Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema
1(8)
menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus
1.XX (hageja) esitas 23.11.2015 maakohtule hagi CC (kostja) vastu. Hagi asjaolude kohaselt kuulub hagejale alates 2002. a kinnisasi asukohaga Viljapuu pst 19, Maardu linn (Viljapuu pst 19 kinnistu, hageja kinnistu). Kostjale kuulub kinnisasi asukohaga Viljapuu pst 21, Maardu linn (Viljapuud pst 21 kinnistu, kostja kinnistu). Hageja ja kostja kinnisasjad on naaberkinnisasjad. Kostja kinnistul asuv elamu paikneb 1,9 meetri kaugusel kinnistute piirist. Elamu on ehitatud ehitusloa väljastamise aluseks olevas projektis märgitud asukohast erinevasse asukohta, s.o on vastuolus kooskõlastatud ehitusprojektiga. Hageja kinnistuga piirnevas osas on elamu külge ehitatud varikatus, millel puuduvad vihmaveerenn ja –torud. Elamu koos varikatusega takistab hageja kinnistule päikesevalguse langemist vähemalt 2 meetri ulatuses. Elamu katuselt jookseb vesi. Varikatuselt langeb sadevesi hageja kinnistule. Vett juhitakse hageja kinnistule ja vesi rikub maapinda. Vee langemise kohale on moodustunud liigniiskuse tõttu sammal, koht on pidevalt niiske. Hageja ei saa kinnistu osale kuni 2 meetrit kinnistu piirist istutada taimi, sest need hävivad päikesevalguse puudumise ja liigniiskuse tõttu. Varikatusega kahjustatakse hageja omandit vee juhtimise ja valguse piiramisega. Hageja ei saa enda kinnistu kostja kinnistuga piirnevale osale planeerida ehitisi tuletõrjeeeskirjade tõttu, sest kostja on ehitanud elamu liiga lähedale hageja kinnistule. Kostja rajas kinnistute piirile 1,5 meetri kõrguse võrkaia, mille külge kinnitas 2 meetri kõrgused kõrkjamatid. Aed näeb välja ebaesteetiline, kõrkjamatid varjavad tiheduse ja kõrguse tõttu päikesevalguse hageja kinnistul vähemalt 2 meetri ulatuses. Aed ei lase aia vahetusse lähedusse langeval sadeveel kuivada. Hageja ei saa kasvatada piirde lähedal taimi, sest taimed hävinevad. Murule aia juures moodustub sammal. Hageja kinnistule istutatud viljapuud ei kanna päikesevalguse puudumise tõttu saaki. Krundi piiri märkimiseks on piisav tavaline 1,5 meetri kõrgune võrkaed. Kostja kinnistul asub kõrvalhoone-kuur (abihoone), mis paikneb hageja kinnistu piirist mitte kaugemal kui 0,5 meetrit. Abihoone katuselt langevad sadeveed ja lumesulavesi hageja kinnistule. Abihoone varjab valguse langemise hageja kinnistule. Kinnistu osa on liigniiske. Hageja omandit kahjustatakse vee juhtimisega ja valguse piiramisega. Kui kostja ei kõrvalda kahjulikke mõjutusi, on kostja kohustatud hagejale tasuma 16 000 eurot kahjuhüvitist. Hageja nõuab kostjalt varikatuse paigutamist teisele poole elamut, abihoone osalist lammutamist ja piirdeaialt kõrkjamattide eemaldamist. Alternatiivselt nõuab hageja kostjalt kahjuhüvitise 16 000 eurot välja mõistmist. Kostja kinnistul asuvate ehitiste kahjulik mõju vähendab hageja kinnistu turuväärtust vähemalt 10% võrra. Samas rajoonis asuvate samaväärsete kinnistute keskmine müügihind on 160 000 eurot. Seega on hageja kahju hüvitamise nõue 16 000 eurot. Hageja nõuab ehitusloa kehtetuks tunnistamist ja ehitise lammutamist või ehitusprojektiga kooskõlla viimist. Hageja nõuab varikatuse lammutamist või
2(8)
