Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Piret Rõuk Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 8.novembril 2023 tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus
Tsiviilasja number
2-20-4765
Kohtuasi
Tsiviilasja hind
J. L. hagi Jäätmete sorteerimiskeskus OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning hüvitise ja töötasu saamiseks 576,00 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: J. L. (isikukood XXX, XXX Kostja: Jäätmete sorteerimiskeskus OÜ (registrikood 11228261, asukoht Suur-Sõjamäe põik 8, Tallinn) lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Kruus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
Jätta J. L. hagi Jäätmete sorteerimiskeskus OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning hüvitise ja töötasu väljamõistmiseks rahuldamata
Menetluskulude jaotus
1.Hagimenetluse kulud jätta J. L. kanda
2.Määrata Jäätmete sorteerimiskeskus OÜ menetluskulu suuruseks 1850 eurot (käibemaksuta) ja välja mõista J. L.lt 1850 eurot (käibemaksuta) osaühingu Jäätmete sorteerimiskeskus OÜ kasuks
3.Välja mõista J. L.lt väljamõistetud menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni Jäätmete sorteerimiskeskus OÜ kasuks
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
1.J. L. (edaspidi hageja või töötaja) esitas 03.01.2020 Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) avalduse Jäätmete sorteerimiskeskus OÜ (edaspidi kostja või tööandja) vastu töötasu, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja hüvitise nõudes. TVK rahuldas 10.02.2020 otsusega asjas nr 4-1/21/20 avaldus osaliselt, tuvastades, et poolte vahelise töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt on tühine, lõpetas töölepingu 19.12.2019 TLS § 107 lg 2 alusel ning mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel brutosummas 270 eurot, töötasu 2019.aasta novembri eest 47,60 eurot ja detsembri eest 258,40 eurot. Töötaja TVK otsust ei vaidlustanud. Tööandja ei nõustunud TVK otsusega osaliselt paludes, et kohus vaataks hagimenetluses läbi TVK-le töötaja poolt esitatud avalduse osas, milles avaldus rahuldati. Hageja nõue ja hagiavalduse asjaolude kokkuvõte
2.Kohus võttis menetlusse hageja nõuded: tuvastada, et hageja ja kostja vahelise töölepingu erakorraline ülesütlemine kostja poolt on tühine, lõpetada hageja ja kostja vaheline tööleping 19.12.2019 TLS § 107 lg 2 alusel, mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel brutosummas 270 eurot, töötasu 2019. aasta novembri eest 47,60 eurot ja detsembri eest 258,40 eurot.
3.Hageja töötas kostja juures alates 21.08.2019 kraana operaatori- sorteerijana. Pärast tööandja juures tulekahju toimumist ja töötaja vara (riided, sularaha, hügieenivahendid) hävinemist, mille hüvitamist töötaja nõudis, andis tööandja töötajale mõista, et ta ei sobi nende töökeskkonda ning lõpetas töölepingu. Hageja leiab, et tema suhtes käituti vääriti. Tööandjal on töötajale maksmata 2019. aasta novembri eest tasu 47,60 eurot ning detsembrikuu eest 258,40 eurot. Tööandja esitas töölepingu ülesütlemise avalduse 15.12.2019 ja lõpetas töölepingu 19.12.2019, hageja oleks saanud detsembris veel töötada 9,5 päeva ja teeninud tasu 258,40 eurot. Kostja vastuväidete kokkuvõte
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Kostja on hagejale tegelikult töötatud aja eest kogu töötasu välja maksnud, mistõttu on töötasu nõue alusetu. Hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest ei ole põhjendatud, kuivõrd kostja lõpetas töölepingu põhjendatult ja seaduspäraselt katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu, mis seisnesid selles, et hageja ei saanud kokkulepitud ajal tööle ilmuda või lahkus töökohalt varem, töölt puudumisi kogunes novembrikuus määral, mis ei võimaldanud kostjal mõistlikult tööd korraldada, hageja hankis töösuhet kasutades töökoha kaudu keelatud esemeid ning kohtus kolmandate isikutega, kuigi see ei olnud hagejale kui kinnipeetavale lubatud, hagejal oli probleeme kehtestatud korra järgimisega. Kostjal tekkisid kahtlused hageja rikub eesmärgipäraselt töövaheneid, et ei peaks töökohal enda tööülesandeid täitma. Kostja ei soovinud katseajal kogutud teabe põhjal töösuhet jätkata ning põhjendas seda hagejale. Hageja tugineb töögraafikule, mille järgi pidi ta töötama 166 tundi, kuid töölt puudumiste tõttu arvestati töötunde 152 ning maksti töötasu vastavalt tegelikult töötatud aja eest. Pooltel ei ole vaidlust selles, et 2019.a detsembris töötas hageja graafiku kohaselt 3 tööpäeva ja kostja tasus töötatud 27 töötunni eest 91,80 eurot.
