Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin
Määruse tegemise aeg ja koht
05.06.2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-18557
Tsiviilasi
Forklift OÜ hagi Stelling Kinnisvara OÜ vastu asja võõrast valdusest väljanõudmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.12.2019 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Forklift OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Forklift OÜ (registrikood 10914764), lepinguline esindaja advokaat Tenno Parmas Kostja Stelling Kinnisvara OÜ (registrikood 10948935), lepinguline esindaja vandeadvokaat Enno Heringson
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 03.12.2019 määrus tühistada osas, milles maakohus jättis hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 1340 euro osas rahuldamata. Teha tühistatud osas uus lahend, millega rahuldada hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kokku 10 640 euro ulatuses. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lõige 22, § 659): 1) Rahuldada Forklift OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. 2) Määrata kindlaks Forklift OÜ menetluskulude rahaline suurus summas 10 640 eurot (sh riigilõiv 650 eurot ja õigusabikulud 9990 eurot käibemaksuta). 3) Välja mõista Stelling Kinnisvara OÜ-lt Forklift OÜ kasuks menetluskulud summas 10 640 eurot. 4) Välja mõista Stelling Kinnisvara OÜ-lt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 10 640 eurolt Forklift OÜ kasuks viivis võlaõigusseaduse
§ 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses käesoleva määruse jõustumisest kuni kohase täitmiseni.
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS) § 178 lõige 4). Edasikaebamise kord ja tähtajad Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Selgitused Vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.09.12.2016 esitas hageja maakohtule hagi asja võõrast valdusest väljanõudmiseks. Harju Maakohus rahuldas 05.02.2019 otsusega hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.06.2019 otsusega maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Maakohtu otsus jõustus 28.10.2019 seoses sellega, et Riigikohus ei võtnud kostja kassatsioonkaebust menetlusse.
2.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks maakohtus lepingulise esindaja kulu 9480 eurot (ilma käibemaksuta) ja riigilõiv 650 eurot ning ringkonnakohtus lepingulise esindaja kulu 2842 eurot (ilma käibemaksuta), s.o kokku 12 972 eurot. Koos menetluskuludega palus kostja hagejalt välja mõista ka viivise. Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 120 eurot (km-ta) ning kokku 102h 42min. Kuna hageja on käibemaksukohustuslane, siis taotles hageja kulude väljamõistmist ilma käibemaksuta.
4.Kostja esitas 08.01.2019 maakohtu menetlusega seotud menetluskulude osas vastuväite, leides, et hageja menetluskulud on osaliselt põhjendamatud ja ebamõistlikud. Kostja hinnangul ei ole põhjendatud vähemalt 05.05.2017 töö mahus 2h 50min ning 21.11.2019 ühe esindaja kulu mahus 6h 30min. Ülejäänud kulude osas palus kostja kohtul kontrollida nende põhjendatust ja vajalikkust. Ringkonnakohtu menetluskulude osas leidis kostja 11.06.2019 istungil, et kulud on liiga suured, istungiks ettevalmistumiseks on piisav 2h. Maakohtu määrus
5.Harju Maakohus määras 03.12.2019 määrusega hageja menetluskulude suuruseks 9300 eurot (sh riigilõiv 650 eurot ja õigusabikulud 8650 eurot käibemaksuta), mille mõistis kostjalt hagejale koos viivisega välja.
6.Käesoleva tsiviilasja menetluskulud jätsid kohtud kostja kanda, mistõttu tuleb kindlaks määrata üksnes hageja kantud menetluskulude rahaline suurus. Hageja menetluskulud hõlmavad riigilõivu ja õigusabikulusid. Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lõige 1). Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-16).
