4.Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud KORTERIÜHISTU XXXXXXXXX kanda.
5.Mõista KORTERIÜHISTULT XXXXXXXXX välja menetluskulud solidaarselt Olena Lavryshyni ja Mykhailo Lavryshyni kasuks summas 240 eurot.
6.Mõista KORTERIÜHISTULT XXXXXXXXX välja solidaarselt Olena Lavryshyni ja Mykhailo Lavryshyni kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.KORTERIÜHISTU XXXXXXXXX (avaldaja/korteriühistu) esitas 15. juulil 2019 avalduse Olena Lavryshyni ja Mykhailo Lavryshyni (puudutatud isikud) vastu kaasomandi eseme algse olukorra taastamiseks. Avaldaja palus kohustada puudutatud isikuid taastama korteris aadressil XXXXXXXXX küttesüsteemi torustiku esialgne olukord. Alternatiivselt palus avaldaja kohustada puudutatud isikuid esitama dokumendid tõendamaks, et korterisse paigaldatud radiaatorid vastavad projektijärgsetele nõuetele. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isikute kanda. Avalduse kohaselt on puudutatud isikud korteriühistu liikmed. Puudutatud isikud pöördusid
2.aprillil 2019 korteriühistu juhatuse poole sooviga vahetada korteris välja radiaatorid ning palusid teha hinnapakkumine radiaatorite vahetamiseks. 4. aprillil 2019 vastas korteriühistu esimees puudutatud isikutele, et küttesüsteem on töökorras ning ei vaja väljavahetamist. Seejärel palusid puudutatud isikud luba vanade radiaatorite vahetamiseks kaasaegsemate vastu. Korteriühistu esimees vastas, et radiaatorite vahetamiseks on vajalik kõigi korteriomanike nõusolek ning dokumendid, mis tõendaks, et paigaldatavate radiaatorite võimsus oleks samasugune projektijärgsete radiaatoritega. Sellele vaatamata vahetasid puudutatud isikud oma korteris radiaatorid välja. Korteriühistu 24. märtsi 2019 üldkoosolekul otsustati, et kaasomandi eseme osade lammutamiseks või ümberehitamiseks on vajalik kõigi korteriomanike kokkulepe (nõusolek) ja projekt. Puudutatud isikutel ei ole kaasomanike nõusolekut ega korteriühistu enamuse nõusolekut kaasomandisse kuuluvas küttesüsteemis muudatuste tegemiseks. Kaasomanike nõusolekut ei asenda elamisluba ega Jõhvi Vallavalitsuse abivallavanema arvamus. Avaldaja nõuab endise olukorra taastamist asjaõigusseaduse (AÕS) § 89 ja § 74 lg 1 alusel. Puudutatud isikute väide, et radiaatorite vahetamisel tehtud arvutused vastavad normatiividele, on eksitav. Arvutuste aluseks on võetud kaasaegsete, kahetorusüsteemsete küttetorudega radiaatorid. Korterelamus on ühetorusüsteem ning arvutusi tehes tuleb lähtuda vanade olemasolevate radiaatorite võimsusest, et tagada küttesüsteemi tasakaal tervikuna. Uued paigaldatud radiaatorid on vale võimsusega. Juhul kui uued radiaatorid vastaksid võimsuselt vanadele, oleks proportsioon vanade ja uute radiaatorite vahel ruumide lõikes ühesugune, ent antud juhul erinevad vanade radiaatorite ribide arvud uute radiaatorite ribide arvust.
Radiaatorite vahele on paigaldatud kraanid, mis on ühetorusüsteemse küttesüsteemi puhul lubamatu ümberehitus. Konkreetsele küttesüsteemile ei ole nähtud ette võimalust veeringluse reguleerimiseks radiaatorite juures, sest kraani osaline või täielik sulgemine vähendab või sulgeb kütte kõikide selle püstaku korterites. Ühes toas on küttesüsteemi torustik peidetud uue seina taha, mistõttu ei ole võimalik avastada ja parandada küttesüsteemi võimalikke lekkeid. Vanad radiaatorid olid malmradiaatorid. Samaväärsed radiaatorid peaksid olema sama võimsusega malmradiaatorid.
