MM ja JM avaldus kaasomandi erikasutusõiguse kindlaksmääramiseks ja nõusoleku andmiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.12.2019. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MM ja JM määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja I MM (isikukood XXXXXXXXXX) Avaldaja II JM (isikukood XXXXXXXXXXX) Avaldajate lepinguline esindaja Riho Sillar Puudutatud isik I AZ (isikukood XXXXXXXXX) Puudutatud isik II OZ (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik III JZ (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isikute I, II ja III lepinguline esindaja Anton Filjajev Puudutatud isik IV Maardu linn, Pirnipuu pst 166 korteriühistu (registrikood 80485715) Puudutatud isik V Luminor Bank AS (registrikood 11315936), esindaja Marjel Mõis Puudutatud isik VI AS Citadele banka (Eesti filiaali kaudu, registrikood 11971924) Puudutatud isik VII AS SEB Pank (registrikood 10004252), esindaja Martin Velling
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 02.12.2019. a määrus lõppjärelduses muutmata, täiendades selle põhjendusi menetluskulude jaotuse osas.
Jätta määruskaebuse menetlemisega seonduvad kulud solidaarselt MM ja JM kanda.
4.Rahuldada osaliselt JZ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja määrata JZ menetluskulude suuruseks 300 eurot (ilma käibemaksuta).
5.Välja mõista solidaarselt MM-lt ja JM-lt JZ kasuks menetluskulud 300 eurot ning viivis menetluskulude (300 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
6.Jätta rahuldamata JZ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus määruskaebemenetluses 372,92 euro osas. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.MM (avaldaja I) ja JM (avaldaja II) esitasid 27.05.2019 Harju Maakohtule avalduse kaasomandi erikasutusõiguse kindlaksmääramiseks ja nõusoleku andmiseks kohustamiseks.
2.Maakohus võttis 27.06.2019 määrusega avalduse menetlusse ja kaasas menetlusse puudutatud isikud AZ, OZ, JZ, Maardu linna, Pirnipuu pst 166 korteriühistu, Luminor Bank ASi, AS Citadele banka Eesti filiaali kaudu ja AS-i SEB Pank.
MAAKOHTU MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3.Harju Maakohus rahuldas 02.12.2019 määrusega avalduse osaliselt ja määras kindlaks kinnisomandi Pirnipuu pst 166, Maardu kaasomandi osa eseme kasutamise ja erikasutusõiguse korra. Samuti kohustas maakohus menetlusosalisi andma tahteavaldused ning asendas tahteavaldused kohtumäärusega. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Maakohus leidis, et olukorras, kus menetlus toimus avaldajate huvides, kuid avaldus kuulus osaliselt rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
MÄÄRUSKAEBUS
4.Avaldajad esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus jaotas menetluskulud ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Avaldajad paluvad teha uue määruse, millega jätta menetluskulud solidaarselt AZ, OZ ja JZ kanda. Kohus jättis arvestamata avaldajate kohtusse pöördumise põhjuse ja avalduse rahuldamise ulatuse ning puudutatud isikute I, II ja III hea usu põhimõtte vastase käitumise, nii kohtueelselt kui ka kohtumenetluses, ning õigluse üldpõhimõtte. Samuti ei arvestanud kohus seda, et sisuliselt on 2(5)
kohtumäärus tehtud puudutatud isikute I, II ja III kahjuks. Avaldajate ja puudutatud isikute I, II ja III vahel oli sisuline vaidlus. Avaldajad soovisid kaasomandi osa eseme kasutamise ja valdamise korra määramist, puudutatud isikud I, II ja III aga olemasoleva olukorra säilimist ehk hooviala kõigi korteromanike ühiskasutusse jätmist. Avalduse esitamise põhjuseks oli puudutatud isikute I, II ja III soovimatus võimaldada avaldajatel kasutada kaasomandi osa esemeks olevat territooriumi puudutatud isikutega I, II ja III võrdsetel tingimustel ja puudutatud isikute I, II ja III soovimatus saavutada kohtuväline kokkulepe kaasomandi osa esemeks oleva territooriumi kasutamise osas.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
5.Puudutatud isikud I, II ja III paluvad jätta määruskaebuse läbi vaatamata perspektiivituse tõttu või jätta rahuldamata. Puudutatud isik VII palub jätta määruskaebuse rahuldamata, puudutatud isik VI teatas, et tal puuduvad määruskaebuse osas vastuväited, puudutatud isik V teatas, et ei pea vajalikuks seisuskohta esitada.
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
7.Avaldajad ja puudutatud isik III esitasid 18.06.2020 määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulude nimekirjad. Avaldajad esitasid puudutatud isiku III menetluskulude nimekirjale vastuväited. Avaldajad on seisukohal, et puudutatud isiku III menetluskulud on olulisel määral põhjendamata; ajakulu on üle paisutatud; esinevad arvutusvead tasu suuruse osas; arve nr 19 tegelik maksumus on väiksem nõutust.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on lõppjärelduses õige, kuid täiendada tuleb maakohtu määruse põhjendusi menetluskulude jaotuse osas. Avaldajate määruskaebus jääb rahuldamata.
9.Avaldajate määruskaebuse läbi vaatamata jätmiseks alust ei esine. Määruskaebus on esitatud tähtaegselt ning tasutud on riigilõiv. TsMS § 178 lg 1 esimese lause kohaselt on avaldajatel kaebeõigus menetluskulude jaotuse vaidlustamiseks.
