Tallinna Ringkonnakohus Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
01.06.2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-20911
Tsiviilasi
LA kaebus Tallinna kohtutäitur Mati Kadaku 19.12.2019 otsusele täiteasjas nr 008/2008/4427
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (avaldaja/võlgnik): LA (isikukood xxxxxxxxxx)
Vaidlustatud kohtulahend
Vastustaja (puudutatud isik I): Tallinna kohtutäitur Mati Kadak Harju Maakohtu 07.02.2020 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
LA määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta tõendina asja juurde Tallinna kohtutäitur Mati Kadaku 20.05.2020 seisukohale lisatud Eesti Krediidipank AS-i ja Nordea Pank Eesti filiaali 22.07.2009 vastused 20.07.2009 vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktile, 01.01.2009 korraldus ning 11.02.2020 täitemenetluse lõpetamise otsus. Jätta tõendina asja juurde võtmata seisukohale lisatud Tallinna Äripanga AS-i 22.07.2009 vastus 20.07.2009 vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktile. Kuna tõend on esitatud elektrooniliselt, ei ole vaja seda tagastada.
Teha uus määrus, millega rahuldada LA kaebus ning tühistada Tallinna kohtutäitur Mati Kadaku 19.12.2019 otsus täiteasjas nr 008/2008/4427 ja kohustada Tallinna kohtutäitur Mati Kadakut vaatama LA 30.08.2019 kaebus täiteasjas nr 008/2008/4427 uuesti läbi.
5.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Tallinna kohtutäitur Mati Kadaku kanda.
6.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras.
EDASIKAEBAMISE KORD
2-19-20911 Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.LA (võlgnik, kohtumenetluses avaldaja) esitas 30.12.2019 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Mati Kadaku (kohtutäitur, kohtumenetluses puudutatud isik) 19.12.2019 otsuse peale täiteasjas nr 008/2008/4427, milles palus kohtutäituri 19.12.2019 otsus tühistada ning kohustada kohtutäiturit vaatama uuesti läbi avaldaja 30.08.2019 kaebust. Avaldaja suhtes on algatatud täiteasi nr 008/2008/4427. Kohtutäitur otsustas 03.04.2012 otsusega, et lõpetab täitemenetluse rahatrahvi ja rahaliste ning varaliste karistuste või nendega seotud muude rahaliste nõuete sissenõudes, kuid jätkab menetlust täitekulude ja menetluse alustamise tasu osas. Kohtutäitur märkis, et avaldaja on kohustatud tasuma täitemenetluse alustamise tasu 19,18 eurot ja täitekulud 1,97 eurot. Avaldaja esitas kohtutäituri 03.04.2012 otsuse peale 30.08.2019 kaebuse, milles palus otsuse täitekulude väljamõistmise osas tühistada ja väljastada täitekulude aruanne. Kohtutäitur vaatas avaldaja kaebuse läbi 19.11.2019 otsusega ning jättis kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur leidis, et tal on seadusest tulenevalt õigus saada täitekulu. Kuna kohtutäitur tegi täitemenetluses ainult ühe toimingu, s.o toimetas avaldajale täitmisteate kätte, ei ole tal õigus saada täitekulu 1,97 eurot, sest selle katab täitemenetluse alustamise tasu (kohtutäituri seadus (KTS) § 34 lg 1; Riigikohtu 13.10.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-09, p 14). Kohtutäitur jättis lahendamata ka avaldaja taotluse täitekulude aruande väljastamiseks. Kohtutäitur oli täitemenetluse seadustiku (TMS) §-st 39 ja kohtutäiturimäärustiku § 23 lg-st 1 tulenevalt kohustatud avaldaja taotlusele sisuliselt vastama.
