XX hagi Credit.ee OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2019/5287
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17. aprilli 2020 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
642,81 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX 18. mai 2020 apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Hageja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Janne-Liisa Ottis (e-post XXX) Kostja (vastustaja): Credit.ee OÜ (registrikood 11898079, aadress F. Tuglase 19, 51014 Tartu), lepinguline esindaja Marleen Abel (e-post:XXX)
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 17. aprilli 2020 otsus jätta muutmata.
2.XX apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta XX kanda. Menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määrata, sest Credit.ee OÜ-l menetluskulud ringkonnakohtus puuduvad.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt
1(6)
Tsiviilasi nr: 2-19-14019 määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue
1.XX esitas 12.09.2019.a Harju Maakohtule hagi Credit.ee OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2019/5287. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt suri YY 02.06.2015.a. YY ainupärijaks on hageja. Pärandaja pärimismenetluse käigus teostas kohtutäitur Kristiina Feinman pärandvara inventuuri. Pärandvara inventuuri käigus avaldas kohtutäitur Kristiina Feinman veebilehel www.ametlikudteadeanded.ee üleskutsemenetluse teate. Pärandvara inventuuri käigus selgitati välja, et pärandaja asjade ja õiguste väärtus oli kokku 6 164,40 eurot ja kohustusi oli summas 1 122,73 eurot. Pärast pärandvarast pärandaja kohustuste maha arvestamist oli pärandvara väärtuseks 2015. aastal 5 041,67 eurot. Pärandvarast kanti hageja arvelduskontole 4 197,56 eurot. Nimetatud summa kujunes peale pensioniosakutelt riiklike maksude ja panga teenustasude tasumist. Pensioniosakutelt tasutud tulumaksu tasus Swedbank AS hageja eest.
2.Viidatud 4 197,56 eurost tasus hageja üleskutsemenetluses tähtaegselt esitatud pärandaja võlgnevuse summas 754,12 eurot kohtutäitur Marek Laanemetsale, 1 800 ( so 3*600) eurot tasus hageja pärandaja teistele lastele CC-le, LL-le ja RR-le. Pärast eelnimetatud ülekannete tegemist ja teenustasude tasumist jäi hageja arvelduskontole pärandaja pärandvarast 1 469,14 eurot. Hageja selgitab, et kuigi pärandaja lapsed CC, LL ja RR ei olnud pärimistunnistuse kohaselt pärandaja pärijad, tegi hageja siiski neile ülekanded pärandaja pärandvara arvelt, sest tegemist oli pärandaja bioloogiliste lastega, kellel oli õigus saada osa pärandaja pärandvarast. Pärandaja matusekulud tasus pärandaja viimane tööandja XXX ja matusekulusid pärandaja pärandvarast ei tasutud.
3.Kohtutäitur Elin Vilippus edastas 14.08.2019.a hagejale e-kirja koos dokumentidega, millega teavitas, et kostja on 12.08.2019.a esitanud täitemenetluse algatamise avalduse vastavalt Pärnu Maakohtu 27.02.2015.a otsusele tsiviilasjas nr 2-14-37822, ning et kohtutäitur on vastavalt eelnimetatud täitemenetluse algatamise avaldusele alustanud hageja suhtes täitemenetlust nr 022/2019/5287. Kostja ei teavitanud tähtaegselt oma nõudest kohtutäitur Kristiina Feinmani, mistõttu ei täidetud kostja nõuet pärandvara arvelt 2015. aastal. Kuivõrd kostja ei esitanud oma nõuet tähtaegselt pärandaja pärimismenetlusse, on kostja nõude puhul tegemist üleskutsemenetluses tähtaegselt esitamata nõudega, mida ei olnud võimalik täita pärandvara arvelt vastavalt PärS §-le 142 peale pärandaja õiguste ja kohustuste väljaselgitamist.