7.Advokaadil on kohustus kasutada kõiki seadusega kooskõlas olevaid viise kliendi huvide kaitsmiseks ning teavitada klienti õigusteenuse osutamisega seotud tegevustest. Kohus lähtus eeldusest, et esindaja õigusabikulud on kajastatud vastavalt tema tegelikule ajakulule ja tekkinud seoses esindaja arvates kliendi huvide kaitsmiseks vajalikust tegevusest. Seetõttu ei põhjendanud kohus õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust iga õigusabitoimingu osas, vaid üksnes nende õigusabitoimingute osas, mille osas kohus pidas vajalikuks õigusabi kulusid vähendada või täielikult välja mõistmata jätta. Käesolev menetlus on keskmiselt mahukam, kuna nõude lahendamisel oli palju asjassepuutuvaid asjaolusid. Samuti oli pooltel erinev arusaam asjaoludest, mis tingis vajaduse paljusid asjaolusid tõendada. See on toonud kaasa ka keskmisest kõrgemad õigusabikulud.
8.Kohtu hinnangul on kostja vastuväited hageja menetluskulude asjakohased ning kohus arvestas neid õigusabitoimingute aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel, v.a vastuväide 05.05.2017 menetluskulu osas. 05.05.2017 menetlustoimingu aeg väljendub kostja vastusele seisukoha koostamises ning kulu saab ka selle kirjelduse põhjal pidada menetluses mõistlikuks, mistõttu ei jätnud kohus olenemata vastuväitest nimetatud kulu välja mõistmata. Samuti ei anna kohtu hinnangul vastuväide alust vähendada
menetluskulu seoses 12.11.2018 seisukohaga. Menetlusosalisel on õigus vastu vaielda vastaspoole esitatud tõenditele ning hageja on seda õigust kasutanud.
9.Kohus vähendas 19.02.2018 seisukoha koostamisega seoses tekkinud ajakulu (8h) pidades põhjendatuks ja vajalikuks 6h, kuna menetlusdokument kordas osaliselt varem esitatut. Korduste esitamine muudab menetlust mahukamaks ega anna sisuliselt midagi juurde asja õigeks lahendamiseks. Seetõttu pidas kohus korduste esitamist ebavajalikuks ja põhjendamatuks ning vajalikuks sellisel juhul õigusabitoimingule kulunud tööaega vähendada.
10.Kohus jättis välja mõistmata õigusabikulu seoses 05.04.2018 seisukoha koostamisega (3h 25min). Kohus ei pidanud vajalikuks küsida hagejalt täiendavat seisukohta oma varasemate taotluste osas ning koostatud menetlusdokument ei panustanud kuidagi asja õigesse lahendamisesse.
11.Kohus vähendas 06.06.2018 seisukoha koostamisega seotud õigusabi aega (12h 23min) pidades põhjendatud ja vajalikuks 6h. Seisukoht on osaliselt asjakohane ja tegeleb kostja poolt istungil ja varasemates menetlusdokumentides esitatud uute asjaolude ja selgitustega, kuid osaliselt kordab juba varem esitatut.
12.Kohus vähendas 15.06.2018 vastuväite koostamise tööaega (4h 15min) pidades põhjendatuks ja vajalikuks 2h. Kohus tugines TsMS § 169 lõikele 3 ja leidis, et hageja vastuväide tühistada kogu määrus oli ilmselgelt õiguslikult perspektiivitu, mistõttu ei saa pidada vastuväite koostamise tööaega täies ulatuses põhjendatuks. Esitatud menetlusdokumenti saab pidada menetluses oluliseks üksnes osaliselt, mis vastab umbes poolele dokumendis väljendatust, ning vastavalt pidas kohus vajalikuks ja põhjendatuks tööaega pooles ulatuses menetluskulude nimekirjas väljendatust.
13.Kohus mõistis 21.11.2018 istungil osalemise tööaja (6h 30min) välja üksnes ühe esindaja osas. Kuigi käesolev vaidlus oli asjaolude poolest mahukas, ei olnud tegemist õiguslikult keerulise vaidlusega, mis põhjendaks vajadust kasutada kahte esindajat.
