Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi aeg Kohtuistungil osalesid
Harju Maakohus Andres Suik 08.06.2020, Tallinn 2-20-2446 OÜ Tallinna Bekkeri Sadam hagi kohtutäitur Risto Sepp, Ocean Fleet Management OÜ vastu kohtutäitur Risto Sepp 29.01.2020 jaotuskava vaidlustamiseks täiteasjas nr 027/2019/924 3500 eurot Hageja: OÜ Tallinna Bekkeri Sadam (registrikood 10375907, asukoht Kopliranna tee 49, 11713 Tallinn); Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Asko Pohla, vandeadvokaat Martin Männik (Pohla & Hallmägi, asukoht Kentmanni 4, 11016 Tallinn, e-post: [email protected]; [email protected]); Kostja I: Tallinna kohtutäitur Risto Sepp (isikukood xxxx, büroo asukoht Rävala pst 5, 10143 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja II: Ocean Fleet Management OÜ (registrikood 11937566, asukoht Narva mnt 31-315, 10120 Tallinn).; Kostja II lepinguline esindaja: Indrek Nuut (MALSCO Law Office, asukoht Tõnismägi 3a, 10119 Tallinn, e-post: [email protected]). 02.06.2020 Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Martin Männik Kostja I: Tallinna kohtutäitur Risto Sepp Kostja II lepinguline esindaja: Indrek Nuut
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 2.1 Jätta menetluskulud hageja OÜ Tallinna Bekkeri Sadam kanda. 2.2 Mõista hagejalt OÜ Tallinna Bekkeri Sadam välja kostja II Ocean Fleet Management OÜ kasuks menetluskulud summas 1140 eurot.
2-20-2446 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.OÜ Tallinna Bekkeri Sadam (hageja) esitas 13.02.2020 Harju Maakohtule hagi kohtutäitur Risto Sepp (kostja I) ja Ocean Fleet Management OÜ (kostja II) vastu kohtutäitur Risto Sepp 29.01.2020 jaotuskava vaidlustamiseks täiteasjas nr 027/2019/924. Hageja taotleb kohustada kohtutäiturit Risto Sepp koostama uus jaotuskava täiteasjas nr 027/2019/924 ja jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt on hagejale teadaolevalt Harju Maakohus arestinud 26.06.2018 KPI Bridge Oil A/S taotluse alusel tsiviilasjas nr 2-18-9737 Agot Shipping Ltd kuulunud laeva „AGOT“ (IMO number 7700594, registreeritud Panamas). Laev asus ja asub jätkuvalt Tallinnas, Bekkeri sadamas, mille sadama pidaja on hageja. Laev arestiti 27.12.2018 tsiviilasjas nr 2-18-19148 ka hageja taotlusel. Hageja sai teadlikuks, et kohtutäitur Risto Sepp müüb laeva enampakkumisel ja esitas kohtutäiturile korduvalt enda nõuded seoses laeva seismisega sadamas ning laevale elektrienergia osutamisega. Viimati esitas hageja kohtutäiturile 09.01.2020 Pohla & Hallmägi kirja nr 2, milles avaldas, et võlgnevus seoses laevaga, sh arvates laeva arestimist, on 105 256,80 eurot, millele lisanduvad viivised summas 5788,89 eurot. Hageja avaldas, et tema nõue arvates laeva arestimisest on ühtlasi laeva arestimisega seotud kulu, mistõttu hagejal peab olema võimalik rahuldada laeva sundenampakkumisel enda nõue esimeses järjekorras, enne merivõlaga tagatud nõudeid, vastavalt laeva asjaõigusseaduse (LAÕS) § 91 p 1.
3.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 72 lg 6 sätestab, et hoidja tasu ja asja hoidmiseks tehtud kulutused arvatakse täitekulude hulka. Ka rahvusvahelise merivõlgade ja pantide konventsiooni (RMPK) art 12 lg-st 2 tuleneb, et arestimis-, kinnipidamis- ja sundenampakkumise tasud ning -kulud makstakse sundenampakkumise tulust esimeses järjekorras. Tasud ja kulud sisaldavad inter alia laeva ning meeskonna ülalpidamiskulusid ja palku ning muid art 4 lg 1 p-s a nimetatud summasid ja laeva arestimise või kinnipidamise ajal tekkinud tasusid. Sundenampakkumise tulud jaotatakse vastavalt konventsiooni sätetele vastavate nõuete rahuldamiseks vajalikus ulatuses. Hageja on korduvalt avaldanud kohtule tsiviilasjas nr 2-18-16458, et kuivõrd käesoleval ajal toimub laeva sundmüük, võiks hageja õigused saada pöördumatult kahjustatud, kui tema poolt laeva arestimisega seonduvad kulud (sadamatasud) ei rahuldataks laeva sundmüügi tulemist LAÕS § 91 p 1 järgus. Kohus ei ole hageja pöördumistele reageerinud.
2 (12)
2-20-2446 Kohtutäitur edastas hagejale 31.01.2020 e-kirja jaotuskavaga täiteasjas nr 027/2019/924, mille kohaselt hageja nõue ei kuulu tulemist üldse rahuldamisele. Jaotuskava p-s 7 on õigesti märgitud, et tulemist kuulub esmajärjekorras rahuldamisele täitekulu, kuid hageja nõuet seoses kuludega laeva arestimise ajal ei ole jaotuskava koostamisel arvestatud õigusvastaselt osana täitekuludest, kuigi sellest on sõnaselgelt ja korduvalt kohtutäiturit teavitatud.