Kohtuotsuse põhjendused
5.Pooltel ei ole vaidlust selles, et hageja töötas kostja juures alates 21.08.2019 töötasuga 3,40 eurot tunnis, et tööandja ütles avaldajaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles alates 19.12.2019, et tööandja esitas avaldajale kirjalikus vormis töölepingu ülesütlemisavalduse, mis sisaldas põhjendusi ning et tööandja on maksnud avaldajale 2019. aasta novembris töötasu 152 töötunni eest ja 2019.a detsembris töötasu 91,80 eurot.
6.Pooltel on vaidlust selles, kas hagejaga töölepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv ja kas hagejal on õigus saada hüvitist ning täiendavat töötasu 2019. aasta novembri ja detsembri eest.
7.TLS § 95 lg 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Tulenevalt TLS § 95 lg 2 peab tööandja ülesütlemist põhjendama. Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Puudub vaidlus, et tööandja esitas avaldajale kirjalikus vormis töölepingu ülesütlemisavalduse TLS § 86 ja § 88 lg 1 p 3, 5 ja 7 alusel, millest nähtuvad töölepingu ülesütlemise põhjendused.
8.TLS § 86 lg 1 kohaselt võib tööandja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. Sama sätte lg 4 kohaselt ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. TLS § 6 lg 1 tulenevalt on katseaja eesmärgiks hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Riigikohus on 01.11.2017 kohtuotsuse nr 2-16-9199 p-s 11 välja toonud, et: /.../ asjaolud (hageja tööülesannete täitmine, tööstiil ja -harjumused osutavad sellele, et tema võimed, oskused ja isikuomadused ei võimalda teha tööd kostja nõutud tasemel) on viidatud sätete järgi aluseks töölepingu lõpetamisele katseaja ebarahuldava tulemuse tõttu. Kolleegium on märkinud, et katseaeg annab tööandjale kaalutlusõiguse hinnata katseajal oleva töötaja võimekuse ja suutlikkuse vastavust tööandja huvile (st kas töötja sobib kokkulepitud tingimustel tööd tegema). Seega ei saa katseajal olev töötaja tingimusteta eeldada oma õigust jätkata töötamist alalisel töökohal, vaid see võimalus tagatakse talle katseaja positiivse tulemuse korral (st juhul kui töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad töö tegemiseks nõutavale tasemele). Eelnevast tuleneb, et selle üle, kas töötaja sobib kokkulepitud tööd tegema otsustab tööandja, mitte töövaidluskomisjon ega kohus. Kui tööandja hindab, et töötaja ei ole võimeline täitma tööülesandeid tööandja poolt nõutaval tasemel, siis on tal alus tööleping lõpetada katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Vaidluse korral TLS § 86 lg 1 alusel katseajal töölepingu lõpetamise üle peab tööandja tõendama, et töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed või isikuomadused ei vastanud töö tegemiseks nõutavale tasemele. Vastavalt TLS § 104 lg 1 on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine.
9.Tööandja on ülesütlemisavalduses põhjendanud, et töötaja ei alustanud ega lõpetanud oma tööpäeva töölepingus määratud ajal, on hoidnud oma töökohal keelatud asju ja esemeid ning on korduvalt tekitanud kahju tööandja varale ja loonud kahju tekkimise ohu.
