PS, KS ja UKi kaebus kohtutäituri 22. oktoobri 2018. a ja 1. novembri 2018. a otsustele täiteasjades nr 027/2017/2 ja 027/2017/3 Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 6. septembri 2019. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised
ja
PS, KS, ja UKi määruskaebus
nende Avaldajad:
esindajad ringkonnakohtus
PS (isikukood xxxxxxxxxx) KS (isikukood xxxxxxxxxxx) UK (isikukood xxxxxxxxxx) Avaldajate lepinguline esindaja Reet Vokk Puudutatud isikud: Tallinna kohtutäitur Risto Sepp Hüpoteeklaen AS (registrikood 11663703)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 6. septembri 2019. a määrus osas, milles maakohus jättis PS ja KS kaebuse kohtutäituri 1. novembri 2018. a otsusele täiteasjades nr 027/2017/2 ja 027/2017/3 rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse osas.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, milles rahuldada PS ja KS kaebus osaliselt ja jaotada uuesti menetluskulud.
3.Tühistada kohtutäituri 5. septembri 2017. a otsus täiteasjades nr 027/2017/2 ja 027/2017/3 osas, milles määrati kohtutäituri lisatasu 270 eurot käibemaksuga ja
novembri 2018. a otsus täiteasjades nr 027/2017/2 ja 027/2017/3 osas, milles jäeti rahuldamata PS ja KS kaebus tasutud tagatisraha tagastamata jätmisele, kohtutäituri lisatasu 270 eurot käibemaksuga määramisele, lisatasu tagatisrahast
võtmisele ja ülejäänud tagatisraha 7230 euro Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja eelarve ühisossa kandmisele. Kohustada kohtutäiturit lahendama PS ja KS 10. oktoobri 2017. a kaebus tasutud tagatisraha tagastamata jätmisele ja tagatisraha Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja eelarve ühisossa kandmisele uuesti. Jätta menetluskulud maakohtus menetlusosaliste enda kanda. Rahuldada PS ja KS määruskaebus osaliselt. Jätta UKi määruskaebus Harju Maakohtu 6. septembri 2019. a määrusele läbi vaatamata. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a PS ja KS poolt määruskaebuselt tasutud riigilõiv, mis jääb kohtutäitur Risto Sepa kanda. Mõista kohtutäitur Risto Sepalt PS kasuks välja menetluskuluna määruskaebuselt tasutud riigilõiv 5 eurot. Mõista kohtutäitur Risto Sepalt KS kasuks välja menetluskuluna määruskaebuselt tasutud riigilõiv 5 eurot.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest määruskaebuse. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENELUSE KÄIK
1.PS (avaldaja 1), KS (avaldaja 2) ja UK (avaldaja 3) esitasid 2. novembril 2018. a Harju Maakohtule kaebuse, milles palusid tühistada Tallinna kohtutäitur Risto Sepa (puudutatud isik 1) 22. oktoobri 2018. a dateeringuga otsuse ja 1. novembri 2018. a otsuse täiteasjades nr 027/2017/2 ja nr 027/2017/3, millega kohtutäitur jättis rahuldamata avaldajate kaebused kohtutäituri tegevuse peale. Samuti palusid avaldajad peatada täitemenetlused nimetatud täiteasjades. Avaldajad palusid tunnistada ebaseaduslikuks kohtutäituri tegevuse, millega kohtutäitur katkestas 4. septembri 2017. a enampakkumise, s.o ajal, kui avaldajal 3 oli veel ostuhinna tasumise võimalus ning samuti tunnistada ebaseaduslikuks tegevus, millega kohtutäitur ei pikendanud avaldaja 3 ostuhinna tasumise tähtaega. Avaldajad palusid tunnistada ebaseaduslikuks kohtutäituri tegevuse tagatisraha kandmisel Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale (koda) ja lisatasu nõudmisel. Menetluskulud palusid avaldajad jätta kohtutäituri kanda.