4.Hageja vaidlustab jaotuskava täies ulatuses, sh ulatuses, milles (i) määrati kohtutäituri lisatasu summas 9000 eurot, (ii) rahuldati hoidja tasu täies ulatuses ning (iii) jaotuskava kohaselt kuuluks tasumisele töötasu nõuded enne laeva hoidmise kulude tasumist. Hagejale ei ole dokumenti lisatasu määramise kohta täiteasjas nr 027/2019/924 esitatud. Kostja II hoidja tasu ei rahuldatud siiski täies ulatuses, kuivõrd Harju Maakohtu 08.11.2018 kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-18-16458 on märgitud, et hoidmisega ei kaasne hoidja kohustust tasuda omal kulul laeva eest eesõigustatud nõudeid nagu sadamatasud ning neid ei ole hoidmise eelarvesse arvestatud. Järelikult oleks sadamatasud tulnud arvestada osaks hoiukuludest, kuna ka kohus möönis, et hoidmise eelarve peab sisaldama ka sadamatasusid. Hagejale ei ole teada ja jaotuskavast ei nähtu, kas töötasu nõuded on esitatud kostja II kui laevale määratud hoidja või kolmandate isikute poolt, mistõttu hageja eeldab käesoleval ajal, et need on esitatud kostja II kui laeva hoidja poolt. Jaotuskavas ei ole arvestatud laeva hoidmiseks tehtud kulutusi (sadamatasusid laeva arestimise ajal) täitekulude hulka. Enne laeva arestimist tekkinud laevapere nõuded saaksid kuuluda (kui selleks jätkuks tulemist raha) rahuldamisele alles pärast laeva arestimise ajal tekkinud nõudeid, mis tuleb RMPK art 12 lõike 2 kohaselt rahuldada esimeses järjekorras.
5.Hageja esitas 29.04.2020 täiendava seisukoha. Kostjad peavad tõendama, et puuduvad asjaolud jaotuskava muutmiseks ja jaotuskava on sisuliselt õige. Kui kostjad enda tõendamiskoormust ei täida, tuleb hagi rahuldada ja kohustada kostjat I koostama uus jaotuskava, kus tulemi jagamine oleks jälgitav ja läbipaistev ning kooskõlas õigusaktidest tulenevate nõuetega. Laeva sundenampakkumise tagajärjed on sätestatud RMPK art 12, mistõttu osas, milles TMS sätted (sh TMS § 37) on nimetatud sätetega vastuolus, kuuluvad kohaldamisele välislepingu sätted. RMPK art 12 lõike 2 kohaselt arestimis-, kinnipidamis- ja sundenampakkumise tasud ning -kulud makstakse sundenampakkumise tulust esimeses järjekorras. Ka TMS § 37 lg 1 p 3 loeb täitekulude hulka arestitud vara hoidmisega seotud kulud, seega ka sadamatasud, mis tuleb maksta laeva arestimise ajal. Kuna hageja nõue tuleks jaotada osana täitekuludest esimeses järjekorras vastavalt LAÕS § 91 p 1, ei saanud kohtutäitur jaotuskavaga jagada väljamaksmiseks vaid enda täitekulude nõudeid (täitemenetluse alustamise tasu ja lisatasu) ning laeva hoidja tasu ja töötasu nõuded enne laeva hoidmist, jättes jaotuskava alusel tulemist rahuldamata hageja täitekulude hulka kuuluva nõude (arestimiskulu laeva arestimise ajal).
6.Tõendid selle kohta, et jaotuskavas rahuldatud nõuded ei ole rahuldatud RMPK art 12 lg-s 2 sätestatud järjekorras, on kohtutäituri kontrolli all ja hagejal ei ole võimalik tõendada, millised nõuded esitati kohtutäiturile, mh, kas need nõuded on esitatud seoses kuludega enne laeva arestimist või peale laeva arestimist ning kas need nõuded on rahuldatud jõustunud täitedokumendiga või mitte. Jaotuskavast nähtub, et vähemalt töötasu nõuded on jaotatud seoses kuludega enne laeva hoidmist, st enne seda, kui oleks tulnud maksta välja hageja nõue, mis tekkis laeva arestimise ajal. Hagi rahuldamist ei välista ega piira ka Harju Maakohtu 08.11.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-18-16458, kuivõrd nimetatud kohtumääruse lk 5 on kohus märkinud, et hoidmisega ei kaasne hoidja kohustust tasuda omal kulul laeva eest eesõigustatud nõudeid nagu sadamatasud ja neid ei ole hoidmise eelarvesse arvestatud. Seega kohus möönis nimetatud kohtumääruses, et sadamatasud on osaks laeva hoiukuludest, mis kaasnevad laeva
3 (12)
2-20-2446 hoidmisega. Neid lihtsalt ei arvestatud kohtumääruses hoidmistasu ja hoidmiskulude hulka (kohtumääruse resolutsiooni punktid IV ja V).
7.Kohtutäitur on aga jaotuskavas lugenud ekslikult hoiutasuks üksnes kostja II hoidja tasu 14 kuud ja ei ole lugenud hoiutasuks hageja sadamatasude nõuet laeva arestimise ajal, kuigi jaotuskavast nähtub selgelt, et kohtutäiturile oli esitatud hageja sadamatasude nõue ning seda kinnitavad tõendid. Samuti puuduvad käesolevas tsiviilasjas mistahes tõendid selle kohta, millised summad on kohtutäiturile tasutud peale laeva sundmüüki. Kohtutäituri seletus ei ole TsMS mõttes tõendiks. Kohtutäituri poolt viidatud kohtutäituri seaduse (KTS) § 11 lg 3 p 2 võimaldab avaldada andmeid kohtule ning kuivõrd kohtutäitur ei ole tõendanud, et puuduvad alused koostatud jaotuskava muutmiseks, tuleks hageja poolt esitatud hagi rahuldada. Harju Maakohtu 03.04.2020 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-18-19148 otsustati mõista kostjalt Agot Shipping Ltd hageja kasuks välja seoses laeva sadamatasudega põhivõlgnevus 71 306,84 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 31.07.2019 summas 2831,59 eurot, viivisvõlgnevus ja menetluskulud summas 1250 eurot. Nimetatud kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Seetõttu on hageja sadamatasude nõue laeva endise omaniku vastu tõendatud muuhulgas viivitamata täitmisele kuuluva kohtuotsusega.
KOSTJA I VASTUVÄITED
8.Kostja I esitas 20.03.2020 vastuse hagiavaldusele, milles taotleb jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja nõue ei ole osa täitekuludest, mistõttu kostja I ei nõustu hageja seisukohaga, nagu oleks hageja nõue täitekulu ja seetõttu kuuluks esmajärjekorras rahuldamisele TMS § 106 lg 2 järgi. Täitekulu on TMS § 37 lg 1 kohaselt kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. Esiteks ei ole hageja nõue kohtutäituri tasu, kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku kulutus. Teiseks võib küll hageja olla teinud kulutusi kohtutäituri arestimistoimingu järgselt, kuid tema tehtud kulutusi ei saa lugeda täitekuludeks, sest täitekulud on kindlaks määratud Harju Maakohtu 08.11.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-16458. Kolmandaks on hageja nõude puhul tegemist sadamatasudega, mis erinevalt sissenõudja selgeks vaieldud nõudest, ei ole käesoleva hetkeni selgeks vaieldud (selle osas puudub jõustunud kohtulahend).
