XX, YY ja KK kaebus kohtutäituri 22. oktoobri 2018 ja 1. novembri 2018 otsustele täiteasjades nr 027/2017/2 ja 027/2017/3. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumine
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 13. novembri 2018 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XX, YY ja KK määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldajad (määruskaebuse esitajad): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), YY (isikukood XXXXXXXXXXX) ja KK (isikukood XXXXXXXXXXX), ühine lepinguline esindaja Reet Vokk Puudutatud isik I: Tallinna kohtutäitur Risto Sepp Puudutatud isik II: Hüpoteeklaen AS (registrikood 11663703), seaduslikud esindajad juhatuse liikmed TP, IP ja TK
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 13. novembri 2018 määrus tühistada ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Harju Maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.
Hüpoteeklaen AS (sissenõudja, kohtumenetluses puudutatud isik II) täitmisavalduse ja täitedokumendiks oleva Tallinna notar Ain Ainsoni 24. aprillil 2015 tõestatud kokkuleppe alusel hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise kohta ja hüpoteegi seadmise kohta algatas Tallinna kohtutäitur Risto Sepp (kohtutäitur, kohtumenetluses puudutatud isik I) XX (avaldaja I) ja YY (avaldaja II) suhtes täitemenetlused täiteasjades nr 027/2017/2 ja 027/2017/3 (edaspidi „vaidlusalused täiteasjad“).
2.Kohtutäitur arestis 6. veebruaril 2017 avaldajatele I ja II kuuluva Harjumaal XXX asuva kinnistu (registriosa nr XXXXXXXX, edaspidi „kinnistu“) ja määras hinnaks 80 000 eurot. Esimene enampakkumine nurjus ja kohtutäitur hindas vara ümber, määrates kinnistu hinnaks 75 000 eurot. Kinnistule kuulutati välja kordusenampakkumine alginnaga 75 000 eurot. Avaldaja II tasus 8. augustil 2017 tagatisraha 7 500 eurot.
3.Kordusenampakkumine toimus10. – 17. august 2017, mille tulemusena tegi kõrgeima pakkumise avaldaja II summas 93 000 eurot.
4.Avaldaja II edastas 18. augustil 2017 kohtutäiturile kokkuleppe, mille alusel loovutas ostja (avaldaja II) õigused KK-le (avaldaja III).
5.Kohtutäituri assistent teavitas 21. augustil 2017 telefoni teel avaldajat II, et kohtutäitur ei aktsepteeri ostja õiguste loovutamist kolmandale isikule. Kohtutäitur teavitas 22. augustil 2017 e-kirja teel, et ostja õigused anti loovutamisega üle, kuid seda mahus, mis seadusandja on kehtestanud enampakkumisel osalevale võlgnikule.
6.Kohtutäituri tegevuse peale esitasid 24. augustil 2017 kaebuse avaldajad I ja II, kes leidsid, et kohtutäituril puudus seadusest tulenev alus ostja õiguste üleandmist mitte arvesse võtta. Kohtutäitur jättis 12. septembri 2017 otsusega avaldajate I ja II kaebuse rahuldamata. Avaldajad I ja II esitasid 22. septembril 2017 Harju Maakohtule (edaspidi „maakohus“) kaebuse. Maakohus jättis 28. veebruari 2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-14208 kaebuse rahuldamata, määrus jõustus 10. oktoobril 2018. Avaldajate I ja II taotluse alusel peatas maakohus 26. septembri 2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-14208 täitemenetlused vaidlusalustes täiteasjades.
7.Avaldaja III esitas 13. septembril 2017 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, milles palus tühistada enampakkumise tühistamine ja uue enampakkumise väljakuulutamine. Kohtutäitur jättis 22. oktoobri 2018 otsusega rahuldamata avaldaja III 13. septembri 2017 kaebuse ja uuesti avaldajate I ja II 24. augusti 2017 kaebuse.
8.Avaldajad I ja II esitasid 10. oktoobril 2017 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, milles vaidlustasid 4. septembri 2017 enampakkumise nurjunuks kuulutamise otsuse ja
5.septembri 2017 otsuse enampakkumise tühistamise kohta ja vara uuele enampakkumisele panemise kohta, tagatisraha tagastamata jätmise, lisatasu võtmise tagatisrahast ja 7 230 euro kandmise Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite kojale. Kohtutäitur jättis 1. novembri 2018 otsusega kaebuse rahuldamata.
9.Avaldajad esitasid 2. novembril 2018 maakohtule ühise kaebuse kohtutäituri
22.oktoobri 2018 otsuse ja 1. novembri 2018 otsuse peale. Avaldajad leidsid, et kohtutäitur ei saanud otsustada enampakkumise tühistamist 4. septembril 2017, kuna sellel kuupäeval oli avaldajal III võimalik veel ostuhinda tasuda. Puudub ka mistahes mõistlik põhjendus mitte lubada avaldajal III kui ostjal ostuhinda tasuda üldises korras ja vara enampakkumisel omandada. Selline tegevus rikub avaldajate I ja II kui kinnisasja omanike ja ka sissenõudja huve, st õigust saada vara realiseerimisest maksimaalselt kõrget hinda ja selle arvel tasuda nõuet. Täielikult seadusevastane on kohtutäituri 5. septembri 2017 otsus osas, millega ta otsustab, et tagatisraha kuulub ülekandmisele Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale. Kuna kohtutäitur enampakkumise tühistas, ei tekkinud tal õiguslikku alust asuda otsustama raha kandmise üle kojale.
10.Kohtutäitur ja sissenõudja kaebuse osas seisukohti ei esitanud.
