Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
18. jaanuar 2024, Tartu
Tsiviilasja number
2-22-17486
Tsiviilasi
Toomas Tenno hagi FIE Andrus Nõmmisto vastu töötasu ja hüvitise väljamõistmiseks FIE Andrus Nõmmisto vastuhagi Toomas Tenno vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks Vastuhagi menetlusse võtmise otsustamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 15. septembri 2023 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
FIE Andrus Nõmmisto määruskaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja/vastuhagis hageja): FIE Andrus Nõmmisto (isikukood/registrikood 10150114), lepinguline esindaja vandeadvokaat Siret Saks Vastustaja (hageja/vastuhagis kostja): Toomas Tenno (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aivar Pilv
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 15. septembri 2023 määruse resolutsiooni punkt 1 ja selle alapunktid 1.1, 1.2 ja 1.3 ning saata tsiviilasi tühistatud osas maakohtule FIE Andrus Nõmmisto vastuhagi menetlusse võtmise otsustamiseks järgmistes nõuetes:
tuvastada, et töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 91 lg 2 p-de 1 ja 3 alusel
20.mail 2022 on tühine; - tuvastada, et tööleping ei lõppenud töötaja poolse töölepingu erakorralise ülesütlemisega TLS § 91 lg 2 p-de 1 ja 3 alusel 20. mail 2022 ning lugeda tööleping lõppenuks TLS § 85 lg 4 alusel 20. mail 2022.
3.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.
4.Määrusele ei saa esitada kaebust Riigikohtule. -
ASJAOLUD
1.Toomas Tenno (hageja, töötaja) esitas 29. mail 2022 FIE Andrus Nõmmisto (kostja, tööandja) vastu avalduse töövaidluskomisjonile (TVK). 20. juunil 2022 esitas tööandja TVK-le avalduse töötaja vastu. TVK tegi 20. oktoobril 2022 otsuse, millega rahuldas töötaja avalduse osaliselt ning tuvastas 20. juulil 2021 sõlmitud töölepingu 20. mail 2022 ülesütlemise kehtivuse. TVK mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja töötasu 2450 eurot, puhkusehüvitise 1970,18 eurot ning hüvitise 5000 eurot (TLS § 100 lg 4 alusel). TVK jättis rahuldamata töötaja TLS § 100 lg 4 alusel esitatud hüvitise nõude 2350 eurot (bruto). Lisaks jättis TVK tööandja töövaidlusavalduse töötaja vastu täies ulatuses rahuldamata, luges tuvastatuks, et töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 91 lg 2 p-de 1 ja 3 alusel 20. mail 2022 ei ole tühine, luges tuvastatuks, et tööleping lõppes erakorralise ülesütlemisega TLS § 91 lg 2 p-de 1 ja 3 alusel 20. mail 2022 ning jättis rahuldamata tööandja taotluse lugeda tööleping lõppenuks TLS § 85 lg 4 alusel. Samuti jättis töövaidluskomisjon rahuldamata tööandja kahju hüvitamise nõude.
2.Tööandja esitas 21. novembril 2022 kohtule vastavalt TvLS § 58 lg-le 4 taotluse vaadata töötaja töövaidluskomisjonile esitatud töövaidlusavaldus hagina läbi osas, milles TVK töötaja töövaidlusavalduse rahuldas. Tartu Maakohus andis töötajale tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis. Töötaja esitas 9. jaanuaril 2023 kohtule hagiavalduse.
3.Tööandja esitas 21. novembril 2022 vastavalt TvLS § 58 lg-le 3 töötaja vastu (vastu)hagiavalduse. Hagiavaldus esitati kohtule tähtaegselt. Tööandja palus hagiavalduses mõista töötajalt tööandja kasuks välja kahjuhüvitise 3946,90 eurot (kütus ja maha visatud väetis) koos seadusjärgse viivisega.