9.Vaidlust ei saa olla küsimuses, kas sissenõudjal on nõue või mitte, kuna Harju Maakohtu 06.06.2019 määrus nr 2-18-16458 on jõustunud 06.06.2019. Järelikult võib hageja väitest ning õigusnormi viitele tuginedes järeldada, et hageja arvates on kohtutäitur oluliselt rikkunud täitemenetluse norme. Olulisele õigusrikkumisele viitab hageja TMS § 37 kohaselt sadamatasude eelistamata jätmisega koostatud jaotuskavas. Kohtutäitur vaidleb vastu, märkides, et on hageja väite ümber lükanud vastuses hagile. Kohtutäitur ei jaga hageja seisukohta, et sadamatasud oleksid laeva hoidmiseks tehtud kulutused laeva arestimise ajal. TMS § 37 lg 1 p 3 kohaselt on täitekuluks muuhulgas vara hoidmisega seotud kulu. Kohtutäitur ei välista, et hagejal võisid tekkida kulud laeva hoidmisega seoses. Vaidlusaluses menetluses on laeva hoidja ja ka kulude igakuuline ulatus määratud Harju Maakohtu 08.11.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-16458. Järelikult puudub vaidlus osas, kes on laeva hoidjaks ning seetõttu ka kulude nõudjaks laeva hoidjana.
10.Hageja väite kohaselt ei ole teada, millised on töötasud, mis kuuluvad rahuldamisele enne hageja nõuet ja ilmselt on tegemist kostja II nõuetega. Kohtutäitur selgitab, et jaotuskavas on selgesõnaliselt viidatud asjaolule, et tegemist ei ole kostja II nõudega. Esiteks viitab kohtutäitur
4 (12)
2-20-2446 jaotuskava väljamakse resolutsioonis väljamakstavale viimasele ehk 4 järjekohal olevale nõudele, sõnastades selle järgnevalt- “Töötasu nõuded enne laeva hoidmist”. Kohtutäitur palub suunata tähelepanu viidatud lauses sõnale “enne”, viidates nõnda selgelt lahendile, millega määrati kindlaks laeva hoidmine. Seega enne 08.11.2018 määruse tsiviilasjas nr 2-18-16458 olemasolu kehtis tavapärane laeva mehitatud töövorm, mille eest maksti varemalt sõlmitud lepingute kohaselt töötasu. Maksmata töötasu eelistamine enne hageja nõuet on põhistatud jaotuskava otsuse p-des 11 ja 12. Kohtutäitur ei nõustu hageja arvamusega, et töötasu nõue kuulub rahuldamisele peale hageja nõuet. LAÕS § 74 lg 1 p 1 kohaselt on töötasu nõuded enne sadamatasusid (LAÕS § 74 lg 1 p 4), mistõttu hageja nõue ei saa olla enne laeval töötanud personali. LAÕS § 78 lg 1 viitab üksnes ühele nõudele, mis saaks olla eespool töötasu nõuet, s.o päästetasu (LAÕS § 74 lg 1 p 4). Hageja nõue aga viidatu alla ei pretendeeri.
11.Isegi kui lähtuda hageja viidatud RMPK-le, täpsemalt art 12 lg-le 2, ei saa nõustuda väitega, et enne töötasu kuulub väljamaksmisele hageja nõue. RMPK art 12 lg 2 kohaselt kuuluvad väljamaksmisele esimeses järjekorras „Arestimis-, kinnipidamis- ja sundenampakkumise tasud ning –kulud“. Viidatud norm ei järjesta nõudeid ning nende rahuldamise järjestust, analoogiliselt TMS § 106 lg 2 toodud korrale, mille kohaselt nõudeid rahuldatakse järgnevalt: 1) täitekulu; 2) pandiga tagatud nõuded nende tekkimise järjekorras. RMPK art 12 lg 2 kohaselt on laeva meeskonna ülalpidamiskulud ning palgad järjestuseta. Ainus indikatsioon, mida viidatud norm täpsustavalt nõude rahuldamisel arvestada lubab, on viide nõude jaotusele, mis peaks toimuma „konventsiooni sätetele vastavate nõuete rahuldamiseks vajalikus ulatuses.“ Kohtutäitur on seisukohal, et diskretsiooninormi kohaldamisel ei ole töötasu saava eraisiku ja teenust pakkuva ettevõtte õigused rahaliselt võrdsel positsioonil ning eelistada tuleks alati töötavat inimest teenust osutava ettevõtte ees.
12.Vaidlust ei ole küsimuses, et merivõlg on eelistatud teistele nõuetele (LAÕS § 77 lg 1 ja RMPK § art 5 lg 1). Samuti puudub vaidlus asjaolus, et nii sadamatasu kui ka meeskonna nõuded on merivõlaks. Seda kinnitab nii siseriiklik normistik LAÕS § 74 lg 1 kui ka RMPK art 4 lg 1. Vaidlus on osas, mis puudutab nõuete õiguslikku järjestust. Kohtutäitur ei nõustu hagejaga osas, mis puudutab sadamatasude nõuete eelisõigust laevapere liikmete osas. Samuti ei nõustu kohtutäitur hagejaga, et nõuete õigusliku järjestuse absoluutsuse selgitab RMPK art 12 lg 2. Hageja viidatud normi tuleks vaadata RMPK artikliga 4 koostoimes. Ka LAÕS § 74, mis lähtestab merivõlaga tagatud nõuete järjekorra, ütleb, et töötasu nõue (LAÕS § 74 lg 1 p 1) asetseb enne sadama nõuet (LAÕS § 74 lg 1 p 4). Järelikult puudub nii LAÕS kui ka RMPK kohaselt võimalus eelistada sadamatasusid laevaperele, mistõttu kohtutäituri koostatud jaotuskava on koostatud seaduse kohaselt ja õigesti. Kostja II on ostusumma tasaarveldanud nõude osas (hoiukulud) ja ülejääva osa kandnud kohtutäituri arvelduskontole.