muudatuse tegemist, millega tagatakse varikatuse mõju hageja omandile. Varikatus on võimalik paigaldada teisele poole elamut. Kostja kinnistul olev kõrvalhoone tuleb lammutada. Kostja vastus
2.Kostja ei tunnistanud hagi, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hagejate kanda. Kostja omandas kinnistu koos valmis elamuga ja ise ehitusega ei tegelenud. Pilliroomattide paigaldamine võrkaiale ei ole seadusega keelatud. Pilliroomatid ei kahjusta hagejat. Kostja paigaldas matid, et varjata ebameeldivat vaatepilti hageja kinnistul. Hageja heidab kostja kinnistule tuhka ja lund. Piirdeaed asub kostja kinnistul. Mattide kõrgus maast ei ole 2 meetrit. Abihoone asus samas asukohas juba varem. Hageja väide kinnistu korralikult kasutamise võimatuse kohta ei ole põhjendatud. Kahju tekitamine hagejale ei ole tõendatud. Maakohtu otsuse põhjendused
3.Maakohus keeldus menetlusse võtmast hageja ehitusloa õigusvastasuse kindlakstegemise nõuet, kuna hageja oli selle tagasi võtnud. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõuded. Menetluskulud jäid hageja kanda. Hageja nõue kostja kinnistul asuva elamu osaliselt või tervikuna lammutamiseks või elamu ehitusprojektiga kooskõlla viimiseks jäi rahuldamata. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 89 sätestab, et omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Kui hageja omandiõiguse rikkumine seisneb hageja kinnisasjale valguse levimise takistamises või vee juhtimises, on hagejal võimalik nõuda sellise rikkumise kõrvaldamist, kui negatiivse mõjutuse põhjustanud tegu või tegevusetus on õigusvastased. Hageja peab nõude eeldusena tõendama kahjuliku mõjutuse oma hageja kinnistule, kahjuliku mõjutuse lähtumise kostja kinnistult, kostja teo või tegevusetuse, mis on kahjuliku mõjutuse põhjuseks ning sellise teo või tegevusetuse õigusvastasuse. Kohus tuvastsa, et hagejale kuulub Viljapuu pst 19 kinnisasi ja kostjale Viljapuu pst 21 kinnisasi; kostja kinnistul asub elamu, mille hageja kinnistu poolsel küljel asub varikatus; varikatusel on olemas nii vihmaveerenn kui ka torud. Hageja esitas väite, mille kohaselt langeb varikatuselt lumi ja sadevesi hageja kinnistule. Vaatlusel avaldas hageja esindaja, et hageja kinnistule tuleb vesi vihmaveetorust. Vesi tuleb hageja kinnistule teise korruse räästast, kus puudub vihmaveetoru. Kohus tuvastas, et kostja elamu ja sealhulgas ka varikatuse räästad ei ulatu üle kinnisasjade vahelise võrkaia ja seega ka üle kinnisasjade vahelise piiri; kostja kinnistult ei olnud hageja kinnistule suunatud eraldi vihmaveetoru. Hageja väide kostja elamu teiselt korruselt hageja kinnistule vihmavee langemise kohta ei olnud usutav, kuivõrd kostja elamu teiselt korruselt langeb vihmavesi varikatusele, mitte hageja kinnistule. Hageja ei tõendanud kostja kinnistult hageja kinnistule vee langemist või juhtimist. Eeltoodut arvestades ei ole hageja tõendanud kostja kinnistust lähtuvat kahjulikku mõjutust, mis seisneb vee langemises või vee juhtimises kostja kinnistult hageja kinnistule. Seetõttu ei ole hagejal võimalik nõuda kostjalt elamu osalist või tervikuna lammutamist või ehitusprojektiga kooskõlla viimist põhjendusel, et kostja kinnistult langeb või juhitakse vett hageja kinnistule.