2.Kohtutäitur vaidles avaldusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kohtutäitur jäi oma 19.12.2019 otsuses toodud seisukohtade juurde. Kohtutäituril on TMS § 37 lg 1 ja § 38 lg 1 ning KTS § 28 lg 1 alusel õigus saada tasu täitemenetluse alustamise eest, samuti kohtutäituri põhitasu kuni täitemenetluse lõpetamiseni tehtud toimingute eest. Väär ja pahatahtlik on avaldaja väide, et kohtutäitur on täitemenetluses teinud ainult ühe toimingu. Lisaks täitmisteate kättetoimetamisele on kohtutäitur arestinud avaldaja pangakontod erinevates krediidiasutustes ning igal aastal ka tagastamisele kuuluva tulumaksu. Samuti on kohtutäitur koostanud täitemenetluse osalise lõpetamise otsuse.
MAAKOHTU MÄÄRUS
3.Harju Maakohus jättis 07.02.2020 määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
2(8)
2-19-20911 KTS § 28 lg 1 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline. TMS 38 lg 1 alusel kannab täitekulud võlgnik. KTS § 30 alusel lasub võlgnikul kohustus tasuda täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituril põhitasu. Kohtutäitur on täiteasja nr 008/2008/4427 menetlemisel teinud rohkem toiminguid kui täitemenetluse algatamise teate edastamine. Sellisel juhul ei kuulu analoogia korras kohaldamisele Riigikohtu 13.10.2009 otsuse nr 3-2-1-88-09 p-s 14 avaldatud seisukoht. Avaldajal lasub seega kohustus tasuda täitekulud 1,97 eurot. Kuna kohtutäitur on teatanud menetluskulude puudumisest, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4.Avaldaja esitas Harju Maakohtu 07.02.2020 määruse peale määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ja kohustada kohtutäiturit vaatama uuesti läbi avaldaja 30.08.2019 kaebus. Menetluskulud palub avaldaja jätta kohtutäituri kanda. Määruskaebuse kohaselt ei ole kohtutäitur 19.12.2019 otsuses väitnud, et täitekulu 1,97 eurot nõudmine ei ole seotud täiteasja alustamise toimingutega ning on õigustatud põhjusel, et see on kantud seoses täitemenetluse teiste toimingutega. Kohtutäitur tõi selle välja alles vastuses avaldusele, kuigi ta oleks pidanud seda kooskõlas TMS § 218 lg-ga 1 tegema juba otsuses avaldaja kaebuse peale. Kuna maakohus on seotud kohtutäituri otsuses esitatud asjaoludega, ei saanud ta sellega avalduse lahendamisel arvestada. Sellega on maakohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi ja eiranud Riigikohtu praktikat. Kohtutäituri edasised toimingud pärast täitmisteate kättetoimetamist on lõivuvabad ja tehtud elektrooniliselt, mistõttu ei ole kohtutäitur postikulusid kandnud. Kuna kohtutäitur täiendavate toimingute tegemisel kulusid kandnud ei ole, on ebaõige maakohtu seisukoht, et kohtutäituril oli õigus nõuda võlgnikult nende eest sisse täitekulu 1,97 eurot. Ka kohtutäitur ei ole väitnud, et on kulusid kandnud seoses täiendavate toimingute tegemisega ega ole kulude kandmise kohta ühtegi tõendit esitanud. Kohtutäituril puudus õigus nõuda avaldajalt täitekulu 1,97 eurot, kuna see on hõlmatud täitemenetluse alustamise tasuga (Riigikohtu 13.10.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-09, p 14).
5.Kohtutäitur palub jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäitur jääb oma 19.12.2019 otsuse ja kohtule avalduse osas esitatud seisukoha juurde. Avaldaja tasus 03.02.2020 kohtutäiturile puuduoleva 21,15 eurot ning täitemenetlus täiteasjas 008/2008/4427 lõpetati 11.02.2020.