14.Kohus vähendas apellatsioonkaebusele vastuse koostamise tööaega (10h 42min) pidades vajalikuks ja põhjendatuks 8h. Apellatsioonkaebus tugines sisuliselt ühele asjaolule, et kostja hinnangul oli maakohus tuvastanud ebaõigesti nõuded, mille suhtes sai kostja teostada pandiõigust. Seega tugines apellatsioonkaebus juba varasemalt esitatud asjaoludele ja tõenditele ning vaidlusalune oli üksnes seni esitatust järelduste tegemine. Märkimisväärne osa apellatsioonkaebuse vastusest hõlmab kokkuvõtet juba maakohtus esitatud hageja seisukohast lepingu ülesütlemise kohta. Eeltoodut arvesse võttes on apellatsioonkaebusele vastuse koostamise tööaeg osaliselt ebavajalik ja põhjendamatult pikk.
15.Kohus vähendas kostja 28.05.2019 (maakohtu määruses ekslikult märgitud 28.05.2018) menetlusdokumendiga tutvumise tööaega (4h 11min) pidades põhjendatuks ja vajalikuks 2h. Samuti pidas kohus kohtuistungiks ettevalmistumiseks piisavaks 2h. Esindaja on istungil märkinud, et ettevalmistus võttis kauem aega, kuna oli vaja tutvuda kostja uute väidetega. Kuna 28.05.2019 menetlusdokumendiga tutvumise aeg on märgitud eraldi, leidis kohus, et põhjendatud tööajaks saab pidada 2h dokumendiga tutvumiseks. Eeltoodu on piisav, et hageja oleks jõudnud läbi lugeda ja hinnata õiguslikku olukorda pärast menetlusdokumendi esitamist.
16.Kohus jättis välja mõistmata apellatsioonimenetluses esitatud hagi tagamise taotluse koostamisega seotud menetluskulud tuginedes TsMS § 169 lõikele 3, kuna kohus jättis taotluse rahuldamata.
17.Kohus leidis, et antud juhul oli tegemist keskmisest mahukama vaidlusega, kuna pooltevahelise vaidluse lahendamiseks oli vajalik tuvastada asjaolusid, mis ei puudutanud üksnes hageja ja kostja vahelist õigussuhet, vaid kostja ja kolmandate isikute vahelisi õigussuhteid.
18.Hagejale osutatud õigusabi tunnitasu määr 120 eurot tunnis (km-ta) on kooskõlas käesoleval ajal turu keskmise tasuga ning samuti kohtupraktikas mõistlikuks peetava õigusabi tunnitasu määraga. Seega on hageja menetluses kantud vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud 8650 eurot (72h 5min x 120€). Kuna hageja ei taotle õigusabikulude väljamõistmist käibemaksuga, ei lisandu hüvitamisele kuuluvatele menetluskuludele käibemaksu.
19.Kohus määras hageja menetluskulude suuruseks kokku 9300 eurot (millest 650 eurot on riigilõiv ja 8650 eurot õigusabikulu), mille mõistis kostjalt hagejale välja. Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus
20.17.12.2019 esitatud määruskaebuses palub hageja tühistada maakohtu määruse osas, milles tema menetluskulud jäid 3672 euro ulatuses kindlaks määramata ja välja mõistmata. Kohus on hageja lepingulise esindaja kulusid kindlaks määrates TsMS § 169 lõiget 3 ja § 174 lõiget 1 ebaõigesti kohaldanud ja tõendeid valesti hinnanud. Kaalutlused, millest kohus hüvitise vähendamisel juhindus, ei ole asjakohased ega lubatavad.
21.Riigikohtu praktika kohaselt ei kohaldata menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel sätteid, mis reguleerivad menetluskulude jaotise määramist, sh TsMS § 169 lõige 3. Isegi, kui nimetatud säte kohalduks ka kulude kindlaksmääramisel, saab õiguskirjanduse kohaselt TsMS § 169 lõiget 3 kohaldada vaid siis, kui pool on esitanud arvukalt edutuid taotlusi, väiteid või tõendeid. Antud juhul ei ole hageja esitanud menetluse kestel ühte või sama väidet või taotlust korduvalt edutult.