3(8)
Kohus tuvastas, et kostja kinnistul asuv elamu on ehitatud hageja kinnistule lähemale, kui ehitusprojekt ette nägi ja elamu takistab hageja kinnistule valguse langemist, mille tagajärjeks on varju langemine hageja kinnistule. Tuvastamist ei leidnud varju langemine hageja kinnistule kostja kinnistul asuvalt varikatuselt. Hageja ei ole tõendanud negatiivse mõjutuse lähtumist kostja kinnistul asuvalt varikatuselt (garaaži räästalt). Hagejal ei ole võimalik nõuda kostjalt elamu osalist või tervikuna lammutamist või ehitusprojektiga kooskõlla viimist põhjendusel, et varikatus takistab valguse langemist hageja kinnistule. Kuna elamu on kostja kinnistule ehitatud projekteerimistingimuste ja ehituprojektiga ettenähtud asukohast erinevasse asukohta, saab pidada hageja kinnistule negatiivset mõjutust põhjustavat tegu AÕS § 89 mõistes õigusvastaseks. Hageja kinnistu asub tiheasustusalal, kus omanik ei saa eeldada, et tema kinnistule ei lange naaberkinnisasjadelt teiste hoonete ja rajatiste varje. Hageja kinnistul asuvad kostja kinnistuga piirnevalt varjualused, millelt langeb samuti vari hageja enda kinnistule. Hageja väidetud negatiivne tagajärg - päevavalguse puudumine - tuleneb kohtu arvates vähemalt osaliselt sellest, kuidas hageja ise oma kinnisasja kasutab. Eelnevat arvestades on kostja kinnistul asuva elamu poolt hageja kinnistule valguse langemise takistamine rikkumine, mida hageja on kohustatud taluma. Kohus tuvastas, et kostja kinnistul asub abihoone; selle katuse kalle ei ole hageja kinnistu suunas; katuse kallet arvestades ei ole võimalik lume ja sadevee langemine abihoone katuselt hageja kinnistule. Hageja ei tõendanud abihoonest tingitud negatiivset mõjutust, st sadevee ja lumesulavee langemist hageja kinnistule. Seetõttu ei ole hagejal võimalik nõuda kostjalt kostja kinnistul asuva kõrvalhoone lammutamist põhjendusel, et kostja kinnistult langeb või juhitakse vett hageja kinnistule. Kohus tuvastas, et kostja kinnistul asuv abihoone takistab valguse langemist hageja kinnistule ja tekitab hageja kinnistule varju. Hagejal on abihoone lammutamist õigus nõuda üksnes siis, kui abihoone ehitamist saab lugeda õigusvastaseks. Kostja on väitnud, et abihoone on olnud olemas alates 1979.a ning abihoone renoveeriti (I kd, tl 126). Kohus loeb hageja väited usutavaks, kuivõrd 1996. aastast pärinev eksplikatsioon 12.11.2003 väljastatud tehnilised tingimused kinnitavad abihoone olemasolu. Hageja ei ole tõendanud, et abihoone on ehitatud õigusvastaselt. Eeltoodut arvestades jääb rahuldamata hageja nõude kostja kinnistul asuva kõrvalhoone osaliseks või tervikuna lammutamiseks. AÕS § 151 lg 1 sätestab, et kui kaks kinnisasja on teineteisest eraldatud müüri, heki, kraavi, peenra või muu sellise asjaga, on see naabrite ühiskasutuses, sõltumata asja kuuluvusest. AÕS § 151 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asja kasutamine ei tohi olla vastuolus asja otstarbega ega tekitada kahju naabrile. AÕS § 89 omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Kahte kinnisasja eraldav võrkaed on piirirajatis AÕS § 151 lg 1 mõistes. AÕS § 151 lg 1 ei näe ette, et piirirajatise kasutamiseks peab olema mõlema kinnisasja omaniku kokkulepe. Piirirajatise kasutamine on piiratud keeluga kasutada asja vastuolus selle otstarbega ning keeluga tekitada naabrile kahju.
4(8)
Hagejal on otstarbega vastuolus oleva käitumise või kahju tekitamise korral õigus nõuda AÕS § 151 lg 2 ja AÕS § 89 kostja tegevuse lõpetamist. Kohus tuvastas, et kinnistute vahel asuva aia külge on kostja poolt paigaldatud kõrkjamatid. Kinnistute vahelise võrkaia eesmärk on muuhulgas piiritleda kinnisasju ja tagada, et naaberkinnisasja omanikul oleks ülevaade, millises ulatuses on tal oma omandiõigus võimalik teostada ja nõuda naabrilt omandiõiguse rikkumisest hoidumist. Kui olemasolev võrkaed piirirajatisena ei taga seda eesmärki ja naaber kinnitab eesmärgi saavutamiseks võrkaiale kõrkjamatid, ei ole selline tegevus kohtu hinnangul vastuolus piirirajatise kasutamise otstarbega. Tuha ja solgi viskamine hageja poolt kostja kinnistule on tõendatud