10.Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, kuid kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, mh siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Selle sätte alusel võib kohus jätta menetluskulud ka menetlusosaliste endi kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kolleegium leiab, et maakohus jättis praeguses asjas õigesti menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Asjas ei esine alust jätta menetluskulusid puudutatud isikute I, II ja III kanda. Puudutatud isikud I, II ja III tegid omapoolse ettepaneku, kuidas võiks kaasomandi erikasutusõiguse kindlaks määrata (dtl 159 jj, plaan dtl 162), mis kattus osaliselt avaldajate taotlusega (dtl 112, 113, plaan dtl 61). Maakohus rahuldas avaldajate avalduse osaliselt ja määras kindlaks kaasomandi osa eseme kasutamise ja erikasutusõiguse korra, mis ei ühtinud täies ulatuses avaldaja ega puudutatud isikute I, II ja III välja pakutuga. Kinnisomandi Pirnipuu pst 166, Maardu kaasomandi osa eseme kasutamise ja erikasutusõiguse korra kindlaks määramine oli kõigi korteriomanike huvides. Arvestades eeltoodut ning vaidluse sisu ja avalduse osalist rahuldamist, oli õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste
3(5)
endi kanda. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas muutmata.
11.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel avaldajate kanda, seejuures on põhjendatud solidaarne vastutus, sest määruskaebuse esitajad on korteriomandi nr 2 ühisomanikud ning nad esitasid ühise kaebuse ja määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulude hüvitamise kohustus ei ole jagatav osadeks, mille iga määruskaebuse esitaja oleks põhjustanud. TsMS § 174 lõike 1 esimese lause järgi määrab ringkonnakohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
11.1.Puudutatud isik III esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, millest ringkonnakohus peab põhjendatuks 07.01.2020 tehtud toiminguid vastuse ettevalmistamiseks määruskaebusele vastamiseks 5 tunni ulatuses. Ringkonnakohus arvestab seejuures menetlusdokumentide mahtu ja sisu (maakohtu määruse põhjendava osa maht on 4 lk; avaldajate määruskaebuse sisuline maht on kokku 6,5 lk; puudutatud isiku vastuse maht on 1,5 lk). 02.12.2019, 11.12.2019 ja 13.12.2019 tehtud toimingud (dtl 320, 322, 323) ei ole põhjendatud, arvestades, et määruskaebus esitati 17.12.2019 ning määruskaebemenetlusega seonduvad kulud said praegusel juhul tekkida pärast määruskaebuse esitamist (v.a maakohtu määruse analüüs, mille ajakulu arvestab ringkonnakohus 07.01.2020 toimingute ajakulu hulka). Eelnimetatud aegadel tehtud toimingud ei ole põhjendatud ka sisuliselt. 02.12.2019 nimetatud kulu - avaldajate seisukoha analüüs menetluskulude osas - seondub maakohtu menetlusega enne lõpplahendi tegemist. Samuti ei seondu määruskaebemenetlusega 11.12.2019 ja 13.12.2019 nimetatud toimingud: kohtumääruse kommentaar e-kirjas ja küsimustele vastamine, mis tekkisid enne määruskaebuse esitamist. Eeltoodut toetab ka Riigikohtu seisukoht asjas nr 2-18-10073, p 22, kus Riigikohus leidis, et hüvitatavaks menetluskuluks TsMS § 175 lg 1 järgi ei ole enne avaldaja määruskaebuse menetlusse võtmist tehtud toimingute kulu. Samuti ei pidanud kolleegium põhjendatuks nõuda avaldajalt puudutatud isiku ja advokaadi vahelise suhtluse kulude hüvitamist.
11.2.Puudutatud isiku III esindaja tunnitasu suuruseks menetluskulude nimekirja kohaselt on 85 eurot (millele käibemaksu ei lisandu). Puudutatud isik III on esitanud kohtule menetluskulusid tõendavad arved ning arvest nr 19 nähtub, et 07.01.2020 toimingute eest kuulus tasumisele 386,75 eurot (6,45 tunni eest), mis teeb tunnitasu suuruseks 60 eurot (ilma käibemaksuta) (dtl 324). Seega tekkis puudutatud isikul III õigusabikulude eest tasumise kohustus arve nr 19 puhul tunnitasuga 60 eurot, mitte 85 eurot (vt ka RKTKm nr 3-2-1-173-15, p 13-15). Seetõttu tuleb lugeda esindaja tunnitasu suuruseks 60 eurot, mis on kolleegiumi hinnangul praeguses hagita menetluses põhjendatud ja vajalik ning tunnitasu suurus ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Puudutatud isiku III lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele, dtl 176). Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Tunnitasu suurus 60 eurot (ilma käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu hagita menetluses.
11.3.Eeltoodut arvestades tuleb puudutatud isiku III kasuks välja mõista lepingulise esindaja kuludena 300 eurot (5*60, ilma käibemaksuta). Arvestades, et menetluskulud jäid solidaarselt
4(5)
avaldajate kanda, siis tuleb avaldajatelt solidaarselt puudutatud isiku III kasuks välja mõista 300 eurot. TsMS § 177 lg 4 ja puudutatud isiku III taotluse alusel märgib ringkonnakohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
11.4.Puudutatud isik III palus menetluskuludena välja mõista lepingulise esindaja kulud 672,92 eurot. Ringkonnakohus rahuldas taotluse 300 euro ulatuses, seega jääb taotlus rahuldamata 372,92 euro ulatuses.
12.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.