EDASINE MENETLUS RINGKONNAKOHTUS
6.Ringkonnakohus selgitas menetlusosalistele 13.05.2020 kirjas õiguslikku olukorda ja andis tähtaja täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks. Ringkonnakohus juhtis tähelepanu asjaolule, et 03.04.2012 otsuses märgitud täitekulu 1,97 eurot on arvatavasti välja mõistetud kohtutäituri 20.07.2009 täitekulu väljamõistmise otsusega ning TsMS § 217 lg-st 6 lähtuvalt ei saa kaebuses 03.04.2012 otsuse peale enam tugineda asjaoludele, mida oleks võinud esitada kaebuses kohtutäituri 20.07.2009 otsuse peale. Teistsugune on olukord siis, kui avaldaja ei olnud 30.08.2019 kaebust esitades kohtutäituri 20.07.2009 otsusest teadlik, kuna sellisel juhul puudus tal enne kohtutäituri 03.04.2012 otsuse vaidlustamist võimalus kohtutäituri 20.07.2009 otsust vaidlustada.
3(8)
2-19-20911
7.Kohtutäitur kinnitas, et 03.04.2012 täitemenetluse lõpetamise osaotsuses märgitud täitekulu 1,97 eurot puhul on tegemist sama täitekuluga, mille kohtutäitur mõistis välja 20.07.2009 täitekulu otsusega. Täitekulu tekkis arestimise aktide edastamisel kuude panka, sh kolmele pangale elektrooniliselt ja kolmele pangale paberkandjal postiga. Täitekulu kujunemine nähtub kohtutäituri 01.01.2009 korraldusest. Pankade tagastatud aktidelt on näha, et pangad said arestimise aktid kätte. Kuna kohtutäitur ei saanud võlgnikku 20.07.2009 kell 09.45 ega 24.07.2009 kell 19.45 aadressil Xxxxxxxx xx-xx, Tallinn kätte, jättis ta arestimise akti koopia koos täitekulu väljamõistmise otsusega võlgniku postkasti, tuginedes TsMS §-le
326.8. Avaldaja leidis oma seisukohas, et kohtutäitur ei ole tõendanud 20.07.2009 otsuse avaldajale kättetoimetamist ega täitekulude kandmist. Kohtutäituri 20.07.2009 otsus on koostatud tagantjärele, et luua tõend otsuse tegemise kohta juba 2009. aastal.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning maakohtu määrus TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega rahuldab avaldaja kaebuse ning tühistab kohtutäituri 19.12.2019 otsuse täiteasjas nr 008/2008/4427 ja kohustab kohtutäiturit avaldaja 30.08.2019 kaebust uuesti läbi vaatama.
10.Kohtutäitur esitas 20.05.2020 seisukohaga dokumentaalseid tõendeid. TsMS § 238 lg 1 esimese lause järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kohtutäitur on tõenditena esitanud Tallinna Äripanga AS, Eesti Krediidipank AS ja Nordea Pank Eesti filiaali 22.07.2009 vastused Tallinna kohtutäitur Mati Kadaku 20.07.2009 vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktile. Ringkonnakohus märgib, et Tallinna Äripanga AS vastus on juba asja materjalide hulgas, kuna see sisaldub 29.01.2020 esitatud täitetoimiku koopia koosseisus. Ringkonnakohus jätab seega nimetatud tõendi asja juurde võtmata ja kuna tõend on esitatud elektrooniliselt, ei ole vaja seda tagastada. Eesti Krediidipank AS ja Nordea Pank Eesti filiaali vastused on küll täitetoimiku koopia koosseisus, kuid puudu on nende teine lehekülg. Kuna need omavad asja lahendamisel tähtsust, võtab ringkonnakohus tõendid terviklikul kujul asja juurde. Ringkonnakohtu hinnangul omavad asja lahendamisel tähtsust ka kohtutäituri 01.01.2009 korraldus ja kohtutäituri 11.02.2020 täitemenetluse lõpetamise otsus, mistõttu tuleb need samuti asja juurde võtta.
