31. jaanuar 2019. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-17616
Tsiviilasi
L S hagi S K (K) vastu naabrusõiguse rikkumise kõrvaldamise nõudes
Hagihind
16 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
L S (isikukood xxxx, aadress xxxx) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilya Zuev (elektronpost [email protected])
Kostja
S K (isikukood xxxx, aadress xxxx) Lepinguline esindaja Jüri Asari [email protected])
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
(elektronpost
Kohtuistung 14.12.2018. a.
RESOLUTSIOON
1.Keelduda L S (isikukood xxxx) hagi S K (K, isikukood xxxx) vastu menetlusse võtmisest ehitusloa nr 2358 õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes.
2.Jätta rahuldamata L S (isikukood xxxx) hagi S K (K, isikukood xxxx) vastu järgmistes nõuetes: 2.1.Nõue Xxxx (kinnistusraamatu number xxxx) asuva elamu lammutamiseks või selle ehitusprojektiga kooskõlla viimiseks nii, et see oleks paigutatud vähemalt 4 m Xxxx (kinnistusraamatu number xxxx) krundi piirist; 2.2.Nõue Xxxx (kinnistusraamatu number xxxx) peal püstitatud varikatuse lammutamiseks või teisele kohale paigaldamiseks; 2.3.Nõue Xxxx(kinnistusraamatu number nr xxxx) krundi nurgas küljega Xxxx linn (kinnistusraamatu number nr osa xxxx) poole oleva ja Xxxx (kinnistusraamatu number nr xxxx) krundi vahetus läheduses paikneva kõrvalhoone osaliseks lammutamiseks; 2.4.Nõue Xxxx (kinnistusraamatu number xxxx) ja xxxx (kinnistusraamatu number xxxx) vahel oleva piirirajatisega koos praegusel ajal kinnitatud kõrkjamattide eemaldamiseks; 2.5.Alternatiivne nõue S K’lt 16 000 (kuueteistkümne tuhande) euro L S kasuks väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 1 (10)
4.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.L S (hageja) esitas 23.11.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse S K (kostja) vastu (I kd, tl-d 1-8). Kohus jättis hagi 30.03.2016 käiguta (I kd, tl 59). Kohus rahuldas 11.05.2016 hageja menetlusabi taotluse (I kd, tl 94). Kohus võttis hagi 18.05.2016 menetlusse (I kd, tl 103). Hageja esitas 26.05.2016 menetlusdokumendi hagi täpsustamiseks (I kd, tl-d 107-114). Kostja vastas hagile 14.06.2016 (I kd, tl-d 120-131). Kostja esitas 22.05.2017 täiendavad tõendid (II kd, tl-d 9-10). Eelistung toimus 13.06.2017 (II kd, tl-d 25-27). Hageja esitas 14.07.2017 kohtule menetlusdokumendi (II kd, tl-d 35-36). Asjas toimus 07.03.2018 vaatlus (II kd, tl-d 59-67). Kohtuistung toimus 14.12.2018 (II kd, tl-d 76-79).
2.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-le 1 välja hagi aluseks olevad põhilised asjaolud. Hagejale kuulub alates 2002.a kinnisasi asukohaga Xxxx (Xxxx kinnistu, hageja kinnistu). Kostjale kuulub kinnisasi asukohaga Xxxx (xxxx kinnistu, kostja kinnistu). Hageja ja kostja kinnisasjad on naaberkinnisasjad. Kostja kinnistu asub hageja kinnistu suhtes lõunas. Kostja kinnistul asuv elamu paikneb 1,9 meetri kaugusel kinnistute piirist. Elamu on ehitatud ehitusloa väljastamise aluseks olevas projektis märgitud asukohast erinevasse asukohta. Hageja kinnistuga piirnevas osas on elamu külge ehitatud varikatus, millel puuduvad vihmaveerenn ja –torud. Elamu koos varikatusega takistab hageja kinnistule päikesevalguse langemist vähemalt 2 meetri ulatuses. Varikatuselt langeb sadevesi hageja kinnistule. Langev vesi rikub maapinda. Vee langemise kohale on moodustunud liigniiskuse tõttu sammal, koht on pidevalt niiske. Hageja ei saa kinnistu osale kuni 2 meetrit kinnistu piirist istutada taimi, sest need hävivad päikesevalguse puudumise ja liigniiskuse tõttu. Hageja ei saa enda kinnistu kostja kinnistuga piirnevale osale planeerida ehitisi tuletõrje-eeskirjade tõttu, sest kostja on ehitanud elamu liiga lähedale hageja kinnistule. Kostja rajas kinnistute piirile 1,5 meetri kõrguse võrkaia, mille külge kinnitas 2 meetri kõrgused kõrkjamatid. Aed näeb välja ebaesteetiline, kõrkjamatid varjavad tiheduse ja kõrguse tõttu päikesevalguse. Aed ei lase aia vahetusse lähedusse langeval