4.Pärast seadusest tulenevate kohustuste täitmist ja ülalnimetatud ülekannete tegemist jäi hagejale pärandvarast 1 469,14 eurot. Nimetatud summa kasutas hageja koos oma igakuise sissetulekuga oma jooksvate isiklike kulude katteks. Arvestades, et hageja on pärandvara kasutanud jooksvate kulude katteks erinevatel aegadel ning koos isikliku sissetulekuga, on käesoleval hetkel raskendatud jooksvate kulude tegemise tõendamine. Arvestades, et kostja ei esitanud oma nõuet tähtaegselt, on hageja kohustatud täitma kostja nõude üksnes ulatuses, mis pärandvarast 14.08.2019.a seisuga alles on (nimetatud kuupäeval sai hageja kostja nõudest teada). Kostja nõudest teadasaamise hetkel ei olnud hagejal enam pärandvara alles. Seega ei ole hageja kohustatud kostja nõuet täitma ning täitemenetlus nr 022/2019/5287 on hageja hinnangul lubamatu.
5.Hageja esitas 21.10.2019.a menetlusdokumendis uue nõude ja palus lisaks sundtäitmise lubamatuks tunnistamisele ka kohustada kohtul kostjat tagastama
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-19-14019 hagejale täiteasja nr 022/2019/5287 raames hageja poolt tasutud summa 944,08 eurot. Hageja täpsustas oma nõuet 20.03.2020.a menetlusdokumendis ja selgitas, et vastavalt kohtutäitur Elin Vilippuse poolt edastatud teatele tasus hageja täiteasja nr 022/2019/5287 raames kohtutäituri arvelduskontole summa 944,08 eurot. Kuigi hageja täitis täiteasja nr 022/2019/5287 nõude vabatahtliku täitmisaja jooksul, arestis kohtutäitur siiski hageja arvelduskonto ning 18.09.2019.a seisuga oli hageja tasunud täiteasja nr 022/2019/5287 raames kohtutäituri arvelduskontole kokku 1 452,47 eurot. 16.03.2020.a kinnitas kohtutäituri esindaja e-kirja vahendusel, et 16.03.2020.a seisuga on kohtutäitur hagejale tagastanud 881,99 eurot. Seega, hageja on täiteasja nr 022/2019/5287 raames tasunud 570,48 eurot (kostja nõude summas 508,08 eurot, kohtutäituri põhitasu summas 26,40 eurot ja täitemenetluse alustamise tasu summas 36 eurot) + kostja viivisenõude summas 72,33 eurot, mitte 944,08 eurot. Kuivõrd kohtutäitur on hagejale tagastanud 881,99 eurot, palub hageja kohustada kostjat tagastama hagejale täiteasja nr 022/2019/5287 raames tasutud summa 641,81 eurot (põhinõue + täitemenetluse kulud 570,48 eurot + viivisenõue 72,33 eurot = 642,81 eurot). Kostja vastuväited ja põhjendused
6.Kostja ei võta hagiavaldust õigeks ja vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Kostja selgitab, et kostja nõude aluseks on Pärnu Maakohtu 27.02.2015 maksekäsk tsiviilasjas nr 2-14-37822. Asjas ei ole vaidlust selles, et hageja on YY pärija, mistõttu esitas kostja hageja vastu täitmisavalduse. Kostja selgitab, et kostja nõude suuruseks on 508,08 eurot, kuna YY on täitemenetluses tasunud nõude osaliselt summas 284,59 eurot. Nõudele lisandub viivis summas 72,33 eurot, seega oli kostja kogunõue hageja vastu 508,08+72,33= 580,41 eurot.
