Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Monika Laatsit
Määruse tegemise aeg ja koht
13. august 2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-5906
Tsiviilasi
XX kaebus Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi 21. aprilli 2020 otsusele täiteasjas nr 194/2016/2026
Menetlusosalised
Avaldaja – XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik I – kohtutäitur Kaire Põlts Puudutatud isik II – sissenõudja Osaühing Belesta Grupi (registrikood 10325468); lepinguline esindaja v.adv. Anneli Aab
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22. aprilli 2020. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 22. aprilli 2020. a määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt määruse põhjendusi.
Jätta määruskaebus rahuldamata.
Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud XX kanda.
Välja mõista XX-lt Osaühing Belesta Grupi ringkonnakohtus 664,80 eurot (koos käibemaksuga).
Välja mõista XX-lt Osaühing Belesta Grupi kasuks viivis välja mõistetud menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
kasuks
menetluskuluna
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 2, § 696 lg 1, § 698 lg-d 1 ja 2).
1.XX (võlgnik; kohtumenetluses avaldaja) suhtes on algatatud täiteasi nr 194/2016/2026.
2.Kohtutäitur Kaire Põlts (kohtutäitur) kuulutas 17.03.2020 välja kordusenampakkumise avaldajale kuuluva Kiili vallas Tammemasti tee 9 asuva kinnistu (kinnistu) müümiseks. Vara alghinnaks oli 108 000 eurot ja tagatisraha suuruseks 8000 eurot.
3.Avaldaja esitas 17.03.2020 kaebuse (täiendatud 19.03.2020) kohtutäituri tegevuse peale kordusenampakkumise läbiviimisel, milles palus tühistada enampakkumine ja algatada uus enampakkumine, milles määrata tagatisraha suuruseks 2000 eurot; märkida enampakkumise kuulutuses, et kinnistul asuva hoone elektri peakaitsme suuruseks on 25A ja veevarustus on suulisel kokkuleppel naabri kaevust; kuulutada uus enampakkumine välja enimlevinud internetiportaalides; peatada täitemenetlus; taandada kohtutäitur. Kaebuse kohaselt on enampakkumine ostuhuviliste puudumise tõttu korduvalt nurjunud ja seda ka siis, kui tagatisraha oli 2000 eurot. Tagatisraha 8000 eurot on põhjendamatult kõrge ja takistab enampakkumisest osavõttu. Kohtutäitur ei ole tagatisraha määramisel arvestanud sellega, et kinnistul asuvatel hoonetel ei ole kasutus- ja ehitusluba, mis on vajalik pangalt laenu saamiseks. Samuti on kohtutäitur määranud teistel enampakkumistel väiksemas määras tagatisraha. Enampakkumise kuulutus sisaldab ebaõigeid andmeid. Peakaitsme suuruseks on 25A ning avaldaja ei ole kunagi öelnud, et kinnistul oleks 3×380 W võimsust. Kinnistul puudub ühistu ja veevarustus ei ole tagatud lepinguga. Kuulutus on avaldatud üksnes neljal veebilehel, millest ükski ei ole suurimate kinnisvaraportaalide hulgas.
4.Avaldaja abikaasa esitas 08.04.2020 hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 194/2016/2026 koos hagi tagamise avaldusega, milles avaldaja abikaasa palus tühistada täitemenetluses läbiviidav enampakkumine ja/või peatada täitemenetlus eriolukorra lõppemiseni.
5.Harju Maakohus rahuldas 08.04.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-5270 avaldaja hagi tagamise taotluse, tühistas enampakkumise ja peatas täitemenetluse.
6.Kohtutäitur tühistas 13.04.2020 otsusega enampakkumise ja peatas täitemenetluse.
7.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 20.04.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-5270 Harju Maakohtu 08.04.2020 määruse ja tegi uue määruse, millega jättis avaldaja taotluse hagi tagamiseks rahuldamata.
8.Kohtutäitur uuendas 21.04.2020 otsusega täitemenetluse ja jätkas kinnistu enampakkumist. Enampakkumise jätkamise teate kohaselt on uus enampakkumisele registreerumise tähtaeg 27.04.2020 kell 11.00.
