Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
01.juuli 2020, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja hind
15 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XX (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx), lepinguline esindaja J.K. (e-post: xxx) Kostja: CC (isikukood xxxxxxxxxxx, viibimiskoht xxx), lepinguline esindaja advokaat Silver Reinsaar (e-post: [email protected])
Kohtuistung
02.06.2020, osalesid XX, J.K. ja adv Reinsaar
XX hagi CC vastu pärimiskõlbmatuks tunnistamiseks
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX hagi CC pärimiskõlbmatuks tunnistamiseks rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta täies ulatuses XX kanda.
3.Määrata XX poolt CCle hüvitatavate menetluskulude suuruseks 2854 eurot (millest 4 eurot karistusregistri väljavõtte tasu, 2850 eurot lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga).
4.Mõista XXlt CC kasuks menetluskulude katteks välja 2854 eurot (sisaldab 20% käibemaksu 475 eurot) Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
XX esitas 02.05.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse CC vastu pärimiskõlbmatuks tunnistamiseks ja hagi tagamise taotluse. Harju Maakohus 03.05.2018 kohtumäärusega andis asja kohtualluvuse järgi üle Pärnu Maakohtule. 09.05.2018 määrusega Harju Maakohus hagi tagamiseks peatas YY pärimismenetluse. Hageja ja kostja on YY pojad. YY suri 87-aastasena xx xx xxxx.a. 12.01.2018 Hageja pöördus Tallinna notari Kaata Kartau büroosse pärimismenetluse läbiviimiseks ja pärandi vastuvõtmiseks. Hagejale ei olnud sel hetkel teada, et pärandaja on teinud testamendi ega pärimislepingut. 15.02.2018 Tallinna notar Kaata Kartau teatas hagejale, et surnu on teinud 01.02.1982.a. testamendi kostja kasuks. Hageja on seisukohal, et Kostja on pärimiskõlbmatu oma ema YY, isikukood xxxxxxxxxxx suhtes, kuna viimaste aastate jooksul kostja oli oma ema suhtes vägivaldne ja tema käitumine seadis korduvalt ohtu ema elu ja tervisele. Nimelt: 14.08.2011 YY sattus SA Pärnu Haiglasse. Patsiendikaardis, tema peamiseks kaebuseks on märgitud – et purjus inimene teda peksis. Kommentaarides on toodud, et tema: „Täna saanud purjus poja käest peksa. Kõike täpselt ei mäleta, teadvuskaotust ei olnud. Kaebab õlavarte valu, peavalu. Tuli vigastusi fikseerima. Vasakul otsmikul hematoom ja turse, mõlemal õlavarrel mitu hematoomi.“ (Lisa 5/1-5/2) 05.01.2016 YY kutsus kiirabi. Kiirabikaardis on märgitud tema kaebuseks – et tema saanud pojalt peksa, oli löönud selga rusikaga ja sikutanud peas juukseid. Kohal oli kutsutud ka politsei. (Lisa 5/3) 23.03.2017 YY kutsus kiirabi. Kiirabikaardis on märgitud tema kaebuseks – et teda on peksnud poeg, kõik kohad valutavad. Poeg oli tahtnud raha ja peksnud teda näkku, trampinud rinnaku peal, lohistanud juukseidpidi põrandal. Kohale oli kutsutud ka politsei. 06.04.2017 YY kutsus kiirabi. Kiirabikaardis on märgitud tema kaebuseks, et juhtus koduvägivald. Poeg lõi eile kätega vastu nägu ja rindkeret. Temal eksisteerisid hematoomid näos nina ja vasaku silma ümber. Paremal labakäel on hematoom, eksisteeris rindkere valu ja valulikkus rindkere selja prk.d. Peale antud juhtumit sattus AS Pärnu Haiglasse. Andmed on täiendatud, et poeg peksis YY, et võtta temalt pensioni raha ära. 08.08.2017 YY kutsus kiirabi. Kiirabikaardis on märgitud tema kaebuseks, et teda uuesti peksis poeg. Kohale oli kutsutud ka politsei, kes viia poja minema. Ülaltoodust on näha, et tegemist on pideva, süstemaatilise vana naise (87-aastase) peksmisega kostja poolt. Hageja soovib põhjendada kostja püüet põhjustada pärandaja surma ülalkirjeldatud ja meditsiinilistes dokumentides toodud pärandajale tekitatud kehavigastuste raskuse ja iseloomuga (sh selle tegevuste pidevusega). Pärnu