7.Hageja on hagiavalduses selgitanud YY pärimismenetluse inventuuri läbiviimist. Kostjal ei ole alust arvata, et hageja oleks pärandvara inventuuris sisalduvaid varasid ja kohustusi märkinud hagiavalduses ebakorrektselt. Hagiavaldusest selgub, et pärast seadusest tulenevate kohustuste täitmist ja ülekannete tegemist jäi hagejale pärandvarast alles 1 469,14 eurot. Kostja nõustub hagejaga selles, et pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. Samas ei ole pärimismenetluse inventuuriakt õigustloova tähendusega, st võlausaldajal on õigus esitada nõue pärija vastu ka pärast pärandvara inventuuri lõppemist. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et ta rikastus pärandvara arvelt vähemalt 1 469,14 euro ulatuses. Kuigi pärija on enda väitel pärandvara ära kulutanud jooksvateks kuludeks, ongi kostja hinnangul tegemist rikastumisega pärandvara arvelt (1469,14 euro ulatuses), kuna kulutused on tehtud pärandvara arvelt. Hageja on pärandvara arvelt saanud oma rahalisi vahendeid säästa. PärS § 143 eesmärk on kaitsta ka võlausaldajat, kuna võlausaldajal on võimalik esitada oma nõudeid pärija vastu ka pärast inventuuri lõppemist, st sätte eesmärgiks ei ole välistada õigeaegselt inventuuri esitamata jäetud nõuete esitamist. Maakohtu otsuse põhjendused
8.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda. Lõpetas osaliselt menetluse XX nõudes Credit.ee OÜ vastu alusetult tasutud summa tagastamiseks osas, mis ületab summat 642,81 eurot so summas 301,27 eurot.
9.Maakohus leidis, et Kohus nõustub iseenesest hagejaga selles, et pärija vastutab üleskutsemenetluses tähtaegselt esitamata nõuete täitmise eest piiratult - üksnes eeldusel ja ulatuses, milles temale üleläinud pärandvara on veel säilinud. Kuid see ei tähenda, et pärija vastutus lõpeb pärast pärija poolt pärandvara enda hüveks ära
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-19-14019 tarbimist vaid pärija vastutab üleskutsemenetluses tähtaegselt esitamata nõuete täitmise eest pärast inventuuri tegemist üksnes muude pärandaja muude kohustuste täitmisest ülejäänud pärandvara ulatuses. Kohus osundab, et PärS § 143 lg 3 mõttest ei tulene kuidagi seadusandja tahet välistada pärast üleskutsemenetlust kõikide esitamata jäänud kohustuste täitmine, vaid PärS § 143 lg 3 mõte on see, et pärija vastutaks hilinenud nõudega võlausaldajate ees vaid juhul, kui ta pärandvara arvel veel rikastunud on. Seega PärS § 143 lg 3 seondub eelkõige kohustuste täitmise järjekorraga PärS §-s 142. Kui üldiselt vastutab pärija pärandaja võlausaldaja ees siis, kui ta PärS § 142 lg 1 kohustuste täitmise järjekorda rikub (nt täidab annaku, samas on võlausaldajatele võlad veel maksmata), siis PärS § 143 lg 3 tuleneb, et hilinenud nõudega võlausaldaja sellisele rikkumisele tugineda ei saa.
10.Hageja on esile toonud, et rikastus pärandvara arvelt vähemalt 1 469,14 euro ulatuses kuid on nimetatud summa kasutanud oma jooksvateks kuludeks erinevatel aegadel.
11.Hageja on ka leidnud, et sundtäitmine on käesoleval juhul vastuolus hea usu põhimõttega. Kuivõrd kostja on YY suhtes tehtud kohtulahendi hageja suhtes sundtäitmisele esitamisega viivitanud ca 3,9 aastat, on hagejal seetõttu tekkinud ootus, et kõik pärandaja võlgnevused ja kohustused on täidetud ning täiendavalt ta YY võlgnevusi tasuma ei pea. Kohus hagejaga ei nõustu.
12.Käesoleval juhul on täitedokumendiks jõustunud kohtulahend. TsÜS § 157 lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Riigikohus on selgitanud, et „aegumistähtaja jooksul saab nõude maksmapanekut pidada hea usu põhimõtte vastaseks üksnes erandlikel asjaoludel (RKTKo nr 3-2-1-137-06, p 23; nr 32-1-105-08, p 16; nr 3-2-1-132-09, p 12 nr 3-2-1-70-09, p 11, 3-2-1-128-14). Selliseid erandlikke asjaolusid kohtu ette toodud ei ole. Kuigi hageja on seisukohal, et kostja on kuritahtlikult sundtäitmisega viivitanud, et saada hagejalt suuremat viivist, ei ole kostja väidetav kuritahtlikkus tõendamist leidnud.