2.Kaebuse kohaselt on täitemenetlused alustatud sissenõudja Hüpoteeklaen AS (puudutatud isik 2) täitmisavalduse ja 24. aprillil 2015. a notariaalselt tõestatud kokkuleppe alusel hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise kohta ja hüpoteegi seadmise kohta. Avaldajate 1 ja 2 kinnisasjale on puudutatud isiku 2 kasuks kantud hüpoteek. Kuna tsiviilasjas nr xxxxxxxx peatati esialgse õiguskaitse korras täitemenetlused eelnevalt nimetatud täiteasjades, siis on kohtutäitur lahendanud avaldajate 1 ja 2 24. augusti 2017. a kaebuse ja
avaldaja 3 13. septembri 2017. a kaebuse 23. oktoobril 2018. a (otsuse dateering 22. oktoober 2018. a) ning avaldajate 1 ja 2 10. oktoobri 2017. a kaebuse 1. novembril 2018. a.
3.Avalduste kohaselt on kaebused piiritletud järgmisel: avaldajad 1 ja 2 vaidlustavad kohtutäituri 23. oktoobri 2018. a (otsuse dateering 22. oktoober 2018. a) ning 1. novembri 2018. a otsuse. Avaldaja 3 vaidlustab kohtutäituri 23. oktoobri 2018. a otsuse (otsuse dateering 22. oktoober 2018. a). Lisaks ühineb avaldaja 3 avaldajate 1 ja 2 kohtule esitatud kaebusega tagatisraha tagastamata jätmise kohta.
4.23. oktoobri 2018. a kohtutäituri otsuse (otsuse dateering 22. oktoober 2018. a) kohaselt olid kaebuse asjaolud järgmised. 6. veebruaril 2017. a arestis kohtutäitur avaldajate 1 ja 2 kinnistu (registriosa nr xxxxxxxx) ja määras hinnaks 80 000 eurot. Esimene enampakkumine nurjus ning vara hinnati ümber 75 000 eurole. Kordusenampakkumisel tasus avaldaja 2 08. augustil 2017. a tagatisraha 7500 eurot ning tegi kordusenampakkumisel kõrgeima pakkumise 93 000 eurot. 18. augustil 2017. a edastas avaldaja 2 kohtutäiturile kokkuleppe, mille alusel loovutas avaldaja 2 oma ostja õigused avaldajale 3. Vastavalt puudutatud isiku 2 nõusolekule pikendati ostuhinna tasumise tähtaega kuni 2. septembrini 2017. a, kuid ostusummat tähtaegselt ei tasutud. Avaldajad 1 ja 2 vaidlustasid 24. augusti 2017. a kaebusega kohtutäituri tegevuse seoses sellega, et kohtutäitur ei võtnud arvesse avaldaja 2 poolt oma õiguste üleandmist avaldajale 3. Avaldaja 3 liitus avaldajate 1 ja 2 kaebusega ning esitas omakorda kaebuse kohtutäituri tegevusele 13. septembril 2017. a. Kuna avaldaja 3 oli omandanud avaldaja 2 õiguse kinnistu ostmiseks, siis esitas avaldaja 3 kohtutäiturile 04. septembril 2017. a taotluse ostusumma tasumise tähtaja pikendamiseks. Sellegipoolest tühistas kohtutäitur enampakkumise ostuhinna tasumisest keeldumise põhjendusel. Avaldaja 3 palus tühistada enampakkumise tühistamine ja uue enampakkumise väljakuulutamine. Kohtutäitur vaatas avaldajate kaebused koos läbi ning jättis 23. oktoobri 2018. a otsusega kaebused rahuldamata. Kohtutäituri otsuse kohaselt on kohtutäitur tunnistanud õiguste üleandmist ning teavitanud 22. augustil 2017. a avaldajaid, et ostusumma tasumise tähtaeg arvestades õiguste üleandmist saabub 2. septembril 2017. a. Kohtutäitur lähtus sellest, et kuna võlgnikust parimal pakkujal on kohustus tasuda kogu ostuhind enampakkumisele järgneval tööpäeval, siis kehtib samasugune nõue loovutuse saaja ehk avaldaja 3 suhtes ning ostusumma tuli endiselt tasuda enampakkumisele järgneval tööpäeval, mida puudutatud isik 2 oli nõus pikendama kuni 2. septembrini 2017. a.
