Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

2-19-20681 Hageja oli sunnitud ostma uue veoki ja haagise, sest veoki remondikulud oleksid ületanud uue samaväärse veoki soetamiskulusid. Avaldaja soetas uue veoki hinnaga 10500 eurot, haagise hinnaga 6672,16 eurot, mille hinna sees oli ka haagise ümberremont metsaveo korraldamiseks. Deformeerunud vara müüs avaldaja maha ning sai veoki eest 2500 eurot ja haagise eest 500 eurot. Kahju tekkis avaldajale summas 14172,16 eurot. Avaldaja leiab, et vastaspool tegutses raskes hooletuses, kuna ei järginud liiklusseaduses ja kutsetunnistuse kohustusi. Hageja esitas tõenditena kohtule1 töövaidluskomisjoni otsuse, akti nr 12.12.2019; müügilepingu, ja töövaidluskomisjoni toimikutest täiendavalt töölepingu, fotod avariist, arved, 01.09.2019 esitatud nõude kahju hüvitamiseks, töötaja vastuskirja, lepingulise esindaja vastuse, kahjunõude täpsustuse, vastuse 05.03.2020 istungil käsitletud ja asja materjalide juurde lisatud dokumentaalsed tõendid ja fotod2. Lisaks kuulas kohus hageja taotlusel ära kaks tunnistajat, T.M.i ja R.K.i ning hageja seadusliku esindaja J.O. vande all. Samuti on hageja täiendavalt esitanud rea dokumentaalseid tõendeid: PPA poolt 11.03.2020 väljastatud vastus päringule PPAsse3;

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega, kuulanud ära tunnistajad R.K.i ja T.M.i ning kuulanud vande all ära hageja juhatuse liikme J.O. ja kostja S.K., hindas tõendeid kogumis, leiab, et haginõue ei ole tõendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Tsiviilkohtumenetluse seaduse (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude

Hageja tõendid tlk 9-14 Hageja tõendid töövaidluskomisjoni toimikust tlk 20-93

Hageja tõend tlk 116

Kostja tõend tlk 128-129

Kostja tõend tlk 130

Kostja tõend tlk 132

2-19-20681 alusel, mida pooled on asjas esitanud, mida pooled on uurinud ja asjaoludele, mille kohta pooltel on olnud võimalust arvamust avaldada.

Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et Hageja ja kostja sõlmisid omavahel kirjaliku tähtajatu töölepingu 01.02.2018, millega kostja asus tööle hageja juurde autojuhi ametikohale. Töötamine nimetatud ametikohal eeldas kutselise autojuhi kutse-/pädevustunnistuse olemasolu. Kostja kokkulepitud neto töötasuks oli 800 eurot kuus. Pooled lõpetasid töölepingu 30.09.2019 kostja soovil. Hagiavalduses toodud kahjusündmus toimus kostja poolt tööülesannete täitmise ajal 01.11.2018 mil kostja juhitud sõiduk kaotas juhitavuse ning sõitis koos haagisega kraavi ja kukkus küljele.

Töölepingu seaduse § 72 kohaselt kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Vastavalt TLS § 74 lõikele 2 kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lõike 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Sama paragrahvi 4. lõikest tulenevalt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine.

Esmalt käsitleb kohus poolte poolt kohtule esitatud kahju tekkepõhjuste analüüsimisega, et tuvastada, kas kostja käitumise ja kahju tekkimise vahel esineb põhjuslik seos, ning kas tegemist on kostja süülise käitumisega. Kohus lähtub siinjuures RKL 3-2-1-151-15 punktist 15: Kui töötaja rikkus süüliselt töölepingust tulenevat kohustust, mille eesmärgiks oli kahju ärahoidmine (VÕS § 127 lg 2), tuleb selgitada, kas töötaja vastutab tekkinud kahju eest. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Seega peab kohustuse rikkumise ja tekkinud kahju vahel olema põhjuslik seos ja töötaja peab hüvitama vaid sellise kahju, mis tekkis töösuhtest tuleneva kohustuse süülise rikkumise tulemusena.

Hageja väidab, et kostja rikkus töökohustusi täites liiklusreegleid ning kasutas roolis viibides nutiseadet, mis hajutas hageja tähelepanu ning tõi enesega kaasa teelt väljasõidu ja auto külili kaldumise. Tulenevalt liiklusseaduse (LS) § 14 lg 2 peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Sama seaduse § 33 lõike 11 punktist 1 tulenevalt on juhil keelatud tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita, sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes.