2.Puudutatud isikud palusid jätta avaldus rahuldamata ja jätta menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isikutel on olemas Jõhvi abivallavanema seisukoht, milles selgitatakse, et kui tegemist on korteri renoveerimisega ning ehituse samade osade samaväärsega asendamisega, ei vaja see ehitusteatise ja -projekti esitamist omaniku poolt. Puudutatud isikud leidsid, et ühine soojatoru, mis läbib püstaku kaudu kortereid, kuulub hoone mõttelise osa hulka. Kui radiaatoreid on võimalik eemaldada, vahetada või lisada ilma hoone mõttelise osa koosseisu kuuluvat küttesüsteemi kahjustamata, on nad korteriomandi reaalosa koosseisus ning nende vahetuse vajaduse üle otsustab korteriomanik. Toru-Jüri OÜ-l on olemas õigus ja kvalifikatsioon küttesüsteemide kavandamiseks ja väljavahetamiseks (I kd tl 108-109). Puudutatud isikud tuginesid OÜ Tadias projekteerimisbüroo teostatud põhiprojektile küttesüsteemi rekonstrueerimiseks ja korteriomandi kütte osa auditi aruandele, mille kohaselt ei mõjuta kütteseadmete paigaldamine korterelamu küttesüsteemi ning montaažitööd on teostatud vastavalt normidele. Radiaatorite vahetus ei ole kahjustanud teiste korterite küttesüsteemi. Teiste korteriomanike kaebusi korteriühistule esitatud ei ole. Korteri soojakulu ei ole küttesüsteemi muudatuste tõttu suurenenud, vaid pigem vähenenud. Radiaatorite vahetamisel ja seadmete ühendamisel püstakuga ei ole muudetud ühendamise skeemi. Küttesüsteemi tasakaalust väljaviimine on välistatud, kuna püstakuga ühendamisel reguleerimiskraane ei demonteeritud. Kuulkraanid paigaldati radiaatoritele häirimata/muutmata varasemat ühendusskeemi. Kraanid on avatud asendis ning vajalikud vaid radiaatorite vahetamiseks või radiaatori sulgemiseks lekke korral, et teised püstaku kasutajad ei jääks remondi ajal kütteta. Kraanid kuuluvad radiaatorite komplekti. Nii radiaatorite kui kraanide eemaldamise nõue oleks põhjendatud juhul kui küttesüsteemi kui terviku kasutamisvõimalused oleks oluliselt halvenenud. Majas on kokku 21 korterit, korterites 15, 17 ja 19 on radiaatorid täiesti eemaldatud ja üle mindud elektriküttele. Korterites nr 2, 8, 14, 20 on malmradiaatorid vahetatud uute, teist tüüpi radiaatorite vastu. Avaldaja ei ole tõendanud, et nimetatud korterites muudatuste tegemiseks oleks olnud teiste korteriomanike nõusolek või asjakohane projekt. Nõude esitamine endise olukorra taastamiseks on praegusel juhul vastuolus hea usu põhimõttega. Korteriühistu juhatus ei kohtle korteriomanikke võrdselt.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus jättis avalduse rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Vaidlust ei ole, et puudutatud isikud on aadressil XXXXXXXXX asuva korteri ühisomanikud ja korteriühistu liikmed. Samuti puudub vaidlus, et puudutatud isikud vahetasid korteri renoveerimistööde käigus keskkütteradiaatorid välja ning neil puudus selleks korteriomanike nõusolek/kokkulepe. Avaldaja nõuab endise olukorra taastamist AÕS § 89 ja § 74 lg 1 alusel või alternatiivselt puudutatud isikute kohustamist dokumentide esitamiseks, mis kinnitaksid paigaldatud radiaatorite vastavust kortermaja projektijärgsetele nõuetele. Küttesüsteem, sh korteris olevad radiaatorid, kuuluvad korteriomanikele ühiselt. Kõige olulisemad küsimused tuleb lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel. Häälteenamusega
