F OÜ hagi S K OÜ vastu asja võõrast valdusest väljanõudmiseks
Tsiviilasja hind
12 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja F OÜ (registrikood xxxx), lepinguline esindaja advokaat Tenno Parmas ja vandeadvokaat Madis Saar Kostja S K OÜ (registrikood xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Enno Heringson Kolmas isik OÜ B E(registrikood), seaduslik esindaja AT Kohtuistungitel 17.04.2018, 21.06.2018 ja 21.11.2018 ning edasi poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada.
2.Mõista S K OÜ ebaseaduslikust valdusest F OÜ valdusesse välja tõstuk XXXX (seerianumber XXXX). Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud kostja S K OÜ kanda.
4.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja palub tunnustada hageja omandiõigust tõstukile XXXX (seerianumber XXXX) ja nõuda kostja ebaseaduslikust valdusest välja hageja valdusesse tõstuk XXXX (seerianumber XXXX). Hagiavalduse kohaselt on hageja kahveltõstuki XXXX, seerianumber XXXX (edaspidi tõstuk) omanik. Hageja omandas tõstuki 15.04.2015 I AS-ilt. 05.10.2016 kasutas hagejale kuuluvat tõstukit hageja poolt volitatud isik A T. Tõstuki kasutamise käigus pöördus A T poole kostja juhatuse liige V V ja võttis ähvardades ning jõudu kasutades tõstuki enda valdusesse. A T ütluste kohaselt viis V V tõstuki aiaga piiratud kinnisasjale asukohaga Xxxx. Kinnisasi kuulub kostja omandisse ning seal asub ka kostja registrijärgne tegevuskoht. Hagejale teadaolevalt asub tõstuk endiselt kostja omandisse kuuluval kinnisasjal, mis on ümbritsetud aiaga, millel on kostja logo „Xxxx“. 20.10.2016 pöördus hageja kostja poole ning palus anda tõstuk viivitamatult hageja esindajatele üle. Hageja selgitas seejuures, et tõstuk kuulub hageja omandisse ning kostjal puudub õiguslik alus tõstukit ilma hageja nõusolekuta vallata. Kostjal puudub õiguslik alus hagejale kuuluvat tõstukit vallata. Hageja ja kostja vahel puudub mistahes lepinguline suhe, mille alusel võiks kostja hageja tõstukit kasutada või vallata. Kostja ei ole ka vastupidist tõendanud. Kuna kostja ei ole nõus seda hagejale vabatahtlikult tagastama, siis on hagejal õigus nõuda tõstuki tagastamist tulenevalt AÕS § 80 lõikest 1.
2.Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja 9.05.2017 esitatud seisukohas, et kostja on kinnitanud, et tõstuk asub tema valduses. Seega ei saa olla vaidlust selle üle, et tõstuk kuulub hageja omandisse ning see asub kostja valduses. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud pandiõiguse olemasolu, mistõttu ei ole kostja ka tõendanud, et kostjal on õigus tõstukit vallata. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud kehtiva üürilepingu olemasolu, millest tulenevalt oleks kostja saanud üldse pandiõigust teostada. Kostja vastusest nähtub, et kostja võttis 08. juunil 2016 üle äriruumide valduse ning teostas kostja ja OÜ B E vahel sõlmitud üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigust äriruumides olnud asjade suhtes. Üürileping lõpetati OÜ B E endise juhatuse liikme J T 1. märtsi 2016 avalduse alusel. Üürilepingu lõppemist kinnitab asjaolu, et kostja sõlmis 2016. aasta märtsis üürilepingu esemeks olnud äriruumide kasutamiseks uue lepingu uue üürnikuga. Seda tõendab kostja juhatuse liikme V V poolt 4. märtsil 2016 edastatud üüriarve nr xxxx. Arvelt nähtub, et üürilepingu esemeks olnud äriruumid (st Xxxx laoruum, kontor ja plats) on alates 2016. aasta märtsist üüritud välja H E OÜ-le. OÜ-le B E teadaolevalt kasutab alates 2016. aasta juulist Xxxx bürooruume ka lastehoid. OÜ B E vastusest selgub seejuures, et üürilepingu lõppemise seisuga oli OÜ B E nõuetekohaselt täitnud kõik üürilepingust tulenevad kohustused. Seda kinnitab asjaolu, et audiitorettevõte DC M OÜ saatis 13. mail 2016 kostjale kirja, milles palus kostjal teatada oma nõuetest OÜ B E vastu. Kostja ühestki nõudest OÜ B E vastu ei teatanud. Sellega on kostja kinnitanud, et pooled lõpetasid üürilepingu 1. märtsil 2016. Vastasel juhul oleks OÜ-l B E tekkinud kostja ees üürilepingust tulenevad kohustused ning kostja oleks nendest ka audiitorbüroole DC M OÜ teada andnud. Üürilepingu lõppemise seisuga ei olnud kostjal OÜ-l B E suhtes üürilepingust tulenevaid nõudeid. Lepingu lõppemisest tulenevalt ei saanud OÜ B E neid enam ka tekkida.