Maakohtu xx xx xxxx otsusega kriminaalasjas nr x-xx-xxxx (xxxxxxxxxxx) tunnistati kostja süüdi ja talle mõisteti karistuseks 5 aastat vangistust. Antud kohtuotsus ei olnud hagi esitamise päevaks veel jõustunud, kuna kostja esitas selle suhtes apellatsioonkaebuse. Ringkonnaprokuröri Gardi Andersoni 25.09.2017 vastuskirjast surnud YY’ile leiab tõendamist, et kostja suhtes esineb põhjendatud kahtlus, et ta on toime pannud talle inkrimineerivad kuriteod neljas episoodis, milles surnud YY oli kannatanuks. Ringkonnaprokurör seletas oma kirjas, et üksnes kostja edaspidine vahistamine võib tagada kannatanu ehk YY’i elu ja tervise kaitse. Lisaks sellele kohus kriminaalasjas nr x-xx-xxxx (xxxxxxxxxxx) leidis, et kostja suhtumine varasemasse karistustesse ja vahistamisse ning jätkuv kuritegelik käitumine kinnitavad tõsikindlalt, et kostja võib toime panna kuritegusid, mis võivad ohtu seada teiste isikute (eelkõige kannatanu YY) elu ja tervise. Hageja on seisukohal, et kostja püüdis põhjustada pärandaja surma on pärandajale tekitanud tervisekahjustuse. Ka kostja ise ei eita, et teda on kriminaalasjas nr x-x-xxxx süüdistatud surnud pärandaja suhtes vägivalla tunnusele vastavate kuritegude toimepanemises. Kostja poolne eaka ema süstemaatiline peksmine, tekitatud kehavigastuste raskus ja iseloom ja pidevus viitavad
2-18-6841 selgesti kostja tahtlikule tegevusele põhjustada pärandaja surma. Pidev peksmine näkku ja pea piirkonda ei või põhjustada surma ainult eakate inimeste puhul, vaid selline pikaajaline piinamine võib põhjustada surma igas eas inimesele. PärS § 6 lg 1 p 1 kohaselt peab püüe põhjustada pärandaja surma olema tahtlik. VÕS § 104 lg 5 sätestab, et tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Tahtlus VÕS § 104 lg 5 mõistes tähendab teadlikkust oma käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine. PärS § 6 lg 1 p 1 kontekstis tähendab see, et kostja pidi olema teadlik sellest, et tema tegevus võib kaasa tuua pärandaja surma; soovima pärandaja surma. Kostja soov põhjustada pärandaja surma väljendus selles, et kostja poolsed pärandaja kehavigastused olid pideva iseloomuga; olid sellise jõuga, et oli vajadus kutsuda kiirabi ja mitmekordselt seetõttu suunata pärandajat haiglasse raviks. Kostja nagu vaimselt terve, täiskasvanu inimene pidi aru saama ja teadma oma tegude õigusvastasusest ning saama aru, millised tagajärjed võiksid saabuda tema tegudest (et need võiksid tuua pärandaja surma), võttes arvesse selle süstemaatilisust, kehavigastuste iseloomu (raskust), pärandaja vanust ja terviseseisundit. Kostja soovi põhjustada pärandaja surma tõendavad samuti kehavigastuste süsteemsus ja raskus. Hageja on lõplikul seisukohal, et selleks, et rakenduks Pärs § 6 lg 1 p 1 ei pea olema tõendatud, et pärandaja ei surnud koheselt peale peksu ja piinamist, vaid tõendatud on see, et kostja peksis ja piinas oma ema pikaajaliselt ja süstemaatiliselt just nimelt kasu saamise eesmärgil, mis põhjustas ka ilmselt kokkuvõttes pärandaja YY surma. Kasu objekt oli xxx, kinnistu, mille nimel kostja oma ema pikaajaliselt ja süstemaatiliselt piinas. Seega on kostja pärimiskõlbmatu isik oma ema vara suhtes. Käesolevat kohtumenetlust alustada soovitas hagejal notar. Hageja ei nõustu kostjaga, et tema poolt esitatud nõue on aegunud. Pärandaja suri xx xx xxxx, pärimiskõlbmatus ei saanud üldse olla kõne all enne pärandaja surma. Hagiavaldus esitati kohtule 02.05.2018, st pärandaja surmast ei ole veel seaduses ettenähtud aeg möödunud. Hageja palub kohtul tuvastada, et CC on oma ema YY suhtes pärimiskõlbmatu. Menetluskulud taotleb hageja jätta kostja kanda. Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv kokku 750 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1140 eurot (sisaldab käibemaksu).