võib otsustada neid küsimusi, mis jäävad tavapärase kasutamise ja valitsemise piiridesse (AÕS § 72 lg 1). Korteriomaniku tegevus väljub tavakasutuse raamest eelkõige juhul, kui sellega on rikutud teiste kaasomanike õigusi ja tekitatud neile kahju. Kaasomanikul on õigus nõuda teiselt kaasomanikult endise olukorra taastamist AÕS § 72 lg 5 ja § 89 alusel, kui viimane on kaasomandiosa AÕS § 74 lg 1 mõttes oluliselt muutnud. Maakohus tuvastas, et kuigi keskkütteradiaatorid kuuluvad elamu keskküttesüsteemi hulka ja on korteriomanike kaasomandis, puudus puudutatud isikutel kaasomanike nõusolek/kokkulepe radiaatorite vahetamiseks (I kd tl 126-130, II kd tl 29-32). Kohus märkis, et endise olukorra taastamise nõude rahuldamiseks peavad olema tõendatud negatiivsed mõjud korterelamu küttesüsteemile (sellel tasakaalule) või kaasomanike huvidele. Puudutatud isikud väidavad, et paigaldatud sektsioonradiaatorid Ardesia 3-556 on tehniliste omaduste poolest sarnased endistele malmradiaatoritele ning elamu küttesüsteemi toimimist radiaatorite vahetus ei mõjuta. Puudutatud isikud tuginevad OÜ Tadias projekteerimisbüroo XXXXXXXXX küttesüsteemi põhiprojektile (I kd tl 141-157) ja korteriomandi kütte osa auditi aruandele (I kd tl 185-189). Kohus ei nõustunud avaldajaga, et tegemist pole usaldusväärsete tõenditega. Oluline on see, kas ja mil määral mõjutas radiaatorite vahetus maja üldise küttesüsteemi toimimist ja tasakaalu. Avaldaja väited, et paigaldatud radiaatorite võimsus ei vasta esialgsetele ning kraanid radiaatoritel võimaldavad manipuleerida küttesüsteemi tasakaalu (I kd tl 128, II kd tl 31 pöördel), on tõendamata. OÜ Tadias projekteerimisbüroo XXXXXXXXX küttesüsteemi rekonstrueerimise põhiprojekti p-de 1.5.1 ja 1.6.2.1 kohaselt oli korteri küttesüsteemi võimsus enne maja soojustamist 5,1 kW, maja soojustamist arvestades 3,19 kW (I kd tl 146-147). Paigaldatud terasest sektsioonradiaatorid Ardesia 3-556 on oma tehniliste iseloomustuste poolest lähedased vahetatud malmradiaatoritele. Seadmete ühendamisel püstakuga ei ole ühendusskeem muudetud (I kd tl 147, 153, soojusvõimsuste tabelid I kd tl 153-155). Auditi aruanne kinnitab, et XXXXXXXXX korteris radiaatorite ühendamisel püstakuga ühendamise skeem ei ole muutunud, kraanid ei ole demonteeritud, mistõttu on küttesüsteemi tasakaalust väljaviimine välistatud (I kd tl 187, 188). Dokumentides on keelelisi puudusi, kuid kohtul puudub alus kahelda aruande sisulises õigsuses. Viidatud tõendites toodud seisukohti pole korteriühistu millegagi ümber lükanud, sh esitanud võrdlusdokumente, millest nähtuks, et paigaldatud radiaatorite võimsus ei vasta nõutavale ning kahjustab küttesüsteemi tasakaalu. Tõendatud ei ole ka see, et radiaatorite vahetus korteris nr X oleks tekitanud elamu küttesüsteemis kõrvalekaldeid (I kd tl 128 pöördel, II kd tl 31 pöördel) või avaldanud negatiivset mõju ja/või kahju teistele korteriomanikele (nt remonditööde mittenõuetekohane tegemine). On tõendamata, kas korterelamu küttesüsteem oli korteris nr X töid arvestamata tasakaalus, arvestades muuhulgas teiste korterite eemaldumist ühisest keskküttesüsteemist ja radiaatorite vahetamist. Maakohus nõustus puudutatud isikutega, et uute radiaatorite ja kraanide eemaldamise nõue oleks põhjendatud juhul, kui küttesüsteemi kui terviku kasutamisvõimalused oleks oluliselt halvenenud.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Avaldaja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega avaldus rahuldada. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isikute kanda. Muudatused kaasomandis on kehtiva seaduse ja õiguspraktika kohaselt lubatud vaid kaasomanike kokkuleppel. Radiaatorite vahetamine oli oluline muudatus ning ehitusliku või
muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurem muudatus. Keskküttesüsteemi muudatus ei saa olla ebaoluline, kui see seisneb 37-aastase kortermaja radiaatorite väljavahetamises. Maakohus jättis tähelepanuta avaldaja väited ühetoru- ja kahetorusüsteemi erinevuse kohta. Puudutatud isikute paigaldatud radiaatorid ei ole sobivad ühetorusüsteemi. Puudutatud isikud paigaldasid radiaatoritega koos kraanid, mis võimaldavad reguleerida kogu püstaku kütet. Maakohus jättis tähelepanuta puudutatud isikute väite selle kohta, et neil on korteris põrandaküte. Ainuüksi asjaolu, et avaldajate esitatud projekt põrandakütet ei nimeta, tõendab selle dokumendi ebausaldusväärsust. Küttesüsteemi toimimise ja võimalike lekete kõrvaldamise eest vastutab korteriühistu. Puudutatud isikud paigaldasid küttesüsteemi torustiku seina taha. Korteriühistul ei ole mõistlik sellises olukorras vastutada võimalike lekete eest. Kohus tugines peamiselt OÜ Tadias projektile ja auditi aruandele. Auditit hinnates jääb aga arusaamatuks, kust on võetud vana malmradiaatori andmed. Auditi lisa „kütteplaan“ ei vasta tegelikkusele. Maakohus jättis täitmata tõendite kogumise kohustuse (TsMS § 5 lg 3). Puudutatud isikud tunnistasid, et muutsid oluliselt küttesüsteemi. Kui lähtuda projekti p-s 1.51 toodust, siis on küttesüsteemi võimsus oluliselt muutunud (5,14 kW-lt 3,19 kW-le). Kortermajas on ilmnenud käesolevaks ajaks juba ka küttesüsteemi erinevused varasemate kütteperioodidega võrreldes ning kütte ebaühtlane jaotumine korterite vahel. 28. jaanuaril 2020 pöördus avaldaja poole korteri X omanik, paludes ühistul kütet maha keerata, sest tema korteris on talumatult palav. Korter X asub puudutatud isikute korteri all. Korteri X sisetemperatuur on kahe kraadi võrra kõrgem, kui teistes korterites. Asjaolu, et osades korterites on võrreldes ehitusajaga küttesüsteemi muudetud, ei saa olla puudutatud isikutele õigustuseks küttesüsteemi muutmiseks. Korteriühistu loodi 2002. aastal ja kõik küttesüsteemi muudatused on tehtud enne ühistu loomist.
PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHT
5.Puudutatud isikud paluvad jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Menetluskulud paluvad puudutatud isikud jätta avaldaja kanda. Vaidlust pole, et puudutatud isikutel puudus kaasomanike kokkulepe radiaatorite vahetamiseks. Kokkuleppe puudumine ei ole esialgse olukorra taastamise nõude ainsaks eelduseks. Määruskaebusest nähtub, et avaldaja hinnangul peab tõendite ebapiisavuse korral täitma tõendite kogumise kohustust kohus. Hagita menetlus ei tähenda seda, et avaldaja vabaneb oma väidete tõendamisest. Uurimispõhimõtte eesmärk ei ole anda ühele menetlusosalisele teisega võrreldes soodsamat positsiooni. Käesolev asi on klassikaline vaidlus poolte vahel. Avaldaja pidi tõendama, et küttesüsteemi kasutusomadused on oluliselt halvenenud. Avaldaja pidi ümber lükkama küttesüsteemi põhiprojektis ja korteriomandi kütte osa auditi aruandes toodud väited. Puudutatud isikud nõustuvad maakohtuga, et avaldaja ei suutnud tõendada küttesüsteemi muutmist puudutatud isikute poolt. Avaldaja väited ja tõendid, et korteris X on sisetemperatuur talumatult palav, on esmakordselt ringkonnakohtus esitatud väited. Kui radiaatorite vahetus oleks avaldanud mõju teistele korteritele, oleks see olnud märgatav juba kütteperioodi alguses, mitte jaanuarikuu lõpus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 koosmõjus §-ga 659). Määruskaebuses toodud väited ei anna alust
maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6 ja § 659).