4.Maakohus lõpetas 3. veebruari 2023 määrusega töötaja hagi menetlemise osas, milles töötaja nõuab tööandajalt TLS § 100 lg 4 alusel hüvitist enam kui 5000 eurot (maakohtu määruse resolutsiooni p 1) ja jättis töötaja viivisenõude läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Maakohus märkis nõuded, mille osas on hagiavaldus menetlusse võetud (resolutsiooni p-d 3, 3.1 ja 3.2). Maakohus jättis tööandja vastuhagi menetlusse võtmata osas, milles tööandja nõuab töötajalt kahjuhüvitist (kütus ja maha visatud väetis) enam kui 3342,79 eurot (resolutsiooni p 4.1) ja viivist kahjuhüvitiselt (3946,90 eurot) alates hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse täitmiseni (resolutsiooni p 4.2). Maakohus võttis vastuhagina menetlusse tööandja nõude töötaja vastu kahju 3342,79 euro (kütus ja maha visatud väetis) väljamõistmiseks (resolutsiooni p 5).
5.Tööandja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus võtta menetlusse tööandja hagiavaldus, s.o 20. juunil 2022 TVK-le esitatud avaldus ja lugeda TVK 20. oktoobri 2022 otsuse punkt 3 vaidlustatuks, tühistada maakohtu määruse resolutsiooni punktid 4 ja 5 ning teha uus määrus,
millega võtta hagiavaldus menetlusse kahjuhüvitise 3946,90 euro nõudes koos sellelt arvestatava viivisega.
6.Tartu Ringkonnakohus jättis 28. juuni 2023 määrusega tööandja määruskaebuse Tartu Maakohtu
3.veebruari 2023 määruse peale läbi vaatamata osas, milles tööandja palub tühistada Tartu Maakohtu
3.veebruari 2023 määruse resolutsiooni punkti 5. Ringkonnakohus tühistas Tartu Maakohtu
3.veebruari 2023 määruse resolutsiooni punktid 4.1 ja 4.2 ning saatis tsiviilasja tööandja kahju hüvitamise ja viivise nõude menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule. Ringkonnakohus viitas mh, et maakohus ei otsustanud määruse resolutsiooniga järgmiste tööandja hagiavalduse nõuete menetlusse võtmist: tuvastada, et töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 91 lg 2 p-de 1 ja 3 alusel 20. mail 2022 on tühine; tuvastada, et tööleping ei lõppenud töötaja poolse töölepingu erakorralise ülesütlemisega TLS § 91 lg 2 p-de 1 ja 3 alusel 20. mail 2022 ning lugeda tööleping lõppenuks TLS § 85 lg 4 alusel 20. mail 2022. Ringkonnakohus ei saa maakohtu eest otsustada nõuete menetlusse võtmist.
MAAKOHTU SEISUKOHT
7.Maakohus keeldus vastuhagi menetlusse võtmisest osas, milles kostja palub tuvastada, et töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 91 lg 2 p-de 1 ja 3 alusel 20. mail 2022 on tühine ning tööleping ei lõppenud töötaja poolse töölepingu erakorralise ülesütlemisega TLS § 91 lg 2 p-de 1 ja 3 alusel 20. mail 2022 ja töölepingu lõppenuks lugemist TLS § 85 lg 4 alusel 20. mail 2022. Maakohus võttis vastuhagi menetlusse osas, milles kostja palub mõista hagejalt välja kostja kasuks kahjuhüvitis 604,11 eurot (kütus ja maha visatud väetis) ning viivis kahjuhüvitiselt (3946,90 eurot).