22.Maakohus ületas ka diskretsiooni piire. Kohus jättis põhjendamatult välja mõistmata 05.04.2018 seisukoha ajakulu ning vähendas 06.06.2018 seisukoha ajakulu. 05.04.2018 seisukoha koostamine oli tingitud asjaolust, et kostja esitas 15.03.2018 vastuse hageja taotlustele ning täiendavalt ka uusi sisulisi seisukohti. Seega ei ole hageja 05.04.2018 menetlusdokumendis avaldanud seisukohta enda varasemate taotluste osas, vaid on teostanud TsMS § 5 lõikest 2 ja TsMS § 199 lõikest 1 tulenevat menetlusõigust vaielda vastu kostja esitatud vastuväidetele ja seisukohtadele. Vale on ka kohtu järeldus, et hageja ei panustanud 05.04.2018 seisukoha esitamisega asja õigesse lahendamisse. Esiteks käsitles hageja seisukoht kostja vastuväiteid AT vande all ülekuulamise suhtes. Teiseks juhtis hageja tähelepanu asjaolule, et kostja ei ole tõendanud väidetavata pandiga tagatud nõude olemasolu. 05.04.2018 määrusega on maakohus rahuldanud hageja taotluse AT vande all ülekuulamiseks, pidades hageja taotlust ja seisukohti põhjendatuks. 17.04.2018 kohtuistungil kohustas kohus kostjat selgitama pandiga tagatud nõude suurust ja koosseisu, mistõttu on kohus pidanud asjakohaseks ka hageja vastuväidet kostja nõude tõendamatuse suhtes.
23.TsMS § 175 lõige 1 ei võimalda hagi rahuldamise korral kostjalt väljamõistetava hageja lepingulise esindaja kulude hüvitise vähendamist kohtu poolt hageja üksikute seisukohtade/vastuväidete põhjendatusele antud hinnangu alusel. Selline lähenemine lepingulise esindaja kulude vajalikkuse hindamisele riivab oluliselt hageja õiguskindlust. Kohus jättis ka arvesse võtma, et käesoleva vaidlusega kaasnenud menetluskulud tingis eelkõige just kostja valitud menetlustaktika. Hagejal tuli vaid tõendada, et tõstuk kuulub talle ning see asub kostja valduses. Selle üle pooltel vaidlus puudus. Kostjal tuli seevastu tõendada, et valdab tõstukit õiguslikul alusel. Kuna kostja põhjendas tõstuki kinnipidamist üürileandja pandiõigusega, siis lasus kostjal ka pandiõiguse teostamise aluseks olevate asjaolude tõendamiskoormus. Kostja teostas vastavat õigust esitades väga mahukaid menetlusdokumente (kokku üle 100 lk) ning meeletus koguses tõendeid. Hagejal tuli oma menetlusõiguste kaitseks neile ka vastata. Hageja leidis, et juhul, kui ta kasutas kostja mahukatele menetlusdokumentidele ning selles sisalduvatele arvukatele väidetele vastu vaieldes oma menetlusõigusi heas usus ning seisukohtade esitamise eesmärgiks ei olnud menetluse venitamine ega kohtu ja kostja tarbetu koormamine, siis ei saa kohtu poolt hageja üksikute seisukohtade arvestamata või käsitlemata jätmine olla lepingulise esindaja kulude vähendamise aluseks.
