Sihtasutuse Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku juhataja RP taotlus esialgse õiguskaitse korras XX tahtest olenematu ravi pikendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 29. mai 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX 15. juuni 2020. a määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja Sihtasutus Pärnu Haigla (registrikood 90004527) psühhiaatriakliiniku juhataja RP Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Ants Nõmmik Lääneranna Vallavalitsus (registrikood 77000298), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Lea Suurkivi
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
Jätta Pärnu Maakohtu 29. mai 2020. a määrus muutmata. Jätta XX määruskaebus rahuldamata. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Eesti Vabariigi kanda. Toimetada määrus XX-le kätte kirjeldava ja põhjendava osata.
Kohtu selgitused: Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates Riigikohtule määruskaebuse.
Sihtasutuse Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku juhataja RP (avaldaja) esitas 27. mail 2020
2-20-7701 Pärnu Maakohtule avalduse, milles palus esialgse õiguskaitse korras kohaldada XX-le (puudutatud isik, patsient) tahtest olenematut vältimatut psühhiaatrilist ravi kuni neli päeva ning pikendada seda kuni 40 päevani. Avalduse kohaselt on patsiendil raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Haiglaravita jätmisel ohustab ta enda psüühikahäire tõttu iseenda ja teiste tervist ning julgeolekut. Patsiendil on intellektihäire (F70.1) ja pervasiivne häire (F84.8). Patsient toodi haiglasse kiirabi ja kiirreageerijate abil, kuna ta oli afektlabiilne, kergesti ärrituv, ähvardas Lääneranna Vallavalitsuse (vald, eestkosteasutus) töötajaid ning lõhkus enda korteris asju. Patsient on viibinud erinevates Eesti psühhiaatriakliinikutes üle 60 korra. Ta ei tee koostööd toetava sotsiaalsüsteemiga. Talle on määratud eestkostja, kuid ta ei allu eestkostja piirangutele ning reeglitele. Patsient vajab haiglaravi. Ka avalduse esitamise aja seisuga on ta afektlabiilne, ärrituv, kõneleb kogeledes ja valjuhäälselt, enamuse ajast karjub. Ta on tugevalt häiritud, kontrollimatult vihane ning tema emotsioonid on ettearvamatud. Tema mõttekäik ei ole korrapärane ning ta keskendub ebaolulisele. Teda häirivad muudatused igapäevases rutiinis ning reeglid, millele ta peaks alluma, kuid mis talle ei meeldi. Intellektihäire ja autismi sümptomite korral võib sellise meeleseisundiga sageli kaasneda agressiivne käitumine ja ohtliku olukorra tekkimine. Ta vajab haiglaravi teiste ohutuse tagamiseks. Ta ähvardab jätkuvalt valla töötajaid vägivallaga. Patsiendi põhihaigused (vaimne alaareng ja autism) ei ole ravitavad, kuid tema käitumishäireid on võimalik farmakoloogilise raviga leevendada. Tema ohtlikkust saab vähendada turvalise ning range järelevalvega keskkonna abil. Arvestades, et patsiendi käitumise häirumine on süvenenud ning muutust ei ole ette näha, on juba praeguseks selge, et patsient vajab pikemat tahtest olenematut ravi kui neli päeva.
2.Pärnu Maakohus rahuldas 28. mai 2020. a määrusega avalduse ning kohaldas puudutatud isikule esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut vältimatut psühhiaatrilist ravi psühhiaatriakliinikus kuni neli päeva.
3.Pärnu Maakohus kuulas 29. mail 2020 ära puudutatud isiku ning psühhiaatri IT. Puudutatud isik selgitas kohtule, et ta toodi haiglasse, sest eestkosteasutus on teda põhja lasknud. Puudutatud isik jäi maksejõuetuks. Tema raha kärbitakse ning tal ei ole raha poes käimiseks. Eestkosteasutus ei seisa tema õiguste eest. Nad ähvardavad kõik tema kraanid kinni panna ja elektri ära võtta. Puudutatud isik elab üksinda korteris, tema tervis on korras ning ta otsib endale uut töökohta. Pärnu Maakohus võttis teda ebaseaduslikult vahi alla ning ta kaotas töö ja ta ei saanud võlgasid maksta. Haiglas saab ta kõigiga läbi. Puudutatud isik arvab, et ta ei peaks haiglas olema. Ta ei usalda kedagi. Tal on palju sugulasi, kuid ta ei usalda neid ning lõpetas nendega suhtlemise ära. Ta sai valla peale kurjaks ja hakkas korteris asju lõhkuma. Ta lõhkus taldrikuid ja kaks seinapeeglit. Puudutatud isik võtab kodus ravimeid. Tema arvates oleks ülekohtune, kui ta peaks 40 päeva haiglas viibima. Ta oleks nõus haiglas viibima kõige rohkem kaks nädalat. Psühhiaatri IT kinnitusel on patsiendil raske psüühikahäire: pataloogilise käitumismustriga intellektihäire ja pervasiivne häire. Tal on rigiidne afekt. Patsient on väga pahane valla peale ning ähvardab neid ka haiglas viibimise ajal. Ta kõneleb valjuhäälselt ning ägestub kergesti. Patsient on ohtlik eelkõige teistele. Talle tuleks määrata ravi kestusega vähemalt 40 päeva. Muu ravi ei ole võimalik. Ta ilmselt ei võta kodus ravimeid. Täna on ta nõus ravimeid võtma, kuid homme ei ole. Patsiendil ei ole haiguskriitikat. Talle tuleks määrata rahutust leevendav ravi
2-20-7701 antipsühhootikumide ja rahustitega.