KOSTJA II VASTUVÄITED
13.Kostja II esitas 17.03.2020 vastuse hagiavaldusele, milles taotleb jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagiavalduses on toodud välja hageja seisukoht, mille kohaselt hageja nõue alates laeva arestimisest on ühtlasi laeva arestimisega seotud kulu, mistõttu hagejal peaks olema võimalik rahuldada laeva sundenampakkumisel enda nõue esimeses järjekorras, enne merivõlaga tagatud nõudeid. See seisukoht ei ole õige. Laevaaresti legaaldefinitsioon tuleneb 1999. a laevade arestimise Genfi konventsiooni art 1 lg-st 2: „Arest on laeva kinnipidamine või selle ärasõidu takistamine kohtumääruse alusel tagamaks merinõuet, kuid ei hõlma laeva vastu nõude pööramist kohtulahendi või muu täitedokumendi alusel.“ Inglise keeles tuleb teha vahet kahel õigusmõistel ship arrest, mis tähendab laeva kinnipidamist või
5 (12)
2-20-2446 tema liikumise takistamist merinõude tagamise eesmärgil ja seizure, mis tähendab nõude pööramist laeva vastu jõustunud kohtulahendi või muu täitedokumendi alusel (sisuliselt sundmüüki panek ja nõude rahuldamine tulemist). Laeva arestimine 1999. a Genfi konventsiooni sätete alusel on laeva kinnipidamine ja tema äraliikumise takistamine merinõude tagamise eesmärgil. Laeva arestimisel hageja nõude alusel ei olnud hagejal kohtulahendit või täitedokumenti, mille alusel pöörata laeva vastu oma nõuet, laev arestiti ainuüksi tema nõude täitmise tagamiseks jättes laeva võlgniku valdusse.
14.LAÕS § 86 kohaselt määrab laevale hoidja kohus. Arestimiskulude seisukohalt oluline eristada, kas arestitud asja suhtes säilib võlgnikul valdus või võetakse see temalt ära ja määratakse laevale hoidja, samuti muid kohtu korraldusi seoses arestitava asjaga. Laeva arestimisel hageja nõude tagamiseks ei taotletud muid meetmeid, peale laeva kinnipidamise oma nõude tagamiseks. Sellega, et hoidja arestitud laevale määrab kohus, on väljendatud põhimõtet, et nii laeva kinnipidamine, kui laeva valduse ja hoidmise reguleerimine kuulub kohtu ainupädevusse. Arestimisele järgnev laevaga seonduv kulu ei saa omandada muude nõuete ees prioriteetsust muul viisil, kui läbi kohtu poolt laevale hoidja määramise või erakorralise olemuse tõttu. Hoidja määratakse laevale põhjendatud taotluse alusel olukorras, kus võlgnik ei taga laeva ohutust ja säilimist nende isikute ringist, kes selleks pädevust omavad ja on määramisega nõus. Tulenevalt ülisuurtest kuludest seoses laeva hoidmisega ei saa hoidja määramine olla automaatne ja hoidja tahte vastane. Samuti ei saa see mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt toimuda ilma, et kohus hoidja määramisel reguleerib teataval määral hoidmise meetmeid ja hoidmise kulude koosseisu, mida saab arvata hiljem täitmiskulusse, kui vajalikke ning põhjendatud kulusid. Laeva ei saa kuskil niisama ladustada, vaid laeva hoidmisel peab olema tagatud laeva mehhanismide toimimises hoidmine (et ei toimuks oksüdeerumist, mille tagajärjel muutvad masinad ja mehhanismid töökõlbmatuks), minimaalne varustatus kütusega tagamaks iseseisev liikumisvõime ja masinate töös hoidmine, samuti vahiteenistus pädevate isikute poolt tagamaks laeva ohutu seismise sadamas.
15.Täitekulu on reguleeritud TMS § 37. Kõik, mida TMS § 37 ei hõlma, liigitub tavapärases majandustegevuses tekkivate nõuete hulka, mille rahuldamise kord tuleneb seadusest ja mis asetuvad pärast TMS § 37 loetletud kulusid. Põhjendatud ei ole selliste laevaga kaasnevate nõuete esiletõstmine, mis on tekkinud väljaspool laeva hoidmist kohtumääruse alusel või on erakorralised, nt päästmine. Sadamatasu näol ei ole tegemist arestimiseks vajaliku kulutusega, vaid igapäevases majandustegevuses tekkiva asjaga seotud nõudega, mis on niigi teistest prioriteetsem, sest on tagatud merivõlaga, kui seaduse alusel tekkiva pandiõigusega laevale ning omab seega prioriteeti muude merinõuete ees. Merinõuded ja merivõlaga tagatud merinõuded on loetletud LAÕS §-des 781 ja 74. Merivõlaga tagatud on need merinõuded, mida loetakse seaduse alusel teistest merinõuetest privilegeeritumaks, mis tekitavad laeva suhtes pandiõiguse ja kehtivad 1 aasta jooksul. Hageja on oma hagiavalduses läinud mööda sellest asjaolust, et LAÕS § 74 alusel on nii tema sadamatasude nõue kui laeva meeskonna töötasude nõue tagatud merivõlaga, seejuures LAÕS § 78 kohasel kuuluvad merivõlaga tagatud nõuded rahuldamisele sellises järjekorras, nagu need on loetletud LAÕS §-s 74 lg 1. LAÕS § 74 lg 1 kohaselt asuvad töötasu nõuded eespool sadamatasu nõuetest, seega on kohtutäitur reastanud need nõuded jaotuskavas õigesti enne sadamatasu nõuet.