Kostja on vande all antud ütlustes7 kinnitanud, et ta ei kasutanud nutiseadet. Samuti on kostja selgitanud, et hageja seaduslik esindaja on andnud talle juhised sõidu ajal

Kostja vande all ärakuulamine 15.05.2020 kohtuistungil Tlk 167 pöördel - 170

2-19-20681 jälgida nutiseadmest politseiinfot, mida ta on ka teinud. Lisaks on kostja selgitanud, et väljasõidu põhjustas sõiduki tehniline rike, sõiduk ei olnud tehniliselt korras, ning väljasõidule eelnes punase keelava märgutule süttimine ning auto sõitis teelt välja ootamatult tekkinud tehnilise rikke tõttu.

Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 on kumbki pool kohustatud tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud kostja vastutuse aluseks oleva süü olemasolu: nutiseadme kasutamist sõidu ajal. Kohtu ette toodud tõenditest ei tulnene asjaolu, et kostja kasutas konkreetselt avariisündmuse ajal nutiseadet. Kostja poolt teelt väljasõidu põhjus ei ole teada ning ei hageja tunnistajad ega ka hageja ise ei ole vahetult teelt väljasõitu pealt näinud ega väljasõidu põhjust välja selgitanud. Kohus tuvastas PPA 11.03.2020 vastuse ja hageja juhatuse liikme J.O. ning kostja S.K. vande all antud ütluste põhjal, et politseile teatas kahjusündmusest telefoni teel hageja seaduslik esindaja. Sellest saab kohus üheselt järeldada, et vastuse politsei kutsumisele või mittekutsumisele sündmuskohale tegi hageja seaduslik esindaja. Politsei väljakutsumist sündmuskohale olukorra fikseerimiseks ei soovinud hageja seaduslik esindaja. Avaldaja viitas pidurijälgede puudumisele, mida fotodelt pole võimalik tuvastada. Kohus märgib, et pidurijälgede puudumine ei anna alust eeldada, et vastaspool tegeles roolis kõrvaliste asjaoludega. Kostja on vande all kinnitanud, et ei pidurdanud ning üritas ootamatu tehnilise rikke korral gaasi ja rooli pööramisega veoki juhitavust taastada.

Samuti ei soovinud hageja seaduslik esindaja avariilisele sõidukile teostada väljasõidu põhjuste tuvastamiseks ekspertiisi. Kohus ei arvesta ei ekspertiisina ega tehnilise ülevaatusena hageja poolt kohtule esitatud 12.12.209 esitatud akti,8 mille on digiallkirjastanud R.K., kes tunnistajana selgitas kohtule, et selle teksti kirjutas temale J.O. ette ja tunnistaja selle esitatud viisil allkirjastas.9

Tulenevalt RKL 3-2-1-56-17 p. 21 on Riigikohus selgitanud: Kostja tegevusvaldkonda veoteenuse osutajana arvestades pidanuks ta ise sõlmima veoki suhtes kaskokindlustuslepingu. Varalise vastutuse kokkulepe ei saa asendada kindlustust ega töötajad olla tööandja jaoks kindlustusandjaks. Kui kindlustamise mõistlikkust ja tööandja tegevusega seotud tüüpilisi riske arvestatakse töötaja seadusest tuleneva vastutuse hindamisel TLS § 74 lg 2 järgi, tuleb seda teha ka varalise vastutuse kokkuleppe lubatavuse hindamisel TLS § 75 järgi. Kui vastava vara puhul on mõistlik ja käibes tavaline vara kindlustada, tuleb tööandjal seda teha. Suure väärtusega veokite puhul, millel on suur risk ka töötajast sõltumata sattuda õnnetusse või saada varastatud või kahjustatud, on kindlustamine kolleegiumi arvates mõistlik ja tööandjalt oodatav. Töötaja ei peaks vastutama veoki varguse, tulekahju või vandalismi eest, kui ta ei ole oma kohustusi süüliselt rikkunud. Sõltumata töötajale makstava hüvitise suurusest ei saa tööandja vähemasti üldjuhul ka eeldada, et töötaja suudaks hüvitada kallihinnalise veoki väärtuse. /.../ Eeltoodust tulenevat on kohus seisukohal, et antud kaasuses ei ole hageja, kes tegeleb peamise tegevusalana veoteenuste osutamisega, ilmselgelt oma riske piisavalt maandanud: hageja veokitel puudub kindlustuskaitse, samuti ei ole hageja kostjaga sõlminud materiaalse vastutuse kohta kokkulepet. Samuti ei ole hageja läbi viinud elementaarset tööõnnetuse (mida antud kahjujuhtum endast

Hageja tõend tlk 13-14 Kohtuistungi protokoll tlk 162 pöördel R. Kauri ütlused.