KOSTJA VASTUS
Kostja kirjalikus vastuses ei võta hagi õigeks ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. PärS § 6 lõike 1 p 1 kohaselt on pärimiskõlbmatu isik, kes tahtlikult ja õigusvastaselt põhjustas pärandaja surma või püüdis seda teha. Tahtlik ja õigusvastane surma põhjustamine on Eesti Vabariigis karistatav karistusseadustiku (KarS) § 113 lõike 1 järgi. Püüe seda teha on karistatav kuriteo katsena KarS § 25 lõike 2 – § 113 lõike 1 järgi. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 22 lõike 1 kohaselt ei tohi kedagi käsitada kuriteos süüdiolevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kostja ei eita, et teda on kriminaalasjas nr x-xx-xxxx süüdistatud YY suhtes vägivalla tunnustele vastavate kuritegude toimepanemises. PärS § 6 lõike 1 p 1 kohaselt ei muuda pärijat pärimiskõlbmatuks pärandaja suhtes vägivaldne olemine või teise isiku tervise ohustamine. PärS § 6 lõike 1 p 1 kohaselt saab pärimiskõlbmatuse tingida neist asjaoludest vaid pärandaja elu tahtlik ohtu seadmine. Muude asjaolude esinemine ei saa kaasa tuua kostja pärimiskõlbmatuks tunnistamist. Asjakohane ei ole tugineda Pärnu Maakohtu xx xx xxxx kohtuotsusele. Kriminaalasja raames ei ole leidnud tõendamist ega pole ka CC kahtlustatud ega süüdistatud YY suhtes KarS § 113 lõike 1 ega ka KarS § 25 lõike 2 – § 113 lõike 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Kriminaalasjas on CCle esitatud süüdistus KarS § 121 lõike 1 ja § 200 lõike 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Nimetatud kriminaalasjas ei ole tuvastatud ega CC pole ka süüdistatud selles, et tal oli tahtlus põhjustada õigusvastaselt YY surma. Samuti pole CC süüdistatud üheski teises kriminaalasjas YY surma põhjustamises. Sellest ei anna tunnistust ka hagiavalduse lisadena kohtule esitatud kiirabikaardid, kuivõrd neis ei ole tuvastatud
2-18-6841 asjaolusid, mis viitaksid surma saabumise võimalikuks pidamist kostja tahtliku ja õigusvastase tegevuse tulemusena. Ühestki kiirabikaardist ei nähtu, et CC oleks YY suhtes rakendanud füüsilist vägivalda. Lisaks ilmneb hageja enda esitatud 23.03.2017 kiirabikaardist meditsiinitöötaja kahtlus, et tegemist võib olla dementse või luuludega vanainimesega. Seetõttu tuleb suhtuda sellesse kantud andmetesse ülima kriitikameelega. Hageja poolt hagiavaldusele lisatud kiirabikaardid ei tõenda, et pärandaja elu oleks kunagi ohtu sattunud. Samuti ei kinnita kõnealused kiirabikaardid, et neis märgitud vigastused oleks põhjustanud kostja CC (pärandajal on veel teinegi poeg, kelleks on hageja). PärS § 6 lõike 1 p-s 1 nimetatud eeldustest ei anna tunnistust ka prokurör Gardi Andersoni 25.09.2017 kirjas märgitu, see kajastab üksnes prokuröri hinnangut, et CC osas esinesid kirja koostamise aja seisuga vahistamise eeldused. Samas on vahistamine olemuselt pelgalt ajutiselt kohaldatav tõkend, mistõttu selle kohaldamise eelduseks ei olegi, et isik oleks kellegi surma põhjustanud. Hageja ei ole suutnud tõendada enda väiteid ning hagi rahuldamine oleks vastuolus ka PS § 22 lõikest 1 tuleneva põhimõttega, mille kohaselt ei ole kedagi lubatud käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Just tapmise katse toimepanemises YY suhtes aga hagejat hagiavalduses süüdistataksegi. PärS § 6 lõike 1 p-s 1 nimetatu vastab tapmise katse tunnustele. Kostja on seisukohal, et hagi rahuldamise eeldusena peaks kohus tuvastama, et kostja on enda ema suhtes toime pannud vähemasti karistusseadustiku (KarS) § 25 lõike 2 – § 113 lõike 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnustele vastava teo. Sisuliselt vaidleb hageja hagiavalduses nii prokuratuuri kui ka kriminaalasja lahendanud kohtuga, kes pole CC tegevust kvalifitseerinud tapmise katsena. Asjas pole esitatud ka ühtegi muud tõendit, mis viitaks võimalusele, et kostja pärandaja surma saabumist soovis võlaõigusseaduse § 104 lõike 5 tähenduses. Ka Pärnu Maakohtu otsusest nähtub, et hagejat pole süüdi tunnistatud PärS § 6 lõike 1 p-s 1 nimetatud kuriteos. Pärandaja on Lääne Ringkonnaprokuratuurile ja politseile edastanud pöördumised, milles pärandaja on omakäeliselt kinnitanud, et kostja CC ei ole teda peksnud ega röövinud. YY on palunud kostja vahi alt vabastada, põhjendades seda sellega, et kostja teda hooldaks. Puudub igasugune elementaarne loogika väites, et pärandaja soovis enda eest hoolitsema isikut, kes on üritanud põhjustada tema surma. Kostja on ka arvamusel, et hagis esitatud nõue on aegunud, kuivõrd hagis toodud asjaoludest, millele hageja nõue tugineb, on hageja teada saanud enne 02.11.2017. PärS § 8 lõike 2 kohaselt on pärimiskõlbmatuse tuvastamise nõude aegumise tähtaeg kuus kuud pärimiskõlbmatuse põhjustest teadasaamisest arvates. Seega oli hagi esitamise hetkeks möödunud PärS § 8 lõikes 2 nimetatud kuuekuuline aegumistähtaeg. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud kokku 3448 eurot (sisaldab käibemaksu 20%).
