XX hagi YY vastu naabrusõiguse rikkumise kõrvaldamise nõudes. Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 2. aprilli 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX) esindajad ringkonnakohtus Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Jüri Asari Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 2. aprilli 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-17616 osas, millega maakohus määras kindlaks YY menetluskulude rahalise suuruse 3546 eurot ületavas osas ja mõistis XX-lt YY kasuks välja menetluskulud 3546 eurot ületavas osas (resolutsiooni p-d 6 ja 7).
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata kindlaks YY hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus 3546 eurot ja mõista XX-lt YY kasuks välja menetluskulud 3546 eurot.
3.Ülejäänud osas (s.o osas, millega mõisteti XX-lt riigituludesse välja 1400 eurot ja sellelt seadusjärgne viivis ning määrati kindlaks ja mõisteti XX-lt YY kasuks välja menetluskulud 2196 eurot) on maakohtu määrus jõustunud.
4.1.Välja mõista XX-lt riigituludesse Eesti Vabariigi kasuks menetluskulud 1400 eurot.
4.2.Välja mõista XX-lt riigituludesse Eesti Vabariigi kasuks viivis menetluskulude 1400 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
4.3.Kohustada XX kandma menetluskulud 1400 eurot 15 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB Pank), EE502200221014193355 (Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank) viitenumbriga 99920700015334 ja selgitusega „Menetluskulude tagasinõuded tsiviilasjas nr 2-15-17616“.
4.4.Jätta kindlaks määramata YY menetluskulude rahaline suurus Riigikohtus.
4.5.Rahuldada osaliselt YY maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
4.6.Määrata YY maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulude suuruseks 3546 eurot.
4.7.Välja mõista XX-lt YY kasuks menetluskulud 3546 eurot.
4.8.Jätta rahuldamata YY avaldus menetluskulude
eurot kindlaksmääramiseks.
5.Rahuldada XX määruskaebus osaliselt.
6.Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX (hageja) esitas 23. novembril 2015 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu. Maakohus keeldus 31. jaanuari 2019. a otsusega menetlusse võtmast haginõuet ehitusloa nr 2358 õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja jättis muud haginõuded rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 28. juuni 2019. a otsusega jäeti Harju Maakohtu 31. jaanuari 2019. a otsus muutmata ja apellatsioonimenetluse menetluskulud hageja kanda. Riigikohus jättis 4. novembri 2019. a määrusega puudutatud isiku kassatsioonikaebuse menetlusse võtmata.
2.Kostja esitas maakohtule 10. juunil 2019 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, milles palus määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse ja mõista hagejalt kostja kasuks välja 4524 eurot koos käibemaksuga. Menetluskulude nimekirja järgi tegi kostja lepinguline esindaja maa- ja ringkonnakohtu menetluses tunnihinnaga 120 eurot toiminguid 37,95 tunni ulatuses mh järgmiselt. Kostja esindajal kulus hagi ja lisadega tutvumiseks 1,25 tundi (toiming nr 1), konsultatsioonideks volitajaga 0,5 tundi (toiming nr 2), juurdepääsu taotlemiseks ja volikirja esitamiseks 0,25 tundi (toiming nr 3), vastuse koostmaiseks hagile 8 tundi (toiming nr 4), vastuse kooskõlastamiseks volitajaga 1,25 tundi (toiming nr 5), tõendite esitamiseks 0,5 tundi (toiming nr 6), hageja fotodega tutvumiseks 0,25 tundi (toiming nr 7), istungiks ettevalmistamiseks 1,5 tundi (toiming nr 8), kohtus esindamiseks 1,5 tundi (toiming nr 9), istungil osalemiseks 3,5 tundi (toiming nr 10), tutvumiseks istungi protokolliga 0,5 tundi (toiming nr 11), tutvumiseks maakohtu otsusega 0,75 tundi (toiming nr 12), otsuse selgitamiseks volitajale 0,5 tundi (toiming nr 13), tutvumiseks apellatsioonkaebusega 1,2 tundi (toiming nr 14), kaebuse arutamiseks volitajaga 0,8 tundi (toiming nr 15), tutvumiseks istungi helisalvestisega 2,5 tundi (toiming nr 16), vastuse koostamiseks apellatsioonkaebusele 6,7 tundi (toiming nr 17), vastuse arutamiseks volitajaga 1,6 tundi (toiming nr 18), vastuse täiendamiseks ja esitamiseks 0,65 tundi (toiming nr 19), istungiks ettevalmistamiseks 1 tund (toiming nr 20) ja istungil osalemiseks 1 tund (toiming nr 21).