9.Kohtutäitur jättis 21.04.2020 otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata. Tagatisraha võib olla kuni 10% müüdava vara alghinnast ning selle suuruse üle otsustamine on kohtutäituri diskretsiooniõigus. Kohtutäitur on diskretsiooni teostamisel arvestanud, et tagatisraha ei oleks ülekoormavalt kõrge, kuid omaks siiski distsiplineerivat mõju. Tagatisraha 7,41% müüdava vara alghinnast on proportsionaalne ja ostjatele piisavalt jõukohane ega tõrju võimalikke ostuhuvilisi. Tagatisraha määramine liiga tagasihoidlikus summas või selle mittemääramine loob soodsa pinnase enampakkumise nurjamiseks, millega pikeneb täitemenetluse üldine kulg, mis eelduslikult ei ole ei sissenõudja ega võlgniku õigustatud huvides. 8000 euro suuruse tagatisraha puhul registreerus enampakkumisele kolm ostuhuvilist, mis näitab, et tagatisraha suurus on mõistlik. Praktikas on võimalik ostuhuvi tõsta eelkõige müüdava vara alghinna alandamisega. Kinnistutel asuvatele hoonetele ehitus- ja kasutuslubade hankimine on avaldaja pädevuses ja nende puudumine ei ole kohtutäiturile etteheidetav. Kohtutäitur saab 2(8)
2-20-5906 vajadusel arvestada avaldaja väidetega kinnistu peakaitsme suuruse ja veevarustuse kohta uuel kordusenampakkumisel. Avaldaja väited kinnisasja kuulutuse mitteavaldamise osas enimlevinud kinnisvaraportaalides on alusetud.
10.Avaldaja esitas 21.04.2020 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri 21.04.2020 otsuse peale, milles palus tunnistada kohtutäituri määratud enampakkumise tagatisraha põhjendamatult suureks ja avaldaja huve kahjustavaks ning eriolukorra kehtivuse ajal enampakkumise korraldamine lubamatuks ja avaldaja huve kahjustavaks. Koos kaebusega esitas avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus tühistada kinnistu avalik enampakkumine ja peatada täitemenetlus kuni käesolevas asjas tehtava lahendi jõustumiseni või alternatiivselt eriolukorra lõppemiseni. Tagatisraha 8000 eurot on põhjendamatult suur, peletades võimalikud ostuhuvilised enampakkumiselt ja viies enampakkumise nurjumiseni. Riigikohus on korduvalt kinnitanud, et mida madalam on tagatisraha suurus, seda suurem on enampakkumisel osalejate hulk ja eduka enampakkumise tõenäosus. Kohtutäitur ei arvestanud tagatisraha suuruse määramisel sellega, et eelmisel enampakkumisel tagatisrahaga 2000 eurot oli üks osaleja, kellele pank keeldus tehingu rahastamiseks laenu andmast, kuna kinnistul asuvatel hoonetel puudub ehitus- ja kasutusluba. Olukord ei ole muutunud, st kinnistul asuvatel hoonetel ei ole jätkuvalt kasutus- ja ehitusluba, mida pangad laenu andmiseks nõuavad. Kohtutäitur on paljasõnaliselt leidnud, et tagatisraha määras 7,1% alghinnast on proportsionaalne ja osalejatele jõukohane. Kohtutäitur on samal perioodil teiste kinnistute enampakkumistel määranud kordades väiksema tagatisraha (0,5% – 2% alghinnast). Kohtutäitur on niivõrd suure tagatisraha määramist põhjendanud üksnes vajadusega distsiplineerida osalejaid, kuigi eelmisel enampakkumisel osales üksnes üks isik. Kohtutäitur on esitanud enampakkumise kuulutuses teadvalt ebaõigeid andmeid, mis võib viia selleni, et enampakkumise võitja nõuab enampakkumise tühistamist. Kinnistul puudub leping veevarustuse tagamiseks ega eksisteeri puurkaevu ega ühistut. Samuti ei ole kinnistul täiendavaid kulutusi tegemata võimalik tarbida tööstusvoolu. Kohtutäitur on väitnud, et kõigil ostuhuvilistel on võimalik kinnistuga tutvuda ja esitada selle kohta avaldajale küsimusi. See on vale, kuna plaanitud tutvumised kinnistuga jäid eriolukorra tõttu ära ning täitemenetluse seadustik (TMS) ei näe ostuhuvilistele ette võimalust võlgniku küsitlemiseks. Enampakkumisest ei saa osa võtta isikud, kes soovivad kinnistut osta pangalaenuga, kuna nad ei saa eeltoodu tõttu teostada kinnistu hindamist. Eriolukorras ei toimi tavaline kinnisvaraturg.