KOHTU PÕHJENDUSED
1.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja selgitused kohtuistungil, uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus arutas asja pooltega kohtuistungil. Hageja terviseseisundi halvenemise tõttu kohus jätkas menetlust kirjalikus menetluses. Kohus määras tähtajad lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks, vastaspoole esitatud kohta arvamuse avaldamiseks ning teatas kohtulahendi teatavakstegemise aja. Tehniliste tõrgete tõttu ei olnud võimalik tähtaegselt kohtuotsust lõplikult vormistada ja allkirjastada, mistõttu tehakse kohtuotsus teatavaks pooltele teatatust päev hiljem.
2.Hageja taotleb tuvastada kostja pärimiskõlbmatus ema YY suhtes. Pärimisseaduse (PärS) § 6 lg 1 p 1 kohaselt pärimiskõlbmatu on isik, kes tahtlikult ja õigusvastaselt põhjustas pärandaja surma või püüdis seda teha.
2-18-6841 Kostja ei ole lõppseisukohtades korranud nõude aegumise vastuväidet. Kohus on 12.06.2019 määruses selgitanud, et pärimiskõlbmatuks tunnistamise hagi esitamiseks pärimisseaduses sätestatud 6-kuuline tähtaeg ei saa hakata kulgema enne pärandi avanemist, s.o enne pärandaja surma. PärS § 8 lg 3 kohaselt saab pärimiskõlbmatuks tunnistamise hagi esitada pärast pärandi avanemist. Hagi on esitatud xx xx xxxx ehk enne 6 kuu möödumist YY surmast xx xx xxxx.
3.Rahvastikuregistri andmetel on hageja XX ja kostja CC YY pojad. Asjas ei ole vaidlust, et YY suri 87-aastasena xx xx xxxx.aastal. Samuti ei saa vaidlust olla selles, et kostja CC on oma ema YY suhtes olnud vägivaldne. CC on xx xx xxxx otsusega kriminaalasjas nr x-xx-xxxx karistatud karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 punktides 2 ja 3 ja § 200 lg-s 1 sätestatud tegude toimepanemise eest ema YY suhtes (karistusregistri väljavõte II kd, lk 50 – 51; kriminaalasja nr x-xx-xxxx kohtuotsused I kd, lk 112 – 132). Asjas on vaidlus selle üle, kas kostja käitumist ema YY suhtes saab käsitada PärS § 6 lg 1 p-s 1 sätestatud tegudena, mis annab aluse tunnistada CC pärimiskõlbmatuks.
4.KarS § 121 sätestatakse karistatava teona kehaline väärkohtlemine, mille all mõistetakse teise inimese tervise kahjustamist, samuti valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Kostjat on karistatud kehalise väärkohtlemise eest, mis on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes (KarS § 121 lg 2 p 2) või kui see on toime pandud korduvalt (KarS § 121 lg 2 p 3). KarS § 200 lg 1 järgi on karistatavaks teoks röövimine - võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga.
5.Kriminaalasjas nr x-xx-xxxx tehtud maakohtu xx xx xxxx otsuse kohaselt on YY suhtes vägivallaepisoodid, mille eest kostjat karistati, toime pandud 22.03.2017, 05.04.2017 ja 08.08.2017. Tallinna Ringkonnakohtu xx xx xxxx kohtuotsusega samas kriminaalasjas muudeti Pärnu Maakohtu xx xx xxxx kohtuotsust KarS § 65 lg 2 kohaldamise ja liitkaristusena 5 aasta ja 6 kuulise vangistuse mõistmise osas, ülejäänud osas jäi kohtuostus jõusse. CCle mõistetud karistuseks jäi seega 5 aastat vangistust, karistuse kandmise aja algust loetakse alates vahistamisest 08.08.2017.