20.veebruari 2023 määruskaebuses leidis tööandja, et menetlusse tuleb võtta ka tööandja hagiavaldus (20. juunil 2022 TVK-le esitatud avaldus) ja lugeda TVK otsuse punkt 3 vaidlustatuks. Tööandja esitas enda TvLS § 58 lg 3 alusel esitatud hagiavalduses töötaja vastu nõuded vaid kahju hüvitamiseks ja kahjuhüvitiselt viivise väljamõistmiseks. Tööandja ei esitanud hagiavalduses TVK-s esitatud ja lahendatud järgmisi nõudeid: tuvastada, et töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 91 lg 2 p-de 1 ja 3 alusel 20. mail 2022 on tühine; tuvastada, et tööleping ei lõppenud töötaja poolse töölepingu erakorralise ülesütlemisega TLS § 91 lg 2 p-de 1 ja 3 alusel 20. mail 2022; ning lugeda tööleping lõppenuks TLS § 85 lg 4 alusel 20. mail 2022. Tööandja hinnangul tuleb hagiavaldusena käsitleda TVK-le 20. juunil 2022 esitatud avaldust ning see täies ulatuses menetlusse võtta. Maakohtu hinnangul ei ole põhjendatud tööandja seisukoht, et töötaja töövaidlusavalduse suhtes tehtud otsuse läbivaatamisel peab kohus arvestama, et otsus on vaidlustatud osaliselt, kuid tööandja enda töövaidlusavalduse suhtes tehtud otsuse läbivaatamisel kohtule esitatud hagiavalduses märgitud nõuete ulatusega arvestama ei pea. Selline käsitlus muudaks sisutuks TvLS § 59 lg 1 1 sätestatu, et töövaidluskomisjoni otsuse saab vaidlustada osaliselt ning osalise vaidlustamise korral jõustub otsus osas, mida kohtus ei vaidlustatud. Maakohtu hinnangul ei olnud tegemist olukorraga, kus esitatud nõuded oleksid vajanud täiendamist või ei olnud selged. Hagimenetluses otsustab pool ise, millised nõuded ta kohtule esitab. Maakohus leidis, et hagimenetluses töövaidlusasja läbivaatamise ulatust ei saa enam muuta pärast 30 kalendripäeva möödumist arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest (TvLS § 58 lg 1). Analoogia korras tuleb kohaldada apellatsioonkaebuse esitamiseks sätestatud norme. TsMS § 634 lg 1 esimese lause kohaselt võib apellant kuni apellatsioonitähtaja lõpuni kaebust muuta ja täiendada, muu hulgas laiendada kaebust kohtuotsuse neile osadele, mille peale esialgselt ei kaevatud. Riigikohus on leidnud, et TvLS § 58 lg-s 1 sätestatud kohtusse pöördumise tähtaeg on seaduses sätestatud menetlustähtajaga, mida on võimalik TsMS § 67 järgi ennistada (vt Riigikohtu
21.detsembri 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-4765, p 14.2).
TVK jättis tööandja töövaidlusavalduse täies ulatuses rahuldamata. Tööandja esitas hagis nõude ainult kahjuhüvitise saamiseks. Tööandja on jätnud TVK otsuse selle resolutsiooni p-des 3.1-3.3 vaidlustamata. Vastavalt TvLS § 59 lg-le 11 töövaidluskomisjoni otsuse osalise vaidlustamise korral jõustub otsus osas, mida kohtus ei vaidlustatud. Kohus on töövaidlusasja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsuse resolutsiooniga selle vaidlustamata osas. TsMS § 371 lg 1 p 4 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Tööandja jättis töölepingu lõppemisega seotud nõuded vaidlustamata, seega on TVK otsus vastavas osas jõustunud.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
8.Kostja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse resolutsiooni p 1 tühistada ja võtta menetlusse ka kostja hagiavaldus (20. juuni 2022 TVK-le esitatud avaldus) ja lugeda TVK otsuse punkt 3 vaidlustatuks. Tööandja ei nõustu, et töölepingu lõppemisega seotud nõuded on vaidlustamata, mistõttu on TVK otsus vastavas osas jõustunud. Kohtu tegevusetuse tõttu on töötaja nõuded osaliselt jätkuvalt käesoleva tsiviilasjas menetlusse võtmata, kuigi ringkonnakohus sellele kohtumääruses tähelepanu juhtis. Tööandja hinnangul on kohus jätnud menetlusse võtmata töötaja nõue, mis seondub töölepingu lõppemise