11.Käesolevas asjas vaidlustab avaldaja kohtutäituri 19.12.2019 otsust täiteasjas nr 008/2008/4427, millega kohtutäitur jättis avaldaja 30.08.2019 kaebuse kohtutäituri 03.04.2012 otsuse peale rahuldamata. 30.08.2019 kaebusega vaidlustas avaldaja kohtutäituri 03.04.2012 otsust täitekulude 1,97 eurot nõudmise osas ja palus kohtutäituril väljastada täitekulude aruanne. Avaldaja on seisukohal, et kohtutäituril ei ole õigust saada täitekulu 1,97 eurot, kuna selle katab täitemenetluse alustamise tasu ning edasiste toimingute puhul ei ole kohtutäitur kulusid kandnud. Kohtutäitur leiab, et kuna ta on täitemenetluses teinud rohkem toiminguid kui täitmisteate edastamine, on tal seadusest tulenevalt õigus saada hüvitist täitekulude eest. 12. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha selle osas, kas ja kuidas mõjutab avaldaja kaebuse sisulist läbivaatamist täitemenetluse lõpetamine. Nimelt on kohtutäitur vastuses määruskaebusele andnud teada, et täitemenetlus lõpetati 11.02.2020 täitmisel oleva nõude rahuldamise tõttu. Kohtutäitur esitas 20.05.2020 seisukoha lisana ka oma 11.02.2020 täitemenetluse lõpetamise otsuse. Ringkonnakohus on seisukohal, et täitemenetluse lõpetamine ei mõjuta avaldaja kaebuse sisulist läbivaatamist. TMS § 49, mis reguleerib täitemenetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi, ei näe
4(8)
2-19-20911 ette, et täitemenetluse lõpetamisel tuleks lõpetada täitemenetluse osalise kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine. Vastasel juhul jääksid täitemenetluse osalise õigused kohtutäituri võimalike eksimuste korral kaitsmata.
13.Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha selles, kas avaldaja sai kaebuses kohtutäituri 03.04.2012 otsuse peale tugineda asjaolule, et kohtutäituril ei ole õigust saada täitekulu 1,97 eurot, kuna see on hõlmatud täitemenetluse alustamise tasus. Ringkonnakohus juhtis menetlusosaliste tähelepanu sellele, et asja materjalide hulgas olevast täitetoimiku koopiast nähtuvalt on kohtutäituri 03.04.2012 otsuses märgitud täitekulu 1,97 eurot arvatavasti välja mõistetud kohtutäituri 20.07.2009 otsusega, kuna selles märgitud täitekulu 30,90 krooni on teisendatuna 1,97 eurot ja ühtegi teist täitekulu väljamõistmise otsust ei ole tehtud. Kohtutäitur kinnitas, et 03.04.2012 otsuses märgitud täitekulu 1,97 eurot puhul on tegemist sama täitekuluga, mis on välja mõistetud 20.07.2009 otsusega. Avaldaja sellele vastuväiteid ei esitanud. TMS § 217 lg 6 sätestab, et kui menetlusosaline ei esita sama sätte lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Asja materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks vaidlustanud kohtutäituri 20.07.2009 otsust, kuigi juba kaebuses viidatud otsuse peale oleks saanud esitada väite, et täitekulu nõudmine on põhjendamatu. Samas on õiguslik olukord teine, kui avaldaja ei olnud kohtutäiturile 30.08.2019 kaebust esitades kohtutäituri 20.07.2009 otsusest teadlik, kuna sellisel juhul puudus tal enne kohtutäituri 03.04.2012 otsuse vaidlustamist võimalus kohtutäituri 20.07.2009 otsust vaidlustada (vt ka Riigikohtu 28.09.