4.Puudutatud isikule määratud esindaja palus avalduse rahuldada. Esindaja suhtles haiglas puudutatud isiku ning temale määratud raviarsti RP-ga. Arvestades puudutatud isiku tervislikku seisundit ja tema seaduslikke huve, on tahtest olenematu ravi pikendamine kuni 40 päeva põhjendatud. Puudutatud isikul ei ole haiguskriitikat, ta on ohtlik iseendale ning teistele. Tema käitumine ei ole kontrollitav. Ravi on vajalik ka selleks, et kaaskodanikud ennast temaga suhtlemisel turvaliselt tunneksid. Puudutatud isik selgitas esindajale, et ta ei ole nõus sellega, et ta peab haiglas ravil viibima. Ta väitis korduvalt, et valla sotsiaaltöötaja rikkus oluliselt tema põhiseaduslikke õigusi. Valla sotsiaaltöötaja püüab tema elukohta odavalt ning omakasupüüdlikult võõrandada. Ta ei saa eestkostjalt piisavalt raha, et endale toitu osta, mistõttu peab ta kalendrikuu lõpus nälgima. Puudutatud isiku arvates on ta terve ning peaks kohe koju naasma, vastasel korral müüb vald tema korteri maha. Kuna valla sotsiaaltöötaja on kõiges süüdi, siis koju naastes annab ta kõigepealt sotsiaaltöötajale korraliku nahatäie ning karistab sealjuures ka kõiki neid inimesi, kes on tema suhtes halvasti käitunud. Puudutatud isik ei kinnita, et ta on varem korduvalt psühhiaatrilisel ravil viibinud, see on kõik kättemaksuks eelkõige temale, kuid ta hakkab kõigile sellistele inimestele täie jõuga vastu. Puudutatud isik selgitas, et arstid ei ole temale ühtegi ravimit määranud, mida ta peaks ambulatoorselt kodus võtma. Esimese astme kohtu määrus
5.Pärnu Maakohus rahuldas 29. mai 2020. a määrusega avalduse ning pikendas puudutatud isikule tahtest olenematut vältimatut psühhiaatrilist ravi kuni 40 päevani (kuni 5. juulini 2020). Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb tahtest olenematut ravi esialgse õiguskaitse korras tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg 5 ning psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg 1 järgi kuni 40 päevani pikendada. PsAS § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata, kui: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3 ) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Kohus on seisukohal, et PsAS § 11 lg 1 eeldused on täidetud. Psühhiaatrid on esitanud dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Puudutatud isikul on raske psüühikahäire: pataloogilise käitumismustriga intellektihäire (F70.1) ja pervasiivne häire (F84.8). Ta on afektlabiilne. Tema psüühikahäire piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Puudutatud isik võib olla ohtlik eelkõige teistele, kuid ka iseendale. Ta on kergesti ärrituv, räägib valjuhäälselt, kohati karjudes, ta ei ole suuteline vestluse käigus rahunema, ta on süüdistav. Puudutatud isik saatis perioodil 25. mai kuni 27. mai 2020. a vallale hulgaliselt e-kirju ja sõnumeid, milles ähvardab kätte maksta ja füüsilist vägivalda kasutada. Tema majanaabrid tegid pöördumise, millest nähtub, et puudutatud isik käib öösel ustel koputamas, kisab ja kolistab oma toas, ta lubas kõik põlema panna ja ähvardas neid noaga. Enne haiglasse saabumist lõhkus ta enda asju. Tal ei ole haiguskriitikat ning ta ei saa ravivajadusest aru, mistõttu ei ole muu abi võimalik. Puudutatud isikule tuleks määrata rahutust leevendav ravi antipsühhootikumide või rahustitega. Puudutatud isiku põhihaigused (vaimne alaareng ja autism) ei ole ravitavad, kuid tema käitumishäireid on võimalik farmakoloogilise raviga vähendada. Turvaline ning range
2-20-7701 järelevalvega keskkond vähendab tema ohtlikkust. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
6.Puudutatud isik esitas 15. juunil 2020 määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ning jätta menetluskulud riigi kanda. Määruskaebuse kohaselt ei ole põhjendatud tahtest olenematu ravi pikendamine kuni 40 päevani. Puudutatud isikul on haiguskriitika ning ta teeb raviarstiga koostööd selleks, et kiiremini koju saada. Haiglasse määramisega on tekitatud olukord, kus ta ei saa vaidluses valla vastu enda õigusi kaitsta. Puudutatud isik on psühhiaatriakliinikus viibides esitanud enda raviarstile mitmeid sisulisi avaldusi ning selgitusi, milles on põhjendanud, miks ta oli psühhiaatriakliinikusse jõudes väga ärritunud ja emotsionaalne. Tema vaimne tervislik seisund on praeguseks taastunud ja hea ning ta on suuteline argiellu naasma. Puudutatud isik allub raviplaanile ning ta soovib normaalset elu enda kodus jätkata.