10.Kohtule esitatud tõenditega, milleks on jäätmete sorteerimiskeskuse töödejuhataja Ivo Nõmme ja mehhaaniku J. L. kirjalikud seletused on tõendatud, et esialgu täitis töötaja tööülesandeid korrektselt, kuid hiljem hakkas tööandja korraldusi eirama, et töötaja korraldas tööajal kohtumisi isikutega, mis ei olnud vangla poolt lubatud, et töötaja kasutas ja tema valduses olid mobiiltelefonid, mille tööandja edastas vanglateenistuse julgeolekuametnikule, et töötaja hakkas erinevatel ettekäänetel töölt puuduma ja lõhkus töövahendeid, kuigi tal olid tehnilised teadmised ja teda juhendati töövahendeid ja hakkeliine kasutama, et tema lõhutud töövahendite remont oli pikaajaline ja kallis. Tööandja ja Tallinna Vangla vahel sõlmitud koostöölepinguga on tõendatud, et töötaja töötas tööandja juures Tallinna Vanglaga sõlmitud koostöölepingu raames, mille tõttu tuli kostjal rakendada spetsiaalseid erimeetmeid töötaja järelevalve osas. Tallinna Vangla avavangla inspektor-kontaktisiku Jane Koksi e-kirjadega tööandjale on tõendatud, et töötaja puudus korduvalt töölt osa tööpäevast või terve tööpäeva, kuna oli hõivatud muude tegevustega ning, et tema käest võeti ära käekell ja plätud, mis ei olnud tema isiklike asjade nimekirjas.
11.Eeltoodud tõenditega on tõendatud kostja väited selle kohta, et ta luges töötajaga sõlmitud töölepingule kohaldatud katseaja tulemused ebarahuldavaks põhjustel, et hageja isiklike asjatoimetuste tõttu töölt sagedaste puudumistega seoses ei soovinud kostja temaga töösuhet jätkata, kuna ei saanud olla kindel, kas töötaja tööl viibimisega saab tema arvestada või mitte, et töötaja hankis töösuhet kasutades töökoha kaudu keelatud esemeid ning kohtus kolmandate isikutega, kuigi see ei olnud hagejale kui kinnipeetavale lubatud, et hagejal oli probleeme kehtestatud korra järgimisega ja suutmatusega käsitseda tööülesannete täitmiseks antud töövahendeid, sh rasketehnikat (kopp-laadur) ilma, et need oleksid purunenud. Järelikult on kostja tõendanud, et hageja hoolsus tööülesannete ja töögraafiku täitmisel, käitumine ning korduv keeldude rikkumine olid piisavaks aluseks, et lugeda katseaja ülemused ebarahuldavaks. Seega oli kostjal hagejaga 21.08.2019 töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks õiguslik alus ja ülesütlemine on kehtiv, sest täidetud on nii formaalsed kui ka materiaalõiguslikud alused. Järelikult tuleb hagi töölepingu erakorralise TLS § 86 lg 1 alusel ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel ja hüvitise väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Eelneva tõttu ei oma töölepingu lõpetamise õiguspärasuse seisukohalt tähtsust muude töölepingu lõpetamise aluste kohtulik kontrollimine, mistõttu jätab kohus neile hinnangu andmata.
