumenti kättetoimetatuks lugeda, saab võlgniku lugeda 15.08.2019 arestimisaktis märgitud Hõralaiu kinnistu hinnast teada saanuks hiljemalt 23.09.2019, mil võlgniku esindaja tsiviilasjas nr 2-19-14301 kontrollis 23.01.2020 menetluskulude nimekirja lisast (dtl 78) nähtuvalt enampakkumise teateid ja tähtaegu. Enampakkumise teates märgitakse enampakkumisel müüdava eseme alghind, mis vastab hindamise tulemusena saadud ja arestimisaktis märgitud hinnale (TMS § 82 lg 1 ja § 84 lg 1 p 3 koosmõjus TMS §-ga 137). Tsiviilasjas nr 2-19-14301 esitas võlgnik hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks vaidlusaluses täiteasjas, mistõttu ei saa tekkida kahtlust selles, et võlgniku esindaja kontrollis justnimelt vaidlusaluse täiteasjaga seotud enampakkumise teateid ja tähtaegu. TsMS § 217 lg 6 järgi loetakse esindaja käitumine ja teadmine võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega, mis tähendab, et võlgnik oleks pidanud arestimisaktis märgitud hinda vaidlustama igatahes hiljemalt 03.10.2019.
15.Kuna vaidlusaluses täiteasjas ei vaidlustatud arestimisaktis määratud kinnistu hinda TMS § 74 lg-s 7 sätestatud korras, jättis maakohus kohtutäituri TMS § 74 lg 8 alusel esitatud avalduse õigesti rahuldamata. Ringkonnakohus jätab seega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata ega hinda võlgniku sisulisi vastuväiteid kinnistu hinnale.
16.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud määruses menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.