6.CC viibis vahi all 06.04.2017 – 08.05.2017 ning uuesti vahistati 08.08.2017. CC ei ole pärast 08.08.2017 vahistamist vabaduses viibinud, ta viibis kinnipidamiskohas ka ema YY surma ajal.
7.Mistahes vormis väärkohtlemine ja vägivald lähedase suhtes, eriti aga füüsiline vägivald eaka vanema suhtes, on äärmiselt taunitav ja lubamatu. Siiski ei kaasne füüsilise vägivallaga automaatselt pärimiskõlbmatust. Pärimiskõlbmatuks tunnistamiseks tuleb lisaks tuvastada, et: 1) YY surm on põhjuslikus seoses kostja käitumisega või 2) kostja oma käitumisega püüdis YY surma saavutada ning surm jäi saabumata kostja tahtest olenemata; 3) kostja on YY surma põhjustanud või püüdnud seda teha tahtlikult ja õigusvastaselt.
8.Eraõiguslikes suhetes tuleb isiku surma põhjustamist või talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise õigusvastasust eeldada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 140 järgi välistab teo õigusvastasuse üldjuhul üksnes see, kui kahju põhjustaja tegutses hädaseisundis, ületamata hädakaitse piire, või kasutas oma õiguste või huvide kaitseks õigustatult omaabi. Selliseid õigusvastasust välistavaid asjaolusid kostja käitumise puhul ei esinenud.
9.Pärimiskõlbmatus PärS § 6 lg 1 p 1 järgi eeldab pärija tahtlikku tegutsemist eesmärgiga saavutada pärandaja surm. Eraõiguses on tahtlus üks süü vormidest: VÕS § 104 lg-tes 2-5 sätestatu kohaselt süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.
2-18-6841 YY oli 1982.aastal teinud oma surma puhuks testamendi (I kd. lk 12), millega pärandas kogu oma vara kostja CCle. Hageja leiab, et kostja on 10 aasta jooksul süstemaatiliselt YY tahtlikult peksnud ja piinanud eesmärgiga viia ema teise ilma ja saada kätte tema raha ja maja. Hageja ei ole seda tõendanud. Hageja väidab, et kostja vägivallatses ema kallal eesmärgiga, et ema sureks kiiremini ja kostja saaks ema maja maha müüa. Samas hageja selgitas, et kostja on alkohoolik, ei suutnud pidada töökohti ja tal tekkisid võlad, purjus peaga ja vägivaldselt nõudis ta emalt raha. Hageja enda väidetel kostja oli purjuspäi vägivaldne kõigi suhtes, näiteks nõudis ta vägivallaga ähvardades raha välja ema tuttavalt, kellele ema oli kogutud raha hoiule andnud.
10.Tuleb nõustuda kostjaga, et YY käsikirjalised pöördumised prokuratuuri (I kd, lk 144 – 149) pigem lükkavad ümber hageja väited kostja süstemaatilise vägivallatsemise ja ema surma põhjustamise eesmärgiga piinamise kohta. Kirjad on kirjutatud 28.08.2017, 10.09.2017, 21.09.2017 ja 29.09.2017, s.o pärast CC vahistamist 08.08.2017. YY kirjade sisu on üks – palve, et CC lastaks koju ema hooldama. Kohus möönab, et palvekirjades sisalduvad kinnitusi, et mingit röövimist ega vägivalda ei ole olnud, ei saa tõsiselt võtta, kuid samas ei ole eluliselt usutav, et YY oleks palunud poeg koju saata, kui ta tema vägivaldsuse tõttu oli hirmul ja kartis oma elu pärast.