7.Avaldaja palus 22. juunil 2020 esitatud vastuses määruskaebusele jätta määruskaebuse rahuldamata. Vastuse kohaselt tuginevad puudutatud isiku nõudmised ja põhjendused üksnes tema enda soovile ja arvamusele, et ta ei vaja tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi. Avaldaja ei nõustu puudutatud isikuga. Määruskaebuses toodud isiku enda selgitused olukorra kohta näitavad seda, et tal ei ole haiguskriitikat ning ta ei mõista olukorda objektiivselt. Avaldaja esitas 19. juunil 2020 Pärnu Maakohtule taotluse puudutatud isiku tahtest olenematu ravi pikendamiseks kuni kolmeks kuuks, kuna tahtest olenematu ravi kohaldamise eeldused ei ole ära langenud. Patsiendi psüühiline seisund ei ole paranenud ning ta ei tee paranemiseks koostööd. Ta ähvardab jätkuvalt eestkosteasutust vägivallaga. Temal diagnoositud psüühikahäirete kogumile on muuhulgas iseloomulik haigusteadvuse puudumine (ka vajaliku kõrvalabi vajaduse mõistmine), mistõttu on arusaadav, et isik ise ravi vajalikuks ei pea. Avaldaja 19. juuni 2020. a taotluse ja sellele lisatud arvamuse kohaselt on patsient endiselt düsfoorilises meeleolus, kohati äärmiselt afektlabiilne, plahvatuslik, hüperaktiivne, püsimatu ja sekeldav. Ta käitub agressiivselt. Ta üritas ennast 11. juunil 2020 linaga üles puua, lõhkus vara ja ähvardas valjuhäälselt teisi kättemaksuga. Tema meeleolu on tugevalt häiritud, ta on kontrollimatult vihane, tema emotsioonid on ettenägematud. Patsiendi mõttekäik ei ole korrapärane. Ta keskendub ebaolulisele. Samuti süüdistab ta vallaametnikke temale halva soovimises. Patsient vajab pikaajalist viibimist range kontrolliga keskkonnas nii teiste kui ka enda turvalisuse tagamiseks, kuna ta ähvardab jätkuvalt vallatöötajatele kallale minna, ennast tappa, enda asju lõhkuda ning korteri põlema panna. Tema seisukohad ei ole hospitaliseerimise hetkega võrreldes muutunud. Tema agressiivne käitumine on tinginud korduva vajaduse kasutada ohjeldusmeetmeid. Patsient vajab rahutust leevendavat ravi antipsühhootikumide või rahustitega, lisaks meeleolu stabiliseerivat ravi meeleolu stabilisaatoritega. Praegusel juhul on võimalik turvalist ravi- ja viibimiskeskkonda tagada tahtest olenematu ravi abil, kuid edaspidi vajab patsient ööpäevaringset erihooldust kontrollitud keskkonnas (kinnise režiimiga erihoolekandeasutuses). Ta ei ole suuteline enda elu ise korraldama ning tema tasakaalutut käitumist ja seniseid lühiaegseid raviefekte hinnates (kasutab ravi vaid haiglas viibides) ei ole tema toimetulek praeguse ega varem rakendatud sotsiaalteenuste tingimustes tõenäoline.