16.Hageja ei ole saanud kuidagi muutuda laeva hoidjaks ka käsundita asjaajamise sätete alusel, sest laeval oli olemas kohtu poolt määratud hoidja alates hetkest, kui võlgnik enam ei täitnud oma kohustust tagada laeva ohutu seismine ja meeskond lahkus laevalt. Harju Maakohus määras kostja II laeva hoidjaks 08.11.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-16458. Viidatud määrusega kinnitati ühtlasi hoidmise eelarve ning kohus märkis, et sadamatasusid
6 (12)
2-20-2446 hoidja ei pea tasuma, sest need on oma suuruselt hoidjale ülejõukäivad. Seega on kohus ühekorra juba lahendanud sadamatasude küsimuse ja leidnud, et need ei kuulu antud konkreetsel juhul arestimiskulude hulka. Sadamatasud võiksid teoreetiliselt kuuluda arestimiskulude hulka juhul, kui need on kohtule esitatud hoiukulude osana tulevase hoidja poolt, eelkõige juhul, kui laev tuleks hoidmiseks viia kuskile teise sadamasse, kes ei võta arestitud laeva vastu ilma, et tema tasud oleksid tagatud. Käesoleval juhul oli laev arestimise hetkel juba Bekkeri Sadamas ja ei ole teada, et hageja oleks esitanud sadamatasude osas varasemaid taotlusi kohtule, nt vaidlustanud oma talumiskohustuse seoses arestitud laeva seisuga tema sadamas ja kohus oleks selles osas midagi määranud.
17.Arusaadavalt ei pea arestitud laev seisma sadamas sadamatasu maksmata, kui sadamatasud omavad niigi prioriteeti kõikide muude nõuete eest, v.a arestimiskulud ja laevapere töötasud ning päästetasud. Kui ka sellisel juhul ei jätku müügitulemist sadamatasu nõude rahuldamiseks, on tegu paratamatusega. Juhul kui hageja leiab, et selline privilegeeritud positsioon siiski ei ole piisav, siis peab ta ise pöörduma kohtu pool vajalike taotlustega ja kohus teeb vastavad korraldused, kui peab seda põhjendatuks, nt kui sadama talumiskohustus on ebaproportsionaalne, võib tulla kõne alla laeva paigutamine teise sadamasse vms.
18.Sadamatasu on oma olemuselt nn passiivne kulu, hagiavaldusest ei nähtu õiguslikku alust ega argumentatsiooni, miks oleks põhjendatud jätta enam vähem kogu ulatuses tasust ilma laeva kohtu poolt määratud hoidja, kes on heauskselt teinud oma töö kulud kohtumääruses ettenähtud korras ja tõsta tema tasunõudega konkureerima sadamatasude nõue, mis ei oma otsest seost konkreetse laeva arestimisega ning hoidmisega. Ainuüksi mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt ei saa antud juhul aktiivselt õigusliku alusel tehtud kulunõue saada kahjustatud passiivse tasunõude tõttu, vastasel juhul ei hoiaks enam keegi mitte kunagi ühtegi Eesti sadamas arestitud laeva, mis kujutaks endast suurt ohtu nii keskkonnale kui inimeste tervisele ja varale.
KOHTU PÕHJENDUSED
19.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata ja põhjendab seda alljärgnevalt.
20.Tallinna kohtutäitur Risto Sepp arestis täiteasjas nr 027/2019/924 laeva AGOT (IMO nr 7700594), mis kuulus võlgnikule Agot Shipping Ltd ja müüs selle 14.01.2020 enampakkumise käigus 150 000 euroga (tl 112). Kohtutäitur koostas 29.01.2020 tulemi jaotuskava (tl 38-40), mille kohaselt jaotas enampakkumisest saadud tulemi 150 000 eurot järgnevalt: 1) kohtutäitur Risto Sepp menetluse alustamise tasu täiteasjas nr 027/2019/924 - 144 eurot; 2) kohtutäitur Risto Sepp lisatasu täiteasjas nr 027/2019/924 – 9000 eurot; 3) Ocean Fleet Management OÜ hoidja tasu (14 kuud) – 124 102 eurot; 4) töötasu nõuded enne laeva hoidmist - 16 754 eurot (töötasunõuete summa oli 110 152,95 eurot).
21.Eelnimetatud täielikult või osaliselt rahuldatud nõuetele jaotuskavas järgnenud nõuded ei kuulunud rahuldamisele, sh ei rahuldatud hageja nõuet 105 256,80 eurot. Vaidlus puudub, et hagejal on nõue võlgniku AGOT SHIPPING Ltd vastu, kuid peamine vaidlusküsimus on õiguslik hinnang jaotuskava nõuete rahuldamise järjekorrale ja nõuete prioriteetsusele.
22.Hageja hinnangul tuleneb tema nõue arestimisest (arestimiskulu laeva arestimise ajal) ja seega tuleks hageja nõue (osana täitekuludest) rahuldada laeva sundenampakkumisel esimeses järjekorras, enne merivõlaga tagatud nõudeid laeva asjaõigusseaduse (LAÕS) § 91 p 1 alusel.
7 (12)
2-20-2446 Hageja leiab, et enne laeva arestimist tekkinud laevapere nõuded saaks kuuluda rahuldamisele alles pärast laeva arestimise ajal tekkinud nõudeid, mis tuleks rahvusvahelise merivõlgade ja pantide konventsiooni (RMPK) artikli 12 lg 2 kohaselt rahuldada esimeses järjekorras. Kostjad on seisukohal, et hageja nõue ei ole osa täitekuludest täitemenetluse seadustiku (TMS) § 37 lg 1 mõttes. Kostjad märgivad, et Harju Maakohtu 08.11.2018 määrusega määrati laeva hoidjaks kostja II ja hageja sadamatasud ei ole laeva hoidmiseks tehtud kulutused laeva arestimise ajal. Kostjate arvates kuulub laevapere töötasude nõue samuti rahuldamisele enne sadamatasusid.
23.Kohtu hinnangul ei ole kohtutäitur vaidlustatud jaotuskava koostamisel nõuete rahuldamise järjekorra ja nõuete prioriteetsuse määratlemisel eksinud. LAÕS § 91 kohaselt laevade puhul jagatakse sundenampakkumisest saadud raha järgmises järjestuses: 1) laeva sundmüügi ja laeva arestimisega seonduvad kulud, samuti kulutused, mida riik on teinud laeva kõrvaldamiseks laevateedelt, et tagada ohutu laevaliiklus; 2) merivõlaga tagatud nõuded; 3) laevahüpoteegiga tagatud nõuded; 4) muud nõuded. Kohtu arvates leiab hageja põhjendamatult, nagu kuuluks tema nõue täitekulude ja laeva arestimisega seotud kulude hulka, mis tuleks rahuldada sundenampakkumise tulust esimeses järjekorras.