11.Ka kohtule esitatud teistest tõenditest ei saa järeldada kostja poolt aastatepikkust YY süstemaatilist peksmist ja piinamist. Politsei- ja piirivalveameti 19.06.2019 vastusest (I kd, lk 153 – 159) kohtu päringule nähtub, et perioodil 12.05.2007 kuni 08.08.2017, s.o 10 aasta ja kolme kuu jooksul, on politsei infosüsteemis registreeritud CC suhtes kokku 21 juhtumit. Nendest järjekorra numbri 2 all registreeritud juhtum on CC poolõe DD informatiivne teade pärast seda, kui samal päeval varem oli CC toimetatud kainenema. See teeb keskmiselt 2 väljakutset aastas, kuid näiteks 2008.a, 2010, 2012 ei ole ühtegi juhtumit. 2015.a on tehtud 5 väljakutset ja 2017.aastal juba 7 väljakutset. Enamuse kirjeldatud juhtumite korral on CC olnud alkoholijoobes ja toimetatud kainenema. Kõik PPA vastuses loetletud juhtumid ei ole olnud seotud vägivallaga YY suhtes. Mitmel korral on CC olnud vägivaldne DD suhtes (14.08.2011 ja 20.10.2015 DD löömise kohta algatati kriminaalasjad, kohtuotsused asjas nr x-xx-xxxx ja nr x-xx-xxxx). Kolmel korral on juhtumina fikseeritud DD teade, kes on mures ema pärast, kuid politsei ei ole ohtu YYle tuvastanud (näiteks 12.05.2007, 01.10.2015, 26.02.2017). Juhtumite kirjeldustest nähtuvalt on õe ja venna vahelise tüli põhjuseks vara ja raha probleemid, 03.03.2017 on märgitud, et C nõuab D.-lt raha ema hooldamise eest, kuna D. on mingi xxxxxxxx maja endale saanud; D. soovib saada endale ka seda maja, kus ema praegu elab, käib pidevalt ema juures, et see uue testamendi teeks. Ühel korral (04.05.2017) on YY pöördunud politsei poole, väites, et CC lahkus kodust kahe pussnoaga ja ähvardas ema ära tappa, kuigi samal ajal CC viibis väidetava sündmuse toimumise ajal arestimajas elektroonilise valve all. DD 12.05.2007 teatest nähtuvalt on CC vägivaldne ka naabrite ja sugulaste suhtes, ähvardab kõik maha lüüa ja kogu suguvõsa ära hävitada. Kogutud tõendid lubavad järeldada, et kostja on agressiivne peamiselt alkoholijoobes, mil psüühilised pidurdusprotsessid on häiritud, isik ei valitse ennast ja ärritub kergesti. Ükski tõend ei kinnita, et kostja oleks olnud eriliselt vägivaldne just YY suhtes ja oleks soovinud ema surma. Tsiviilõiguslikku tahtlust – VÕS § 104 lg-s 5 sätestatud õigusvastase tagajärje (ema surm) saabumise soovi kohus esitatud tõendite ja asjaolude põhjal CC käitumises ei tuvastanud.
12.PärS § 6 lg 1 p 1 kohaldamiseks peab pärija õigusvastane tegevus pärandaja elu lõpetamise suhtes olema tahtlik. Nagu märgitud, on tsiviilõiguslik tahtlus suunatud õigusvastase tagajärje saavutamise soovile. Hageja märgib kostja tahtluse põhjendamiseks, et kostja pidi aru saama, et eakat inimest lüües võib saabuda surm. Sellisena oleks CC tsiviilõigusliku süü vormiks hooletus või raske hooletus, mis ei ole piisav, et tunnistada kostjat pärimiskõlbmatuks PärS § 6 lg 1 p 1 alusel.
2-18-6841 Karistusõiguses liigitatakse tahtlust kavatsetuseks, otseseks ja kaudseks tahtluseks (KarS § 16). Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Karistusõiguses on tahtlus süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. KarS § 1 lg 1 kohaselt kohaldatakse karistusseadustiku üldosa sätteid karistusseadustiku eriosas ja muudes seadustes ette nähtud süütegude eest karistamiseks. Seega tsiviilasja vaidluse lahendamisel karistusõiguslikust tahtluse mõistest lähtuda ei saa.
13.Inimese õigus elule ja tervise kaitsele on igaühe põhiõigused ja riigi kaitse all. Nii sätestab põhiseaduse (PS) § 16, et igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta. Tsiteeritud säte sisaldab nii isiku subjektiivset õigust, kui ka riigi objektiivset kohustust inimelu kaitsta. PS § 28 sätestab igaühe õiguse tervise kaitsele. Elu- ja tervise vastaste süütegude eest on riik kehtestanud karistusseadustikus kriminaalõiguslikud sanktsioonid. Sellest saab järeldada, et kui ilmneb, et isik on tahtlikult ja õigusvastaselt lõpetanud teise isiku elu või püüdnud seda teha, toob see vältimatult kaasa süüteomenetluse, mille käigus selgitatakse välja, kas esinevad kõik süüteo koosseisu kuuluvad asjaolud, kogutakse tõendeid ning nende põhjal antakse teole karistusõiguslik hinnang. Kohus nõustub kostja esindajaga, et hageja nõue tähendab kostja süüdistamist oma ema tapmiskatses. Ka tapmiskatse on kuriteona karistatav. Põhjendatud on kostja esindaja viide põhiseaduse § 22 sättele, mille järgi kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. See tähendab, et pärija pärimiskõlbmatuks tunnistamiseks PärS § 6 lg 1 p 1 alusel peab pärija olema kohtuotsusega süüdi tunnistatud pärandaja surma põhjustamises või tahtluses tema surma põhjustada (s.t tapmiskatses). Hageja ei ole pärimiskõlbmatuse alusena viidanud PärS § 6 lg 1 punktides 2-5 sätestatud asjaoludele. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus CC on küll korduvalt kriminaalkorras karistatud pärandaja füüsilise ründamise eest, kuid seejuures ei ole tuvastatud pärandajale eluohtlike kehavigastuste või tervisekahju tekitamist, ei ole võimalik tsiviilkohtumenetluse korras tuvastada, et CC on tahtlikult õigusvastaselt püüdnud pärandaja surma põhjustada.