7.Korteriühistu esitas avalduse kohustada puudutatud isikuid taastama XXXXXXXXX korteri küttesüsteemi torustiku esialgne olukord. Hagita menetluses esitatud avaldus peab sisaldama selgelt väljendatud nõuet (TsMS § 363 lg 1 p 1 koosmõjus §-ga 477 lg 1). Ringkonnakohus selgitas avaldajale 8. mai 2020 kirjas, et taotlus on ebaselge ning sellisel kujul taotluse rahuldamisel tehtav kohtulahend ei oleks täidetav (TsMS § 442 lg 5). Ringkonnakohus andis avaldajale tähtaja taotluse täpsustamiseks selliselt, et taotlusest nähtuks selgelt, millisesse olukorda tuleks puudutatud isikutel oma korteriomandi osas küttesüsteem viia (taastada) ja milliseid toiminguid selleks neil avaldaja meelest teha tuleks. Avaldaja avaldust ei täpsustanud. Ringkonnakohus jääb oma seisukoha juurde, et avaldaja taotlus ei oleks selle rahuldamise korral täidetav. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Puudutatud isikutele kuulub korterelamus aadressil XXXXXXXXX. Menetlusosalised ei vaidle, et puudutatud isikud vahetasid teiste korteriomanike nõusolekuta enda korteris olnud radiaatorid välja uuemate vastu. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et puudutatud isikute korteri (XXXXXXXXX) radiaatorid on kortermaja keskküttesüsteemi osaks ning seega kõigi korteriomanike kaasomandis. Avaldaja leiab, et radiaatorite vahetus on oluline muutus, mistõttu saab nõuda endise olukorra taastamist. Endise olukorra taastamise nõude lahendamiseks AÕS § 74 lg 1 järgi tuleb teha kindlaks, kas puudutatud isikud on kaasomandis olevat asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muutnud (Riigikohtu 30. jaanuari 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-11887, p 14). Seega märkis maakohus õigesti, et endise olukorra taastamise nõude rahuldamiseks on alust siis, kui on tõendatud negatiivsed mõjud korterelamu küttesüsteemile (selle tasakaalule) või kaasomanike huvidele.
9.Maakohus andis 30. septembri 2020 istungil puudutatud isikutele tähtaja kvalifitseeritud spetsialisti poolt arvutuste esitamiseks selle kohta, milline võimsus on uutel radiaatoritel ja kas need on samaväärsed vanade radiaatoritega. Samuti, kas uued radiaatorid mõjutavad ühist küttesüsteemi. Puudutatud isikud esitasid OÜ Tadias projekt ja auditi (I kd tl 135 jj). Avaldaja asus seisukohale, et puudutatud isikute esitatud tõendid ei ole usaldusväärsed ning esitas tõendite osas mitmeid kahtlusi. Omapoolseid tõendeid avaldaja ei esitanud. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et maakohus rikkus asja menetlemisel uurimispõhimõtet. Maakohus ei selgitanud avaldajale oma väidete tõendamise kohustust TsMS § 230 lg 1 ja § 477 lg 1 ja lg 7 teise lause järgi. Seega rikkus maakohus TsMS § 477 lg-test 5 ja 7 tulenevat uurimisprintsiipi. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist ringkonnakohtus kõrvaldatava puudusega (TsMS § 656 lg 2 ja § 659), mistõttu selgitas 8. mai 2020 kirjaga avaldajale tema väidete tõendamiskohustust. Korteriühistu oma väidete tõendamiseks uusi tõendeid ei esitanud. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et kohtu uurimiskohustus hagita menetluses antud juhul tähendab, et kohus pidi ise tõendeid koguma.
10.Avaldaja esitas koos määruskaebusega uue tõendi „akt nr 2“, millega soovib tõendada, et puudutatud isikute korteris radiaatorite vahetus on avaldanud negatiivset mõju kortermaja küttesüsteemile. Kuivõrd maakohus rikkus uurimispõhimõtet ning avaldajale anti
ringkonnakohtus täiendav tähtaeg tõendite esitamiseks, tuleb koos määruskaebusega esitatud tõend asja materjalide juurde võtta (TsMS § 652 lg 3 p 2). Esitatud akti kohaselt mõõtis korteriühistu esimees 29. jaanuarist 2020 kella 17.55-st kuni
30.jaanuarini 2020 kella 18.40-ni korteri nr X sisetemperatuuri. Tulemuste kohaselt oli korteris sooja 24 kraadi. Ringkonnakohus märgib, et akt nr 2 tõendab üksnes seda, milline oli korteri nr X sisetemperatuur mõõtmiste ajal. Mõõtmistulemustega ei ole tõendatud, et enne korteris nr X radiaatorite väljavahetamist oleks kortermaja küttesüsteem olnud tasakaalus ning radiaatorite vahetamine viis küttesüsteemi tasakaalust välja.