5.1. novembri 2018. a kohtutäituri otsuse kohaselt olid kaebuse asjaolud samasugused nagu
23.oktoobri 2018. a otsuses. Avaldajad 1 ja 2 esitasid 10. oktoobril 2017. a kohtutäiturile kaebuse, milles vaidlustasid 4. septembri 2017. a enampakkumise nurjumise ning 5. septembri 2017 otsuse enampakkumise tühistamise ja vara uuele enampakkumisele panemise kohta, avaldaja 2 tasutud tagatisraha tagastamata jätmise kohta, lisatasu võtmise tagatisrahast ning ülejäänud tagatisraha summa 7230 euro kandmise kojale. Kaebuse kohaselt ei saanud kohtutäitur kuulutada enampakkumist nurjunuks, kuna avaldaja 2 ei tasunud ostuhinda, sest avaldaja 2 õigused olid loovutatud avaldajale 3. Kohtutäitur ei saanud 5. septembri 2017. a otsusega enampakkumist tühistada ja uut enampakkumist määrata. Kui kohtutäitur tühistab enampakkumise, siis ei saa ta jätta tagatisraha tagastamata, võtta endale lisatasu ja kanda ülejäänud summa kojale. Kohtutäituri 01. novembri 2018. a otsusega jättis kohtutäitur kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur jäi sisuliselt
23.oktoobri. 2018. a otsuses toodud põhjenduste juurde selle kohta, et ostusumma tuli tasuda 02. septembril 2017. a. 4. septembril 2017. a koostas kohtutäitur õigesti enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti ning oma 5. septembri 2017. a otsuses on kohtutäitur valesti väljendanud enampakkumise tühistamist, kuid viitab õigesti
täitemenetluse seadustiku (TMS) § 99 lg 1 p 3 alusel, et enampakkumine kuulutati nurjunuks põhjusel, et parim pakkuja ostuhinda ei tasunud ning seega ei kuulu tagatisraha tagastamisele vastavalt TMS § 100 lg-le 4. Vastavalt kohtutäituri seaduse (KTS) §-le 45 on kohtutäituril õigus saada lisatasuna 3% suurune summa ostja tasutud tagatisrahast. Vastavalt TMS § 99 lg-le 4 kuulub ülejäänud summa kandmisele kojale.
PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD
6.Kohtutäitur avaldajate kaebusele seisukohta ei esitanud.
7.Puudutatud isik 2 vaidles kaebusele vastu. Kuna ostusumma tasumist ei toimunud, siis oli kohtutäitur õigustatud kandma kojale selleks ettenähtud summa vastavalt TMS § 100 lg 4.
ESIMESE ASTME KOHTU MÄÄRUS
8.Harju Maakohtu 6. septembri 2019. a määrusega jättis maakohus rahuldamata avaldajate 1 ja 2 kaebuse kohtutäituri 5. septembri 2017. a ja 1. novembri 2018. a otsusele täiteasjades nr 027/2017/2 ja 027/2017/3. Maakohus jättis rahuldamata avaldaja 3 kaebuse kohtutäituri
23.oktoobri 2018. a otsusele (otsuse dateering 22. oktoober 2018. a) täiteasjades nr 027/2017/2 ja 027/2017/3. Samuti jättis maakohus rahuldamata avaldajate kaebuse kohtutäituri tegevuse ebaseaduslikuks tunnistamiseks 4. septembri 2017. a enampakkumise nurjunuks lugemisel, avaldaja 3 ostuhinna tasumise pikendamiseks täiendava tähtaja andmata jätmisel ning tagatisraha kandmisel kojale ja lisatasu nõudmisel. Avaldajate menetluskulud jättis kohus nende endi kanda ning kohtutäituri menetluskulud samuti tema enda kanda. Puudutatud isiku 2 menetluskulud jäeti avaldajate kanda.