3.Hageja esitas 13. juunil 2019 seisukoha, milles vaidles kostja menetluskulude suurusele vastu. Kostja esindaja on koostanud arve ja menetluskulude nimekirja eesmärgiga mõista 2 (6)
hagejalt kostja kasuks välja võimalikult suured õigusabikulud. Kostja esindaja maa- ja ringkonnakohtu ajakulu on maksimaalselt 20,95 tundi.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Harju Maakohus rahuldas 2. aprilli 2020. a määrusega (vaidlustatud määrus) kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud 4086 eurot. Riigikohtus kantud menetluskulud jättis maakohus rahaliselt kindlaks määramata. Maakohus mõistis hagejalt välja riigituludesse hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt tasumata riigilõivu 1400 eurot koos seadusjärgse viivisega. Maakohus leidis, et kostja taotlus hüvitada maa- ja ringkonnakohtus kantud lepingulise esindaja kulu 4524 eurot (koos käibemaksuga) ei ole kogu ulatuses põhjendatud ega vajalik. Kostja esindajal kulus 14. juuni 2016. a hagiavalduse vastuse koostamiseks ja kohtule esitamiseks ning sellega seonduvateks toiminguteks (sh konsultatsioonideks kliendiga) kokku 11,25 tundi. Hagiavalduse vastuse sisulist teksti on ligikaudu üheksal lehel. Hinnanguliselt on hagiavalduse vastuse koostamiseks ja kohtule esitamiseks ning sellega seonduvateks toiminguteks kuluv põhjendatud ja vajalik aeg maksimaalselt 9,5 tundi. Seega ei ole ajakulu vajalik ega põhjendatud 1,75 tunni ulatuses. Kostja esindajal kulus 13. juuni 2017. a istungil kliendi esindamiseks 1,5 tundi. Istungi protokollist nähtuval kestis istung 1,33 tundi. Seega ei ole istungil esindamise ajakulu vajalik ja põhjendatud 0,17 tunni ulatuses. Kostja esindajal kulus
14.detsembri 2018. a istungil kliendi esindamiseks 3,5 tundi. Istungi protokollist nähtuval kestis istung 3,42 tundi. Seega ei ole istungil esindamise ajakulu vajalik ja põhjendatud 0,08 tunni ulatuses. Kostjal kulus 6. mai 2019. a apellatsioonkaebuse vastuse koostamiseks ja kohtule esitamiseks ning sellega seonduvateks toiminguteks kokku 8,95 tundi. Apellatsioonkaebuse vastuse sisulist teksti on ligikaudu kaheksal lehel. Hinnanguliselt on apellatsioonkaebuse vastuse koostamiseks ja kohtule esitamiseks ning sellega seonduvateks toiminguteks kuluv põhjendatud ja vajalik aeg 7,5 tundi. Kostja esindaja on eelnevalt asja materjalidega põhjalikult tutvunud ja õigusliku positsiooni kujundanud (sh maakohtus) ning apellatsioonkaebuse vastus kordab vähemalt osaliselt varasemalt menetluses esitatud seisukohti. Seega ei ole ajakulu vajalik ja põhjendatud 1,45 tunni ulatuses. 10. juuni 2019. a istungi protokollist nähtuvalt kestis istung 0,8 tundi. Seega ei ole istungil esindamise ajakulu vajalik ega põhjendatud 0,2 tunni ulatuses. Maakohus viitas kohtupraktikale, hageja seisukohale kostja menetluskulude nimekirja osas ja märkis, et kohtumenetlus eeldas dokumentidega tutvumist, esindatava ja esindaja vahelist koostööd (sh omavahelist suhtlust) ja õiguslikku analüüsi, mis on ajamahukas töö. Eelnevat arvestades leidis maakohus, et kostja esindaja toimingud maa- ja ringkonnakohtus tunnihinnaga 120 eurot on põhjendatud 34,05 tunni ulatuses. Kostja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud on kokku 4086 eurot koos käibemaksuga.