11.Avaldaja heidab maakohtule ette, et maakohus ei arvestanud ühetorusüsteemi radiaatorite vahetamisega kahetorusüsteemi radiaatorite vastu. Selle tulemusena saavad puudutatud isikud avaldaja väitel keerata radiaatorite kraanid kinni ning teised korterid jäävad kütteta. Samuti jättis maakohus avaldaja arvates põhjendamatult tähelepanuta puudutatud isikute väite selle kohta, et neil on korteris põrandaküte. Avaldaja ei ole oma väidete kinnitamiseks tõendeid esitanud. Avaldaja piirdub üksnes paljasõnaliste selgituste ja kahtlustega kortermaja küttesüsteemi tasakaalu kohta. Avaldaja pole ka ringkonnakohtus esitanud ühtegi tõendit (nt asjatundja arvamust), mis avaldaja väiteid tõendaks või kinnitaks. Mh on tõendamata, kas ja kuidas mõjutab korterelamu küttesüsteemi tasakaalu asjaolu, et puudutatud isikute korteris on põrandaküte.
12.Avaldaja on seisukohal, et OÜ Tadias projekt ja audit on vastuolulised ning ebausaldusväärsed. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtul puudub alus kahelda OÜ Tadias projekti ja auditi sisulises õigsuses. Avaldaja ei ole tõendanud vastupidist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et puudutatud isikud on OÜ Tadias projekti ja auditiga tõendanud oma väiteid, et uute radiaatorite paigaldamisega ei viidud küttesüsteemi tasakaalust välja. Samas ei ole avaldaja ka ringkonnakohtus tõendanud negatiivseid mõjusid korterelamu küttesüsteemile. Kõik korteriühistu väited küttesüsteemi tasakaalust väljaviimise kohta on tõendamata.
13.Maakohus märkis 20. jaanuari 2020 istungil vastuseks puudutatud isikute viitele teistele korteritele, et tuleb jääda vaidlusaluse korteri juurde. Avaldaja hinnangul käitus maakohus seega vastuoluliselt kui märkis, et tõendatud ei ole, kas korterelamu küttesüsteem oli enne korteris nr X radiaatorite vahetamist tasakaalus arvestades mh teiste korterite eemaldumist ühisest keskküttesüsteemist ja osades korterites radiaatorite vahetamist. Ringkonnakohus möönab, et maakohtu määruse viide teistele korteritele võis olla üllatuslik, kuid see ei too see kaasa maakohtu määruse tühistamist. Avaldajal oli määruskaebemenetluses võimalik esitada oma seisukoht seoses kortermaja teistes korterites tehtud küttesüsteemi muudatuste osas. Seda avaldaja ka tegi.
14.Avaldaja heidab maakohtule ette, et lahendamata on küsimus sellest, kes vastutab radiaatorite paigaldamisest tekkivate võimalike lekete eest. Ringkonnakohus selgitab, et tegemist ei ole küsimusega, mida tuleks lahendada AÕS § 72 lg 5 nõuet lahendades.
15.Avaldaja alternatiivne nõue oli kohustada puudutatud isikuid esitama dokumente, millega oleks tõendatud korterisse paigaldatud uute radiaatorite vastavus kortermaja projektijärgsetele nõuetele. Ringkonnakohus andis avaldajale tähtaja esitada vastav küttesüsteemi projekt, mille nõuetele vastavust puudutatud isikud avaldaja arvates tõendama peavad. Avaldaja vastas, et sellist küttesüsteemi projekti ei ole. Seega ei ole avaldaja alternatiivset nõuet võimalik rahuldada. Järelikult jättis maakohus õigesti avalduse rahuldamata.
16.Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätab ringkonnakohus menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Puudutatud isikute esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus esindajal määruskaebusele vastuse koostamiseks 3 h. Ringkonnakohtu hinnangul on esindaja ajakulu maakohtu määruse ja määruskaebuse mahukust arvestades põhjendatud ja vajalik (TsMS § 175 lg 1). Esindaja tunnitasu 80 eurot ei ületa keskmist samaväärset õigusabiteenuse tunnihinda. Ringkonnakohus määrab seega puudutatud isikute menetluskulude rahaliseks suuruseks 240 eurot. Summa kuulub korteriühistult väljamõistmisele. Väljamõistetavatelt menetluskuludelt paluvad puudutatud isikud välja mõista viivise (TsMS § 177 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.