sadeveel kuivada. Hageja ei saa kasvatada piirde lähedal taimi, sest taimed hävinevad kasvutingimuste tõttu. Murule aia juures moodustub sammal. Kostja kinnistul asub kõrvalhoone-kuur (abihoone), mis paikneb hageja kinnistu piirist mitte kaugemal kui 0,5 meetrit. Abihoone katuselt langevad sadeveed ja lumesulavesi hageja kinnistule. Abihoone varjab valguse langemise hageja kinnistule ulatuses. Kinnistu osa on liigniiske. Kui kostja ei kõrvalda kahjulikke mõjutusi, on kostja kohustatud hagejale tasuma vähemalt 16 000 eurot kahjuhüvitist. Hageja nõuab kostjalt varikatuse paigutamist teisele poole elamut, abihoone osalist lammutamist ja piirdeaialt kõrkjamattide 2 (10)
eemaldamist. Alternatiivselt nõuab hageja kostjalt kahjuhüvitise 16 000 eurot välja mõistmist (I kd, tl 1-7). Elamu on vastuolus kooskõlastatud ehitusprojektiga, mille alusel on kostjale väljastatud ehitusluba. Elamu külge ehitatud varikatus varjab täielikult hageja kinnistu vastavale osale päikesevalguse langemise. Kõrkjamatid takistavad hageja kinnistule valguse langemist vähemalt 2 meetri ulatuses. Hageja kinnistule istutatud viljapuud ei kanna päikesevalguse puudumise tõttu saaki. Krundi piiri märkimiseks on piisav tavaline 1,5 meetri kõrgune võrkaed. Kostja kinnistul asuvate ehitiste kahjulik mõju vähendab hageja kinnistu turuväärtust vähemalt 10% võrra. Samas rajoonis asuvate samaväärsete kinnistute keskmine müügihind on 160 000 eurot. Seega on hageja kahju hüvitamise nõue 16 000 eurot. Hageja nõuab ehitusloa kehtetuks tunnistamist ja ehitise lammutamist või ehitusprojektiga kooskõlla viimist. Hageja nõuab varikatuse lammutamist või muudatuse tegemist, millega tagatakse varikatuse mõju hageja omandile. Varikatus on võimalik paigaldada teisele poole elamut. Kostja kinnistul olev kõrvalhoone tuleb lammutada (I kd, tl-d 107-112). Valgusega on probleemid, ebapiisav insolatsioon. Vett juhitakse hageja kinnistule. Elamu katuselt jookseb vesi. Varikatusega kahjustatakse hageja omandit vee juhtimise ja valguse piiramisega. Kõrvalhoonega kahjustatakse hageja omandit vee juhtimisega ja valguse piiramisega. Hageja territooriumile langeb vari ja matid ei ole esteetilised (II kd, tl-d 25-26)
3.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 välja kostja vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja omandas kinnistu koos valmis elamuga ja ise ehitusega ei tegelenud. Pilliroomattide paigaldamine võrkaiale ei ole seadusega keelatud. Pilliroomatid ei kahjusta hagejat. Kostja paigaldas matid, et varjata ebameeldivat vaatepilti hageja kinnistul. Hageja heidab kostja kinnistule tuhka ja lund. Piirdeaed asub kostja kinnistul. Mattide kõrgus maast ei ole 2 meetrit. Abihoone asus samas asukohas juba varem. Hageja väide kinnistu kasutamise korralikult kasutamise võimatuse kohta ei ole põhjendatud. Kahju tekitamine hagejale ei ole tõendatud (I kd, tl-d 120-131). II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
Menetlusse võtmisest keeldumine
4.TsMS § 442 lg 1 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. TsMS § 424 lg 1 sätestab, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. TsMS § 372 lg 1 järgi lahendatakse hagiavalduse menetlusse võtmine või sellest keeldumine määrusega. TsMS § 372 lg 5 kohaselt on hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määrus hageja poolt määruskaebemenetluses vaidlustatav. TsMS § 464 lg 2 ls 3 sätestab, et kui kohtumääruse võib seaduse kohaselt edasi kaevata, tuleb määrus teha kirjalikult eesti keeles ja allkirjastada. Hageja esitas 26.05.2016 menetlusdokumendis hagi eseme uue sõnastuse, mis erines hagis esitatud nõude sõnastusest (I kd, tl-d 7 ja 113). Hageja 26.05.2016 menetlusdokumendi resolutsiooni p 1 sisaldas hageja taotlust teha kindlaks ehitusloa nr 2358 õigusvastasus (I kd, tl 113, res p 1). Hageja avaldas 14.07.2017 kirjalikult, et ta palub jätta nimetatud nõude arvestamata (II kd, tl 35). Kohus selgitas 14.12.2018 kohtuistungil, et hageja taotlus on käsitletav nimetatud punkti tagasivõtmisena (II kd, tl 76 pöördel). Kohus võttis 14.12.2018 kohtuistungil protokollilise määrusega hageja nõuded menetlusse hageja 26.05.2016 esitatud taotluse resolutsioonis märgitud sõnastuses, v.a taotluse resolutsiooni punktis 1 esitatud nõudes. Nimetatud nõude menetlusse võtmisest kohus keeldus (II kd, tl 76 pöördel). Kohus keeldub hageja 26.05.2016 menetlusdokumendi resolutsiooni punktis 1 nimetatud nõude osas hagiavalduse menetlusse võtmisest, sest hageja on nimetatud nõude osas hagiavalduse tagasi võtnud. 3 (10)