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6911, p 13). Nii kohtutäituri 20.07.2009 otsuse tegemise ajal kehtinud 2006. aasta kohtutäiturimäärustiku § 56 lg 2 esimese lause kui ka kehtiva kohtutäiturimäärustiku § 62 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb täitekulude väljamõistmisel vastav kohtutäituri otsus võlgnikule viivitamata kätte toimetada. Kohtutäitur on 20.05.2020 seisukohas väitnud, et kuna ta ei saanud avaldajat 20.07.2009 kell 09.45 ega 24.07.2009 kell 19.45 aadressil Xxxxxxxx xx-xx, Tallinn kätte, jättis ta arestimise akti koopia koos täitekulu väljamõistmise otsusega avaldaja postkasti, tuginedes seejuures TsMS §-le 326. TMS § 10 lg 2 järgi kohaldatakse dokumentide kättetoimetamisele täitemenetluses tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. TsMS § 306 lg 2 järgi peab menetlusdokumendi üleandmine toimuma kättetoimetamise puhul seaduses sätestatud vormis ning olema ettenähtud vormis dokumenteeritud. TsMS § 307 lg 1 järgi on menetlusdokument kätte toimetatud alates dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Seadus ei nõua seega alati menetlusdokumendi kättetoimetamiseks selle isiklikku jõudmist saajani. TsMS 36. ptk (kättetoimetamine erijuhtudel), milles paikneb ka TsMS § 326, võimaldab lugeda menetlusdokumendi kätte toimetatuks ka juhul, kui tehtud on menetlusdokumendi kättetoimetamiseks ette nähtud toimingud ja dokument on jõudnud kohta, kust kättesaamise riski peab kandma saaja. See kehtib ka siis, kui dokument saajani tegelikult ei jõuagi või jõuab selle kättetoimetatuks lugemise ajast hiljem. Tegemist on nn kättetoimetamisfiktsioonidega, mil seadus loeb kättetoimetamise toimunuks sõltumata dokumendi tegelikust üleandmisest (vt Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-116811, p 13). TsMS 36. ptk eesmärk on seega reguleerida erandina üldreeglist asenduskättetoimetamise korras dokumendi kättetoimetamist. TsMS § 326 kohaldamise eeldus on, et menetlusdokumenti
5(8)
2-19-20911 on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte anda elu- või äriruumis viibivale muule isikule TsMS § 322 lõike 1 või § 323 kohaselt. Kohtutäitur on küll väitnud, proovis avaldajale dokumente 20.07.2009 kell 09.45 ja 24.07.2009 kell 19.45 isiklikult üle anda, kuid ei ole selle kohta ühtegi tõendit esitanud. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et kohtutäitur ei ole järginud TsMS § 306 lg 2 nõuet kättetoimetamine ettenähtud vormis dokumenteerida. Kui kohtutäitur proovis dokumente avaldajale isiklikult kätte toimetada, pidanuks ta koostama ka väljastusteate ning kajastama sellel dokumentide TsMS § 326 alusel kättetoimetatuks lugemiseks sätte eelduste täitmist (TsMS § 313 lg 1; J. Ots. TsMSK II § 326/3.2. – V. Kõve jt (koost). Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2017). Olukorras, kus kättetoimetamine ei ole dokumenteeritud, ei saa seda lugeda toimunuks, kui just viga ei ole võimalik kõrvaldada TsMS § 307 lg 3 abil. TsMS § 307 lg 3 sätestab, et kui dokument on jõudnud menetlusosalise kätte, kellele dokument tuli kätte toimetada või kellele dokumendi võis vastavalt seadusele kätte toimetada, ilma et kättetoimetamist oleks võimalik tõendada või kui on rikutud seaduses sätestatud kättetoimetamise korda, loetakse dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks alates dokumendi tegelikust saajani jõudmisest. Antud juhul ei ole aga asja materjalide põhjal võimalik väita, et avaldaja on kohtutäituri 20.07.2009 otsuse kätte saanud või sellest teadlikuks saanud enne 30.08.2019 kaebuse esitamist. Eelnevast lähtuvalt ei olnud avaldaja minetanud õigust tugineda 30.08.2019 kaebuses kohtutäituri 03.04.2012 otsusele asjaolule, et täitekulu 1,97 eurot on põhjendamatu.