11.Harju Maakohus jättis 22.04.2020 määrusega kaebuse menetlusse võtmata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohtule esitatud kaebus väljub kohtutäiturile esitatud kaebuse piiridest, mistõttu on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Avaldaja saab vaidlustada kohtutäituri otsust, kui ta on pöördunud eelnevalt samal alusel kaebusega kohtutäituri poole ja kohtutäitur on jätnud kaebuse rahuldamata. Kohus kontrollib seejärel kohtule esitatud kaebuse alusel kohtutäituri otsuse vastavust seaduse nõuetele. Avaldaja on palunud, et kohus tunnistaks, et tagatisraha 8000 eurot on põhjendamatult suur ja eriolukorra ajal lubamatu. Kohtutäiturile ja kohtule esitatud kaebuste nõuded ei kattu ja avaldaja on tuginenud kohtule esitatud kaebuses uutele asjaoludele. Kuna kohtule esitatud taotluse osas on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata,
3(8)
2-20-5906 tuleb kaebus jätta TsMS § 371 lg 1 p 3 alusel menetlusse võtmata. Kuivõrd avaldaja kaebus jääb menetlusse võtmata, ei tule lahendada avaldaja esialgse õiguskaitse taotlust.
12.Avaldaja esitas 23.04.2020 määruskaebuse maakohtu 22.04.2020 määruse peale koos määruskaebuse tagamise avaldusega.
13.Harju Maakohus jättis 04.05.2020 määrusega määruskaebuse tagamise avalduse rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
14.XX palub määruskaebuses maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega võtta avaldus menetlusse. Maakohus oleks pidanud võtma avaldaja kaebuse menetlusse ja jätma läbi vaatamata üksnes osas, mille puhul maakohus leidis, et see käsitleb asjaolusid, mida kaebuses kohtutäiturile ei esitatud. Kohtule esitatud uusi asjaolusid ja nendega seotud tõendeid, s.o pankrotiseaduse plaanitud muudatuste seletuskirja ja Äripäeva artikli koopiat, ei olnud võimalik esitada enne kohtutäiturile kaebuse esitamist ning avaldaja esitas need vaid esialgse õiguskaitse taotluse põhjendamiseks. Need puudutavad kehtivat eriolukorda ja selle mõjusid. Maakohus on ekslikult leidnud, et vaidlustatava määruse peale ei saa esitada määruskaebust.
15.Osaühing Belesta Grupi palub 18.05.2020 kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja kaebus on perspektiivitu ja tuleb jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. Avaldaja väide, et tagatisraha 8000 eurot on liiga kõrge ega too enampakkumisele osalejaid, ei vasta tõele. Tagatisraha saab alghinda arvestades olla kuni 10 800 eurot. Kohtutäitur on teostanud kaalutlusõigust ja määranud distsiplineeriva tagatisraha. Täitemenetluses oli pakkumuse parimaks tunnistamiseni jõudnud üksnes üks enampakkumine. Parimaks tunnistatud pakkumuse tegi avaldajaga seotud ettevõte, mis jättis ostuhinna tasumata. Selliste olukordade vältimiseks ongi vajalik suurem tagatisraha. Vaidlustatud enampakkumine on tänaseks edukalt läbi viidud ning kinnistu võõrandati 180 100 euro eest avaldaja tütrele. See näitab, et tagatisraha ega väidetavad ebaõiged andmed kinnistu kohta ei ole ostuhuvilisi eemale peletanud. Lisaks ei oma kinnistu enampakkumisel tähtsust, kas ja millised puudused sellel on. Jääb arusaamatuks, millist õigusnormi on kohtutäitur rikkunud sellega, et avaldas müügikuulutuse neljal veebilehel. Kuna enampakkumine on lõppenud edukalt ning kinnistu müüdud alghinnast 66% kõrgema ja ekspertiisiga tuvastatud turuväärtusest 50% kõrgema hinnaga, puudub avaldajal seadusega kaitstud õigus, huvi või eesmärk, millele riik peaks andma õiguskaitset. Kaebuse eesmärki ei ole võimalik saavutada, kuna enampakkumine on juba toimunud. Sissenõudja nõustub maakohtuga ka selles, et avaldaja ei ole kaebuse osas läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kohtutäitur ei ole saanud lahendada avaldaja taotlust ja etteheiteid tulenevalt täitemenetluse läbiviimisest eriolukorras, mistõttu on selles osas kohtueelne menetlus läbimata. 4(8)
2-20-5906 Eriolukord ei ole alus enampakkumise tühistamiseks. Kinnistu müümise korral täitemenetluses tuleb täituril ja menetlusosalistel lähtuda põhimõttest, et sissenõudja nõue saaks rahuldatud kõige kiiremal viisil kahjustamata seejuures võlgniku õigustatud huve. Sellise menetluse eesmärk ei ole parima võimaliku müügihinna saamine. Avaldaja eesmärgiks ei ole kaitsta oma seaduslikke õigusi, vaid venitada täitemenetlust. Avaldaja on venitanud täitemenetlust erinevate hagide ja kaebustega üle 10 aasta.