tuvastamisega, mistõttu on kohus asunud ebaõigesti seisukohale, et vastavas osas on TVK otsus jõustunud. Maakohus võttis 10. jaanuari 2023 kohtumäärusega menetlusse töötaja hagi tööandja vastu töötasu ja hüvitise väljamõistmiseks. Kohus ei ole otsustanud menetlusse võtmist töötaja hagiavalduse resolutsiooni punktide 2, 3, 4b, 5a ja 5b esitatud nõuete osas. Sealjuures nõuet, millega töötaja soovib tuvastada töösuhte lõpetamise kehtivust. Olukorras, kus töötaja on esitanud tuvastusnõude, tuvastamaks töösuhte lõpetamise õiguspärasus (mida kohus ei ole menetlusse võtnud), ei ole TVK otsus töösuhte lõpetamise vaidluse osas jõustunud. Samuti on ebaõige kohtumääruse punktides 14.4 ja 4.5 võetud seisukoht, mille kohaselt oleks pidanud tööandja esitama hagiavalduse töösuhte erakorralise lõpetamise vaidlustamiseks. Tööandja on kostja ning ta ei pea töötaja (ehk hageja) eest esitama hagiavalduses vajalikku nõuet. Maakohtu minetuste tõttu on töötaja hagiavaldus täies mahus menetlusse võtmata, mistõttu on kohus ebaõigel seisukohal, et TVK otsus on jõustunud osas, millega tuvastatakse töösuhte lõpetamise kehtivus/mittekehtivus. Tööandja leiab täiendavalt, et maakohus on põhjendamatult leidnud, et tööandja ei ole vaidlustanud TVK otsuse punkti 3 ja jätnud tööandja nõuded menetlusse võtmata ja keeldunud 15. septembri 2023 määrusega vastuhagi menetlusse võtmisest. Tööandja on selgelt väljendanud soovi vaidlustada töösuhte lõpetamise aluseks oleva töötaja ülesütlemisavalduse õiguspärasus. Tööandja 20. juuni 2022 TVK-le esitatud avaldus tuleb lugeda TvLS § 58 lg 5 alusel hagiavalduseks – seega, väljendades selgelt soovi töösuhte lõpetamise vaidlustamiseks ei peagi tööandja esitama eraldi hagiavaldust. Olukorras, kus kohus leidis, et esitatud nõuded vajavad täiendamist või on ebaselged TVK otsuse vaidlustamise ulatuses, oleks kohus pidanud täitma selgitamiskohustust, andma tähtaja tööandjale oma seisukohtade täiendamiseks TsMS § 3401 lg 1 kohaselt, mitte lugema TVK otsuse jõustunuks. Tööandja on selgelt väljendanud oma soovi vaidlustada ülesütlemise kehtivus (nii töötaja kui ka tööandja poolt esitatult).
Isegi kui kohus leiab, et tööandja oleks pidanud esitama dubleeriva nõude, siis esineb käesoleval juhul alus tähtaja ennistamiseks TsMS § 67 alusel.
9.Töötaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Tööandja 21. novembril 2022 esitatud avaldus järgis TvLS § 58 lg-s 1 sätestatud 30 päeva pikkust tähtaega, mis tähendab, et määruskaebuse esitaja 21. novembri 2022 avaldus on esitatud tähtaegselt. Muid nõudeid ei ole määruskaebuse esitaja aga 30 päeva jooksul TVK otsusest esitanud. Töötaja ei nõustu, et tööandja 20. juunil 2022 esitatud taotlus on käsitletav hagiavaldusena TvLS § 58 lg 5 mõttes. 20. juuni 2022 avaldus ei vasta TvLS § 58 lg 5 nõuetele. TVK tegi otsuse alles
20.oktoobril 2022, mistõttu ei saanud tööandja 20. juuni 2022 dokument olla esitatud siis, „kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab“ nagu seda nõuab TvLS § 58. Lisaks ei vasta 20. juuni 2022 avaldus ka hagiavalduse nõuetele. Tööandja on on TVK otsuse vaidlustanud üksnes seonduvalt kahjuhüvitisega. Olukorras, kus töötaja on tähtaegselt kohtule nõuetekohase hagiavalduse esitanud, ei saa pidada poolte võrdse kohtlemise põhimõttega koosolevaks seda, kui kohus määratleks tööandja nõuded TVK menetluses tööandja poolt TVK-le esitatud dokumentide alusel. Maakohus on nõuetekohaselt täitnud selgitamiskohustust ja ei saanud TvLS § 58 lg-s 1 sätestatud tähtaega pikendada. Tähtaja ennistamise taotlus tuleb taotluse esitamise tähtaja ületamise tõttu jätta rahuldamata (TsMS § 67 lg 2). Lisaks ei ole mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks (TsMS § 67 lg 1).