3.Kostja ei ole tõendanud väidetava üürileandja pandiõigusega tagatud nõude olemasolu. Kostja vastusest ei selgu kostja väidetav üürilepingust tuleneva nõude suurus ega koosseis. Ühtlasi ei ole kostja ka nõude olemasolu ega sissenõutavust tõendanud. Juhul, kui kostja peab üürileandja pandiõigusega tagatud nõude all silmas kostja vastuse lisadest nähtuvaid OÜ B E võimalikke kohustusi kostja ees, siis on ilmselge, et kostja nõue on alusetu. Kostja vastuse lisade kohaselt omab kostja OÜ B E suhtes üürilepingu alusel tekkinud nõuet, mis tuleneb perioodist 2016. aasta märts, aprill, mai, juuni, juuli, september ja oktoober. Üürileping ise lõppes juba 1. märtsil 2016. Seega on kostja eeltoodud nõue ilmselgelt alusetu, kuna see tuleneb perioodist, mil üürilepingu lõppemisest tulenevalt ei saanud OÜ-le B E kostja ees enam kohustusi tekkida.
4.Hageja on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et tõstuk asus üürilepingu kehtivuse ajal
äriruumides või kuulus selle kasutamise juurde. Kostja vastuse kohaselt võttis kostja 08. juunil 2016 äriruumide valduse üle ning teostas üürileandja pandiõigust ruumides olnud asjade, sealhulgas ka vaidlusaluse tõstuki suhtes. Kostja vastuse lisana esitatud kriminaalasja alustamise teatis ei tõenda, et tõstuk oleks asunud üürilepingu kehtivuse ajal äriruumides. Hagejale teadaolevalt ei asunud tõstuk kostja kinnisasjal enne selle kostja esindaja poolt 05. oktoobril 2016 äravõtmist ja äriruumidesse toimetamist. Tõstuk oli enne seda tegelikult kasutuses kinnisasjal Xxxx. Seda kinnitab ka hageja ja OÜ-le B E vahel sõlmitud tõstuki rendileping, mille kohaselt andis hageja tõstuki OÜ-le B E üle ja kasutusse just aadressil Xxxx.
5.Alternatiivselt, hagejal on õigus nõuda kostjalt tõstuki tagastamist, kuivõrd kostja pidi olema teadlik, et tõstuk ei kuulu OÜ-le B E. Isegi, kui peaks leidma tõendamist, et kostja on teostanud tõstuki suhtes üürilandja pandiõigust (millega hageja ei nõustu), on kostja kohustatud tõstuki hagejale tagastama, sest sellisel juhul pidi kostja olema teadlik, et tõstuk ei kuulu OÜ-le B E. Eeltoodust tuleneb, et kui üürileandja teab või peaks teadma, et rendipinnal kasutatav ese ei kuulu üürnikule, võib üürileandja küll asuda pandiõigust teostama, kuid kui kolmas isik esitab üürileandjale AÕS § 80 alusel nõude asja väljaandmiseks, tuleb see nõue täita ning pandiõigust asjale teostada ei saa. Ka käesoleval juhul pidi kostja teadma, et tõstuk ei kuulu OÜ-le B E ning viimane rendib seda hagejalt. Hageja on kõik temale kuuluvad ja renditavad tõstukid märgistanud kleebistega selliselt, et need oleksid hageja rentnike kasutuses teistest (rentnikele kuuluvatest) asjadest rentnikele mittekuuluvatena selgelt eristatavad ja identifitseeritavad. Hagiavalduse lisast 6 nähtub, et kostja valduses asuv tõstuk on märgistatud punaste kleebistega. Nimetatud kleebistelt nähtub, et tegemist on renditõstukiga, samuti nii hageja logo kui ka kontaktandmed. Seega pidi kostja teadma, et tõstuk ei kuulu OÜ-le B E.