MÄÄRUSKAEBUS
5.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus määras kindlaks ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 4086 eurot (resolutsiooni p-d 6 ja 7) ja teha tühistatud osas uue määruse, millega määrata kostja menetluskulude suuruseks 2196 eurot. Määruskaebuse kohaselt rikkus maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende kostja kasuks väljamõistmisel diskretsiooniõigust. Maakohus ei põhjendanud vaidlustatud määrust nõuetekohaselt. Maakohus leidis valesti, et kostja esindajal kulus 14. juuni 2016. a hagiavalduse vastuse koostamiseks ja kohtule esitamiseks ning sellega seonduvateks toiminguteks kokku aega 9,5 tundi. Maakohus tuvastas, et menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal nimetatud toiminguteks kokku 11,25 tundi. Tegelikult kulus nimekirja kohaselt 12 tundi 3 (6)
(toimingud nr 1–7). Seda arvestades jättis maakohus kostja esindaja ajakulu 0,75 tunni ulatuses hindamata. Maakohus järeldas üldsõnaliselt, et toimingutele nr 1–7 kulunud aega ei ole põhjendatud 1,75 tunni ulatuses. Hagi vastuse koostamiseks kulunud 8 tundi pidi juba sisaldama sellega seonduvaid toiminguid nr 1–3, 5–7 (tutvumine hagi ja selle lisadega, konsultatsioonid volitajaga, vastuse koostamine hagile, tutvumine hageja fotodega). Seega arvestas maakohus hagi vastuse koostamiseks kulunud aja hindamisel põhjendamatult selle koostamisega seonduvaid toiminguid. Sh toiminguid, mis ei ole õigusabi osutamine (vastuse kooskõlastamine volitajaga ja tõendite esitamine, toimingud nr 5 ja 6). Eelnevat arvestades on kostja esindaja põhjendatud ajakulu hagi vastuse koostamiseks 6,25 tundi. Maakohus on valesti lugenud põhjendatuks kostja lepingulise esindaja istungi protokolliga tutvumiseks kulunud aja 0,5 tundi (toiming nr 11). Protokolliga tutvumine ei olnud põhjendatud, kuna kostja lepinguline esindaja osales kohtuistungitel ja oli selle sisust teadlik. Samuti on maakohus lugenud valesti põhjendatuks apellatsioonkaebuse arutamiseks volitajaga, istungi helisalvestisega tutvumiseks ja apellatsioonkaebuse vastuse arutamiseks volitajaga kulunud aja kokku 4,9 tundi (toimingud nr 15, 16 ja 18). Helisalvestisega tutvumine ei olnud põhjendatud, kuna kostja lepinguline esindaja osales kohtuistungil ja oli selle sisust teadlik. Apellatsioonkaebuse ja selle vastuse arutamine volitajaga ei ole vajalik toiming apellatsioonimenetluses. Eelloetletud toimingud ei saa pidada õigusabi osutamiseks. Veel luges maakohus valesti põhjendatuks apellatsioonkaebuse vastuse koostamiseks (toiming nr 17) kulunud aja 6,7 tundi. Kostja apellatsioonkaebuses on kuue lehekülje ulatuses refereeritud hagi, kohtuotsust, maakohtu 30. märtsi 2016. a määrust, 13. juuni 2017. a eelistungi protokolli ja seadust. Maakohus sellega ei arvestanud, kuigi on ilmne, et ajakulu sellise vastuse koostamiseks ei ole põhjendatud ning kunstlikult on suurendatud vastuse mahtu. Apellatsioonkaebuse vastuse koostamise põhjendatud ajakulu on 3 tundi. Kokku on kostja menetluskulude nimekirjas toodud esindajakulu põhjendatud 18,3 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot, s.o 2196 eurot.