Kuivõrd hagiavalduse tagasivõtmine nimetatud nõude osas toimus eelmenetluses, ei ole vajalik hagi tagasivõtmiseks kostja nõusolek. Eeltoodut arvestades lahendab kohus otsusega sisuliselt järgmised hageja nõuded kostja vastu: - nõue kostja kinnistul asuva elamu lammutamiseks või selle ehitusprojektiga kooskõlla viimiseks nii, et see oleks paigutatud vähemalt nelja meetri kaugusele hageja kinnistu piirist; - nõue kostja kinnistule püstitatud varikatuse lammutamiseks või teisele kohale paigaldamiseks; - nõue kostja kinnistul asuva kõrvalhoone lammutamiseks; - nõue hageja ja kostja kinnistute piirirajatisele kinnitatud kõrkjamattide eemaldamiseks; - alternatiivne nõue kahjuhüvitise 16 000 eurot maksmiseks. Hageja nõue kostja kinnistul asuva elamu osaliselt või tervikuna lammutamiseks või elamu ehitusprojektiga kooskõlla viimiseks
5.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 89 sätestab, et omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Kui hageja omandiõiguse rikkumine seisneb hageja kinnisasjale valguse levimise takistamises või vee juhtimises, on hagejal võimalik nõuda sellise rikkumise kõrvaldamist, kui negatiivse mõjutuse põhjustanud tegu või tegevusetus on õigusvastased. Kohus on seisukohal, et hageja peab nõude eeldusena tõendama kahjuliku mõjutuse oma hageja kinnistule, kahjuliku mõjutuse lähtumise kostja kinnistult, kostja teo või tegevusetuse, mis on kahjuliku mõjutuse põhjuseks ning sellise teo või tegevusetuse õigusvastasuse.
6.Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiste väidetega: Hageja kinnistuga piirnevas osas on elamu külge ehitatud varikatus, millel puuduvad vihmaveerenn ja –torud; Elamu koos varikatusega takistab hageja kinnistule päikesevalguse langemist vähemalt 2 meetri ulatuses. Varikatuselt langeb sadevesi hageja kinnistule. Langev vesi rikub maapinda – vee langemise kohale on moodustunud liigniiskuse tõttu sammal, koht on pidevalt niiske. Elamu külge ehitatud varikatus varjab täielikult hageja kinnistu vastavale osale päikesevalguse langemise. Hageja nõuab varikatuse lammutamist või muudatuse tegemist, millega tagatakse varikatuse mõju hageja omandile. Varikatus on võimalik paigaldada teisele poole elamut (I kd, tl-d 1-7, 107112). Pooled ei ole vaielnud selle üle, et hagejale kuulub kinnisasi asukohaga Xxxx, registriosa numbriga xxxx ja kostjale kuulub kinnisasi asukohaga Xxxx, registriosa numbriga xxxx. Kohus loeb nimetatud asjaolud tõendamist mittevajavateks. Pooled ei ole vaielnud selle üle, et kostja kinnistul asub elamu, mille hageja kinnistu poolsel küljel asub varikatus. Kohus veendus elamu ja varikatuse olemasolus vaatluse läbiviimisel. Vaatluse läbiviimisel ilmnes, et varikatus kujutab endast ühte osa elamu katusest, st tegemist ei ole eraldi juurdeehitisega elamule. Asjaolu on tõendatud vaatluse protokolliga (II kd, tl 65 pöördel). Hageja avaldatud põhjendustest nähtuvalt leiab hageja, et tema kinnistule põhjustab negatiivset mõjutust kostja kinnistul asuva elamu külge ehitatud varikatus. Varikatusest tingitud negatiivne mõju seisneb hageja väidete kohaselt nii varikatuselt hageja kinnistule sadevee langemises kui ka valguse varjamises. 4 (10)