2 (4)
MAAKOHTU MÄÄRUS
11.Maakohus keeldus 13. novembri 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) kaebuse menetlusse võtmisest. Menetluskulud jättis maakohus avaldajate kanda. Maakohus tugines tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p-le 3 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg-le 1 ning leidis, et avaldajad ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast, kuna nad esitasid kaebuse kohtule eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata. Maakohus tugines TsMS § 371 lg 1 p-le 4 ja viitas tsiviilasjale nr 2-17-14208 ning leidis, et avaldajate korduvate samasisuliste taotluste esitamise eesmärgiks on üksnes täitemenetluse läbiviimise takistamine. Maakohus tugines TsMS § 371 lg 2 p-le 2 ja leidis, et esitatud avaldusega ei ole avaldajate taotletud eesmärki võimalik saavutada.
MÄÄRUSKAEBUS
12.Avaldajad esitasid määruskaebuse, milles paluvad vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. Esiteks ei kontrollinud maakohus kelle kaebust ja millal esitatuna tsiviilasjas nr 2-17-14208 läbi vaadati. Kohtutäituri 12. septembri 2017 otsusest nähtub, et kohtutäitur lahendas avaldajate I ja II 24. augusti 2017 kaebust. Avaldaja III ei olnud tsiviilasjas nr 2-17-14208 menetlusosaliseks. Avaldajad I ja II ei ole kohtutäituri 22. oktoobri 2018 otsust vaidlustanud, sest kohtutäitur vaatas nende 24. augusti 2017 kaebuse põhjendamatult uuesti läbi. Teiseks kohaldas maakohus vääralt TsMS § 371 lg 1p 4, kuna avaldaja III ei ole olnud tsiviilasjas nr 2-17-14208 menetlusosaliseks ning avaldajate I ja II kaebusega ei ole vaidlustatud ostja õiguste loovutamist, vaid kohtutäituri poolt tehtud uusi täitetoiminguid/otsuseid. Kolmandaks kohaldas maakohus vääralt TsMS § 371 lg 2 p 2, kuna avaldajad taotlesid kohtutäituri tegevuse ebaseaduslikuks tunnistamist ja kohtutäituri otsuste tühistamist, mitte aga uue otsuse tegemist.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
13.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis kohtutäiturile ja sissenõudjale tähtaja vastamiseks. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu, sissenõudja kaebusele ei vastanud. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 17. jaanuaril 2019.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb kooskõlas TsMS § 667 lg-ga 2 ning § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt, sest ringkonnakohus ei otsusta ise hagi menetlusse võtmist.
15.Maakohus asus põhjendamatult seisukohale, et avaldajad ei ole kohtule kaebuse esitamisel järginud TMS §-des 217 ja 218 sätestatud kohustuslikku kohtueelset kaebemenetluse korda. Nähtuvalt avalduses esiletoodud asjaoludest esitas avaldaja III kohtutäiturile kaebuse
13.septembril 2017, mille kohtutäitur jättis 22. oktoobril 2018 rahuldamata. Avaldajad I ja II 3 (4)
esitasid kohtutäiturile kaebuse 10. oktoobril 2017 ja selle kaebuse jättis kohtutäitur
1.novembril 2018 rahuldamata. Maakohtule esitatud kaebuses palusid avaldajad tühistada kohtutäituri 22. oktoobri 2018 ja 1. novembri 2018 otsused. Seega on avaldajad kohtutäituri tegevuse peale esmalt esitanud kaebuse kohtutäiturile ja siis alles kohtule. Eeltoodust tulenevalt keeldus maakohus vääralt TsMS § 371 lg 1 p 3 alusel avaldajate kaebuse menetlusse võtmisest.
16.Samuti keeldus maakohus põhjendamatult TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel kaebuse menetlusse võtmisest. Maakohus põhjendas oma seisukohta sellega, et tsiviilasjas nr 2-17-14208 on kohus juba lahendanud avaldajate samasisulise avalduse. Maakohus jättis tähelepanuta, et erinevalt tsiviilasjast nr 2-17-14208 esitas käesolevas asjas kaebuse ka avaldaja III, kes varasemas asjas ei olnud menetlusosaliseks. Lisaks oli tsiviilasjas nr 2-17-14208 menetluses avaldajate I ja II kaebus, milles nad leidsid, et kohtutäituril puudus seadusest tulenev alus ostja õiguste üleandmist mitte arvesse võtta. Käesolevas asjas vaidlustasid avaldajad I ja II 4. septembri 2017 enampakkumise nurjunuks kuulutamise otsuse ja 5. septembri 2017 otsuse enampakkumise tühistamise kohta ja vara uuele enampakkumisele panemise kohta, tagatisraha tagastamata jätmise, lisatasu võtmise tagatisrahast ja 7 230 euro kandmise Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite kojale. Avaldaja III esitas kaebuse kohtutäituri tegevusele, kuna ta leidis, et kohtutäitur ei pikendanud alusetult tähtaega ostuhinna tasumiseks. Seega ei saa väita, et avaldajad vaidlustasid käesolevas asjas sama täitetoimingu, mis tsiviilasjas nr 2-17-14208. TMS § 217 annab menetlusosalisele õiguse vaidlustada kohtutäituri igakordset tegevust täitemenetluse läbiviimisel sellest teada saamisel.
17.Ringkonnakohus ei nõustu ka maakohtu seisukohaga, et esineb alus kaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud kohtu kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustust TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-14, p 13). Maakohus ei ole täitnud kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustust, samuti on ebaõiged maakohtu põhjendused TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel. Avaldajad ei soovi uue otsuse tegemist, vaid kohtutäituri tegevuse ebaseaduslikuks tunnistamist ja kohtutäituri otsuste tühistamist.
18.TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
19.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 477 lg 1 näeb ette, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.