6.Kostja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
7.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja kostja menetluskulud 3546 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega määrab kostja menetluskulude suuruseks 3546 eurot. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Kolleegium kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus TsMS § 659) järgi maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Hageja vaidlustas maakohtu määruse osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 2196 eurot ületavas osas. Ülejäänud osas on maakohtu määrus jõustunud (TsMS § 466 lg 3). Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, märgib ringkonnakohus vaidlustatud määruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse (TsMS § 654 lg 22 koosmõjus TsMS §-ga 659).
9.Kohus peab TsMS § 175 lg 1 alusel otsustama, kas kantud lepingulise esindaja kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab kohus talle esitatud dokumentide alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid, samuti saab kohus võtta seisukoha, kas kokkulepitud tunnitasu suurus on mõistlik. Kuna menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus 4 (6)
on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu 2. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-134-16, p 56).
10.Hageja leiab, et maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel ületanud diskretsioonipiire ja on ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel rikkunud TsMS § 175 lg-t 1. Hageja arvates hindas maakohus kostja lepingulise esindaja ajakulu kostja menetluskulude nimekirjas toodud toimingutele nr 1–7, 11, 15 ja 16–18 valesti. Kolleegium nõustub määruskaebuse väidetega osaliselt osas, mis puudutab apellatsiooniastmes kostja lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramist.
10.1.Maakohus on määruse põhjendustes välja toonud ja eraldi hinnanud toimingute ajakulu, mis maakohtu hinnangul ei olnud vajalikud ega põhjendatud. Toiminguid ja nendele kulunud aega, mis maakohtu hinnangul olid vajalikud ja põhjendatud, maakohus eraldi määruse põhjendustes välja ei toonud. Tegemist ei ole olulise menetlusõiguse normi rikkumisega, sest sisuliselt on maakohus hinnanud talle esitatud dokumentide alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid.
10.2.Kolleegiumi hinnangul on maakohus TsMS § 175 lg 1 järgi piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud kostja lepingulise esindaja 14. juuni 2016. a hagiavalduse vastuse koostamiseks ja kohtule esitamiseks ning sellega seonduvateks toiminguteks kulunud aega (toimingud nr 1–5). Vaidlustatud määruse põhjendused on selles osas jälgitavad, arusaadavad ja veenvad. Seejuures vähendas maakohus kostja lepingulise esindaja kulusid, mis maakohtu hinnangul ei olnud põhjendatud ega vajalikud. Toimingute nr 1–5 kohtule nähtavaks väljundiks on kostja poolt esitatud 14. juuni 2016. a vastus hagile. Maakohus leidis põhjendatult, et vastuse koostamiseks pidi kostja lepinguline esindaja tutvuma hagi ja selle lisadega, kliendiga nõu pidama ja esitama vastuse kohtule. Maakohus arvestas asja keerukust ja mahtu ning leidis põhjendatult, et kõigi nende toimingute tegemiseks võis esindajal kuluda 9,5 tundi. Õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes hageja arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega. Samuti märgib kolleegium, et hagi vastuse kooskõlastamine volitajaga on käsitatav õigusteenusena, sest esindaja ja kliendi vahelist õigussuhet iseloomustab vajadus vahetevahel kliendiga nõu pidada kohtuasja senise kulu ja tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-16, p 13).
10.3.Maakohus ei ole ajakulu arvutamisel viga teinud. Toimingute nr 1–5 ajakulu kokku on 11,25 tundi ja maakohus pidas sellest põhjendatuks 9,5 tundi. Teisi toiminguid ja nendele kulunud ajakulu, v.a kohtuistungite ajad, pidas maakohus vajalikuks ja põhjendatuks. Kolleegium nõustub maakohtu lõppjäreldusega, kuid täiendab maakohtu määruse põhjendusi. Kolleegium märgib, et kuna TsMS ei piira menetlusosalise esindajaga seotud kulude ringi, siis kehtib põhimõte, et hüvitatavad on kõik kulud, mida menetlusosaline on pidanud lepingulise esindaja tõttu kandma (vt Riigikohtu 27. mai 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-7550, p 15). Selliseks kuluks on mh istungiks ettevalmistamise (toimingud nr 8 ja 11) ja paikvaatlusel osalemise (toiming nr 10) kulu. Samuti on põhjendatud toimingute kulu, mis on tehtud pärast hagiavalduse vastuse esitamist, s.o 22. mail 2017 täiendavate tõendite esitamine (toiming nr 6) ja hageja 8. juunil 2017 esitatud tõenditega tutvumine (toiming nr 7). Eeltoodud toimingute menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu on vajalik ja põhjendatud. Samuti saab lugeda vajalikuks ja põhjendatuks kostja esindaja toiminguid ning nende ajakulu, mis on seotud istungi protokolliga tutvumiseks ning maakohtu otsusega tutvumiseks ja volitajale selgitamiseks (toimingud nr 11–13).