6.1.Hageja esitas väite, mille kohaselt puuduvad varikatusel nii vihmaveerenn kui ka –torud (I kd, tl 2). Kohus nägi vaatluse läbiviimisel, et varikatusel on olemas nii vihmaveerenn kui ka torud. Asjaolu on kajastatud vaatluse protokollis (II kd, tl 63 pöördel, 64). Kohus leiab seetõttu, et hageja väited kostja kinnistul asuvalt varikatusel vihmaveerenni ja vihmaveetorude puudumise kohta on ümber lükatud. Kohus loeb tõendatuks, et kostja kinnistul asuval varikatusel on olemas nii vihmaveerenn kui ka vihmaveetorud. Hageja esitas väite, mille kohaselt langeb varikatuselt lumi ja sadevesi hageja kinnistule (I kd, tl-d 2, 108). Vaatlusel avaldas hageja esindaja, et hageja kinnistule tuleb vesi vihmaveetorust. Vesi tuleb hageja kinnistule teise korruse räästast, kus puudub vihmaveetoru (II kd, tl 63 pöördel). Hageja ei ole vee langemise kohta eraldi tõendeid esitanud. Kohus nägi vaatlusel, et kostja elamu ja sealhulgas ka varikatuse räästad ei ulatu üle kinnisasjade vahelise võrkaia ja seega ka üle kinnisasjade vahelise piiri. Vaatlusel ei nähtunud, et kostja kinnistult oleks hageja kinnistule suunatud eraldi vihmaveetoru. Asjaolud on kajastatud vaatluse protokollis (II kd, tl 65 pöördel). Kohus on seisukohal, et hageja väide kostja elamu teiselt korruselt hageja kinnistule vihmavee langemise kohta ei ole usutavad, kuivõrd kostja elamu teiselt korruselt langeb vihmavesi varikatusele, mitte hageja kinnistule. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud kostja kinnistult hageja kinnistule vee langemist või juhtimist. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud kostja kinnistust lähtuvat kahjulikku mõjutust, mis seisneb vee langemises või vee juhtimises kostja kinnistult hageja kinnistule. Seetõttu on kohus seisukohal, et hagejal ei ole võimalik nõuda kostjalt elamu osalist või tervikuna lammutamist või ehitusprojektiga kooskõlla viimist põhjendusel, et kostja kinnistult langeb või juhitakse vett hageja kinnistule.
6.2.Hageja on esitanud väite, mille kohaselt takistab kostja kinnistul asuv elamu koos varikatusega hageja kinnistule päikesevalguse langemist vähemalt kahe meetri ulatuses (I kd, tl 2). Samuti on hageja esitanud väite, mille kohaselt varjab elamu külge ehitatud varikatus täielikult hageja kinnistu vastavale osale päikesevalguse langemise (I kd, tl 108). Kuivõrd hageja nõuab varikatuse lammutamist või muudatuse tegemist, millega tagatakse varikatuse mõju hageja omandile, peab hageja negatiivse mõjutuse allikaks kostja kinnistul asuvat varikatust. Hageja väidab, et kostja kinnistul asuv elamu on ehitatud hageja kinnistule lähemale, kui ehitusprojekt ette nägi. Kohus on seisukohal, et hageja väide on tõendatud muu hulgas kostja esitatud Xxxx linnavalitsuse 12.05.2015.a nr 220 korraldusega, millest nähtuvalt pidi elamu paiknema krundi naaberpiirist 4 meetri kaugusel, tegelikkuses paikneb elamu 2,79 meetri kaugusel ja katusealune osa (st varikatus) paikneb kinnistu piirist 2,59 meetri kaugusel (I kd, tl-d 163-164). Hageja on esitanud kohtule OÜ F poolt koostatud insolatsioonianalüüsi (I kd, tl-d 26-27), millele on viidatud ka Xxxx linnavalitsuse 12.05.2015.a nr 220 korralduses (I kd, tl 163). Insolatsioonianalüüs oli koostatud arvestades elamu projektijärgset asukohta ning selle kohaselt ulatus garaaži, elamu ja korstna vari kuni kinnistute piirini (I kd, tl-d 25-26). Arvestades asjaolu, et elamu ehitati tegelikkuses kinnistute piirile lähemale, tõendavad insolatsioonianalüüs ja Xxxx linnavalitsuse korraldus koosmõjus, et hageja kinnistule langeb kostja kinnistult vari. Varju langemine nähtub ka hageja esitatud asjatundja arvamusest, millest nähtuvalt ulatub 23. septembril kell 12:00, millal päikese kõrgus oli 33 kraadi, naabri (s.o kostja) elamu poolt tekitatud vari hageja kinnistule (I kd, tl 16). Hageja esitatud fotod (I kd, tl 27, II kd, tl-d 17-19) kostja kinnistult varju langemist ei tõenda, sest fotodelt ei ole aru saada, mis heidab fotodel näha olevaid varje. Kohus nägi varju langemist hageja kinnistule vaatluse ajal, mis on kajastatud ka vaatluse protokollis (II kd, tl-d 63-64). Kohus leiab, et eeltoodut arvestades on tõendatud asjaolu, et kostja kinnistul asuv elamu takistab hageja kinnistule valguse langemist, mille tagajärjeks on varju langemine hageja kinnistule.