6.Alternatiivselt, tõstuki suhtes teostatud üürileandja pandiõigus on lõppenud. Isegi, kui asuda seisukohale, et tõstuk on üürilepingu kehtivuse ajal asunud äriruumides (millega hageja ei nõustu), siis on kostja väidetav üürileandja pandiõigus tõstuki suhtes lõppenud. Eeltoodust tulenevalt on pandiõiguse teostamisele ette nähtud ajalised piirangud. Kui üürnik on pandiõigusega hõlmatud asjad kinnisasjalt eemaldanud, siis saab üürileandja asja kinnisasjale tagasi toimetamiseks või enda valdusse saamiseks esitada nõude ühe kuu jooksul. Kuivõrd tegemist on õigust lõpetava tähtajaga, siis selle järgimata jätmisel pandiõigus lõppeb. Käesoleval juhul on kostja pandiõigus tõstuki suhtes lõppenud, kuna kostja ei ole alates tõstuki äriruumidest eemaldamist esitanud seaduses sätestatud tähtaja jooksul kohtusse hagi selle tagastamiseks. Kostja vastuse lisadest nähtub, et OÜ B E kolis äriruumid ilma kostja teadmata tühjaks. Kostja 17. juuni 2016 kuriteoteate kohaselt avastas kostja juhatuse liige V V, et OÜ B E on 8. juunil 2016 ilma kostja teadmata kolinud äriruumid seal asunud varast tühjaks. Ka 08. juuni 2016 üürilepingu lõpetamise teatise kohaselt on OÜ B E kolinud oma vara äriruumidest välja ning võimaldanud sellega kolmandatel isikutel asemele tuua uue vara. Ühestki viidatud kostja tõendist ei nähtu, et kostja äriruumidesse oleks jäänud tõstukeid. Kostja ei ole esitanud ka ühtegi tõendit, mis kinnitaks vastupidist. Seega tõendavad viidatud tõendid, et OÜ B E kolis tõstuki äriruumidest minema ning kostja sai sellest teada hiljemalt
08.juunil 2016.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
7.Kuivõrd kostja valdab tõstukit õiguslikul alusel, kuna teostab selle suhtes üürileandja pandiõigust, siis AÕS § 80 lg 1 tulenevat nõudeõigust hagejal ei ole ja hagi tuleb jätta rahuldamata. V V mitte ei viinud tõstukit kinnisasjale asukohaga Xxxx, vaid V V takistas tõstuki õigusvastast ära viimist just nimelt kinnisasjalt Xxxx, kuivõrd kõnealuse tõstuki osas teostas kostja üürileandja pandiõigust. Kostja ja OÜ B E vahel sõlmiti 10.03.2015 äriruumide
üürileping nr xxxx, mille kohaselt üürileandja andis üürnikule üürile Xxxx asuva kontorihoone, osaliselt laohoone/kaarhalli (510 m2) ja laoplatsi (700 m2). 08. juunil 2016 kella 12 paiku avastas üürileandja juhatuse liige V V, et üürnik oli üürileandjat teavitamata kolinud tühjaks (või suuremalt jaolt tühjaks) talle üüritud äriruumid. Samal päeval kella 13 paiku kontorihoonesse sisenedes avastas üürileandja, et kontorihoones asuvad talle tundmatud isikud, kes väitsid end olevat uued üürnikud kusjuures üürileping olevat sõlmitud äriühinguga Xxxx VOÜ – nimetatud äriühing oli registrisse kantud alles 31. mail 2016 ning sellel puudus igasugune seos S K OÜ-ga, so kostjaga. T K väitis, et nemad on heausksed üürnikud, ja leidis, et neil on õigus Xxxx kinnistul asuvaid äriruume kasutada.
8.08. juuni 2016 õhtul, kella 21-22 paiku saabus kinnistule kostja poolt tellitud Lukuabi spetsialistid, kes avasid laohoone välisukse. Kostja vahetas ära kontori- ja laohoone uste lukud, samuti ka kinnistu territooriumile viivate auto- ja jalgväravate lukud. Märgituga võttis kostja üle ruumide valduse, samuti teostas pandiõigust veel ruumides olnud asjade suhtes. M oli vastavate esemete hulgas vaidlusalune tõstuk, mille osas ei olnud OÜ B E üürileandjale kunagi teatanud, et toob üüriesemele kolmandale isikule kuuluva vara. 09. juunil 2016 leidis kostja, et asjaolusid arvestades ei ole võimalik OÜ-ga B E enam üürilepingut jätkata. 05. oktoobril 2016 tungis endise üürniku OÜ B E juhatuse liige A T sisse varem üüritud laopinnale. Asjaolu, kellele vastav tõstuk kuulub, ei oma käesoleva asja lahendamise seisukohalt tähtsust. Riigikohtu lahend nr 3-2-1-8-08 selgitas, et üürileandja pandiõigusega võivad olla koormatud ka kolmandate isikute vallasasjad, mis asuvad üüritud ruumis. Seejuures ei ole tähtsust, kas vallasasi kuulub üürnikule või kolmandale isikule. Küll on erinevalt üürnikule kuuluvast vallasasjast võimalik välistada kolmandale isikule kuuluva vallasasja suhtes üürileandja pandiõiguse teostamine. Selleks tuleb üürileandjale teatada, et üüritud ruumis asuvad kolmandatele isikutele kuuluvad vallasasjad. Hageja ei ole tõendanud, et kostja „teadis” või „pidi teadma” tõstuki kuuluvusest kolmandale isikule. OÜ B E ei ole kõnealuse sõiduki paigutamisel üüritud laoruumidesse ega kunagi hiljem enne üürilepingu lõpetamist teatanud, et kõnealune sõiduk kuuluks kolmandale isikule. Hageja ei ole kordagi väitnud, et sõiduk oleks tema valdusest OÜ B E valdusesse sattunud kuidagi tema tahte vastaselt – vastupidi: hageja on kinnitanud nt oma 07. novembri 2016 kirjas tema poolt arvete tegemist OÜ-le B E.