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu resolutsiooni p-des 1, 1.1, 1.2 ja 1.3 tühistada ning asi tuleb saata tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks (TsMS § 667 lg 2 teine lause) järgmistes tööandja nõuetes: tuvastada, et töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 91 lg 2 p-de 1 ja 3 alusel 20. mail 2022 on tühine; tuvastada, et tööleping ei lõppenud töötaja poolse töölepingu erakorralise ülesütlemisega TLS § 91 lg 2 p-de 1 ja 3 alusel 20. mail 2022 ning lugeda tööleping lõppenuks TLS § 85 lg 4 alusel 20. mail 2022. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
12.Maakohus keeldus tööandja vastuhagi menetlusse võtmisest. Maakohus leidis, et TVK otsus on osaliselt jõustunud, mistõttu on tööandja vastuhagi osalise menetlusse võtmisest keeldumise aluseks TsMS § 371 lg 1 p 4 (on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus vm). Ringkonnakohus selgitab, et kui kohus tuvastab, et samade poolte vahel on olemas jõustunud töövaidluskomisjoni otsus (täitedokument), siis on menetlusse võtmise keeldumise alus TsMS § 371 lg 1 p 6 (samade poolte vahel on olemas töövaidluskomisjoni otsus täitedokumendina). Seega kontrollib ringkonnakohus, kas maakohus tuvastas õigesti tööandja nõuete menetlusse võtmise keeldumise alused.
13.Ringkonnakohus ei nõustu tööandjaga, et maakohus ei ole kõiki töötaja hagiavalduse nõudeid menetlusse võtnud. Ringkonnakohus möönab, et maakohtu poolt töötaja hagiavalduse menetlusse võtmine on raskesti jälgitav, kuid maakohtu 13. detsembri 2022 määrus, 10. jaanuari 2023 ja
3.veebruari 2023 määrus kogumis võimaldavad mõista, et töötaja hagiavaldus on menetlusse võetud järgmistes nõuetes:
1) tuvastada 20. juulil 2021 poolte vahel sõlmitud töölepingu lõppemine töötaja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemisega TLS § 91 lg 2 p-de 1 ja 3 alusel alates 20. maist 2022; 2) käesolevas asjas otsuse jõustumisel kohustada TVK juhatajat või sekretäri esitama töötamise registrisse avaldus, mille kohaselt on tööandja ning töötaja vahel 20. juulil 2021 sõlmitud töölepingu lõppemise õiguslikuks aluseks TLS § 91 lg 2 p-d 1 ja 3 ning töölepingu lõppemise kuupäevaks 20. mai 2022; 3) välja mõista tööandjalt töötaja kasuks: a) saamata jäänud töötasu 2450 eurot (bruto); b) puhkusehüvitis 1970,18 eurot (bruto); c) hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 5000 eurot (bruto). Samuti on käesolevaks ajaks maakohtu menetluses järgmised tööandja nõuded töötaja vastu (maakohtu 3. veebruari 2023 määrus ja 15. septembri 2023 määrus): 1) mõista töötajalt tööandja kasuks välja kahjuhüvitis 3946,90 eurot; 2) mõista töötajalt tööandja kasuks välja viivis kahjuhüvitiselt (3946,90 eurot). Tööandja määruskaebusega taotletav eesmärk on, et kohus menetleks ka neid tööandja nõudeid, millega on vaidlustatud töösuhte lõpetamise alus. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 koosmõjus §-ga 659 maakohtu määruse põhjendatust ja seaduslikkust selle vaidlustatud osas, st resolutsiooni punktis 1 (sh alapunktid).
14.TVK tuvastas 20. oktoobri 2022 otsuses esmalt (rahuldades töötaja avalduse), et tööleping lõppes töötaja erakorralise ülesütlemisega TLS § 91 lg 2 p-d 1 ja 3 alusel 20. mail 2022 (TVK otsuse p 2.1). Seejärel tuvastas TVK sama asja sisuliselt uuesti (kuid seekord tööandja avalduse rahuldamata jätmisel), et töölepingu ülesütlemine TLS § 91 lg 2 p-de 1 ja 3 alusel 20. mail 2022 ei ole tühine (ülesütlemine on kehtiv) ning luges tuvastatuks, et tööleping lõppes töötaja erakorralise ülesütlemisega töötaja poolt TLS § 91 lg 2 p-de 1 ja 3 alusel 20. mail 2022 (TVK otsuse p 3.1). Lisaks jättis TVK rahuldamata tööandja nõude lugeda, et tööleping lõppes TLS § 85 lg 4 alusel 20. mail 2022 (TVK otsuse p 3.2). Seega nähtub TVK otsuse resolutsioonist, et pooltel olid töövaidluskomisjoni menetluses vastastikused nõuded töölepingu ülesütlemise kehtivuse osas.