14.Kohtule ei ole esitatud asjaolusid ega tõendeid selle kohta, et YY surm oleks saabunud kostja käitumise tagajärjel. Samuti ei ole tõendeid, et kostja oleks tekitanud YYle selliseid kehavigastusi või tervisekahjustust, mille tagajärjel surma saabumist kostja võis ette näha ja pidi ette nägema. Hageja esitatud arstliku surmateatise (II kd, lk 57) kohaselt tingis YY surma haigus. Surmapõhjuste lahtris on vahetuks surmapõhjuseks südamepuudulikkus (haiguste klassifikatsiooni kood I50.9). Lahtrisse „Varasem põhjus (vahetult surmapõhjust esile kutsunud haigusseisundid, vigastused, mürgistused)“ on märgitud septitseemia (kood A41.9). Surma algpõhjus (põhihaigus mürgistus, vigastus, muu toime) on vaskulaarsed soolehäired (K55.0) ning muud surma soodustanud olulised seisundid, mis ei seondu vahetu surmapõhjusega on krooniline isheemiatõbi (kood I25). Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et YY südamepuudulikkus või muud temal tuvastatud haigused olid põhjustatud kostja CC õigusvastasest käitumisest ema suhtes. Kohus möönab, et täiskasvanud poja poolt korduva füüsilise vägivalla tõttu kõrges eas emale paratamatult kaasnev hirmutunne ja stress võivad süvendada näiteks olemasolevat südamehaigust, kuid hageja ei ole välja toonud konkreetseid asjaolusid ega esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kostja käitumise tagajärjel YY tervis halvenes. YY suri suhteliselt kõrges vanuses ja rohkem kui neli kuud pärast CC vahistamist.
2-18-6841
15.Kohtule esitatud kiirabikaardid (I kd, lk 15 – 25) tõendavad YYl poja poolse väärkohtlemise tulemusel kergemate pindmiste vigastuste, marrastuste ja hematoomid olemasolu, tõsisemate vigastuste ega püsiva tervisekahjustuse kostja poolt põhjustamise kohta tõendeid ei ole. 06.04.2017 kiirabikaardis (lk 20) on küll fikseeritud 05.04.2017 toimunud koduvägivalla tõsisemad tagajärjed – peapõrutus ja parema labakäe põrutus, kuid patsiendikaardi (I kd, lk 2224) järgi peaaju ja näokoljuluude kompuutertomograafia uuringus nähtavaid traumaatilisi leide ei tuvastatud. Teadaolevalt selle sündmuse järel kostja vahistati ning algatati kriminaalasi, mille tulemusena kostja xx xx xxxx kohtuotsusega tunnistati 05.04.2017 episoodis süüdi KarS § 200 lg 1 järgi. Kostja märkus, et kiirabikaartides ei ole poja nime ning et ka hageja on YY poeg, on küüniline. Kostja ei ole varem esile toonud ja menetluses ei ole andmeid, et xxxxxxxxxx elav hageja oleks Pärnus ema külastades ema suhtes mingilgi moel halvasti käitunud. Kiirabikaardid on seostatavad Politsei- ja Piirivalveametis registreeritud juhtumitega, kus on fikseeritud, et ema suhtes vägivallatsejaks oli kostja. See ei anna aga alust hagi rahuldamiseks.
16.Kõige eeltoodu alusel kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud oma väidet, et kostja on süstemaatiliselt oma ema väärkohelnud ja piinanud teadlikult ja tahtlikult eesmärgiga, et ema kiiremini sureks ja CC pärijana saaks ema vara omanikuks. Ema suhtes toimepandud vägivallategude eest on kostjat kriminaalkorras karistatud, kus tema teod on kvalifitseeritud kehalise väärkohtlemise ja röövimisena. Kuna hageja ei ole suutnud tõendada kostja tahtlikku õigusvastast tegevust eesmärgiga saavutada ema surm, seost YY surma ja kostja käitumise vahel tõendatud ei ole, ei ole ka õiguslikku alust tunnistada CC PärS § 6 lg 1 p 1 alusel pärimiskõlbmatuks ja hagi tuleb jätta rahuldamata.