8.Lääneranna Vallavalitsus palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Puudutatud isiku viibimine psühhiaatriakliinikus on tema enda huvides. Tal on võimalik oma õigusi kaitsta ka haiglaravil viibides. Lääneranna Vallavalitsus ei ole eestkostjana omastanud puudutatud isiku toetusi ning pensioni. Samuti ei kavatse Lääneranna Vallavalitsus võõrandada puudutatud isikule kuuluvat korterit. Arvestades, et puudutatud isiku psüühikahäire on pikaajaline ning ta on juba üle 60 korra psühhiaatriakliinikutes ravil viibinud, on äärmiselt tõenäoline, et tema agressiivsus
2-20-7701 taastub pärast koju naasmist.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 koosmõjus §-iga 659 jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata.
10.Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus eksinud TsMS § 534 lg 1 ning PsAS § 11 lg 1 kohaldamisel ning tahtest olenematu ravi pikendamisel kuni 40 päevani. Kohus võib TsMS § 534 lg 1 kohaselt avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Kui tegemist on isiku paigutamisega haigla psühhiaatriaosakonda, et osutada isikule tema tahtest olenemata psühhiaatrilist abi ja kohaldada tahtevastast ravi, tulenevad isiku kinnisesse asutusse paigutamise tingimused PsAS § 11 lg-st 1, mille kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ning 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus põhjendatult seisukohale, et puudutatud isiku puhul olid ilmselt täidetud isiku kuni 40 päevaks esialgse õiguskaitse korras tahtevastasele psühhiaatrilisele ravile paigutamise tingimused TsMS § 534 lg 1 p 1 ja PsAS § 11 lg 1 tähenduses. Samuti on isiku tervislikku seisundit kinnitavad arstide arvamused küllaldased TsMS § 534 lg 1 p 2 tähenduses, et kohaldada isiku suhtes esialgest õiguskaitset. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.
11.Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Puudutatud isiku arvates ei ole tahtest olenematu ravi kohaldamine kuni 40 päeva põhjendatud, tema ravivajadus on ära langenud, tal on haiguskriitika ning tema psüühiline seisund on paranenud. Puudutatud isiku väited ei ole aga kooskõlas teiste asjas esitatud dokumentide ja seisukohtadega. Puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida ning ta on psüühikahäire tõttu jätkuvalt ohtlik iseendale ja teistele. Puudutatud isik käitus haiglasse toomisel ja vahetult enne seda agressiivselt, ähvardas vägivalda kasutada ja lõhkus enda vara. Lisaks nähtub nii avaldaja 19. juuni 2020. a taotlusest ja sellega koos esitatud psühhiaatri arvamusest kui ka 22. juuni 2020. a vastusest määruskaebusele, et puudutatud isiku käitumis- ja meeleoluhäired, mis muudavad ta ohtlikuks iseendale ning teistele, ei ole ka pärast haiglasse toomist küllaldaselt leevenenud. Ta on endiselt agressiivse ning rahutu käitumisega, mh püüdis ta ennast hiljaaegu haiglas viibides üles puua ja lõhkus selle vara. Ringkonnakohtule ei nähtu, et puudutatud isik teeks enda paranemiseks koostööd ning oleks võimeline iseseisvalt ravi jätkama. Puudutatud isik ei olnud maakohtu määruse tegemise ajal võimeline aru saama oma seisundist ja ravivajadusest. Samuti ei mõista puudutatud isik määruskaebusest ja avaldaja esitatud seisukohtadest nähtuvalt siiani seda, et psühhiaatriline ravi on talle vajalik tema terviseseisundi stabiliseerimiseks. Seetõttu ei ole võimalik osutada puudutatud isikule vältimatut psühhiaatrilist abi praegusel juhul muul moel, kui temale tahtest olenemata psühhiaatriahaiglas ravi osutades.
2-20-7701
12.Eelnevat arvestades asus maakohus põhjendatult seisukohale, et puudutatud isikule esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilise ravi kohaldamise eeldused olid ilmselt täidetud ja puudutatud isik tuli paigutada kuni 40 päevaks või ravivajaduse äralangemiseni haigla psühhiaatriaosakonda ning kohaldada talle tahtest olenematut ravi. Seda arvestades jääb määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
13.Arvestades puudutatud isiku seisundit, ei ole ta ilmselt võimeline mõistma kohtumääruse põhjendusi ning kohtumääruses kajastatud asjaolud võivad tema vaimsele tervisele oluliselt kahju tekitada. Seetõttu teeb ringkonnakohus TsMS § 541 lg 1 II lausest juhindudes puudutatud isikule teatavaks üksnes kohtumääruse resolutsiooni ja selgitab edasikaebamise korda.
14.Praeguse kohtumenetluse kulud jäävad TsMS § 172 lg 3 I lause järgi riigi kanda. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul kindlaks maakohus.
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.