24.Kohus märgib, et TMS § 37 lg 1 kohaselt on täitekulud kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. Ilmselgelt ei ole hageja sadamatasu nõue vaadeldav kohtutäituri tasuna. Samuti pole hageja sadamatasud käesolevas asjas vaadeldavad muude täitemenetluseks tehtud vajalike kulutustena. TMS § 72 lg 6 on küll sätestatud, et hoidja tasu ja asja hoidmiseks tehtud kulutused arvatakse täitekulude hulka, kuid kohtu hinnangul ei ole hageja sadamatasud käsitletavad hoidja tasuna ja asja hoidmiseks tehtud kulutustena TMS § 72 lg 6 mõttes. Kostja II viitas õigesti, et LAÕS § 86 kohaselt määrab laevale hoidja kohus. TMS § 86 on sätestatud, et kohus määrab laevale hoidja. Hoidja allub kohtu kontrollile ning on seotud kohtu ettekirjutustega. Kohus nõustub kostjaga II, et mh tulenevalt suurtest kuludest seoses laeva hoidmisega ei saa hoidja määramine olla automaatne ja hoidja tahte vastane. Samuti ei saa see mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt toimuda ilma kohtu poolt hoidmise meetmete ja hoidmise kulude koosseisu reguleerimiseta.
25.Harju Maakohtu 08.11.2018 määrusega nr 2-18-16458 arestiti laev „AGOT“ ning määrati laeva hoidjaks kostja II (tl 26-28). Sama määrusega määrati kindlaks ka kostja II hoidmistasu suurus. Kohtute infosüsteemi andmetel on nimetatud kohtumäärus jõustunud 13.08.2019. Harju Maakohtu 08.11.2018 määruses tsiviilasjas nr 2-18-16458 märkis kohus, et hoidmisega ei kaasne hoidja kohustust tasuda omal kulul laeva eest eesõigustatud nõudeid nagu sadamatasud ning neid ei ole hoidmisse eelarvesse arvestatud. Hageja on teinud sellest meelevaldse järelduse, justkui oleks kohus möönnud, et hoidmise eelarve peab sisaldama ka sadamatasusid ja justkui oleks sadamatasud tulnud arvestada osaks hoiukuludest. Kohtu hinnangul tuleneb Harju Maakohtu 08.11.2018 määrusest tsiviilasjas nr 2-18-16458 selgelt vastupidine järeldus, s.t et hoidmise eelarve ei sisalda sadamatasusid ja neid ei saa arvestada hoiukulude hulka. Seetõttu nõustub kohus kostjaga II, et kohus on juba lahendanud sadamatasude küsimuse ja leidnud, et need ei kuulu antud konkreetsel juhul arestimiskulude hulka. Samuti ei ole hageja sadamatasud käsitletavad vara hoidmisega seotud kuludena TMS § 37 lg 1 p 3 mõttes.
26.Käesolevas asjas ei ole kohtul pädevust tühistada ega muuta jõustunud Harju Maakohtu 08.11.2018 määrust tsiviilasjas nr 2-18-16458 ning asuda ise hoidmiskulude koosseisu kindlaks määrama. Sama põhimõtet on hagejale selgitatud ka Harju Maakohtu 07.11.2019 määruses tsiviilasjas nr 2-18-19148, millega kohus jättis rahuldamata hageja taotluse määrata laeva „AGOT“ hoidjaks OÜ Tallinna Bekkeri Sadam. Kohus selgitas hagejale, et „Harju Maakohus
8 (12)
2-20-2446 on juba määranud laevale „AGOT“ (IMO number 7700594, registreeritud Panamas, edaspidi Laev) hoidja tsiviilasjas nr 2-18-16458, laeva hoidjaks on Ocean Fleet Management OÜ. Kohus leiab, et olukorras kus ühes kohtuasjas on juba konkreetsele laevale hoidja määratud, ei ole teise hoidja määramine lubatav ega ka kohane meede. Kohtu hinnangul on kohaseks meetmeks pöörduda hoidja määranud kohtu poole hoidja ülesannete täiendamiseks/muutmiseks/tühistamiseks“ (tl 29-30).
27.Kuigi hageja on esitanud 26.11.2019 Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-18-16458 taotluse täiendava otsuse tegemiseks ja kohtumääruse täpsustamiseks seoses laeva hoidja määramisega (tl 23-25), kinnitas hageja kohtuistungil, et kohus ei ole selles asjas ühtegi toimingut teinud (tl 108 pöördel). Kohus rõhutab veelkord, et kohtul puuduv pädevus käesolevas menetluses uuesti laeva hoidjat määrata või muuta laeva hoidmise kohta tehtud jõustunud kohtumäärust tsiviilasjas nr 2-18-16458. Käesolevas tsiviilasjas saab kohus lähtuda sellest, et kohus on jõustunud kohtulahendiga tsiviilasjas nr 2-18-16458 määranud laeva hoidjaks ja laeva hoidmise tasu saajaks kostja II ning sama määrusega pole sadamatasusid loetud laeva arestimisega seotud kulude hulka. Tähtsust ei oma laeva mitmekordne arestimine (tl 5-13), sest teistes kohtumäärustes pole kohus hoidmistasu määranud.
28.Kohus loeb eelnevat arvestades tuvastatuks, et hageja sadamatasude nõue ei olnud osaks täitemenetluse kuludest ega laeva arestimise kuludest. Hageja sadamatasud on LAÕS § 74 lg 1 p 4 alusel käsitletavad merivõlaga tagatud nõudena. Harju Maakohtu 03.04.2020 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-18-19148 (tl 102-103) ei muuda hageja nõuete rahuldamise järjekorda ega prioriteetsust. Seetõttu on vaidlustatavavas jaotuskavas kooskõlas LAÕS § 91 p-ga 1 lähtutud raha jagamisel õigesti sellest, et laeva arestimisega seotud kulud (Ocean Fleet Management OÜ hoidja tasu) on raha jagamise järjekorras enne merivõlaga tagatud nõudeid ja muid nõudeid. Vastavad põhjendused on esitatud jaotuskava p-des 8-10 (tl 39).