9.Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja (kaudses) valduses on üks kahveltõstuki XXXX. Pandiõiguse teostamine ei eelda kehtivat üürilepingut. Isegi kui eeldaks, siis pandiõiguse teostamise hetkel oligi üürileping kehtiv. Selline seisukoht jääb arusaamatuks ega tulene seadusest. VÕS § 305 lg 1 teine lause sätestab, et pandiga on tagatud jooksva ja sellele eelneva aasta üüri nõuded, samuti hüvitisnõuded. Seadus (nt VÕS § 306, mis loetleb pandiõiguse lõppemise alused) ei sätesta üheski osas, et üürileandja pandiõigus lõppeb koos üürilepingu kehtivusega. Praktikas on tavapärane, et üürileandja ütleb korraga üles nii üürilepingu kui teostab samaaegselt üürileandja pandiõigust. Õiguslikult ei ole kuidagi võimalik väita, et üürileping lõppes 01. märtsil 2016. J T kinnitas oma 1.03.2016 avalduses, et sooviks üürilepingu neljakuulisest etteteatamise tähtajast hoolimata lõpetada 31. märtsil 2016. Samas ei olnud OÜ B E valmis tasuma 31. märtsile 2016 järgneva kolme kuu üüri ja seega ei andnud kostja aktsepti lepingu varasemale lõpetamisele. Üürilepingu p 11.5 tulenevalt oli üürilepingu ülesse ütlemine võimalik kas nelja kuulise etteteatamisega või varasemal lõpetamisel nii, et tasutakse ikkagi nelja kuu üür. 01. märtsist 2016 kuni 31. märts 2016 ei ole neli kuud. Seega minimaalselt saanuks vastava avalduse alusel üürileping lõppeda 02. juulist 2016. 14. aprillil 2016 esitas OÜ B E juhatuse liige A T 01. märtsi 2016 üürilepingu lõpetamise tühistamise avalduse.
10.Üüriarvelt nr 3031506 väljastamine ei tõenda kuidagi üürilepingu sõlmimist – äriühinguga, mille varasem ärinimi oli H E OÜ. J T teavitas kostjat 01. märtsil 2016 OÜ-s B E on probleemid, ta ei suuda kohustusi täita ja palus võimalust lepingut lõpetada. Läbirääkimistel kostjaga J T teatas, et nelja kuu üüri ei ole äriühingul võimalik tasuda, kuid avaldas soovi, et üürilepingu võiks üle võtta äriühing tolleaegse nimega H E OÜ ja J T
paluski vormistada arve juba H E OÜ-le. Ülaltoodust tulenevalt jäi üürileping ka peale 01. märtsi 2016 kehtima. 09. mail 2016 tasus OÜ-s B E kostjale 2 415 eurot selgitusega: "B E OÜ XXXX Xxxx, mai. 13. mail 2016 kohtusid OÜ B E ning kostja esindajad ning kostja andis allkirja vastu A T üle pretensiooni võlgnevuse tasumiseks; võlgnetavad arved summas 5 099,20 eurot aprill ja märts 2016 ja pretensiooni omavolilisi lukkude vahetuse osas.
11.Isegi kui OÜ B E peaks esitama vastuväiteid kostja hilisematele arvetele, siis minimaalselt (tegelik summa rohkem) summas 5 099,20 eurot on OÜ B E tänane ainus OÜ B E juhatuse liige A T võlgnevust tunnistanud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks tõstuki valduse saanud muul viisil, kui üürileandja pandiõigust teostades. Käesolevaga vaidlustab kostja hageja poolt tema seisukoha vastuse lisana esitatud rendilepingu. Kostja leiab, et vastav dokument on vormistatud hiljem ning üksnes esitamiseks käesolevas vaidluses ehk siis dokument on võltsitud. Kostja taotleb, et kohus arvaks vastava dokumendi oma määrusega tõendite hulgast välja või alternatiivselt jätaks kohus otsuse tegemisel viidatud dokumendi arvestamata. Mitte kunagi varasemalt ei ole poolte suhtluses vastavat väidet esitatud – märgitu on üllatav, et alles nüüd „ilmus“ selline hageja välja mõeldud positsiooniga leping kuskilt välja. Isegi kui kohus märgituga ei nõustu, on tõendatud, et 17. mail 2016 on B E OÜ tõstukit kasutanud tema poolt üüritavas laos (vaid 4 päeva pärast seda, kui A T oli 13. mai 2016. a poolte kohtumisel allkirjastanud ja aktsepteerinud kostjale võlgnetavaid arveid summas 5 099,20 eurot). Tõstuk jäi ka peale 08. juunit 2016 kostja angaari samas kui palju kaupu oli B E OÜ sealt ära vedanud. Märgituga on üheselt tõendatud, et tõstuk oli kostja kinnistul juba varasemalt ning B E OÜ kasutas seda laos.