13.Täiteasjas nr 022/2019/5287 nõudis kostja hagejalt viivist summas 72,33 eurot. Kostja on selgitanud, et viivist ei ole arvestatud selle aja eest, mis jääb pärandaja surma ja täitemenetluse alustamise vahele (ca 3,9 aastat). Kostja on viivist arvestatud perioodi 28.02.2015-18.04.2015 eest (50 päeva) laenu põhivõlgnevuselt suuruses 400 eurot viivisemääraga 0,3675% päevas ning seega viivis summas 72,33 eurot muutus sissenõutavaks veel YY eluajal. Kohus kontrollis www.viivisekalkulaator.ee abil kostja viivisearvutust ning nõustub kostja arvutuskäiguga, viivist on arvestatud ca 50 päeva eest. PärS § 130 lg 1 järgi lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Seega on ka kostja viivisenõue parandaja vastu pärijale üle läinud. Kostja on küll temal pärandaja vastu olnud nõude sundtäitmisele pööramisega viivitanud, kuid asja materjalist ei nähtu, et viivitamine oleks seotud kostja pahatahtlikkuse ning oma õiguste kuritarvitamisega. Hageja apellatsioonkaebus
14.Hageja vaidlustab Harju Maakohtu 17. aprilli 2020 otsuse ulatuses, millega kohus jättis hageja hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hageja ei vaidlusta kaevatavat otsust osas, millega maakohus lõpetas menetluse 301,27 euro osas. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldatakse või alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks tagasi maakohtule.
15.Otsuses on maakohus rõhutanud võlausaldaja, ehk kostja õigusi realiseerida kohtuotsusega väljamõistetud nõuet. Samas on aga maakohus kaevatavas otsuses
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-19-14019 jätnud täielikult analüüsimata hageja õigused eeldada, et peale üleskutsemenetlust selgunud nõuete täitmist ei esitata talle enam rahalisi nõudeid (veelgi enam nõudeid ca 4 aastat peale pärimismenetluse lõppu ning võlgnevuste väljaselgitamist/tasumist).
16.Käesolevas menetluses esitatud tõendite pinnalt on üheselt selge, et kostja ei ole oma nõuet täitnud seaduses sätestatud hooldusmeetmete järgi. Lisaks on kostja avaldanud oma 01. novembri 2019 menetlusdokumendis (sama seisukohta on kostja kinnitanud ka 11. märtsi 2020 kohtuistungil), et tal on võimalik on nõuet realiseerida 10 aasta jooksul. Kostja selline suhtumine kinnitab tema pahatahtlikku käitumist, et kostja ei esitagi oma nõudeid esimesel võimalusel, vaid teeb seda 10 aasta jooksul. Selline kostja suhtumine ja käitumisviis ei ole mitte kuidagi kooskõlas heauskse käitumisega ning maakohus on kaevatavas otsuses kostja pahatahtliku käitumise jätnud täielikult hindamata.
17.Kostja esitas oma nõude hageja vastu ca 4 aastat peale pärimismenetluse lõppu. Nõude esitamise hetkeks ei olnud hagejal enam pärandvara alles – seega ei olnud ka hagejal pärandvara, mille arvelt oleks ta saanud rikastuda.
18.Maakohus on otsuses jätnud täielikult analüüsimata VÕS § 1035 lg 2, mille alusel ei ole hageja kohustatud täitma kostja nõuet. Vastus apellatsioonkaebusele
19.Vastustaja vaidles esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
20.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 järgi rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus ei ole asja materjali põhjal tuvastanud kaebuses viidatud olulist menetlusnormide rikkumist. Erinevalt hageja seisukohast on maakohus kolleegiumi arvates tuvastanud võimalikud hageja poolt esile toodud vaidluse aluseks olnud asjaolud ja hinnanud esitatud tõendeid seaduse kohaselt ning ringkonnakohtul ei ole alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut või asuda tuvastatud asjaolude suhtes maakohtuga võrreldes erinevale seisukohale. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi täielikult maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Maakohus on hageja esitatud väiteid piisavalt analüüsinud, mistõttu vastab ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse väidetele lühidalt üksnes järgmist.