9.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt said avaldajale 3 loovutuse teel üle minna õigused ja kohustused sellises mahus nagu need tekkisid parimal pakkujal ehk avaldajal 2. Tallinna Ringkonnakohtu 14. augusti 2018. a määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx on tuvastatud, et avaldajad tahtsid tasuda ostuhinda tähtaja jooksul, mida seaduses esitatud asjaoludel ei võimaldata. Maakohtul puudub alus käesolevas menetluses asuda teistsugusele seisukohale, kuna tsiviilasjas nr x-xx-xxxxxx on juba vastavad asjaolud tuvastatud ja väljendatud. Maakohus tuvastas, et käesolevas menetluses ei saa enam vaidluse all olla asjaolu, et avaldajale 3 oli antud aega 15 päeva nõude tasumiseks, s.o kuni 02 septembrini 2017. a ning puudub vaidlus, et ostusummat ei tasutud. Ostuhinda ei tasutud ka hiljem. Kuivõrd ostuhinda ei tasutud, luges kohtutäitur 04. septembril 2017. a enampakkumise nurjunuks. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr x-xx-xxxxxx tuvastanud, et kohtutäitur on saatnud avaldajatele 22. augustil 2018. a e-kirja, milles väljendatu on õige selle kohta, et kui ostusummat õigeks tähtajaks ei tasuta, kuulutab kohtutäitur enampakkumise nurjunuks ning tagatisrahasid võlgnikule ei tagastata. Maakohtul ei ole käesolevas menetluses põhjust asuda teistsugusele seisukohale. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtutäituri tegevus seadusevastane ning puudub alus kohtutäituri 05. septembri 2017. a, 23. oktoobri 2018. a ja
01.novembri 2018. a otsuste tühistamiseks.
MÄÄRUSKAEBUS JA EDASINE MENETLUSE KÄIK
10.Avaldajad esitasid maakohtu määrusele määruskaebuse, milles paluvad määruse tühistada osas, millega kohus jättis rahuldamata avaldajate kaebuse kohtutäituri 1. novembri 2018. a otsuse peale, millega kohtutäitur jättis rahuldamata avaldajate kaebuse avaldaja 2 poolt tasutud tagatisraha tagastamata jätmise kohta, lisatasu võtmise tagatisrahast ning 7230 euro kandmise kojale. Samuti vaidlustasid avaldajad maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas, millega avaldajate menetluskulud jäeti avaldajate enda kanda ja puudutatud isiku 2 menetluskulud samuti avaldajate kanda. Vaidlustatud osas paluvad avaldajad tühistada
kohtutäituri 1. novembri 2018. a otsuse täiteasjades nr 027/2017/2 ja 027/2017/3 ning tunnistada selles osas kohtutäituri tegevus ebaseaduslikuks ja kohustada kohtutäiturit avaldajate kaebust selles osas 5. septembri 2017. a otsusele uuesti läbi vaatama. Menetluskulud paluvad avaldajad jätta kohtutäituri kanda.
11.Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus viidanud mitte ühelegi õigusnormile, mis viisid kohtu siseveendumuse kujunemiseni selle kohta, et avaldajate kaebus on põhjendamata ega kuulu rahuldamisele. Maakohus ei ole võtnud seisukohta kõikide esitatud faktiliste ja õiguslike väidete suhtes ja pole põhjendanud, miks üks või teine asjaolu ei oma asja lahendamisel tähtsust. Maakohus pole määrust nõuetekohaselt põhjendanud. Maakohus on jätnud tähelepanuta avaldajate väited tagatisraha ja kohtutäituri lisatasu kohta. Maakohus on kohaldanud TMS § 100 lg-t 4, mis on Riigikohtu Põhiseaduslikku Järelevalve Kolleegiumi (RPJK) poolt 21. juuni 2019. a otsusega nr 5-19-28 tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevaks. Avaldajad on sätte põhiseadusega vastuolule viidanud ka käesoleva tsiviilasja menetluses, kuid maakohus on jätnud selle tähelepanuta. Maakohtu määrusest ei selgu kohtu järelduse kujunemine selle kohta, kas enampakkumine tühistati või see nurjus. Kohtutäitur on rääkinud mõlemast. Kui enampakkumine tühistati, siis ei ole kohtutäituril alust jätta tagatisraha tagastamata. Kui enampakkumine nurjus ostuhinna tasumata jätmise tõttu, siis pidi kohtutäitur lisatasu saamiseks põhjendama, millist tehnilist või õiguslikku keerukust täiteasjas enampakkumise toiming nõudis, et selle eest tuli nõuda lisatasu.