16.Kohtutäitur määruskaebusele ei vastanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti keeldunud kaebuse menetlusse võtmisest, kuid osaliselt tuleb muuta kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alust. Määruskaebus tuleb seega jätta rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta määruse põhjendusi.
18.Esmalt märgib ringkonnakohus selguse mõttes, et maakohus on vaidlustatud määruses valesti märkinud, et selle peale ei saa esitada määruskaebust. Maakohtu määruse peale võimaldab määruskaebuse esitada TsMS § 372 lg 5 koosmõjus TsMS §-ga 659 ja § 639 lg-ga
1.Ringkonnakohus saab seega avaldaja määruskaebuse sisuliselt läbi vaadata.
19.Asjas on vaidlus selle üle, kas maakohus võis keelduda avaldaja kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 3 alusel, s.o kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Maakohus leidis, et kohtueelne menetlus on läbimata põhjusel, et kohtule esitatud kaebus väljub kohtutäiturile esitatud kaebuse piiridest, st kaebuste nõuded ei kattu. Kuigi avaldaja kohtutäiturile ja kohtule esitatud kaebuste nõuded ei kattu täies ulatuses, ei andnud see maakohtule alust keelduda kaebuse menetlusse võtmisest tervikuna. Nimelt on avaldaja kaebuses kohtule märkinud, et see on esitatud kohtutäituri 21.04.2020 otsuse peale, mille kohtutäitur tegi avaldaja 17.03.2020 kaebuse kohta. Kohtule esitatud kaebuses sisalduvad põhjendused kattuvad suures ulatuses ka kohtutäiturile esitatud kaebuses ja selle täienduses esitatud põhjendustega. Kuigi avaldaja ei ole kohtule esitatud kaebuses taotlenud eraldi kohtutäituri 21.04.2020 otsuse tühistamist, on see tuletatav nii kaebusest kui ka kohtutäituri tegevuse ja otsuste vaidlustamise korrast. Kohus vaatab TMS § 218 lg-st 1 lähtuvalt läbi kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsust, st hindab selle seaduslikkust ja põhjendatust. Maakohus pidanuks seega hindama kohtutäituri 21.04.2020 otsuse seaduslikkust ja põhjendatust kohtule esitatud kaebuses sisalduvate põhjenduste alusel. Kui maakohtule jäid avaldaja nõuded ebaselgeks, saanuks ta lasta neid täpsustada. Avaldaja ei pidanud 21.04.2020 kaebuses esitama 17.03.2020 kaebuses esitatud nõudeid tühistada enampakkumine ja algatada uus enampakkumine avaldaja märgitud tingimustel. Esiteks saab kaebuse esitaja valida, kas ta taotleb kaebuses kohtule ainult kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse tühistamist või ka algse tegevuse või otsuse tühistamist ehk praegusel juhul enampakkumise tühistamist (vt Riigikohtu 01.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-16, p 23). Teiseks ei saa kohus ka võlgniku vastava taotluse korral algatada ise uut enampakkumist võlgniku märgitud tingimustel, kuna kohus ei saa asuda tegema täitemenetluse toiminguid kohtutäituri asemel. Ringkonnakohus on seisukohal, et kohtutäiturile esitatud kaebuse piiridest ei välju ka avaldaja nõue tunnistada tagatisraha 8000 eurot põhjendamatult suureks ja avaldaja huve kahjustavaks, kuna see on vahetult seotud kohtutäiturile esitatud kaebuse aluse ja nõuetega. Nimelt on avaldaja peamine väide, et enampakkumisel määratud tagatisraha 8000 eurot on liiga kõrge 5(8)
2-20-5906 ning ta on soovinud selle vähendamist. Avaldaja kaebust läbi vaadates peaks seega kohus niikuinii võtma seisukoha selle osas, kas kohtutäitur on määranud tagatisraha kooskõlas seadusega.