24.Kohus on mitmel juhul vähendanud hageja seisukohtade koostamise ajakulu varasemates menetlusdokumentides sisalduva kordamise tõttu. Hageja selgitas, et varasematele seisukohtadele viitamisega või nende lühidalt kordamisega ei kaasne praktiliselt mingit täiendavat ajakulu, kuna see seisneb üksikute oluliste seisukohtade ümber kopeerimises, mis võtab vaid hetke. Eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et hageja menetlusdokumentide pikkuse ja nende koostamisele kuulunud aja suhe on mõistlik ning ei ole üle paisutatud. Maakohus ei ole seda asjaolu arvesse võtnud. Nt 19.02.2018 seisukoha koostamise ajakulu vähendamisel on kohus jätnud arvestamata, et seisukoha pikkus oli kokku 18 lk ning hagejal tuli eelnevalt läbi analüüsida kostja 10 lk pikkune 23.05.2017 seisukoht koos lisadega. Isegi, kui viimast toimingut mitte arvestada, siis kulus hagejal seisukoha ühe lk koostamisele keskmiselt vaid 27min. 06.06.2018 seisukoha koostamise ajakulu vähendamisel on kohus jätnud arvestamata, et seisukoha pikkus oli kokku 15 lk ning hagejal tuli eelnevalt läbi analüüsida kolm kostja seisukohta ning kujundada õiguslik positsioon. Apellatsioonkaebuse vastuse koostamise ajakulu vähendamisel on kohus jätnud arvestamata, et hageja vastuse pikkus oli kokku 19 lk ning hagejal tuli eelnevalt läbi analüüsida kostja 12 lk pikkune apellatsioonkaebus. Isegi, kui viimast toimingut mitte arvestada, siis kulus hagejal vastuse ühe lehekülje koostamisele keskmiselt vaid 34min. Hageja ei nõustunud ka kohtu järeldusega, et apellatsioonkaebus tugines sisuliselt vaid ühele asjaolule, et kostja hinnangul oli maakohus tuvastanud ebaõigesti nõuded, mille suhtes sai kostja teostada pandiõigust. Kostja väidetav pandiga tagatud nõue koosnes mitmetest erinevatest nõuetest, mida kostja kaebuses eraldi käsitles.
25.Kohus leidis põhjendamatult, et 21.11.2018 istungil osalemise ajakulu oli põhjendatud vaid ühe esindaja osas. Vale on kohtu järeldus, et asja mahukuse tõttu ei saa pidada põhjendatuks kahe esindaja kasutamist. Kohus jättis arvestamata, et antud istungil kuulati vande all üle seitse isikut ning istung kestis terve tööpäeva. Tunnistajate mõjutamise vältimiseks peeti istung ilma vaheajata. Eeltoodud asjaolud ja tingimused tingisid istungil kahe esindaja osalemise vajaduse ning kliendi huvide kaitsmiseks tööülesannete jagamise vajaduse. Seda enam olukorras, kus kostjat esindas samal istungil kolm esindajat.
26.Kohus vähendas alusetult 28.05.2018 menetlusdokumendiga tutvumise ajakulu ja apellatsioonimenetluse istungiks ettevalmistamise ajakulu (seejuures puuduvad viimase vähendamise osas määruses ka põhjendused). Kohus jättis arvestamata asjaolu, et kostja
28.05.2018 menetlusdokument on väga mahukas (22 lk) ja see esitati vahetult enne asjas peetud istungit. Seejuures esitas kostja nimetatud menetlusdokumendis uusi vastuväiteid, mistõttu tuli hagejal lisaks kostja seisukohaga tutvumisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele uuesti läbi töötada kõik kostja esitatud menetlusdokumendid kogumahus üle 100 lk (lisanduvad kostja arvukalt esitatud tõendid), et selgitada välja kostja uued vastuväiteid. Eeltoodud toiminguid ja töömahtu arvestades on hageja ajakulu nii 28.05.2018 dokumendiga tutvumisel kui kohtuistungiks valmistumisel märkimisväärselt väike. Seda enam olukorras, kus menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostjal 28.05.2018 menetlusdokumendile ja kohtuistungiks ettevalmistumisele kokku üle 16h. Vastustaja seisukoht ja menetluse edasine käik
27.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
28.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
29.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 03.12.2019 määrus tuleb osaliselt tühistada. TsMS § 659 ja § 651 lõike 1 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesolevas asjas vaidlustab hageja lahendit osas, milles maakohus jättis hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, s.o 3672 euro osas rahuldamata. Seega osas, milles maakohus määras hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks ja mõistis kostjalt välja, on maakohtu määrus jõustunud (TsMS § 466 lõige 3). Kolleegium leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud ja annab aluse maakohtu määruse osaliseks tühistamiseks. Ringkonnakohus teeb TsMS § 667 lõike 2 alusel tühistatud osas uue määruse, millega suurendab hagejale hüvitatavaid õigusabikulusid 1340 euro võrra alljärgnevatel põhjendustel.