5 (10)
Vaatlusel ei olnud võimalik eristada kostja elamu nn majakarbi varju varikatuse varjust. Samuti ei nähtu see ka kohtule esitatud muudest tõenditest. OÜ F poolt koostatud insolatsioonianalüüsist nähtuvalt ei ulatu varikatuse (garaaži räästa) vari kaugemale katuse räästa ja korstna varjust (I kd, tld 26-27). Kohus on seetõttu seisukohal, et tõendatud ei ole varju langemine hageja kinnistule kostja kinnistul asuvalt varikatuselt. Kohus saab seetõttu lähtuda asja lahendamisel üksnes sellest, et kostja elamu tervikuna takistab hageja kinnistule valguse langemist, mille tagajärjeks on varju langemine hageja kinnistule. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hageja ei ole tõendanud negatiivse mõjutuse lähtumist kostja kinnistul asuvalt varikatuselt (garaaži räästalt). Seetõttu on kohus seisukohal, et hagejal ei ole võimalik nõuda kostjalt elamu osalist või tervikuna lammutamist või ehitusprojektiga kooskõlla viimist põhjendusel, et varikatus takistab valguse langemist hageja kinnistule.
6.3.Kohtu hinnangul on tõendatud Xxxx linnavalitsuse 12.05.2015.a nr 220 korraldusega (I kd, tl-d 163-164) ja asjatundja 06.07.2015 arvamusega (I kd, tl-d 11-18), et elamu on kostja kinnistule ehitatud projekteerimistingimuste ja ehituprojektiga ettenähtud asukohast erinevasse asukohta. Seetõttu saab pidada hageja kinnistule negatiivset mõjutust põhjustavat tegu AÕS § 89 mõistes õigusvastaseks. Hageja on põhjendanud oma nõuet väitega, et kostja kinnistul asuv elamu takistab hageja kinnistule valguse langemist. Seejuures on hageja esitanud nõude elamu lammutamiseks või selle ehitusprojektiga kooskõlla viimiseks nii, et see oleks paigutatud vähemalt nelja meetri kaugusele hageja kinnistu piirist. Eeltoodut arvestades hindab kohus, kas hageja nõue kostja elamu lammutamiseks või hageja kinnistu piirilt eemale paigutamisest on põhjendatud olukorras, kus kostja elamult langeb hageja kinnistule vari ning elamu ehitamine on AÕS § 89 mõistes õigusvastane. Hageja nõue oli suunatud eelkõige varikatuse eemaldamisele kostja kinnistult, kusjuures pidas hageja eelkõige varikatust hageja kinnistule varju tekitavaks elamu osaks. Hageja kinnistu asub tiheasustusalal, kus omanik ei saa eeldada, et tema kinnistule ei lange naaberkinnisasjadelt teiste hoonete ja rajatiste varje. Kostja kinnistult langev vari annab hageja kinnistule lokaalse ja ajutise, liikuva iseloomuga varju (I kd, tl 163). Kontrastsete, teravate joontega varjude maapinnale ja ehitistele langemine esineb vähestel päevadel aastas (I kd, tl 16). Hageja kinnistul asuvad kostja kinnistuga piirnevalt varjualused, millelt langeb samuti vari hageja enda kinnistule (II kd, tl-d 60-61). Kohus on seetõttu seisukohal, et hageja väidetud negatiivne tagajärg päevavalguse puudumine tuleneb vähemalt osaliselt sellest, kuidas hageja ise oma kinnisasja kasutab. Eelnevat arvestades leiab kohus, et kostja kinnistul asuva elamu poolt hageja kinnistule valguse langemise takistamine on rikkumine, mida hageja on kohustatud taluma. Seetõttu on kohus seisukohal, et hagejal ei ole võimalik nõuda kostjalt elamu osalist või tervikuna lammutamist või ehitusprojektiga kooskõlla viimist põhjendusel, et kostja kinnistul asuv elamu takistab valguse langemist hageja kinnistule.