12.Kostjal puudub kohustus tagastada tõstukit hagejale ka seetõttu, et kostja ei pidanud olema teadlik, et tõstuk ei kuulu B E OÜ-le. Kleebis on iseenesest suhteliselt väike – võimatu on a priori eeldada, et seda tuleks märgata või tähele panna. Asjaolu, et tegemist ei pruugi olla rendisõidukiga nähtub ka hageja seisukoha olevast kleebise fotost – seal on kirjas „Tõstukite müük ● rent ● hooldus ● remont ● varuosad“. Ehk siis kleebisest (kui seda üldse tähele panna) võis teha järelduse, et tõstuk on kas ostetud hagejalt või seda hooldatakse või remonditakse seal. Mistahes kleebis vallasasjal ei tõenda selle omandit. Seega kostja mitte üksnes ei pidanud olema teadlik, et tõstuk ei kuulu B E OÜ-le, vaid AÕS § 90 lg 1 alusel võis kostja otsesõnu seadusest tulenevalt eeldada, et tõstuk kuulub selle valdajale so B E OÜ-le. Hageja väide kostja pandiõigus lõppemise kohta on tõendamata, kuna tõendamata on, et tõstuk on vahepeal so enne 08. juunit 2016 kinnisasjalt vahepeal kuskil mujal olnud. Kostja on esitanud ka väite, et hageja on võõrandanud tõstuki edasi B E OÜ-le. Hageja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on B E OÜ tasunud hagejale 15-ndaks novembriks 2016 juba tasutud kokku 8 647,61 eurot.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
13.Kolmas isik kohtu poolt nõutud tähtajaks kirjalikku seisukohta ei esitanud. 21.11.2018 toimunud istungil selgitas kolmas isik, et tõstukit ostetakse odavalt ja tehakse korda ja need kulud tulevad juurde tõstuki omahinnale. Lisaks sai B täisteenusrenti. Nad ei parandanud, ei hooldanud, see kõik oli hinna sees. Lisaks oli neil neid tõstukeid rohkem.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus leiab, hinnates kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
15.Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
16.Hageja nõue on esitatud ja võiks kuuluda rahuldamisele (AÕS) § 80 lg 1 alusel. AÕS § 80 lg 1 järgi on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Sama sätte lg 2 kohaselt on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Seega on nimetatud normi kohaldamise eeldused järgmised: hageja on asja omanik; nõue esitatakse valdaja suhtes ja valdaja võib vastuväitena esile tuua, et tal on valdamiseks õiguslik alus. Hagejal tuleb seega tõendada, et vaidlusalune tõstuk kuulub talle ja et kostja seda valdab (AÕS § 82 lg). Pooled ei vaidle selle üle, et vaidlusalune kahveltõstuk XXXX asub kostja valduses. Kostjal on võimalik hageja väited ümber lükata või tuua esile ja tõendada oma õigus tõstukit vallata (AÕS § 83 lg 1). Kostja leiab, et valdab tõstukit õiguslikul alusel, kuna teostab selle suhtes üürileandja pandiõigust. Kostjal on kahtlus, et tõstuki omandiõigus on üle läinud B E OÜ-le.
17.Esmalt tuleb tuvastada, kas hageja on tõstuki omanik. AÕS § 92 lg 1 järgi tekib vallasasja omand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. AÕS § 93 kohaselt tekib vallasasja omand ka väljanõudeõiguse loovutamisega. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et hageja on omandanud tõstuki XXXX (seerianumber XXXX) I AS-lt hinnaga 5 760 eurot (koos käibemaksuga). Nimetatu on tõendatud I AS-i poolt hagejale tõstuki eest esitatud arvega ja arve tasumist tõendava maksekorraldusega (I kd, tl 10-11). Samuti tõendab hageja omandiõigust I AS-i kinnitus selle kohta, et hageja omandas 15.04.2016 I AS-ilt tõstuki XXXX (seerianumber XXXX) ja tõstuki omandiõigus läks I AS-ilt hagejale üle pärast I AS 15.04.2015 arve nr 10415 hageja poolt tasumist (tl 36-37).
18.Järgnevalt tuleb analüüsida, kas tõstuki omandiõigus on hiljem hagejalt üle läinud B E OÜ-le. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et hageja pangakonto väljavõtete näitab vaid vara käsutusi, kuid nende alusel ei ole võimalik teha järeldusi varakäsutuse aluseks olevate tehingute sisu kohta. Nimetatud väljavõtetest ei ole võimalik järeldada, et hageja oleks tõstuki võõrandanud B E OÜ-le (vt I kd, tl 187 ja III kd hageja 12.11.2018 menetlusdokumendi lisana 4 esitatud hageja pangakonto väljavõtted). Samuti ei tõenda hageja poolt kohtule esitatud arved tõstuki omandiõiguse üleminekut (II kd, tl 162-202). Samuti seletas B EOÜ esindaja A T 21.11.2018 toimunud kohtuistungil, et tõstukit ostetakse odavalt ja tehakse korda ja need kulud tulevad juurde tõstuki omahinnale. Samuti andis A T vande all ütlusi selle kohta, et neil oli hagejaga tellitud täisteenusega rent. Arveid ei ole manipuleeritud või muudetud. B ei ole ostnud hagejalt ühtegi tõstukit. B sõlmis hagejaga tõstuki rendilepingu 6.06.2016 (III kd, tl 62 pöördel). Kohtul ei ole mingit alust asuda seisukohale, et rendilepingu näol on tegemist võltsitud tõendiga. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et hageja on tõstuki XXXX (seerianumber XXXX). Seega on täidetud vindikatsioonihagi rahuldamise esmane eeldus. Pooled ei vaidle selle üle, et vaidlusalune kahveltõstuk XXXX asub kostja valduses. Seega on täidetud ka hagi rahuldamise teine eeldus, so nõue on esitatud tõstuki valdaja suhtes.