12.Puudutatud isikud määruskaebusele seisukohta ei esitanud.
13.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.TsMS § 664 lg 2 sätestab, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb avaldaja 3 osas jätta läbi vaatamata.
15.Määruskaebusega on vaidlustatud osaliselt avaldajate 1 ja 2 10. oktoobri 2017. a kaebuse kohta tehtud kohtutäituri 1. novembri 2018. a otsust. Maakohus jättis avaldaja 3 kaebuse kohtutäituri 22. oktoobri 2018. a dateeringuga otsusele (otsus allkirjastatud 23. oktoobril 2018. a. [tl 11-13]) rahuldamata ning avaldaja 3 ei ole selles osas maakohtu määrust vaidlustanud. Seega ei ole avaldaja 3 vaidlustanud tema suhtes tehtud kohtutäituri otsust ning määruskaebus tuleb tema osas jätta TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.
16.TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes osas, mille peale on kaevatud s.o osas, milles maakohus jättis rahuldamata kaebuse kohtutäituri 5. septembri 2017. a ja 1. novembri 2018. a otsustele täiteasjades nr 027/2017/2 ja 027/2017/3 osas, millega jäeti rahuldamata avaldajate kaebus tühistada tagatisrahast lisatasu võtmine ja ülejäänud tagatisraha kandmine Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale. Eelnevast tulenevalt on maakohtu 6. septembri 2019. a määrus jõustunud osas, millega jäeti rahuldamata kaebus kohtutäituri 22. oktoobri 2018. a dateeringuga otsusele, kohtutäituri tegevuse ebaseaduslikuks tunnistamiseks 4. septembri 2017. a enampakkumise nurjunuks lugemisel ning avaldajale 3 ostuhinna tasumise pikendamiseks täiendava tähtaja andmata jätmisel (maakohtu määruse p-id 2, 3 ja 4).
17.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata avaldaja 1 ja 2
10.oktoobri 2017. a kaebuse kohtutäituri 1. novembri 2018. a otsusele täiteasjades nr 027/2017/2 ja 027/2017/3. Ringkonnakohus saab TsMS § 657 lg 1 p 2 kohaselt teha uue
määruse, millega rahuldab avaldajate 1 ja 2 määruskaebuse osaliselt ning tühistab maakohtu määruse vaidlustatud osas.
18.Kolleegiumi hinnangul on kohtutäituri tegevus avaldaja 2 tasutud tagatisraha tagastamata jätmisel, kohtutäituri lisatasu määramisel ja selle tagatisrahast sissenõudmisel ning ülejäänud tagatisraha 7230 eurot Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja eelarve ühisossa kandmisel ebaseaduslik, mistõttu ringkonnakohus tühistab kohtutäituri 1. novembri 2018. a otsuse osas, milles avaldajate 1 ja 2 kaebus jäi vastavas osas rahuldamata. Ringkonnakohus kohustab kohtutäiturit uuesti lahendama avaldajate 1 ja 2 kaebuse tasutud tagatisraha tagastamata jätmise ja tagatisraha 7230 eurot Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja eelarve ühisossa kandmise küsimuse. Samuti tuleb tühistada kohtutäituri 5. septembri 2017. a otsus lisatasu 270 euro (käibemaksuga) määramiseks.