14.Ringkonnakohus analüüsib seega järgnevalt kohtutäituri 19.12.2019 otsuse, millega kohtutäitur jättis avaldaja 30.08.2019 kaebuse kohtutäituri 03.04.2012 otsuse peale rahuldamata, õiguspärasust. Kohtutäitur on 19.12.2019 otsuses viidanud TMS §-dele 37 ja 38 ning KTS §-dele 28, 34 ja 35 ning otsustanud nende põhjal jätta kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur ei ole avaldaja väidet, et täitekulu 1,97 eurot nõudmine on õigusvastane selle sisaldumise tõttu täitemenetluse alustamise tasus, sisuliselt hinnanud. Samuti ei ole kohtutäitur võtnud eraldi seisukohta avaldaja taotluse osas väljastada täitekulude aruanne. Vastuses kohtule esitatud kaebusele on kohtutäitur asunud väitma, et tal on õigus nõuda täiekulu, kuna ta on teinud täitemenetluses rohkem kui ühe toimingu. Ringkonnakohtule esitatud seisukohas on kohtutäitur täpsustanud, et täitekulu 1,97 eurot on tekkinud 20.07.2009 arestimisakti paberkandjal posti teel edastamisest pankadele. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et kohus ei saa asja lahendades arvestada kohtutäituri väidetega, mida ta ei ole esitanud oma 19.12.2019 otsuses. Kohtul lasub hagita asjades uurimispõhimõttest tulenevalt vastutus asja õige lahendamise eest, muu hulgas on kohtul kohustus selgitada välja asja lahendamiseks vajalikud asjaolud ja koguda vajalikud tõendid (TsMS § 5 lg 3, TsMS § 477 lg 5). Uurimispõhimõttest lähtuvalt saab seega arvestada ka kohtutäituri kohtumenetluses esitatud väidete ja tõenditega, kui need on asja lahendamiseks vajalikud. 15. Iseenesest on õige avaldaja seisukoht, et täitemenetluse alustamise tasu katab täitmisteate kättetoimetamise kulu. Kohtutäituri 20.07.2009 otsuse tegemise ajal kehtinud KTS2001 § 2511 lg 1 järgi sõltub täitemenetluse alustamise tasu täitmisteate kättetoimetamise viisist ning katab muu hulgas kohtutäituri täitekulud seoses täitemenetluse alustamisega. Võlgnikult täiendavate täitekulude nõudmine menetluse alustamisel ei ole lubatud. Ka kehtiva KTS § 34 lg 1 alusel sõltub täitemenetluse alustamise tasu varaliste nõuete puhul nõude summast ning kulutustest, mida tehakse täitmisteate võlgnikule kättetoimetamiseks. Eelnevast nähtub selgelt, et võimalikud täitmisteate kättetoimetamisega seotud kulud on kaetud
6(8)
2-19-20911 täitemenetluse alustamise tasuga. Samas on kohtutäitur väitnud, et on lisaks täitmisteate kättetoimetamisele arestinud avaldaja pangakontod erinevates krediidiasutustes ja igal aastal tagastamisele kuuluva tulumaksu ning koostanud täitemenetluse osalise lõpetamise otsuse. Kuigi kohtutäitur ei selgitanud ega tõendanud maakohtu menetluses, millis(t)e konkreetse(te) toimingu(te)ga eeltoodutest on täitekulu 1,97 eurot seotud, leidis maakohus, et kuna kohtutäitur on teinud rohkem toiminguid kui vaid täitmisteate edastamine, lasub avaldajal kohustus tasuda täitekulu 1,97 eurot. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu käsitlusega, et avaldajal tuleb täitekulu 1,97 eurot tasuda ainuüksi põhjusel, et kohtutäitur on teinud täitemenetluses muid toiminguid peale täitmisteate kättetoimetamise. Täitekulu on TMS § 37 lg 1 p 1 järgi mh kohtutäituri poolt pärast täitemenetluse alustamist tehtud täitemenetlusega seotud dokumentide edastamise kulu. Täitekulu peab seega olema seotud konkreetse täitemenetlusega seotud dokumendi edastamisega. Samuti peab kohtutäitur TMS § 39 alusel esitama võlgniku või sissenõudja nõudel täitekulude kohta dokumentaalseid tõendeid. Riigikohus on samas tsiviilasjas nr 3-2-1157-04 