30.Maakohus pidas hageja lepingulise esindaja õigusabitoiminguid põhjendatuks 72h 5min ulatuses (millele vastab summa 8650 eurot), seega vähendades taotletavat õigusabikulu 12 322 eurot (102h 42min eest) 30h 37min ja vastavalt 3672 euro võrra. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kolleegium nõustub kaebusega, et maakohus on hageja lepingulise esindaja kulude hindamisel osaliselt rikkunud diskretsiooni piire, vähendades hüvitatavaid kulusid osaliselt lubamatutel kaalutlustel.
31.Hageja 19.02.2018 seisukoha koostamise ajakulu (8h) vähendas maakohus 2h võrra seetõttu, et dokumendis kordas hageja osaliselt varem esitatut. Kolleegiumi hinnangul ei esine viidatud menetlusdokumendis sedavõrd suures mahus kordusi, mis annaks aluse lugeda hageja taotletud 8h osaliselt põhjendamatuks. Isegi ilma kordusi arvestamata on ringkonnakohtu hinnangul menetlusdokumendi sisu ja maht kooskõlas taotletava ajakuluga. Samuti on hageja põhjendanud, et 19.02.2018 seisukoha koostamise ajakulus sisaldub ka kostja 23.05.2017 menetlusdokumendiga tutvumise ajakulu. Eeltoodut arvestades on kolleegiumi hinnangul 19.02.2018 seisukoha koostamise ajakulu põhjendatud täies ulatuses, s.o 8h.
32.Hageja 06.06.2018 seisukoha koostamise ajakulu (12h 23min) vähendas kohus 6h
23min võrra samuti põhjusel, et dokumendis hageja osaliselt kordab varem esitatut. Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et menetlusdokument sisaldab vähemalt pooles ulatuses (kuni põhjenduste punktini 7) varasemate seisukohtade kordusi. Seda arvestades saab dokumendi koostamise põhjendatud ajakuluks iseenesest pidada maakohtu märgitud 6h. Samas on kolleegiumi hinnangul maakohus jätnud arvestamata, et kuivõrd hageja 06.06.2018 seisukohast nähtuvalt on see esitatud kostja 06.04.2018, 10.04.2018 ja 25.05.2018 menetlusdokumentides esitatud väidete ja taotluste kohta, siis sisaldub seisukoha koostamise ajakulus eelduslikult ka kõnealuste kostja dokumentidega tutvumise ajakulu, kuigi seda menetluskulude nimekirjas selgelt ei olnud märgitud. Nimetatut on kinnitanud hageja ka määruskaebuses. Eeltoodut ning hageja 06.06.2018 seisukoha sisu ja mahtu arvestades suurendab kolleegium selle koostamisega seotud maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu 3h võrra, s.o pidades kokku põhjendatuks 9h. Kolleegium iseenesest nõustub ka kaebuse väitega, et TsMS § 175 lõige 1 ei võimalda hagi rahuldamise korral kostjalt väljamõistetava hageja lepingulise esindaja kulude hüvitise vähendamist kohtu poolt hageja üksikute seisukohtade/vastuväidete põhjendatusele antud hinnangu alusel. Praegusel juhul aga ei olnudki sellise olukorraga tegemist. Kohus vähendas ajakulu, kuna dokument sisaldas suurel määral varasemate seisukohtade kordusi, mis kokkuvõttes koormab nii vastaspoolt kui kohut ja muudab menetluse põhjendamatult mahukaks. Sellistel põhjendustel kulude vähendamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi võimalik.