21.Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuse väitega, et otsuses on maakohus rõhutanud võlausaldaja, ehk kostja õigusi realiseerida kohtuotsusega väljamõistetud nõuet, kuid jätnud analüüsimata hageja õigused eeldada, et peale üleskutsemenetlust selgunud nõuete täitmist ei esitata talle enam rahalisi nõudeid. Maakohus on otsuse p-s 13 esile toonud, et nõustub hagejaga selles, et pärija vastutab üleskutsemenetluses tähtaegselt esitamata nõuete täitmise eest piiratult – üksnes eeldusel ja ulatuses, milles temale üleläinud pärandvara on veel säilinud, kuid maakohus leidis, et hageja esiletoodud asjaolude alusel ei ole hageja rikastumine, mis välistaks kostja nõude rahuldamise, äralangenud, sest kuigi hageja on oma väidetel saadu ära kulutanud, on ta seda tehes oma rahalisi vahendeid säästnud. Seega andis maakohus hinnangu hageja õigusele tugineda rikastumise äralangemisele. Ringkonnakohus osutab, et hagivalduse täpsustuses on hageja esile toonud, et kandis pärandaja lastele, kes ei olnud pärijad, pärandi arvelt üle rahasummasid. Hageja ei ole täpsustanud, kas tegemist oli kinkega ning asja õigeks lahendamiseks ei ole nimetatud asjaolu väljaselgitamine ka oluline, kuid ringkonnakohus toob esile, et pärandist saadu kinkimise korral saaks pärija
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-19-14019 tähtaegselt üleskutsemenetluses nõude esitamata jätnud võlausaldaja nõudele esitada üldjuhul eduka rikastumise äralangemise vastuväite. Käesoleval juhul on aga hageja esile toonud, et ta kulutas pärandist saadu ulatuses, mille kostja võlgnevust nõuab, enda jooksvate kulude katteks. Seega ei saa hageja poolt esitatud rikastumise äralangemise vastuväide olla edukas.
22.Apellatsioonkaebuse järgi on maakohus põhjendamatult jätnud analüüsimata VÕS § 1035 lg-s 2 sätestatu. Ringkonnakohus osutab, et VÕS § 1035 sätestab alusetu rikastumise väljaandmiseks kohustatud isiku kõrgendatud vastutuse juhtudel, kui isik on teadlik asjaoludest, mis toovad kaasa õigusliku aluse puudumise saadu omandamisel ja saadu väljaandmise kohustuse üleandjale. Seonduvalt apellatsioonkaebuses viidatud VÕS § 1035 lg-ga 2 väljendub saaja kõrgendatud vastutus rikastumise äralangemise vastuväite (§ 1033 lg 1) ja kulutuste hüvitamise nõude (§ 1033 lg 2) esitamise võimaluse kadumises. Käesoleval juhul leidis maakohus, et hageja on ulatuses, milles võlausaldaja nõuab pärandaja võla tasumist, pärandist saadu tõttu rikastunud. Seetõttu VÕS § 1035 sätestatud saaja kõrgendatud vastutust reguleerivad sätted asjas ei kohaldu. Kuigi maakohus oleks võinud nimetatud sätet analüüsida ja oma seisukoha esitada, ei muuda nimetatu puudumine maakohtu otsust ebaõigeks.
23.Maakohus on otsuses analüüsinud piisavalt põhjalikult seda, kas kostjale saab ette heita hea usu ja mõistlikkuse põhimõtte rikkumist, mistõttu puudub vajadus seonduvalt apellatsioonkaebuses väljendatud seisukohtadega neid korrata. Nagu eelpooltoodud, nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega. Menetluskulude jaotus
24.Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis tuleb poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Rahaliselt menetluskulusid kindlaks ei määrata, sest kostjal ringkonnakohtus menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Ulvi Loonurm kohtunik kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.