17.Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
18.TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Sama seaduse § 144 punkti 1 kohaselt kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on 06.05.2015 lahendis asjas 3-2-1-4-15 märkinud, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Kolleegium on varasemas praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega.
19.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulud kokku 3448 eurot, sh lepingulise esindaja tasu ja 4 eurot karistusregistri väljavõtte tasu. Kostja lepinguline esindaja, vandeadvokaat Silver Reinsaar on kulutanud hageja ja kohtu menetlusdokumentidega tutvumisele ja kostja menetlusdokumentide koostamisele ning kohtuistungil osalemisele kokku 19 tundi, tunnitasumääraga 125 eurot + käibemaks, kokku koos käibemaksuga 2850 eurot. Lisaks on kostja esindaja kulutanud 8 tundi ja 10 minutit sõidule kliendi juurde xxx vanglasse ning Pärnusse kohtuistungile, sõiduaja eest taotleb kostja tunnitasu 60 eurot + käibemaks.
20.Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, summas 2854 eurot. Põhjendatud ja vajalik kulu on karistusregistri väljavõtte eest tasutud kulu 4 eurot.
2-18-6841 Arvestades vaidluse sisu, asjas esitatud tõendite ja kirjalike seisukohtade sisu ja mahtu, on kostja lepingulise esindaja poolt kostja esindamisel kulutatud 19 tundi selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud. Kostja esindaja tunnitasu 125 eurot (lisandub käibemaks 20%) vastab advokaadist lepingulise esindaja kohtupraktikas tunnustatud tasumäärale ning on kohtu hinnangul ka selles asjas põhjendatud. Hageja ei ole kostja lepingulise esindaja tunnitasumäärale vastuväiteid esitanud. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa tekkinud kuludelt muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada. Kostja on selle kinnituse andnud, seetõttu tuleb hagejal kostjale hüvitada kostja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud koos käibemaksuga.
21.Kohus ei pea põhjendatuks lepingulise esindaja sõidule kulutatud aja kokku 8 tundi ja 10 minutit hüvitamist (tunnitasu määr 60 eurot + käibemaks). Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 03.06.2013 lahendis nr 3-2-1-65-13 märgitakse: „Kolleegium leiab, et kohtud ei ole arvestanud sellega, et menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15. veebruari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 447 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Samas lahendis (p 17) kolleegium leiab, et eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (advokaaditasu AdvS § 60 tähenduses). Lisaks võib hüvitatavaks menetluskuluks olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu. Kuna menetlusosalise õigus valida esindajat ei ole TsMS §-de 217 ja 218 järgi piiratud, võib lepingulise esindaja otsene sõidukulu olla vajalik ja põhjendatud eelkõige juhul, kui tema tegutsemiskoht ei ole tsiviilasja menetleva kohtu tööpiirkonnas või kohtumaja teeninduspiirkonnas. Sõidukuluna on seejuures käsitatav nt bussipileti või autokütuse maksumus. Kolleegiumi arvates ei võimalda TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ning korra § 1 mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. TsMS § 217 lg 6 kohaselt on esindaja käitumine ja teadmine võrdsustatud menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kuivõrd TsMS § 144 p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. Eeltoodu alusel ei ole kostjal õigust nõuda hagejalt lepingulise esindaja sõidule kulutatud aja 8 tunni ja 10 minutit (tasumääraga 60 eurot/tund + käibemaks) hüvitamist. Kohus määrab kostja vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruseks 2854 eurot ja mõistab selle hagejalt kostja kasuks välja.
(Allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2021 kohtuotsuse resolutiivosa:
RESOLUTSIOON
1.Jätta CC 23. oktoobri 2020. a ja 30. oktoobri 2020. a taotlused rahuldamata ja tagastada CC-le 23. oktoobri 2020. a ja 30. oktoobri 2020. a taotluste lisadeks olevad dokumendid.
2-18-6841
2.Jätta Pärnu Maakohtu 1. juuli 2020. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt kohtuotsuse põhjendusi.
3.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
Tühistada Harju Maakohtu 9. mai 2018. a määrusega seatud hagi tagamise abinõud.
5.Jätta menetluskulud XX kanda. Mõista XX-lt CC apellatsioonimenetluses kantud menetluskulu hüvitis 900 eurot.
6.Vabastada XX kohustusest tasuda riigi tuludesse riigilõiv.
kasuks
välja
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.