33.Hageja 15.06.2018 vastuväite koostamise ajakulu (4h 15min) vähendas maakohus 2h 15min võrra ning apellatsioonimenetluses esitatud hagi tagamise taotluse õigusabikulu (3h 55min eest) pidas täielikult põhjendamatuks tuginedes TsMS § 169 lõikele 3. Kolleegium nõustub kaebajaga, et maakohus on viidatud sätet ebaõigesti kohaldanud. Menetlusosalise taotluse või vastuväite (ka osaliselt) rahuldamata jätmine ei anna iseenesest alust pidada selle esitamisega seotud esindajakulusid mittevajalikeks või põhjendamatuteks. TsMS § 169 lõige 3 võimaldab jätta rahuldamata jäänud taotluse või arvestamata jäänud väite või tõendi esitamisega ja vaidlustamisega seotud menetluskulud menetluse tulemusest sõltumata menetlusosalise kanda, kes taotluse, väite või tõendi on esitanud. Kohtupraktika ja õiguskirjanduse kohaselt saab kohus TsMS § 169 lõike 3 kohaldamise üle otsustada menetluskulude jaotamisel, mitte enam kulude rahalise kindlaksmääramise etapis. Praegusel juhul on jõustunud kohtuotsusega jäetud kõik menetluskulud kostja kanda. TsMS § 178 lõike 1 esimese lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Eeltoodust tulenevalt ei saanud maakohus kõnealuste menetlusdokumentide eest õigusabikulusid vähendada TsMS § 169 lõikele 3 tuginedes. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kui tegemist on ilmselgelt õiguslikult perspektiivitute taotluste/menetlusdokumentidega ja/või menetluse venitamise eesmärgil pahauskselt esitatuga, on kohtul võimalik TsMS § 175 lõike 1 alusel jätta vastavad kulud välja mõistmata. 15.06.2018 vastuväite koostamise ajakulu hindamisel ongi kohus täiendavalt märkinud, et hageja vastuväide tühistada kogu määrus oli ilmselgelt õiguslikult perspektiivitu, mistõttu ei saa pidada selle koostamise aega täies mahus põhjendatuks. 15.06.2018 menetlusdokumendist nähtuvalt on hageja palunud selles tühistada maakohtu 08.06.2018 määruse osas, milles kostja taotlused rahuldati. Seega on ekslik maakohtu käsitlus taotluse osalisest õiguslikust perspektiivitusest. Eeltoodust tulenevalt on maakohus vähendanud kõnealuste menetlusdokumentide ajakulu lubamatul kaalutlusel. Arvestades hageja 15.06.2018 vastuväite ning 10.05.2019 hagi tagamise avalduse sisu ja mahtu, ei saa kolleegiumi hinnangul pidada nende koostamise ajakulu vastavalt 4h 15min ja 3h 55min ülemääraseks. Ka hagi tagamise taotluse puhul ei olnud tegemist ilmselgelt
perspektiivitu taotlusega. Ringkonnakohtu 21.05.2019 määrusest nähtuvalt jäi taotlus rahuldamata, kuna kohtu hinnangul ei olnud hageja toonud esile selliseid erakorralisi asjaolusid, mis annaksid aluse hagi tagamiseks. Seega põhines taotluse rahuldamata jätmine kohtu kaalutlusotsusel.
34.Ülejäänud toimingute ajakulu vähendamise osas ei saa kolleegiumi hinnangul maakohtule diskretsiooni piiride rikkumist ette heita – vähendamine on toimunud lubatavatel kaalutlustel, kohus on otsustust piisavalt põhjendanud ning asja materjalidest nähtuvalt on põhjendatuks peetud ajakulu ka kooskõlas menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
35.Hageja 05.04.2018 seisukoha koostamise õigusabikulu (3h 25min eest) pidas maakohus õigesti põhjendamatuks, kuna kohus ei olnud hagejalt täiendavat seisukohta küsinud. Asja materjalidest nähtuvalt koostas hageja seisukoha olukorras, kus ta oli 19.02.2018 menetlusdokumendis juba tõenditega seonduvad taotlused esitanud ja kostja oli taotlustele vastanud, aga maakohus ei olnud jõudnud veel seisukohta võtta. Kohus tegi määruse samal päeval, s.o 05.04.2018, rahuldades hageja taotlused. Seega võib nõustuda maakohtuga, et hageja täiendav seisukoht oli ebavajalik ega panustanud asja õigesse lahendamisesse. Hagejal puudus vajadus taotlust korrata/täpsustada, kui kohus ei olnud vastavalt korraldust andnud.