11.Kolleegiumi hinnangul eksis maakohus kostja lepingulise esindaja ringkonnakohtus kantud kulude TsMS § 175 lg 1 alusel kindlaksmääramisel. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt oli kostja esindaja ringkonnakohtus tehtud toimingute ajakulu kokku 15,45 tundi (toimingud nr 14–21), millest maakohus luges põhjendatuks 13,8 tundi. 5 (6)
11.1.Toimingute nr 14–19 nähtavaks väljundiks on 6. mai 2019. a apellatsioonkaebuse vastus. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust, siis on apellatsioonkaebuse vastuse koostamise, kohtule esitamise ja sellega seonduvate toimingute ajakulu põhjendatud ja vajalik 8,95 tunni asemel 7,5 tunni ulatuses (toimingud nr 17–19). Maakohus on hinnanud ka 10. juuni 2019. a istungi ajakulu ja põhjendatult leidnud, et see on põhjendatud ja vajalik ühe tunni asemel 0,8 tunni ulatuses (toiming nr 21). Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, et apellatsioonkaebuse vastuse koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks saab lugeda kolme tundi. Kolme tunniga ei ole ilmselgelt võimalik teha vajalikke menetlustoiminguid, s.o tutvuda apellatsioonkaebusega, välja selgitada kostja positsioon ja koostada apellatsioonkaebusele vastus.
11.2.Maakohtu määruse põhjendustest saab järeldada, et muus osas oli kostja lepingulise esindaja ajakulu vajalik ja põhjendatud (toimingud nr 14–16). Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Kolleegiumi hinnangul on hüvitatavaks kuluks ringkonnakohtu istungi ettevalmistuse kulu ühe tunni ulatuses (toiming nr 20). Ka hageja on määruskaebuses nõustunud, et selline toiming sellise ajakuluga on põhjendatud ja vajalik. Kolleegiumi hinnangul ei ole ülejäänud osas menetluskulude nimekirjas toodud toimingute ajakulu vajalik ega põhjendatud. Apellatsioonkaebuse vastuse koostamise ajakulu 7,5 tundi on piisav, et see sisaldaks endas ka teisi vajalikke esindaja toiminguid, sh kliendiga suhtlemine, tutvumine apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega (toimingud nr 14–16). Maakohus tõi välja, et kostjat esindas apellatsioonimenetluses sama lepinguline esindaja, kes oli juba tsiviilasja materjalidega põhjalikult tutvunud ja õigusliku positsiooni kujundanud. Seda tulnuks maakohtul arvestada ka toimingute nr 14–16 hindamisel ning nende osas ajakulu vähendada. Seega tuleb toimingutele nr 14–21 kulunud aega vähendada 6,15 tunni võrra (= 15,45–9,3).
12.Eeltoodut arvestades on kostja esindaja põhjendatud ja vajalike toimingute ajakulu kokku 29,55 tundi. Kostja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud on 3546 eurot.
13.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
14.Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
15.Vastavalt tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaani p-le 18 asendavad suvisel puhkuste perioodil tööl viibivad kohtunikud koosseisu liikmeid vastavalt töökoormusele juhuvaliku alusel. Kolleegiumi liikmeid Vallo Karileri ja Margo Klaari asendavad kohtunikud Mati Maksing ja Peeter Pällin. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Mati Maksing, Peeter Pällin
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.