19.Kuna praeguses asjas tuleb lahendada kaebus kohtutäituri otsuse peale, millega kohtutäitur jättis rahuldamata kaebuse täitemenetluses toimunud enampakkumisel osalemiseks tasutud tagatisraha tagastamata jätmise kohta avaldajale 2, sest rikuti enampakkumisel ostetud asja eest ostuhinna tasumise kohustust, tuleb teha kindlaks, kas kohtutäitur vaidlusalustes täiteasjades tühistas enampakkumise või kuulutas selle nurjunuks. Kohtutäitur esitas ringkonnakohtu korraldusel täiteasjas nr 027/2017/2 4. septembril 2017. a koostatud enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti (tl 97-100). Arvestades, et täiteasjas nr 027/2017/3 alustati täitemenetlust eelduslikult KS, kui hüpoteegi esemeks oleva kinnisasja omaniku vastu, saab 4. septembril 2017. a täiteasjas nr 027/2017/2 koostatud enampakkumise nurjunuks kuulutamise aktist järeldada, et vaidlusalustes täiteasjades kuulutas kohtutäitur 10. augustist 2017. a – 17. augustini 2017. a 10:08 toimunud enampakkumise nurjunuks. Kolleegiumi hinnangul ei oma seega määravat tähtsust 5. septembri 2017. a otsuses märgitu justkui oleks enampakkumine tühistatud, vaid tegemist on eksimusega avaldatus, sest ka otsuses tuginetakse enampakkumise nurjumisele TMS § 99 lg 1 p 3 ja TMS § 100 lg 3 järgi. Kohtutäituri 5. septembri 2017. a otsusest nähtub ka, et antud otsuse tegemise ajaks oli ostuhind endiselt tasumata ning esines alus kuulutada enampakkumine nurjunuks (TMS § 99 lg 1 p 3).
20.Arvestades, et vaidlusalustes täiteasjades kuulutas kohtutäitur 10. augustist 2017. a 10:00 –
17.augustini 2017. a 10:08 toimunud enampakkumise nurjunuks ja otsustas vara panna kordusenampakkumisele, tuleb lahendada küsimus, kas kohtutäituril oli õigus jätta TMS § 100 lg 4 järgi tasutud tagatisraha avaldajale 2 tagastamata ning määrata 7230 euro tasumine Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja eelarve ühisossa. TMS § 100 lõiked 3 ja 4 koosmõjus sätestavad, et kui ostja rikub enampakkumisel ostetud asja eest ostuhinna tasumise kohustust, pannakse asi kohe kordusenampakkumisele. Esialgne ostja ei või ostuhinna tasumata jätmisel kordusenampakkumisel osaleda. Tema makstud tagatisraha ei tagastata ja see kantakse koja eelarve ühisossa. RPJK on 21. juuni 2019. a otsusega asjas nr 5-19-28 tunnistanud TMS § 100 lg 4 teise lause põhiseaduse §-iga 32 vastuolus olevaks ning kehtetuks osas, milles kohtutäituril puudub tagatisraha tagastamise üle otsustamisel kaalutlusõigus. Praegusel juhul ei nähtu kohtutäituri 5. septembri 2017. a otsusest ega ka avaldajate 1 ja 2 kaebuse lahendamiseks tehtud 1. novembri 2018. a otsusest, et kohtutäitur oleks hinnanud, kas tagatisraha maksnud ning enampakkumisel parima pakkumise teinud isik on ostuhinna õigel ajal ja täies ulatuses tasumiseks teinud endast oleneva, st et ostjal ei ole olnud enampakkumise nurjamise eesmärki. Seega tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles avaldajale 2 jäeti tagastamata tema poolt tasutud tagatisraha ning otsustati 7230 euro kandmine Kohtutäiturite ja
Pankrotihaldurite koja eelarve ühisossa. Kohtutäituril tuleb tagatisraha koja eelarve ühisossa kandmise küsimus uuesti läbi vaadata.