36.Kohus pidas 21.11.2018 istungil osalemise ajakulu (mõlemal hageja esindajal 6h 30min, s.o kokku 13h) õigesti põhjendatuks üksnes ühe esindaja osas. TsMS § 175 lõike 3 järgi hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Praeguses asjas nimetatud aluseid ei esinenud. Määruskaebuses välja toodud vaidlusega seotud asjaolude rohkus ja kõnealuse istungi pikkus TsMS § 175 lõike 3 kohaldamiseks alust ei anna. Seoses kaebuse viitega, et kostjat esindas samal istungil kolm esindajat, märgib kolleegium, et kostja poolt osales istungil vaid üks õigusteadmistega vandeadvokaat, teised kaks olid äriühingu juhatuse liikmed.
37.Apellatsioonkaebuse vastuse ajakulu (10h 42min) pidas kohus põhjendatuks 8h ulatuses. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kuivõrd suur osa vastusest hõlmab kokkuvõtet hageja seisukohtadest maakohtus ning arvestades vastuse mahtu kostja kaebuse seisukohtadele vastamise osas, ei ole ajakulu täies mahus põhjendatud ning mõistlik on kohtu poolt põhjendatuks peetud 8h.
38.Kostja 28.05.2019 seisukohaga (nii hageja menetluskulude nimekirjas kui ka vaidlustatud määruses on märgitud dokumendi kuupäevaks ekslikult 28.05.2018) tutvumise ja seisukoha kujundamise ajakulu (4h 11min) vähendas maakohus 2h 11min võrra põhjendusel, et 2h on piisav, et hageja oleks jõudnud läbi lugeda ja hinnata õiguslikku olukorda pärast menetlusdokumendi esitamist. Kolleegium nõustub maakohtuga. Tuleb arvestada, et menetlusosalise esindaja ei tohiks n-ö kaasa minna vastaspoole menetlusstiiliga, vaid peab ise aru saama ja hindama, mis on asjas vajalik ja mis mitte. Hageja advokaadist esindaja pidi aru saama, et kõnealune kostja menetlusdokument on esitatud hilinemisega, mistõttu kohus seda menetleda ei saa (TsMS § 331). Juhul, kui esindaja leiab, et vastaspool esitas hilinenult uusi lubamatuid asjaolusid, siis piisab kliendi kaitsmisel kohtu tähelepanu juhtimisest TsMS §-le 654 ega ole vajalik kulutada aega asjakohatute väidete sisulisele läbitöötamisele. Eeltoodust tulenevalt ei olnud menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt mõistlik ega vajalik
sellist vastaspoole menetlusdokumenti sisuliselt läbi töötada, piisas sellega tutvumisest 2h jooksul.
39.Ringkonnakohtu istungiks valmistumise ajakulu (3h 16min) pidas kohus põhjendatuks 2h ulatuses, kuid seejuures puuduvad määruses põhjendused. Kolleegium siiski nõustub maakohtu hinnanguga, et mõistlik ja põhjendatud istungiks ettevalmistumise ajakulu oli maksimaalselt 2h arvestades, et samal päeval tutvus hageja esindaja ka kostja 28.05.2019 menetlusdokumendiga, millest tulenevalt olid esindajal eelduslikult juba kõik vaidluse asjaolud meelde tuletatud.
40.Eeltoodust tulenevalt suurendab kolleegium hageja esindaja põhjendatud ja vajalikku ajakulu esindamisel käesolevas asjas kokku 11h 10min võrra (2h + 3h + 2h 15min + 3h 55min), millele vastab õigusabitasu 1340 eurot (11h 10min x 120€), mille ringkonnakohus mõistab kostjalt täiendavalt hageja kasuks välja. Seega tuleb kostjal kokku hagejale hüvitada menetluskulu 10 640 eurot, s.o õigusabikulu 9990 eurot (maakohtu välja mõistetud 8650 eurot + käesoleva määrusega täiendavalt välja mõistetud 1340 eurot) + riigilõiv 650 eurot. Hageja menetluskulude hüvitamise avaldus jääb rahuldamata 2332 euro osas.
41.TsMS § 178 lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
(allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv Peeter Pällin Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.