12.Hageja palus kostjalt välja mõista töötasu 2019. aasta novembri eest 47,60 eurot ja detsembri eest 258,40 eurot. TLS § 5 lg 1 p 5 kohaselt on töötasu tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule. TLS § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja kohustuseks maksta töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 43 lg 1 kohaselt eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg), kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg). 2019. aasta novembris oli 168 normtundi, seega oli tööandja kohustatud kindlustama avaldaja tööga vastavate tundide ulatuses ja maksma avaldajale tehtud töö eest tasu. Hageja palgalehega 2019. aasta novembri kohta on tõendatud, et talle on arvestatud töötasu 152 tunni eest summas 516,80 eurot ning detsembris 91,80 eurot. Kostja on tõendanud Tallinna Vangla avavangla inspektorkontaktisiku Jane Koksi e-kirjadega, et töötaja puudus korduvalt töölt osa tööpäevast või terve tööpäeva, kuna oli hõivatud muude tegevustega ning töötajate töögraafikuga, et hageja töölt puudumised arvestati tööajast maha, mistõttu tegigi ta tegelikult 152 töötundi. TLS § 35
sätestab, et tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Hageja ei ole oma avalduses TLS § 35 sätestatud eeldusi esile toonud ehk, et ta oleks veel pärast 5.detsembrit 2019 kostja juurde töökohale läinud. Kuna pooltel puudus vaidlus, et hageja töötas detsembrikuus 3 tööpäeva, siis on kostja maksnud talle töötasu 91,80 eurot 27 töötunni eest õiguspäraselt. Järelikult ei ole hagejal õiguslikku alust suuremale töötasule, mistõttu tuleb töötasu nõue jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus
13.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb hagi rahuldamata jätmise tõttu jätta hagimenetluse kulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
14.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. Kostja on asja menetluses tasunud riigilõive alljärgnevalt: 21.04.2020 määruskaebuse esitamisel 50 eurot; 14.12.2021 määruskaebuse esitamisel 50 eurot; 23.02.2022 määruskaebuse esitamisel 70 eurot; 16.02.2023 määruskaebuse esitamisel 70 eurot. Kokku on kostja tasunud riigilõivu määruskaebuste esitamisel 240 eurot. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 218 lg 1 p 2 kohaselt võib lepinguline esindaja kohtus olla muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2.2 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt sõlmis ta käesolevas asjas õigusabilepingu Advokaadibürooga Vilippus Polman Partnerid OÜ, mille alusel esindab kostjat menetluses vandeadvokaat Martin Kruus tunnihinnaga 140 eurot ilma käibemaksuta. Kostja märkis, et ta on käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb kantud menetluskulu arvestada ilma käibemaksuta.
15.Kostjale on menetluskulude nimekirja kohaselt käesoleva kohtuasjaga seonduvalt osutanud esindaja õigusabi alljärgnevas mahus ja ülesannetes: 27.03.2020 taotluse koostamine töövaidluse läbivaatamiseks kohtus TVK poolt rahuldatud ulatuses, kooskõlastamine kliendiga ning edastamine kohtule – 2,2 h; 06.04.2020 menetlusse võtmisest keeldumise kohtumääruse analüüs, edastamine koos selgitustega kliendile – 0,5 h; 21.04.2020 määruskaebuse koostamine, kooskõlastamine kliendiga ja edastamine kohtule – 1,5 h; 24.08.2020 tutvumine menetlusse võtmise määruse ja toimikumaterjalidega, juhised kliendile täiendavate tõendite kogumiseks – 0,7 h; 07.09.2020 hagivastuse koostamine, kooskõlastamine kliendiga ja esitamine kohtule - 3,8 h; 29.11.2021 menetluse lõpetamise
määruse analüüs, selgitused kliendile – 0,7 h; 14.12.2021 määruskaebuse koostamine, kooskõlastamine kliendiga ja esitamine kohtule – 2,2 h; 08.02.2022 Tallinna Ringkonnakohtu 08.02.2022 määruse analüüs, edastamine kliendile koos selgitustega – 0,5 h; 23.02.2022 määruskaebuse koostamine ja esitamine Riigikohtule – 3,2 h; 01.02.2023 menetluse lõpetamise määruse analüüs, selgitused kliendile – 0,7 h; 16.02.2023 määruskaebuse koostamine, kooskõlastamine kliendiga ja esitamine kohtule – 2,4 h; 27.06.2023 tutvumine asja toimikumaterjalidega ning esitatud seisukohtade ja tõenditega, lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamine vastavalt kohtu 06.06.2023 korraldusele – 3,4 h. Kokku on kostjale seonduvalt käesoleva menetlusega osutatud õigusabi 21,8 tunni ulatuses maksumusega 3052 eurot ilma käibemaksuta. Kostja poolt asja menetlusega seonduvalt kantud menetluskulud kokku on 3292 eurot, mille ta palub jätta hageja kanda. Hagejalt kostja kasuks välja mõistetud menetluskuludelt palub kostja välja mõista viivisintressi VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest.