15.Tööandja esitas maakohtule avalduse, milles palus, et kohus lahendaks töötaja nõudeid hagimenetluses mh osas, mis puudutab töölepingu ülesütlemise kehtivuse tuvastamist. Ringkonnakohus tõi eelpool välja, et selles osas on töötaja hagiavaldus menetlusse võetud. Maakohus tuvastas iseenesest õigesti, et tööandja ei ole enda kohtule esitatud (vastu)hagiavalduses selgesõnaliselt esitanud TVK menetluses olnud nõudeid, mis puudutavad töölepingu ülesütlemiseavalduse tühisust ja ülesütlemise aluse tuvastamist. Maakohus tuvastas vaidlustatud määruses, et kuivõrd tööandja ei vaidlustanud (vastu)hagiavalduses TVK otsuse punkte 3.1 (töölepingu ülesütlemisavalduse kehtivuse tuvastamine) ja 3.2 (töölepingu lõppemise aluse tuvastamine), siis on TVK otsus nendes punktides jõustunud. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu seisukoht TVK otsuse jõustumise osas on ekslik ja vastuoluline. Maakohus on võtnud menetlusse töötaja hagi osas, milles tuleb maakohtul igal juhul kontrollida töötaja töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse kehtivust, st pooled vaidlevad maakohtus jätkuvalt töölepingu lõppemise aluste osas. Ringkonnakohus tuvastas eespool, et TVK tegi sisuliselt töölepingu ülesütlemise kehtivuse osas otsustuse kaks korda, nii resolutsiooni punktis 2.1 (töötaja nõude osas) kui ka resolutsiooni punktis 3.1 (tööandja nõude osas). Ringkonnakohus leiab, et see ei saa kaasa tuua olukorda, kus TVK otsus on samas küsimuses üheaegselt jõustunud ja jõustumata.
Järelikult ei ole TVK otsus vaidlusaluses osas jõustunud ega ole täidetud TsMS § 371 lg 1 p 6 alus tööandja vastavate nõuete menetlemisest keeldumiseks.
16.Ringkonnakohus nõustub tööandjaga, et maakohus oleks pidanud tööandja hagi menetlusse võtmisel tekkinud ebaselguse kõrvaldama ning andma tööandjale võimaluse haginõudeid täpsustada/täiendada, jättes (vastu)hagiavalduse TsMS § 3401 lg 1 alusel käiguta. Ka TvLS § 58 lg 1 ja lg 3 alusel esitatud hagiavaldust saab jätta käiguta ja selles esinevaid puudusi kõrvaldada. Kohtu ülesanne on kõrvaldada menetlusest ebaselgused ja vasturääkivused. Vaidlust ei ole, et tööandja on enda (vastu)hagiavalduse esitanud kohtule tähtaegselt. Ebaõige on tööandja seisukoht, et tööandja 20. juuni 2022 TVK-le esitatud avaldus tuleb lugeda TvLS § 58 lg 5 alusel tööandja hagiavalduseks. Tööandja sai esitada hagiavalduse enda TVK-le esitatud avalduse rahuldamata jätmise osas kohtule TvLS § 58 lg 3 alusel. TvLS § 58 lg 5 kohaldub aga olukorras, kus teine pool esitab kohtule avalduse vaadata töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagina TvLS § 58 lg 4 alusel.
17.Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus vaidlustatud osas maakohtu määruse ja saadab tööandja (vastu)hagiavalduse maakohtule uuesti menetlusse võtmise otsustamiseks järgmistes nõuetes: tuvastada, et töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 91 lg 2 p-de 1 ja 3 alusel 20. mail 2022 on tühine; tuvastada, et tööleping ei lõppenud töötaja poolse töölepingu erakorralise ülesütlemisega TLS § 91 lg 2 p-de 1 ja 3 alusel 20. mail 2022 ning lugeda tööleping lõppenuks TLS § 85 lg 4 alusel 20. mail 2022.
18.Tööandja on määruskaebuses esitanud alternatiivselt tähtaja ennistamise taotluse juhuks, kui kohus leiab, et tööandja on minetanud haginõuete esitamise tähtaja. Arvestades eeltoodud ringkonnakohtu seisukohti jätab ringkonnakohus tööandja alternatiivse taotluse läbi vaatamata.
19.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.