videosalvestistega, mida kohus uuris kohtuistungil. Kohus ei pea usutavaks hageja väidet, et tuha kandis kostja kinnistule tuul. Hageja enda tegevust arvestades ei ole kõrkjamattide võrkaiale kinnitamine vastuolus võrkaia otstarbega. Valguse hageja kinnistule langemise takistamine kõrkjamattidega on käsitletav AÕS § 151 lg 2 ja § 89 mõistes hagejale kahju tekitamisena. Kohus tuvastas, et aia külge kinnitatud kõrkjamatid takistasid valguse langemist hageja kinnistule ning tekitasid hageja kinnistule varju. kuivõrd kõrkjamatid ei ole aia külge paigaldatud õigusvastaselt, ei ole hagejal õigus AÕS § 89 järgi nõuda kõrkjamattide eemaldamist põhjusel, et need takistavad hageja kinnistule valguse langemist. Hageja on väitnud üldsõnaliselt päevavalguse varjamisest tulenevaid negatiivseid tagajärgi (nt liigniiskus), kuid ei ole tõendanud hagejale kahju tekkimist kostjapoolsest piirirajatise kasutamisest tingituna. Kohus tuvastas mattide kahjustamise hageja poolt. Hageja poolt kõrkjamattide esteetiliselt halvale väljanägemise väitele tuginemine ei ole heauskne. Eeltoodud põhjendustel jättis kohus rahuldamata hageja nõude hageja ja kostja kinnistute piirirajatisele kinnitatud kõrkjamattide eemaldamiseks. Hageja ei ole tõendanud hageja kinnistu väärtust ega selle vähenemist. Hageja esitatud müügikuulutuste väljatrükid on tehtud kinnisasjade kohta, mis ei ole võrreldavad hageja kinnistuga. Kuivõrd hageja esitatud tõenditest ei nähtu andmed hageja kinnistuga samaväärsete kinnistute kohta, ei ole kohtul võimalik hageja esitatud tõendite põhjal kindlaks määrata hageja kinnistu turuväärtust. Hageja ei ole esitanud tõendeid ka selle kohta, milline oleks hageja kinnistu turuväärtus siis, kui puuduksid naaberkinnistu negatiivsed mõjutused. Eeltoodut arvestades ei ole hageja tõendanud temale kahju tekkimist, mistõttu jätab kohus rahuldamata hagiavalduse alternatiivses kahju 16 000 eurot hüvitamise nõudes kostja vastu. Apellatsioonkaebus
4.Apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse ja hagi rahuldada, alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Kohus on rikkunud menetlusnorme, kuna pole hinnanud hageja poolt menetluses esitatud väiteid ja tõendeid. Kohus ei ole kohaldanud materiaalõigust õigesti. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja elamu takistab hageja kinnistule valguse langemist (ebapiisav insolatsioon) kostja elamu ja kõrvalhoone ebaseadusliku rajamise tõttu; piirirajatis takistab hageja kinnistule valguse langemist; elamu katuselt varikatusele ja sealt edasi langeb hageja kinnistule sadevesi. Maakohus leidis samas põhjendamatult varikatuse osas, et hageja peab seda taluma.
5(8)
Kohtu põhjendus, et päevavalguse puudumine tuleneb vähemalt osaliselt sellest, kuidas hageja ise oma kinnisasja kasutab, ei ole järgitav. Hageja ei pea taluma rikkumist, kui kostja on selle põhjustanud ehitusprojekti ja EhS tahtliku eiramisega. Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja ei ole asja hariliku väärtuse kohta tõendeid esitanud. Kostja ei vaielnud hageja kinnistu väärtusele vastu. Seega hageja nõue kahjuhüvitise 16 000 eurot tasumiseks on põhjendatud ja tõendatud. Kohus leidis ekslikult, et kuna kostja elamu ja sealhulgas ka varikatuse räästad ei ulatu üle kinnisasjade vahelise võrkaia ja seega ka üle kinnisasjade vahelise piiri, ei ole hageja väide kostja elamu teiselt korruselt hageja kinnistule vihmavee langemise kohta usutav. Arvestades varikatuse ja elamu katuse kõrguse vahet ≤ 3,5 meetrid, katuse kallet ≤ 30 (450), varikatuse pikkust ja asjaolu, et kostja kinnistul asuv elamu paikneb 1,9 meetri kaugusel kinnistute piirist, valguvad sula - ja sadeveed hageja krundile. Varikatusel asuv vihmaveerenn ei kaitse hageja kinnistut kostja räästast vee langemise eest. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt varikatuse lammutamist või teise kohale paigaldamist. Vaidlus puudub, et abihoone on olnud olemas alates 1979.a. 2004. aasta seisuga, ei olnud kostja kinnistul ühtegi abihoonet, mille kostja võiks hiljem renoveerida. Maardu Linnavalitsuse 25.05.2012.a vastusest järelepärimisele nähtub, et Viljapuu pst 21 asuvale kinnistule on püstitatud ka abihoone, mille kohta puudub ehitamiseks vajalik dokumentatsioon ja mis tuleb likvideerida. Projektdokumentatsioonist ja kasutusloast nähtuvalt ei ole Viljapuu pst 21 detailplaneeringu kooskõlastamislehel ja tehnilistes andmetes ühtegi märki abihoone kohta. Et kostja kinnistul puuduvad, ehitised tuleneb 20.07.2005 notariaalse lepingu p-st 1.3.5 – „lepingu esemeks olev kinnistu on hoonestamata“. 08.06.2012 taotluses haldusakti andmiseks kinnitas hageja, et Viljapuu pst 19 kinnistu omanik ei ole andnud luba väikeseehitise püstitamiseks tema kinnistu piirile lähemale kui 5 m. Kehtiva Ehitusseaduse § 12 lg 1 kohaselt ehitamisel tuleb vältida ehitamise kahjulikke mõjusid naaberehitisele, ümbrusele ja teistele isikutele. AÕS § 144 lg 1 sätestab, et kinnisasja omanikul on olemas õigus nõuda, et naaberkinnistule ei püstitataks või seal ei säilitataks rajatist või seadeldist, mille suhtes on alust eeldada, et see tekitab keelatud mõjutuse tema kinnisasjale. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui rajatis või seadeldis on püstitatud kooskõlas seadusega, on õigus nõuda rajatise või seadeldise eemaldamist ainult pärast keelatud mõjutuse tegelikku toimumist, mis tähendab, et hagejal on õigus nõuda vastava ehitise lammutamist või muutmist sõltuma sellest, kas ta oli püstitatud ehitusprojekti rikkudes või mitte. Olukorras, kus rikkumine on tuvastatud ning rikkumine toob hageja kinnistule negatiivseid tagajärgi (kõrkjamatid varjavad tiheduse ja kõrguse tõttu päikesevalguse, takistavad hageja kinnistule valguse langemist vähemalt 2 meetri ulatuses ning aed ei lase aia vahetusse lähedusse langeval sadeveel kuivada), on juba aluseks rikkumise ja selle tagajärgede kõrvaldamist AÕS § 151 lg 2 ja AÕS § 89 alusel. Kruntide vahel asuva piirde külge kinnitatud kõrkjamattide mõju on hageja vara kahjustav ja takistab tal piiramatult kasutada temale kuuluvat omandit, kuivõrd piirdega piirnev maa-ala on kõrkjamattide mõjutusest kahjustatud ja tarvitamiseks kõlbmatu. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
6(8)
Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta lõppjärelduses muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta selle põhjendusi ( TsMS § 657 lg 1 p 21). Hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
7.Apellant märgib apellatsioonkaebuses õigesti, et maakohtu tuvastatu kohaselt ei jõua kostja elamu, abihoone ja kõrkjamattidest rajatud aia tõttu hageja kinnistule teatud ulatuses päikesevalgus. Asjaolu, et maja ehitati vastuolus ehitusloas sätestatud tingimustega, võib kujutada endast avalik-õiguslike normide rikkumist, kuid sellest ei saa automaatselt järeldada omandiõiguse ehk eraõiguse rikkumist. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et päikesevalguse varjamine kujutaks endast lubamatut omandiõiguse riivet või omandiõiguse rikkumist. Maakohus on põhjendatult leidnud, et hageja pole tõendanud kostja õigusvastast tegu või tegevusetust abihoone ja kõrkjamattidest aia rajamisel.
8.Maakohus on tuvastanud kostja kinnisasjale rajatud elamu ehitamise ehitusprojektis lubatust lähemale. Samas on maakohus jätnud tähelepanuta ja hindamata kostja väite, et ta pole elamut ehitanud ja ostis kinnisasja juba sellel asuva elamuga. Nimetatu tõendamiseks on kostja esitanud kinnistu 16.01.2016 sõlmitud võlaõigusliku ja 16.02.2006 sõlmitud asjaõigusliku müügilepingud (I kd, tl 132-155). Võlaõigusliku lepingu p-st 2.1.7. nähtub kotjale kinnisasja müünud müüja avaldus, et /.../ kinnistul asub selle lahutamatuks osaks olev elamu, millele on Maardu Linnavalitsuse poolt väljastatud ehitusluba /.../. Asjaõiguslepingu p-s 6.2.5. on müüja kohustunud lõpetama lepingu eseme sise- , viimistlus- ja ehitustööd hiljemalt 01.03.2006. Tõenditest tulenevalt saab teha järelduse, et kostja ostis kinnistu koos sinna juba rajatud elamuga ning pole elamu rajamisega ehitusprojektist erinevalt hagejale kahju põhjustanud. Eeltoodu tõttu ei ole võimalik hagi rahuldada elamuga seonduvas osas, kuna puudub kostja õigusvastane tegu.