19.Järgmisena võtab kohus seisukoha, kas kostja valdab hagejale kuuluvat tõstukit õiguslikul alusel. Kostja leiab, et valdab tõstukit B OÜ-ga 27.03.2015 sõlmitud äriruumide üürilepingust xxxx tuleneva üürileandja pandiõiguse alusel. Kostja teostas 08.06.2016 üürileandja pandiõigust üürilepingu esemeks olnud äriruumides asuva vara suhtes ning kostja väidete kohaselt asus pandiõiguse teostamise ajal äriruumides ka hagejale kuulunud tõstuk.
20.VÕS § 305 lg 1 kohaselt kinnisasja üürileandjal on üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus üüritud kinnisasjal asuvatele ja ruumi üürimisel selle sisustusse või kasutamise juurde kuuluvatele vallasasjadele ka siis, kui need ei ole üürileandja valduses. Pandiga on tagatud jooksva ja sellele eelneva aasta üüri nõuded, samuti hüvitisnõuded. VÕS § 307 lg 1 kohaselt, kui üürnik tahab ära kolida või ruumides leiduvaid asju ära viia, võib üürileandja asju kinni pidada ulatuses, mis on vajalik tema nõuete täitmise tagamiseks. Üürileandja võib oma pandiõiguseteostamiseks kasutada omaabi. Seega on kohus seisukohal, et pandiga on tagatud juba sissenõutavaks muutunud (eelneva ja jooksva aasta) nõuded ja jooksval aastal veel tekkivad nõuded ning võimalikud hüvitisnõuded. Seda seisukohta toetab
ka Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-8-08 p-s 16 avaldatud seisukoht, mille järgi on üürileandja pandiõigusega VÕS § 305 lg 1 teise lausekohaselt tagatud üürilepingust tulenevad jooksva ja sellele eelneva aasta üürinõuded, samuti hüvitisnõuded. Sama lahendi kohaselt võib VÕS § 307 lg-s 1 nimetatud õigust kasutada üksnes selliste nõuete tagamiseks, mis on asjade valdusse võtmisel muutunud sissenõutavaks, v.a võimalikud edasised kulud asjade hoidmiseks, säilitamiseks ja müügiks.
21.Eeltoodust tulenevalt kohustub kostja pandiõiguse realiseerimiseks tõendama, et eksisteerib kehtiv üürileping, millest tulenevate nõuete tagamiseks sai kostja pandiõigust teostada; sellisest üürilepingust tulenevate sissenõutavaks muutunud nõuete olemasolu; üürniku tahe ära kolida või ruumides leiduvaid asju ära viia ning asjaolu, et tõstuk asus üürilepingu kehtivuse ajal üüripinnal või kuulus selle kasutamise juurde. Õiguskirjanduse kohaselt seadus ei ütle, et pandiõigus üürnikule mittekuuluvate asjade suhtes ei kehti (vt Võlaõigusseadus II, kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2007, § 305 komm 3.3 ja 3.4, lk 221).
22.Seega tuleb kohtul tuvastada, kas kostjal kui üürileandjal olid hageja vastu pandiõiguse realiseerimise hetkel olemas sissenõutavaks muutunud nõudeid ja viivisenõuded, mis olid pandiõigusega tagatud. Üüri maksmine on VÕS § 271 järgi üürniku põhikohustus ning VÕS § 108 lg 1 alusel saab üürileandja seda temalt nõuda. Kostja väidab, et valdab tõstukit 27.03.2015 B sõlmitud äriruumide üürilepingust xxxx tuleneva üürileandja pandiõiguse alusel. Vaidlus puudub selles, et kostja ja OÜ B E vahel sõlmiti 10.03.2015 üürileping, mille kohaselt kostja andis OÜ-le B E üürile Xxxx asuva kontorihoone, osaliselt laohoone/kaarhalli ja laoplatsi (I kd, tl 53-58). Hageja leiab, et üürileping lõpetati poolte kokkuleppel 01.03.2016 OÜ B E endise juhatuse liikme J T avalduse alusel (I kd, tl 105).