29.Samuti on kohtutäitur kooskõlas TMS § 106 lg 2 ja LAÕS § 91 p-ga 1 põhjendatult eelistanud raha jaotamisel hageja nõudele täitekulusid. TMS § 106 lg 2 on sätestatud, et täitekulud arvatakse jaotuskava kohaselt jagatavast tulemist maha. Hageja on küll hagiavalduses kohtutäituri lisatasu summas 9000 eurot vaidlustanud, kuid hageja pole vähimalgi määral selgitanud ega tõendanud, milles võiks seisneda lisatasu otsuse ebaõigsus. Kohtutäitur esitas lisatasu otsuse kohtuistungil (tl 110), kuid hageja ei toonud ka kohtuistungil esile mistahes asjaolusid, mis võinuks olla aluseks lisatasu otsuse tühistamiseks. Oletuslik ja paljasõnaline on hageja poolt kohtuistungil väidetu, et „Antud olukorras ei pruugi see tasu olla proportsionaalne“ (tl 105 pöördel). Samuti pole hageja kohtutäituri lisatasu otsuse vaidlustamiseks kasutanud TMS § 217 ja § 218 kaebamise korda ja eraldi lisatasu otsuse peale kaevanud. Kohtu hinnangul puuduvad alused selleks, et lugeda kohtutäituri lisatasu otsust ebaseaduslikuks ja sellega jaotuskava koostamisel mitte arvestada. Lisaks eeltoodule, isegi kui kohtutäituri lisatasu vaidlustatud jaotuskavast mõtteliselt eemaldada, ei kaasneks sellega sadamatasude nõude rahuldamist, sest hageja nõudest eespool oleks ikkagi töötasu nõuded enne laeva hoidmist.
30.Hageja ei ole vaidlustanud enne laeva hoidmist tekkinud töötasunõuete olemasolu ega suurust, kuid hageja vaidlustab põhimõtet, et jaotuskava kohaselt kuulusid töötasu nõuded tasumisele enne hageja sadamatasusid. Seetõttu selgitas kohus ka kohtuistungil, et õigusliku vaidluse ehk nõuete prioriteetsuse ja nõuete rahuldamise järjekorra hindamiseks ei ole vajalik täiendavaid dokumente välja nõuda (vt tl 107 pöördel - tl 108). Hageja märgib hagiavalduses, et enne laeva arestimist tekkinud laevapere nõuded saaksid kuuluda (kui selleks jätkuks tulemist raha) rahuldamisele alles pärast laeva arestimise ajal tekkinud nõudeid, mis tuleb RMPK artikli
9 (12)
2-20-2446 12 lõike 2 kohaselt rahuldada esimeses järjekorras (vt tl 2). Kohtuistungil leidis hageja, et probleem on nõuete rahuldamise järjekorras ning „igal juhul neljandana väljamaksmisele kuuluvate nõuete hulgas oleks pidanud kasvõi osaliselt olema hageja nõuded“ (tl 107 pöördel).
31.Kohus hageja õiguskäsitlusega ei nõustu. Esiteks, nagu kohus eelnevalt tuvastas, ei olnud hageja sadamatasude nõue osaks täitemenetluse kuludest ega laeva arestimise kuludest. Hageja sadamatasud on LAÕS § 74 lg 1 p 4 alusel käsitletavad merivõlaga tagatud nõudena, kuid on prioriteetsuselt tagapool töötasunõuetest. LAÕS § 78 kohaselt rahuldatakse merivõlaga tagatud nõuded TMS § 74 lõikes 1 loetletud järjekorras. LAÕS § 74 lg 1 kohaselt asuvad töötasu nõuded (LAÕS § 74 lg 1 p 1) eespool sadamatasu nõuetest (LAÕS § 74 lg 1 p 4), seega on kohtutäitur jaotuskavas koostamisel arvestanud õigesti töötasu nõudeid enne laeva hoidmist eelistatuna hageja sadamatasu (sadamateenuste) nõuetele.
32.Kohtu hinnangul ei ole LAÕS § 78 ja § 91 sätestatud nõuete rahuldamise järjekord vastuolus rahvusvaheline merivõlgade ja pantide konventsiooniga. Hagejal on iseenesest õigus, et RMPK kohaselt tuleb esimeses järjekorras rahuldada kulud, mis tekivad seoses arestimisega. RMPK artikkel 12 lg 2 on sätestatud, et „Arestimis-, kinnipidamis- ja sundenampakkumise tasud ning -kulud makstakse sundenampakkumise tulust esimeses järjekorras. Tasud ja kulud sisaldavad inter alia laeva ning meeskonna ülalpidamiskulusid ja palku ning muid artikli 4 lõike 1 punktis a nimetatud summasid ja laeva arestimise või kinnipidamise ajal tekkinud tasusid.“ Kuna aga hageja sadamatasude nõue ei ole osaks laeva arestimise kuludest, siis on see nõue merivõlana tagapool ka laevapere töötasu nõuetest. Kohtutäitur on laevapere töötasu nõuete eelistamist põhjendanud vaidlusaluse jaotuskava p-des 11-13 (tl 11-13).
33.Hageja leiab, justkui peaks kostjad tõendama, et puuduvad asjaolud jaotuskava muutmiseks ja jaotuskava on sisuliselt õige (tl 99 pöördel). Kohus ei nõustu hageja arusaamaga n-ö ümberpööratud tõendamiskoormusest. Käesolevas asjas on tegemist hagimenetlusega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendamiskoormuse ümberpööramine tuleb kõne alla üksnes erandlikel juhtudel, millega käesolevas asjas tegemist ei ole. Kohtu hinnangul on vaidlusaluse jaotuskava (tl 38-40) motivatsioon piisav ja jaotuskava põhjenduste alusel oli hagejal võimalik pöörduda kohtusse hagiga jaotuskava vaidlustamiseks. Seejuures oli hageja ülesanne piiritleda hagimenetluses need aspektid, mida ta jaotuskavast vaidlustab. TsMS § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega peavad kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud esile tooma pooled. Riigikohtu 20.06.2011. a otsuse nr 3-2-1-57-11 p-s 40 nõustus Riigikohus, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt nt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1).