7.Kohus jätab eeltoodud põhjendustel hagiavalduse rahuldamata järgmistes nõuetes: nõue kostja kinnistul asuva elamu lammutamiseks või selle ehitusprojektiga kooskõlla viimiseks nii, et see oleks paigutatud vähemalt nelja meetri kaugusele hageja kinnistu piirist; nõue kostja kinnistule püstitatud varikatuse lammutamiseks või teisele kohale paigaldamiseks. Hageja nõue kostja kinnistul asuva kõrvalhoone lammutamiseks
8.Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiste väidetega: Kostja kinnistul asub kõrvalhoone-kuur (abihoone), mis paikneb hageja kinnistu piirist mitte kaugemal kui 0,5 meetrit; Abihoone katuselt langevad sadeveed ja lumesulavesi hageja kinnistule; 6 (10)
-
Abihoone varjab valguse langemise hageja kinnistule ulatuses; Kõrvalhoonega kahjustatakse hageja omandit vee juhtimisega ja valguse piiramisega.
Pooled ei ole vaielnud selle üle, et kostja kinnistul asub abihoone. Kohus veendus abihoone olemasolus vaatluse läbiviimisel. Asjaolu on tõendatud vaatluse protokolliga (II kd, tl-d 61 pöördel ja 65).
8.1.Kostja kinnistul asuva abihoone katuse kalle ei ole hageja kinnistu suunas. Kohus nägi seda vaatlusel ning see on kajastatud vaatluse protokollis (II kd, tl 61 pöördel, vt foto 9). Kohus leiab, et katuse kallet arvestades ei ole võimalik lume ja sadevee langemine abihoone katuselt hageja kinnistule. Hageja ei ole väitnud, et sadevesi (sh lumi ja lumesulavesi) juhitakse muul viisil kostja kinnistult hageja kinnistule. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud abihoonest tingitud negatiivset mõjutust, milleks hagi kohaselt on sadevee ja lumesulavee langemine hageja kinnistule. Seetõttu on kohus seisukohal, et hagejal ei ole võimalik nõuda kostjalt kostja kinnistul asuva kõrvalhoone lammutamist põhjendusel, et kostja kinnistult langeb või juhitakse vett hageja kinnistule.
8.2.Hageja väidab, et krundi nurk on absoluutselt varjatud päikese eest (I kd, tl 3). Hageja esitatud tõenditest ei nähtu teavet selle kohta, kas ja millises ulatuses varjab abihoone hageja kinnistule langevat valgust. Vaatlusel nägi kohus, et abihoonelt langeb hageja kinnistule vari. Kõnealune asjaolu on kajastatud vaatluse protokollis (II kd, tl 61 pöördel, tl 62). Kohtu hinnangul on vaatluse protokolliga tõendatud, et kostja kinnistul asuv abihoone takistab valguse langemist hageja kinnistule ja tekitab hageja kinnistule varju.
8.3.Kohus on seisukohal, et hagejal on abihoone lammutamist õigus nõuda üksnes siis, kui abihoone ehitamist saab lugeda õigusvastaseks. Kostja on väitnud, et abihoone on olnud olemas alates 1979.a ning abihoone renoveeriti (I kd, tl 126). Kohus loeb hageja väited usutavaks, kuivõrd 1996. aastast pärinev eksplikatsioon 12.11.2003 väljastatud tehnilised tingimused kinnitavad abihoone olemasolu. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et abihoone on ehitatud õigusvastaselt.
9.Kohus jätab eeltoodut arvestades rahuldamata hageja nõude kostja kinnistul asuva kõrvalhoone osaliseks või tervikuna lammutamiseks. Hageja nõue hageja ja kostja kinnistute piirirajatisele kinnitatud kõrkjamattide eemaldamiseks
10.AÕS § 151 lg 1 sätestab, et kui kaks kinnisasja on teineteisest eraldatud müüri, heki, kraavi, peenra või muu sellise asjaga, on see naabrite ühiskasutuses, sõltumata asja kuuluvusest. AÕS § 151 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asja kasutamine ei tohi olla vastuolus asja otstarbega ega tekitada kahju naabrile. AÕS § 89 omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Kohus on seisukohal, et kahte kinnisasja eraldav võrkaed on piirirajatis AÕS § 151 lg 1 mõistes. Kohtu hinnangul ei näe AÕS § 151 lg 1 ette, et piirirajatise kasutamiseks peab olema mõlema kinnisasja omaniku kokkulepe. Piirirajatise kasutamine on piiratud keeluga kasutada asja vastuolus selle otstarbega ning keeluga tekitada naabrile kahju. Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiste väidetega: - kostja rajas kinnistute piirile 1,5 meetri kõrguse võrkaia, mille külge kinnitas 2 meetri kõrgused kõrkjamatid; - aed näeb välja ebaesteetiline; - kõrkjamatid varjavad tiheduse ja kõrguse tõttu päikesevalguse. Kõrkjamatid takistavad hageja kinnistule valguse langemist vähemalt 2 meetri ulatuses; - aed ei lase aia vahetusse lähedusse langeval sadeveel kuivada. 7 (10)
Kohus hindab eeltoodut arvestades, kas kostja on kasutanud kinnistuid eraldavat võrkaeda kooskõlas selle otstarbega ning kas kostja on hagejale võrkaia kasutamisega tekitanud kahju. Kohus leiab, et hagejal on otstarbega vastuolus oleva käitumise või kahju tekitamise korral õigus nõuda AÕS § 151 lg 2 ja AÕS § 89 kostja tegevuse lõpetamist.