21.Järgmiseks lahendab kolleegium küsimuse, kas kohtutäituril oli õigus praegusel juhul saada lisatasu 3% ostja tasutud tagatisrahast ehk 270 eurot käibemaksuga. Kohtutäituri lisatasu saamise õigus tuleneb KTS §-dest 43-47. Vastavalt KTS § 45 lg-le 1 on kohtutäituril enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest, kui seda on teinud kohtutäitur, õigus nõuda lisatasu kuni 3% vara müügihinnast, kuid mitte rohkem kui 200 eurot. Lisatasu nõuda ei ole õigust enampakkumise nurjumise korral, välja arvatud siis, kui enampakkumine nurjus ostja poolt ostusumma tasumata jätmise tõttu. Sel juhul on kohtutäituril õigus saada lisatasuna 3% suurune summa ostja tasutud tagatisrahast. KTS § 43 lg 1 esimese lause järgi on kohtutäituril õigus nõuda lisatasu, kui täitetoiming on tehniliselt või õiguslikult keerukas või ajaliselt kulukas. Seega toob täitetoimingu tegemine kaasa lisatasu saamise õiguse vaid KTS § 43 lg 1 tingimustel (v.a KTS §-des 44 ja 47 sätestatud juhud, mis reguleerivad lisatasu tunnitasuna ja mille korral ei ole vajalik tuvastada toimingu tehnilist või õiguslikku keerukust).
22.RPJK selgitas oma eelnevalt viidatud otsuse nr 5-19-28 p-s 89, et kinnistu müümine enampakkumisel ei ole üldjuhul tehniliselt või õiguslikult keerukas või ajaliselt kulukas täitetoiming. Piisav ei ole vaid vara enampakkumise korraldamine. See peab olema tavapärase enampakkumisega võrreldes kas tehniliselt või õiguslikult keerukas või ajaliselt kulukas. Seega peab lisatasu määramise otsusest nähtuma kohtutäituri diskretsiooniotsustus.
23.Arvestades, et 5. septembri 2017. a otsus ei sisalda mingeid põhjendusi enampakkumise korraldamise keerukuse kohta ning kohtutäitur ei ole ka avaldajate kaebust lahendades lisatasu määramise kohta põhjendusi lisanud, tühistab ringkonnakohus kohtutäituri otsuse määrata kohtutäiturile lisatasuna 270 eurot (sisaldab käibemaksu). Arvestades, et Riigikohtu kujundatud praktika järgi peavad kohtud lahendama esitatud kaebuse alusel kohtutäituri lisatasu väljamõistmise või välja mõistmata jätmise lõplikult ning asja ei ole võimalik saata uuesti kohtutäiturile, leiab kolleegium, et kohtutäituril ei ole praeguses asjas õigust lisatasu saada, sest ta pole lisatasu otsuses ega kaebemenetluses kohtutäituri juures näidanud ega põhjendanud, et kinnistu müümine enampakkumisel oleks praegusel juhul olnud tehniliselt või õiguslikult tavapärasest keerukam.
24.Kuna määruskaebuses on palutud jätta menetluskulud kohtutäituri kanda, aga ringkonnakohus jätab menetluskulud menetlusosaliste endi kanda TsMS § 172 lg 1 alusel, v.a avaldajate 1 ja 2 tasutud riigilõivud, mis jäävad TsMS § 172 lg 10 alusel kohtutäituri kanda, siis tuleb määruskaebus rahuldada osaliselt. Kohtute infosüsteemi andmetel on avaldaja 1-3 lepinguline esindaja tasunud määruskaebuselt 24. septembril 2019. a riigilõivu summas 50 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 10 ja 15 koosmõjus pidid avaldajad maksma ühiselt määruskaebuselt 15 eurot. Kuna avaldaja 3 osas jääb määruskaebus läbi vaatamata, siis tuleb kohtutäiturilt avaldaja 1 kasuks välja mõista riigilõiv 5 eurot ning samuti avaldaja 2 kasuks riigilõiv 5 eurot. Kolleegium selgitab, et TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 4 sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Seega tuleb määruskaebuselt enamtasutud riigilõivu tagastamiseks esitada TsMS § 150 lg-le 4 vastav taotlus.
25.TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt
menetluskulude jaotust. Kuna ringkonnakohus rahuldab avaldajate 1 ja 2 määruskaebuse osaliselt ning seega kokkuvõttes rahuldatakse maakohtule esitatud kaebus osaliselt, siis muudab ringkonnakohus ka maakohtu menetluskulude jaotust. Kuna kaebus rahuldatakse osaliselt, siis määrab kolleegium, et menetlusosaliste menetluskulud jäävad maakohtus TsMS § 172 lg 1 kohaselt nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen, Gaida Kivinurm, Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.