20.Maakohus on õigesti keeldunud avaldaja kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 3 alusel osas, milles avaldaja palus tunnistada enampakkumise korraldamine eriolukorra kehtivuse ajal lubamatuks ja võlgniku huve kahjustavaks. Avaldaja ei ole seda kaebuses kohtutäiturile taotlenud ega esitanud sellekohaseid põhjendusi, mis tähendab, et kohtutäitur ei ole saanud avaldaja vastava taotluse osas oma 21.04.2020 otsuses seisukohta võtta. Avaldaja oleks pidanud vastava taotlusega pöörduma esmalt kohtutäituri poole. Asjaolu, et avaldajale sai eriolukorra kehtestamisest tingitud pankrotiseaduse muudatuste seletuskiri ja Äripäeva artikkel teatavaks alles pärast kohtutäiturile kaebuse esitamist, ei takistanud tal pöörduda kohtutäituri poole uue taotlusega.
21.Sissenõudja on vastuses määruskaebusele märkinud, et vaidlustatud enampakkumine viidi pärast maakohtu määruse tegemist edukalt läbi ja kinnistu võõrandati 8000-eurose tagatisraha juures hinnaga 180 100 eurot. Selle tõendamiseks on sissenõudja esitanud kohtutäituri 05.05.2020 vara kordusenampakkumise akti. Ringkonnakohus palus avaldajal 03.07.2020 kohtunõudes teatada, kas ta jääb uue asjaolu valguses oma määruskaebuse juurde või soovib sellest loobuda. Avaldaja ei esitanud 09.07.2020 vastuses vastuväiteid sellele, et enampakkumine on edukalt läbi viidud, kuid jäi määruskaebuse juurde põhjusel, et avaldaja hinnangul rikkus kohtutäitur enampakkumise sätteid, kuna võimaldas enampakkumisel tagatisraha tasumata osaleda isikul, kes ei ole sissenõudja. Ringkonnakohus on seisukohal, et tekkinud olukorras ei ole avaldaja õiguste rikkumine kaebuses kirjeldatud asjaoludel enam võimalik. Nii avaldaja kaebusest kohtutäiturile kui ka kohtule nähtub, et ta näeb oma õiguste rikkumisena seda, et enampakkumist ei õnnestu tagatisraha suurust ja enampakkumise kuulutuses avaldatud andmeid arvestades edukalt läbi viia. Avaldaja on tuginenud nii kaebuses kohtutäiturile kui ka kohtule asjaolule, et enampakkumise tagatisraha 8000 eurot on nii suur, et peletab võimalikud ostuhuvilised ja viib enampakkumise nurjumiseni; samuti sellele, et kohtutäitur on esitanud enampakkumise kuulutuses ebaõigeid andmeid, mis võib viia selleni, et enampakkumise võitja nõuab enampakkumise kehtetuks tunnistamist. Samas ei ole ei 8000 euro suurune tagatisraha ega ka enampakkumise kuulutuses avaldatud väidetavalt ebaõiged andmed takistanud enampakkumise edukat läbiviimist. TMS-st ei tulene, et enampakkumise kuulutuses osalt ebatäpsete andmete avaldamine annaks alust enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Seega, isegi kui avaldaja väide kuulutuses ebaõigete andmete avaldamisest vastaks tõele, ei ole sellega avaldaja õigusi rikutud. Ainuüksi avaldaja oletus, et enampakkumise võitja võib nõuda enampakkumise kehtetuks tunnistamist, ei anna alust kohtutäiturile esitatud kaebuse alusel enampakkumise tühistamiseks. Määruskaebuses ei ole avaldaja enam tuginenud sellele, et kuulutust ei avaldatud enimlevinud kinnisvaraportaalides, mistõttu potentsiaalsed enampakkumisel osaleda soovijad ei saa enampakkumisest teada. Isegi kui eeldada selle väite õigsust, ei ole see viinud avaldaja õiguste rikkumiseni, kuna kinnistu müümine enampakkumisel õnnestus ja seda alghinnast ligikaudu 66% kõrgema hinnaga. Käesoleva asja lahendust ei mõjuta avaldaja poolt 09.07.2020 vastuses avaldatu, st avaldaja hinnang sellele, et kohtutäitur rikkus TMS-i, kui lubas enampakkumisel tagatisraha tasumata osaleda muul isikul kui sissenõudja. Lisaks ei ole enam võimalik saavutada avaldaja taotletud eesmärki, mis on uue enampakkumise väljakuulutamine avaldaja märgitud tingimustel. Ka siis, kui ringkonnakohus 6(8)