2-19-20681 selgelt kujutab) elementaarsematki fikseerimist, jättes sealjuures küsimata isegi töötaja kirjaliku selgituse sündmuskohal. Seega on hageja ise pannud ennast riskantsesse positsiooni juba enne avarii toimumist ning peale avarii toimumist jäänud tegevusetuks mistahes vajalike kahjujuhtumi fikseerimise toimingute sh. töötaja süü väljaselgitamise tegemisel. Sealhulgas ei ole hageja teostanud ka elementaarseid tööandja poolt töö käigus tekkinud õnnetuse fikseerimise toiminguid – töötajalt kirjaliku selgituse võtmist, läbi viinud distsiplinaarmenetlust, ega esitanud töötajale enne 01.10.2019 mitte mingeid nõudeid kahju hüvitamiseks.

Kohtumenetluse vältel on väidab hageja, et ta on sõlminud suulise kokkuleppe kostjaga süü omaksvõtu ja hüvitamise osas vahetult peale kahjusündmust. Hageja on istungile toonud ka tunnistajad T.M.i ja R.K.i, kuid kumbki tunnistajatest ei ole viibinud väidetava kostjaga sõlmitava kokkuleppe juures ega selgitanud, mida konkreetselt pooled on kokku leppinud. Tunnistajad ei kinnitanud ka hageja versiooni nutiseadme kasutamise omaksvõtust kahjusündmuse põhjustajana. Kostja on esitanud tõendina kohtule aasta peale kahjusündmust ning peale kostja poolt tehtud töölepingu lõpetamise avaldust hageja poolt kostjale ette pandud kirjaliku kokkuleppe teksti, millega kostja ei nõustu10 ning mida kostja ei ole allkirjastanud. Seega ei ole hageja tõendanud ka asjaolu, et kostja oleks ka varasemalt kahju tekkimise varasemalt omaks võtnud või kostjaga kahju hüvitamiseks kokkuleppeid sõlminud. Hageja seaduslik esindaja on märkinud, et „kostja pidi tööga kahju tagasi teenima kolme aasta jooksul“ kuid ka see väide on paljasõnaline, kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks kokkuleppel kostjaga teinud kostja palgast kahju hüvitamiseks kinnipidamisi.

Kokkuvõtvalt ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et kostja oleks rikkunud mõnda töölepingust, kutsetunnistusest või liiklusseadusest tulenevat kohustust, mis on esmane eeldus kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. Kohus jätab seetõttu haginõude kostja vastu täies ulatuses rahuldamata.

Kuna hageja ei ole käesolevas menetluses suutnud tõendada kostja kui töötaja süüd, ei pea kohus vajalikuks asuda täiendavalt analüüsima ja tuvastama sõiduki tehnilist seisukorda õnnetuse toimumise ajal, mille kohta on pooled täiendavalt tõendeid esitanud. Kohus nendib, et tegemist on kasutuses olnud sõidukiga, millele on perioodiliselt teostatud ülevaatused ja parandustööd, kuid sõiduk on peale avarii tekkimist jäetud üle vaatamata ning tehniline seisukord ja kahjustused fikseerimata. Kohus tuvastas, et kostja sõitis avariilise veokiga sündmuskohalt hoiupaika ning sõidukit oli võimalik kasutada, vaidlus puudub ka selle üle, et sõidukil oli deformeerunud raam ning edasise otsustuse sõiduki kasutamiskõlbmatuse üle tegi hageja. Kohus märgib, et muud poolte poolt esitatud tõendid, mida kohus käesolevas põhjenduses ei käsitlenud, jätab kohus arvesse võtmata, kuna neil puudub vaidluse lahendamise seisukohalt tähtsus.

Menetluskulud

Tulenevalt TsMS § 162 lg 1, 173 lg 1 ja 174 lg 1 jätab kohus menetluskulud tervikuna hageja kanda. Kostja menetluskulud on 58 (viiskümmend kaheksa)

Kostja tõend tlk 132

2-19-20681 eurot11, õigusabiteenuse osutajaks on Eesti Õigusbüroo OÜ, ning 58 eurot on kostja omaosaluse osa õigusabikuludest. Hageja ei ole omapoolseid vastuväiteid kohtu määratud tähtajaks kostja menetluskuludele esitanud. Kohus on seisukohal, et tegemist on mõistlike ja põhjendatud kulutustega. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud kogusummas 58 (viiskümmend kaheksa) eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm

22.04.2022 Tallinna Ringkonnakohtu otsuse RESOLUTSIOON:

Kostja menetluskulude nimekiri tlk 34-35

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.