34.Kostja II märkis õigesti, et hagiavalduse esemeks on küsimus, millist tüüpi nõuded kuuluvad rahuldamisele millisel järjekohal. Asjaolu, et kohus teostab hageja väidete kontrolli, ei tähenda, et kohus teostaks vaidlustatud jaotuskava suhtes tervikuna uurimisfunktsiooni ja kontrolliks ka neid aspekte, mida hageja selgesõnaliselt ei vaidlusta. Isegi neil erandlikel juhtudel, kui oleks alust kohaldada tõendamiskoormuse ümberpööramist tulenevalt hea usu põhimõttest, peab kostja tõendama asjaolu esinemise puudumist alles siis, kui hageja on asjaolu esinemise tõenäosust põhistanud (vt Riigikohtu 08.01.2013 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12
10 (12)
2-20-2446 p 17). TsMS § 235 kohaselt on väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Käesolevas asjas ei ole hageja esitanud selliseid põhistusi, mis annaks kohtule alust isegi kaaluda tõendamiskoormuse ümberpöördumist selliselt, et hoopis kostjad peaks jaotuskava sisulist õigsust tõendama. Seega ei saa hagi rahuldamist tingida hageja väide, et „kohtutäitur ei ole tõendanud, et puuduvad alused koostatud jaotuskava muutmiseks.“
35.Kohus märgib, et hageja on küll hagiavalduses kohtutäituri lisatasu summas 9000 eurot vaidlustanud, kuid hageja pole vähimalgi määral selgitanud ega tõendanud, milles võiks seisneda lisatasu otsuse ebaõigsus. Vaatamata sellele teostas kohus antud küsimuses jaotuskava kontrolli ja võttis kohtutäituri lisatasu otsuse asja materjalide juurde (tl 110). Samas hageja ei toonud ka kohtuistungil esile asjaolusid, mis võinuks olla aluseks lisatasu otsuse tühistamiseks. Samuti teostas kohus jaotuskava üle kontrolli hageja tõstatatud küsimuses kohtutäiturile tasutud summade kohta, võttes toimiku juurde enampakkumise rahalise makse ja tasaarvestuse dokumendid (tl 11-112). Hageja kinnitas kohtuistungil, et vaidlust ei ole kohtutäiturile summa laekumise ja ülejäänud osa tasaarvestamise osas (tl 108). Muude jaotuskavaga lahendatud küsimuste osas ei ole hageja aga esitanud selliseid põhistusi, mis võinuks tingida kohtu laiemat kontrolli jaotuskava üle ja täiendavate dokumentide väljanõudmist.
36.Arvestades eeltoodud asjaolusid, jätab kohus hagi rahuldamata. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamata jätmise osas.
37.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud hageja kanda.
38.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja tsiviilasja materjalide põhjal. Kostja I ei ole kohtu määratud tähtajaks oma menetluskulude nimekirja esitanud ja kostja I menetluskulude olemasolu ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest. Seega kohus kostja I menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Kuna menetluskulud jäävad hageja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata ka hageja menetluskulude rahalist suurust.
39.Kostja II esitas 04.06.2020 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja II menetluskuluks lepingulise esindaja kulud kokku 12,5 tunni eest, tunnitasuga 180 eurot ilma käibemaksuta (tl 118-119). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Kohus märgib esmalt, et kuna kostja II ei ole esitanud TsMS § 174 lg 10 ettenähtud kinnitust, siis kuuluvad menetluskulud TsMS § 174 lg 10 kohaselt kostjale II hüvitamisele ilma käibemaksuta. Tulenevalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja tähtaegseid vastuväiteid kostja II menetluskuludele ei esitanud. Samas tuleb arvestada, et TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14).
40.Kohtu hinnangul on hageja esindaja tunnitasu 180 eurot/h ilma käibemaksuta käesolevas
11 (12)
2-20-2446 menetluses ülemäärase suurusega. Kuigi käesolev vaidlus puudutab mereõigust kui spetsiifilist õigusvaldkonda, ei järeldu sellest iseenesest, et sellises valdkonnas osutatud õigusabi peaks olema tavapärast oluliselt kallim. Samuti ei ole kohtu hinnangul käesolev vaidlus sedavõrd keeruline ega mahukas, mis võiks õigustada kostja lepingulise esindaja tunnitasu 180 eurot/h. Kostja II lepinguline esindaja ei ole vandeadvokaat. Kohtu hinnangul ei ületa kostja II lepingulise esindaja mõistlik tunnitasu käesolevas asjas ilma käibemaksuta 120 eurot/h.
41.Kohus leiab, et ka kostja II esindaja õigusabikulude ajaline maht on põhjendatud ja vajalik osaliselt. Kohus leiab, et hagi asjaolude kliendiga arutamise ja hagiavaldusele vastuse koostamise (tl 57-58) vajalik ajaline maht ei ületa kokku 4 h. Seega vähendab kohus vastavas osas kostja II õigusabikulude ajalist mahtu 1,5 h võrra. Hageja vastuväitega tutvumise ja sellele korduvalt seisukohtade esitamise vajalik ajaline maht ei ületa kohtu hinnangul kokku 1 tundi. Seega vähendab kohus vastavas osas kostja II õigusabikulude ajalist mahtu 1 h võrra. Kohtuistungi ettevalmistamisega (s.h materjalidega tutvumise) ja kohtuistungist osavõtu põhjendatud ajaline maht on kohtu hinnangul kokku 2,5 h (arvestades mh asjaolu, et kohtuistung kestis tegelikult vähem kui kostja II poolt näidatud 2 h). Seega vähendab kohus vastavas osas kostja II õigusabikulude ajalist mahtu 0,5 h võrra. Muus osas on kostja II lepingulise esindaja ajakulu kohtu hinnangul põhjendatud.
42.Kokkuvõttes leiab kohus, et kostja II lepingulise esindaja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud ajalises mahus kokku mitte rohkem kui 9,5 h, mis kostja II lepingulise esindaja kohtu poolt mõistlikuks peetavat tunnihinda 120 eurot (ilma käibemaksuta) arvestades vastab summale 1140 eurot. Seega määrab kohus kostja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks summa 1140 eurot, mis tuleb hagejalt kostja II kasuks välja mõista. Kostja II taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks jääb rahuldamata summas 1110 eurot (taotletud summa 2250 eurot – kohtu poolt vajalikuks peetud summa 1140).
43.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 05.02.2021 kohtuotsusega on muudetud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 08.06.2020 kohtuotsuse põhjendusi.
12 (12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.