9.Maakohus tuvastas õigesti, et abihoone oli kinnistul enne seda kui kostja kinnistu ostis.
10.Kuivõrd kostja ei ole ehitanud elamut, abihoonet ega kõrkjamattidest aeda õigusvastaselt, ei saa hageja nendest asjaoludest tulenevalt nõuda kinnistu väärtuse vähenemisest tuleneva kahju hüvitamist kostjalt.
11.Mis puudutab apellandi etteheidet seoses varikatuselt langeva veega, siis hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et kostja on ehitanud varikatuse ebaseaduslikult. Hageja ei saa nõuda kostjalt varikatuse lammutamist või teisele kohale paigutamist põhjusel, et sellelt voolav vesi langeb tema kinnistule, sest kostja ei välju oma elamu kasutamisel talle kuuluva kinnisasja omandiõiguse piiridest ja kasutab oma kinnisasja õiguspäraselt. Eeltoodu tõttu ei oma tähendust hageja väited katuste kõrguste vahe ja kalde kohta, samuti ei oma vaidluse lahendamisel tähendust, kas varikatusel asuv vihmaveerenn kaitseb hageja kinnistut kostja teise korruse räästast langeva vee eest. Samas ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse norme, kui on tuvastanud asjaolu, et kostja kinnistult ei lange vihmavesi hageja kinnistule.
12.Maakohus tuvastas, et elamust, abihoonest ja kõrkjamattidest tuleneb ebapiisav insolatsioon ja abihoone puhul vee valgumine hageja kinnistule. Ka siin on oluline tuvastada, et kostja ehitas abihoone või kattis aia kõrkjamattidega õigusvastaselt. Maakohus tuvastas, et kostja ei rajanud kõrvalhoonet ega aeda õigusvastaselt. Ringkonnakohus tuvastas, et kostja ei rajanud ka elamut õigusvastaselt. Seetõttu pole hageja nõudeid võimalik rahuldada. Kuna vaidluse lahendamisel ei ole oluline, kas päevavalguse puudumine tuleneb osaliselt ka asjaolust, kuidas hageja ise oma kinnistut kasutab, kolleegium nimetatuga seonduvat apellatsioonkaebuse väidet ei hinda.
13.Kõrkjamattidest aia osas kohaldas maakohus õigesti AÕS § 151 lg-s 2 sätestatut, kui leidis, et piirirajatise kasutamine on piiratud keeluga kasutada asja vastuolus selle otstarbega ning
7(8)
keeluga tekitada naabrile kahju. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja enda tegevust arvestades ei ole kõrkjamattide võrkaiale kinnitamine vastuolus selle otstarbega.
14.Apellandi väide, et maakohus on rikkunud menetlusnorme, ei ole selle üldsõnalisuse tõttu kontrollitav. Kolleegium maakohtu poolset menetlusõiguse normide rikkumist asjas ei tähelda.
15.Ringkonnakohus jätab tähelepanuta hageja apellatsioonimenetluses esitatud uued väited: kostja kinnistul ei olnud 2004.a abihoonet; 2012.a on Maardu Linnavalitsus hageja järelpärimisele vastates avaldanud seisukohta, et abihoone tuleb likvideerida; kostja elamu projektdokumentatsioonis ja kasutusloast nähtub, et detailplaneeringu kooskõlastamislehel ja tehnilistes andmetes ei ole ühtegi märki abihoone kohta; ehitiste puudumist kinnitavad 20.07.2005 võõrandamis- ja asjaõigusleping; 08.06.2012 taotluses haldusakti andmiseks kinnitab kostja (apellatsioonkaebuses ilmselt ekslikult hageja), et Viljapuu pst 19 omanik ei ole andnud luba väikeehitise püstitamiseks tema kinnistu piirle lähemale kui 5 meetrit (TsMS § 652 lg 4).
16.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.