16.Hageja ei ole kohtule menetluskulu nimekirja ega vastuväiteid kostja menetluskulu nimekirjale esitanud ning asjas ei nähtu, et hageja oleks asjas menetluskulusid tasunud. Kohus peab antud asja mahtu, keerukust, koostatud dokumentide hulka ja hagihinda arvestades kostja esindamisele kulunud aega ja hinda põhjendatuks alljärgnevalt. Kostja esindaja tunnihind 140 eurot (käibemaksuta) vastab kohtupraktikas aktsepteeritud advokaadi tunnihinnale ning asja keerukusele ja mahukusele, mistõttu on see mõistlik ja põhjendatud. Kostjale käesoleva kohtuasjaga seonduvalt osutatud õigusabi peab kohus arvestades esitatud menetlusdokumentide ning kogutud ja komplekteeritud tõendite mahtu ning asjaolu, et vaidlus on läbinud menetluse TVK-s, põhjendatuks ja vajalikuks alljärgnevalt: 27.03.2020 taotluse koostamine töövaidluse läbivaatamiseks kohtus TVK poolt rahuldatud ulatuses, kooskõlastamine kliendiga ning edastamine kohtule – 1 h; 06.04.2020 menetlusse võtmisest keeldumise kohtumääruse analüüs, edastamine koos selgitustega kliendile – 0,5 h; 21.04.2020 määruskaebuse koostamine, kooskõlastamine kliendiga ja edastamine kohtule – 1,5 h; 24.08.2020 tutvumine menetlusse võtmise määruse ja toimikumaterjalidega, juhised kliendile täiendavate tõendite kogumiseks – 0,5 h; 07.09.2020 hagivastuse koostamine, kooskõlastamine kliendiga ja esitamine kohtule - 1 h; 29.11.2021 menetluse lõpetamise määruse analüüs, selgitused kliendile – 0,7 h; 14.12.2021 määruskaebuse koostamine, kooskõlastamine kliendiga ja esitamine kohtule – 1,3 h; 08.02.2022 Tallinna Ringkonnakohtu 08.02.2022 määruse analüüs, edastamine kliendile koos selgitustega – 0,5 h; 23.02.2022 määruskaebuse koostamine ja esitamine Riigikohtule – 2 h; 01.02.2023 menetluse lõpetamise määruse analüüs, selgitused kliendile – 0,5 h; 16.02.2023 määruskaebuse koostamine, kooskõlastamine kliendiga ja esitamine kohtule – 1,5 h; 27.06.2023 tutvumine asja toimikumaterjalidega ning esitatud seisukohtade ja tõenditega, lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamine vastavalt kohtu 06.06.2023 korraldusele – 1 h, kokku 12 tunni ulatuses maksumusega 1680 eurot käibemaksuta, mis kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele.
17.Kohus on seisukohal, et hagejalt asja menetluses tasutud riigilõivud - 21.04.2020 määruskaebuse esitamisel 50 eurot, 14.12.2021 määruskaebuse esitamisel 50 eurot ja 23.02.2022 määruskaebuse esitamisel 70 eurot, kokku 170 eurot, kuuluvad hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele. Kuna kohus tühistas ise 1.02.2023 kohtumääruse 8.03.2023
kohtumäärusega ja jätkas tsiviilasjas menetlust, siis ei pea kohus antud menetluskulu jätmist menetlusosaliste kanda põhjendatuks ning selle tagastab kohus kostjale vastava taotluse esitamisel TsMS § 150 lg 1 p 5 ja 7 koostoimes.
18.Seega peab kohus vajalikuks ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks ja hagejalt kostja kasuks välja mõistmisele kuuluvaks kokku 1850 eurot, sh riigilõiv 170 eurot ja esindaja kulud 1680 eurot (käibemaksuta). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja esitas vastava avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista viivis menetluskulult alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.