23.Tõendamist on leidnud, et 4.03.2016 edastas kostja OÜ B E e-postile H E OÜ-le adresseeritud üüri arve (I kd, tl 106). H E OÜ on tasunud kostjale 2016.a märtsis ja aprillis äriruumide asutamise eest üüri. Nii kostja kui ka H E OÜ on 2016.a märtsi- ja aprillikuu käibedeklaratsioonidel deklareerinud kostja poolt esitatud arved nr 3031506 ja nr 3041506 summas 2415 eurot (II kd, lk 90 ja lk 93). Ühtlasi on seda teinud ka kostja. Kohus leiab, et arve väljastamine ei tõenda üürilepingu sõlmimist H E OÜ-ga. OÜ B E avaldusest nähtuvalt tühistas OÜ B E juhatuse liige A T üürilepingu ülesütlemise avalduse (I kd, tl 120). Kostja esitas OÜ-le B E pretensiooni/teatise võlgnevuse tasumiseks koos arvetega (I kd, tl 125-128). Kohtule esitatud 8.06.2016 teatisest nähtuvalt ütles kostja üürilepingu OÜ-ga B E üürivõlgnevuse tõttu üles (I kd, tl 76). Nimetatule oli lisatud ka võlgnevuse arvutus (I kd, tl 77). Vaidlus puudub, et kolmas isik ei vabastanud üüripinda enne juuni 2016 algust ja hoidis seal kaupa. Samuti on kohtule esitatud tõenditega tõendamist leidnud kolmanda isiku poolt üüripinnale kauba tellimine. Kohus leiab, et B 2016 mai maksekorraldus tõendab üürilepingu kehtivust pandiõiguse teostamise ajal (I kd, tl). Nimetatud maksekorralduse selgitusest nähtub, et B on tasunud Xxxx, mai eest (I kd, tl 124). Kohtu hinnangul on tegemist mai üüri tasumisega, vaatamata sellele, et maksekorralduse selgituses ei ole märgitud lepingu- ega arvenumbrit. Kohtu hinnangul ei oma asjas tähtsust, et üürilepingust tulenevate arvete tasumisel on B makseid tehes alati märkinud konkreetse kuu eest väljastatud arve numbri (I kd, lk 187). A T on 21.11.2018 kohtuistungil selgitanud, et B tasus 2016 mais 2415 eurot kostjale sellepärast, et poolte vahel olid käimas läbirääkimised uue üürilepingu sõlmimiseks. Kuivõrd vana üürileping oli selleks ajaks lõppenud, siis ei pidanud ta ülekannet tehes vajalikuks märkida selgitusse arve ega lepingu numbrit. Kohus leiab, et ei ole eluliselt usutav, et üürilepingut sõlmida sooviv isik märgib maksekorraldusse kuu nime. Tegemist sai siiski kohtu hinnangul olla üksnes maikuu üüri tasumisega. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et vaidlusalune üürileping lõppes kostja poolse ülesütlemisega alates 09.06.2016.
24.Järgnevalt kohus analüüsib, kas 08.06.2016 seisuga oli kostjal B OÜ suhtes üürilepingust tulenevaid sissenõutavaks muutunud nõudeid. Hageja leiab alternatiivselt, et kostjal ei eksisteeri pandiga tagatud nõuet isegi siis, kui lugeda üürileping lõppenuks kostja poolt ülesütlemisega alates 09.06.2016, kuna 08.06.2016 pandõiguse teostamise seisuga ei saanud
eksisteerida B OÜ-l kostja ees üürilepingust tulenevat ja sissenõutavaks muutunud võlgnevust. Kostja leiab, et pandiga tagatud nõue seisneb B OÜ poolt tasumata 2016. a märtsi üüris 2 415 eurot; 2016. a aprilli üüris 2 415 eurot ja 2016. juuni üüris (8 päevaeest) 644 eurot, sh nimetatud võlgnevuselt arvestatud viivisenõudes summas 292,70 eurot. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et B OÜ-l oli nimetatud kuude eest kostja ees võlgnevus. Asjaolu, et kolmanda isiku esindaja võttis kostjalt allkirja vastu pretensiooni võlgnevuse tasumiseks, võlgnetavad arved ning pretensiooni lukkude vahetamise osas, ei tõenda kolmanda isiku võlgnevust kostja ees. Allkirja andmine kinnitab kohtu hinnangul üksnes nimetatud dokumentide kättesaamist. Alates 01.03.2016 esitas kostja äriruumide kasutamise eest üüriarved vaid H E OÜ-le, kes on nimetatud arved tasunud ning ka vastavad arved deklareerinud. Kostja ei ole ühtegi B OÜ-ga seotud arvet deklareerinud, siis ei olnud B OÜ 2016 märtsis ja aprillis ka kohustust kostjale üüri tasuda. Seega kohus nõustub hageja seisukohaga, et B OÜ-l ei saanud kostja ees nimetatud perioodil üürivõlgnevust tekkida.
25.Kostjal ei saanud eksisteerida pandiõiguse teostamise seisuga B OÜ suhtes sissenõutavaks muutunud nõuet ka 2016 juuni (8 päeva eest) eest. B ja kostja vahel sõlmitud üürilepingu p 5.3 kohaselt kohustub üürnik tasuma arve alusel toodud teenuste eest summad ühes kuus, makstavale kuule järgneva kuu 5. kuupevaks. Seega ei olnud 9. juuniks 2016 üürinõue 2016 juunikuu 8 päeva eest veel sissenõutavaks muutunud. Seega ei saanud pandiõiguse teostamise ajal kostjal ka B OÜ suhtes 2016 juuni eest sissenõutavaks muutunud üürinõuet eksisteerida. Kostja ei ole ka vastupidist tõendanud. Kostja ei ole tõendanud enda väidet, et mille kohaselt on B OÜ esindaja A T palunud kostjal muuta B OÜ-le esitatud üüriarvete maksekuupäevi. Seega on alusetu ka kostja viivisenõue 2016. aasta märtsi, aprilli ja juuni kuu üüritasult (kokku summas 292,70 eurot. Kostjal ei saanud nimetatud kuude eest B OÜ suhtes viivisenõuet tekkida, kuna pandiõiguse teostamise ajal ei olnud kostjal B OÜ suhtes 2016. a märtsi, aprilli ega juunikuu eest sissenõutavaks muutunud üürinõuet, millelt oleks saanud viivist arvestada.