2-20-5906 tühistaks kohtutäituri 21.04.2020 otsuse ja kohustaks kohtutäiturit avaldaja kaebust uuesti läbi vaatama, ei saaks kohtutäitur enam enampakkumist avaldaja kaebuses toodud asjaoludel tühistada ega uut enampakkumist algatada, kuna enampakkumine on kinnistu müümisega lõppenud. Eelnev annab aluse keelduda avaldaja kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Kuigi maakohus on keeldunud kaebuse menetlusse võtmisest osaliselt ebaõigel alusel, ei ole menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt põhjendatud asja osaline maakohtule tagasisaatmine kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus muudab seega osaliselt kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alust.
22.Kuna avaldaja kaebus jääb tervikuna menetlusse võtmata, kuid osaliselt muutub menetlusse võtmisest keeldumise alus, jätab ringkonnakohus TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 koosmõjus maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, aga muudab osaliselt maakohtu määruse põhjendusi.
23.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kohtutäitur menetluskulude nimekirja ei esitanud ning TsMS § 175 lg 31 kohaselt ka ei hüvitata kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid. Kohtutäituril puuduvad seega hüvitatavad menetluskulud. Sissenõudja palub 13.07.2020 menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduses mõista avaldajalt enda menetluskulude katteks välja 831 eurot (koos käibemaksuga). Sissenõudja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse kohaselt on õigusabi osutatud 4 h 37 minuti ulatuses (tutvumine tsiviilasja materjalidega, e-kirjavahetus kliendiga selle osas – 1 h; määruskaebuse tagamise taotlusele seisukoha koostamine – 1 h 8 min; seisukoha koostamine avaldaja määruskaebusele – 2 h 29 min). Avaldaja on seisukohal, et vajalikuks ja mõistlikuks saab pidada õigusabi 2 tunni ulatuses tunnitasuga 120 eurot. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Ringkonnakohus leiab, et arvestades käesoleva asja olemust ja mahtu ning sissenõudja esitatud menetlusdokumente, on sissenõudja lepingulise esindaja õigusabile kulunud aeg põhjendatud ja vajalik. Samas ei pea ringkonnakohus põhjendatuks lepingulise esindaja tunnitasu suurust, mis on 150 eurot (käibemaksuta). Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb menetlusosaliste esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi. Tunnitasu hindamisel tuleb arvestada ka tsiviilasja keerukust ja mahukust (vt nt Riigikohtu 11.02.2015 a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Praegusel juhul ei ole tegemist ei mahuka ega õiguslikult keeruka vaidlusega. Asja sisulise lahendamiseni ei ole jõutud, kuna maakohus keeldus vaidlustatud määrusega avaldaja kaebuse menetlusse võtmisest. Eelnevast lähtuvalt vähendab ringkonnakohus sissenõudja lepingulise esindaja tunnihinda 120 euroni, millele lisandub käibemaks; koos käibemaksuga on tunnitasu 144 eurot. Tunnihinda arvestades on sissenõudja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurus seega 664,80 eurot (4 h 37 min × 144 eurot), mis tuleb mõista avaldajalt välja sissenõudja kasuks. 7(8)
2-20-5906 Vastavalt sissenõudja taotlusele mõistab ringkonnakohus avaldajalt sissenõudja kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivise alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
24.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.