leidnud, et selliste dokumentide esitamata jätmine ei tähenda iseenesest sissenõutud täitekulude põhjendamatust. Riigikohtu seisukoha kohaselt peab kohus hindama kantud täitekulude vajalikkust, kaaludes nende mõistlikkust ja põhjendatust konkreetses täitemenetluses. Viidatud tsiviilasjas leidis Riigikohus täitekulu otsustes täitekulude kandmise kohta märgitud selgitust ja täitekulu suurust arvestades (postikulu 6 krooni + paberikulu 11 krooni 80 senti + registripäringud 2 krooni 20 senti), et neid saab lugeda vajalikeks kulutusteks (vt Riigikohtu 02.02.2005 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-04, p 13). Kohtutäitur on 20.05.2020 seisukohas märkinud, et täitekulu 30,90 krooni (1,97 eurot) on kujunenud 20.07.2009 arestimisaktide edastamisel paberkandjal postiga Eesti Krediidipank AS-le, Tallinna Äripanga AS-le ning Nordea Pank Eesti filiaalile ning esitanud selle tõendamiseks kohtutäituri 01.01.2009 korralduse. Vastav korraldus ei ole seotud konkreetselt täiteasjaga nr 008/2008/4427, vaid selles on üldiselt sedastatud, kui suur on täitekulu mingi konkreetse toimingu puhul. Muu hulgas on selles välja toodud, et kuuele pangale arestimisakti saatmisel (sh kolmele elektrooniliselt) on täitekulu koos käibemaksuga 30,90 krooni. Kohtutäitur on selgitanud, et AS Eesti Krediidipank, Tallinna Äripanga AS ning Nordea Pank Eesti filiaali poolt tagastatud arestimisaktidelt nähtub, et need on pankade poolt kätte saadud. Ringkonnakohus leiab, et kuigi AS Eesti Krediidipank, Tallinna Äripanga AS ning Nordea Pank Eesti filiaali vastustel olevad templid kinnitavad, et 20.07.2020 arestimisakt on pankade poolt kätte saadud, ei ole võimalik üheselt veenduda selles, et kohtutäitur on arestimisakti pankadele edastanud paberkandjal postiga. Isegi kui arestimisaktid on pankadele edastatud postiga, puudub selgitus, miks neid ei olnud võimalik edastada elektrooniliselt nagu kolmele teisele pangale. Avalikest andmetest1 ja Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt oli kõigil viidatud pankadel juba ammu enne kohtutäituri 20.07.2009 arestimisakti tegemist olemas üldine meiliaadress, kuhu oleks saanud dokumente saata. Täitekulusid, mille tegemine oli välditav, ei saa pidada vajalikuks TMS § 37 lg 1 mõttes. Kuna kohtutäitur ei ole oma 19.12.2019 otsuses avaldaja 30.08.2019 kaebuse rahuldamata jätmise kohta hinnanud täitekulude vajalikkust sisuliselt, tuleb avaldus rahuldada ja kohtutäituri 19.12.2019 otsus tühistada. Kohtutäituril tuleb seega avaldaja 30.08.2019 kaebus käesoleva
2-19-20911 määruse põhjendusi arvestades uuesti läbi vaadata. Eelnevast lähtuvalt tuleb tühistada ka vaidlustatud maakohtu määrus, millega maakohus jättis avaldaja kaebuse rahuldamata.
16.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, tuleb TsMS § 173 lg 3 alusel muuta ka menetluskulude jaotust. Arvestades seda, et ringkonnakohus rahuldab avaldaja kohtule esitatud kaebuse, jäävad nii maa- kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause ja lg 10 alusel kohtutäituri kanda. Maakohus ei ole avaldaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud. Ringkonnakohus juhindub menetluskulude rahalise kindlaksmääramise küsimuses Riigikohtu tsiviilasjas nr 321-142-15 tehtud 20.04.2016 otsuse p-des 19-22 TsMS § 174 lg-tele 3 ja 5 antud tõlgendusest ning avaldaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 4 ja § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava määruse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.