10.1.Pooled ei vaidle selle üle, et kinnistute vahel asuva aia külge on kostja poolt paigaldatud kõrkjamatid. Kohus nägi aia külge kinnitatud kõrkjamatte vaatlusel ning kõrkjamattide aia küljes olemine on tõendatud vaatluse protokolliga (II kd, tl-d 59 pöördel – 65). Kinnistute vahelise võrkaia eesmärk on muuhulgas piiritleda kinnisasju ja tagada, et naaberkinnisasja omanikul oleks ülevaade, millises ulatuses on tal oma omandiõigus võimalik teostada ja nõuda naabrilt omandiõiguse rikkumisest hoidumist. Kui olemasolev võrkaed piirirajatisena ei taga seda eesmärki ja naaber kinnitab eesmärgi saavutamiseks võrkaiale kõrkjamatid, ei ole selline tegevus kohtu hinnangul vastuolus piirirajatise kasutamise otstarbega. Kostja väidab, et hageja viskab kostja kinnistule tuhka. Kohus on seisukohal, et tuha ja solgi viskamine hageja poolt kostja kinnistule on tõendatud videosalvestistega, mida kohus uuris kohtuistungil. Kohus ei pea usutavaks hageja väidet, et tuha kandis kostja kinnistule tuul. Kohus leiab, et hageja enda tegevust arvestades ei ole kõrkjamattide võrkaiale kinnitamine vastuolus võrkaia otstarbega.
10.2.Hageja väidab, et kõrkjamatid varjavad tiheduse ja kõrguse tõttu päikesevalguse. Kohus hindab, et valguse hageja kinnistule langemise takistamine on käsitletav AÕS § 151 lg 2 ja § 89 mõistes hagejale kahju tekitamine. Vaatlusel nägi kohus, et aia külge kinnitatud kõrkjamatid takistasid valguse langemist hageja kinnistule ning tekitasid hageja kinnistule varju (II kd, tl-d 60-61). Kohus on seisukohal, et kuivõrd kõrkjamatid ei ole aia külge paigaldatud õigusvastaselt, ei ole hagejal õigus AÕS § 89 järgi nõuda kõrkjamattide eemaldamist põhjusel, et need takistavad hageja kinnistule valguse langemist. Hageja on väitnud üldsõnaliselt päevavalguse varjamisest tulenevaid negatiivseid tagajärgi (nt liigniiskus), kuid ei ole tõendanud hagejale kahju tekkimist kostjapoolsest piirirajatise kasutamisest tingituna.
10.3.Hageja väidab, et aed näeb välja ebaesteetiline. Kostja väidab, et hageja on kõrkjamatte ise lõhkunud. Kostja tõendab väidet kohtule esitatud videosalvestistega. Kohus uuris videosalvestisi kohtuistungil. Videosalvestistelt nähtus mattide kahjustamine hageja poolt ning kostja väide on sellega tõendatud. Kohus on seetõttu seisukohal, et hageja poolt sellisele väitele tuginemine ei ole heauskne.
11.Kohus jätab eeltoodud põhjendustel rahuldamata hageja nõude hageja ja kostja kinnistute piirirajatisele kinnitatud kõrkjamattide eemaldamiseks. Hageja nõue kahjuhüvitise 16 000 eurot tasumiseks
12.Asja omanikul on võimalik nõuda omandi rikkujalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 1043, § 1045 lg 1 p-le 5 ja §-le 1055 tuginedes nii omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist kui ka kahju tekitava tegevuse keelamist. Hageja on muuhulgas kohustatud tõendama hageja on omandi rikkumist, hagejale kahju tekkimist (VÕS § 127 lg 1, § 128) ja põhjuslikku seost rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. VÕS § 132 lg 4 sätestab, et kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud 8 (10)
asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. Kui isik samaväärset asja ei kasuta, võib ta nõuda asja parandamise või uue asja muretsemise aja jooksul saamata jäänud kasutamiseeliste hüvitamist. Hageja esitas kostja vastu 16 000 euro tasumise nõude, mida hageja põhjendas kinnisasja turuväärtuse vähenemisega. Hageja on avaldanud hageja kinnisasja turuväärtuseks 160 000 eurot ning leiab, et kostja kinnistu kahjulik mõju vähendab hageja kinnisasja väärtust 10% võrra (I kd, tl-d 5, 112). Hageja tõendab kinnisasja väärtuse vähenemist asjatundja arvamusega (I kd, tl 18) ja kinnisvaraportaali www.kv.ee müügikuulutuste väljatrükkidega (I kd, tl-d 29-31). Kostja vaidleb vastu hageja väidetele asja väärtuse kohta. Kostja hinnangul ei ole hageja kinnistu ja müügipakkumistes märgitud kinnistud võrreldavad, arvestades ehitisregistris märgitud andmeid kinnistutel asuvate ehitiste kohta (I kd, tl 128, p 9.1). Hageja kinnistu ehitisregistrisse kantud andmeid tõendab kostja ehitisregistri väljavõttega (I kd, tl-d 188-195). Kohus selgitas istungil hagejale, milliseid asjaolusid tuleb tõendada (II kd, tl 26 pöördel). Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud hageja kinnistu väärtust ega selle vähenemist. Kohus leiab, et iseenesest ei ole välistatud, et müügikuulutustega koosmõjus muude tõenditega saab tõendada ka asja turuväärtust, kuigi müügikuulutustes märgitud hind kujutab endast ostuhinda, mida müüja soovib saada. Samas peavad müügikuulutused andma asjakohast teavet. Hageja esitatud müügikuulutuste väljatrükid on tehtud kinnisasjade kohta, mis ei ole võrreldavad hageja kinnistuga. See nähtub müügikuulutuste sisust ja kostja esitatud ehitisregistri väljavõttest, mille kohaselt võrreldavatel kinnisasjadel asuvate elamute üldpinna suurus, otstarve ja tubade arv erinesid oluliselt hageja kinnistul asuva ehitise omadest (I kd, tl-d 29-31, 188-195). Kuivõrd hageja esitatud tõenditest ei nähtu andmed hageja kinnistuga samaväärsete kinnistute kohta, ei ole kohtul võimalik hageja esitatud tõendite põhjal kindlaks määrata hageja kinnistu turuväärtust. Kohus märgib, et hageja ei ole esitanud tõendeid ka selle kohta, milline oleks hageja kinnistu turuväärtus siis, kui puuduksid naaberkinnistu negatiivsed mõjutused. Kohus on selgitanud hagejale, et tema kinnistu väärtuse vähenemise ulatus on võimalik kindlaks teha selliselt, et määratakse kinnistu turuväärtus ilma mõjutuseta ning kinnisasja turuväärtus mõjutusega. Hageja ei ole selliste väärtuste kohta tõendeid esitanud. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja ei ole tõendanud temale kahju tekkimist. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hagiavalduse alternatiivses kahju 16 000 eurot hüvitamise nõudes kostja vastu. Kuivõrd kohus jättis hagi kahju tõendamatuse tõttu rahuldamata, ei tuvasta kohus eraldi ülejäänud kahju hüvitamise nõude eelduste esinemist või puudumist. Hagihinna muutmine
13.TsMS § 136 lg 4 sätestab, et tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust võib kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Kohus määras hagiavalduse menetlusse võtmisel hagihinnaks 3500 eurot (I kd, tl 103). Kohus leidis hagiavalduse menetlusse võtmisel, et hageja on esitanud TsMS § 132 lg 4 p 2 nimetatud mittevaralise nõude. Hageja menetlusabi taotlust lahendades lähtus kohus sellest, et hageja on esitanud alternatiivse nõudena kahjuhüvitise 16 000 eurot tasumise nõude (I kd, tl 94 pöördel, p 4). Kohus on seisukohal, et kohus hagi menetlusse võtmisel määranud hagihinna valesti. TsMS § 132 lg 4 p 2 sätestab, et hagihinna tähenduses loetakse mittevaraliseks ka omandi kaitse nõue valduse kaotusega mitteseotud rikkumise korral (asjaõigusseaduse § 89). Nimetatud nõude hagihinnaks on 3500 eurot (TsMS § 132 lg 11). TsMS § 124 lg 1 sätestab, et raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Hageja nõuab kostjalt alternatiivse nõudena 16 000 euro tasumist. TsMS § 134 lg 1 sätestab, et kui nõuded on alternatiivsed, määratakse hagihind suurema nõude järgi. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hagihind tuleb määrata hageja 9 (10)
alternatiivse nõude järgi, mille hagihind on 16 000 eurot. Kohus muudab hagihinda ja määrab uueks hagihinnaks 16 000 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.TsMS § 168 lg 1 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata ja jätab seetõttu menetluskulud hageja kanda. Kohus keeldus osaliselt hagiavalduse menetlusse võtmisest. Ülejäänud osas jättis kohus hagiavalduse rahuldamata. Seetõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 168 lg 1 järgi jätta hageja kanda. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.
15.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Maakohus leiab, et menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine otsuses takistab kohtuotsuse tegemist. Seetõttu määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli Kohtunik Kohtuotsuse põhjendusi muudetud Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2019 kohtuotsusega.
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.