26.Kostja on selgitanud, et pandiga tagatud nõue seisneb ka 2016.a märtsi, aprilli ja maikuu äriruumide kasutamisega seotud kõrval- ehk kommunaalkuludes kokku 462,60 eurot (valveteenus, elektrienergia), sealhulgas on arvestanud nimetatud kuludelt viivist summas 17,08 eurot. 2016 märtsis ja aprillis tasus äriruumide kasutamise eest kostjale H E OÜ. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et 2016 märtsis ja aprillis äriruumide kasutamisega seotud kommunaalkulude tasumise kohustus oli H E OÜ-l mitte B OÜ-l. Seega ei ole B OÜ-l kommunaalkulude võlgnevust kostja ees. Põhivõlgnevuse puudumise tõttu puudub ka viivisenõue. Üürilepingust tuleneva üüri ja kõrvalkulude sissenõutavaks muutumise üheks eelduseks on kostja poolt vastava arve esitamine. Kostja ei ole tõendanud, et esitas arved nr xxxx ja nr xxxx B OÜ-le enne 08.06.2018 pandiõiguse teostamist, mistõttu ei saanud ka nimetatud arvetest tulenev kohustus olla pandiõiguse teostamise ajal sissenõutav. Samuti ei olnud pandiõiguse teostamise ajal sissenõutav maikuu elektrienergia arve nr xxxx summas 115,15 eurot, kuna selle maksetähtaeg oli14.06.2016.a (vt I kd, lk 79). Seega ei olnud arvetest nr xxxx ja xxxx tulenev kohustus pandiõiguse teostamise ajal sissenõutav. Eeltoodust tulenevalt ei olnud nimetatud arvetest tulenevad kohustused tagatud kostja poolt 08.06.2016 teostatud üürileandja pandiõigusega.
27.Käesolevas asjas ei oma tähtsust kostja väidetavad nõuded, mis on tekkinud ja muutunud sissenõutavaks pärast pandiõiguse teostamist. Käesolevas lahendis eelnevalt viidatud Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-8-08, p-s 16 avaldatud seisukoha kohaselt on üürileandja pandiõigusega VÕS § 305 lg 1 teise lause kohaselt tagatud üürilepingust tulenevad jooksva ja sellele eelneva aasta üürinõuded, samuti hüvitisnõuded ning üürileandja võib VÕS § 307 lg-s 1 nimetatud õigust kasutada üksnes selliste nõuete tagamiseks, mis on asjade valdusse võtmisel muutunud sissenõutavaks. Seega ei saa üürileandja pidada asju kinni võimalike tulevaste nõuete tagamiseks. Tõendamist on leidnud, et 08.06.2016 kella 21-22 paiku avas kostja Lukuabi kaasabil äriruumide uksed ning vahetas ruumide (sh kontori- ja laohoone uste ning ka kinnistu väravate) lukud ära. Seega võttis kostja äriruumid ja seal asunud vara enda
valdusesse ning alates 08.06.2016 ei saanud kostjal enam B OÜ suhtes ühtegi üürilepingust tulenevat nõuet tekkida. Seega ei olnud B OÜ valduses äriruume mida kostjale tagastada. Tõendamata on kõik kostja lisakulude ja väidetava kahjuga seotud nõuded. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendamist leidnud kostja pandiga tagatud nõude olemasolu ja tõendamata on, et kostja valdab tõstukit õiguslikul alusel.
28.Eelnevast tulenevalt ei ole vaja analüüsida poolte väiteid ja hinnata tõendeid selle kohta, kas kostja on pidanud pandiõigust teostades vara kinni suuremas vääringus kui kostja mistahes väidetav nõue. Samuti ei ole vaja analüüsida poolte väiteid ega hinnata tõendeid selle kohta, kas hagejale kuuluv tõstuk (XXXX, seerianumber XXXX) asus enne kostja poolt 05.10.2016 selle äravõtmist ja äriruumidesse toimetamist äriruumides ja kuulus äriruumide kasutamise juurde ning kas tõstuk asus kostja äriruumides 08.06.20 a pandiõiguse teostamise ajal. Eeltoodust tulenevalt ei ole vaja hinnata ka tunnistajate ütlusi.
29.Seega tuleb hagi rahuldada ja mõista AÕS § 80 lg 1 alusel kostja ebaseaduslikust valdusest välja tõstuk XXXX (seerianumber XXXX) hageja valdusesse. Kohus leiab, et eraldi ei ole vaja tunnustada hageja omandiõigust vaidlusalusele tõstukile. Õiguskirjanduses on viidatud, et AÕS § 80 lõikes 1 sisalduv viide nõude suunatusest omandiõiguse tunnustamisele ei oma sisulist tähendust, vaid on pigem deklaratiivse iseloomuga. Kohtulahendiga, millega vindikatsiooninõue rahuldatakse, tuvastatakse (ja „tunnustatakse“) ühtlasi ka hageja omandiõigus välja nõutava asja suhtes (vt Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne 2014, § 80 komm 3.4.1, lk 367).
MENETLUSKULUD
30.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodus tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
31.Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik Kohtuotsus jõustus Riigikohtu 28.10.2019 kohtumäärusega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.