29. mai 2020.a. Tartu kohtumaja, Kalevi tn 1, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-13904
Tsiviilasi
A. P. (P.) hagi OÜ A. S. vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
2604,28 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: A. P. , isikukood XXX, elukoht XXX esindajad Hageja lepinguline esindaja: Tanel Riivits, Themis Õigusbüroo OÜ, asukoht Narva mnt 5, Tallinn 10117; e-post [email protected] Kostja: OÜ A. S. , registrikood XXX , asukoht XXX Kostja lepinguline esindaja: Armand Mark, Turu Õigusbüroo OÜ, asukoht Turu 17-21, Tartu 51004; e-post [email protected] Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista OÜ-lt A. S. A. P. (P. ) kasuks välja kahjuhüvitis summas 328 (kolmsada kakskümmend kaheksa) eurot 10 senti.
3.Mõista OÜ-lt A. S. A. P. kasuks välja viivis kahjuhüvitise (328,10 eurot) tasumisega viivitamise eest 29.05.2020. a seisuga summas 19 (üheksateist) eurot 60 senti ja alates 30.05.2020. a VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata A. P. hagi OÜ A. S. vastu käesoleva kohtuotsuse p.2 väljamõistetust suuremas ulatuses kahju ja viivise nõudes.
Jätta menetluskulud 80% ulatuses hageja kanda ja 20% ulatuses kostja kanda.
6.Määrata A. P. menetluskulude rahaliseks suuruseks 1331 eurot.
7.Määrata OÜ A. S. menetluskulude rahaliseks suuruseks 1320 eurot.
8.Välja mõista OÜ-lt A. S. A. P. kasuks menetluskuluna 319 eurot.
9.Välja mõista A. P. lt OÜ A. S. kasuks menetluskuluna 1056 eurot.
10.Tasaarvestada resolutsiooni punktides 8 ja 9 nimetatud poolte menetluskulude nõuded ja mõista tasaarvestuse tulemusena A. P. lt OÜ A. S. kasuks välja menetluskuluna 737 (seitsesada kolmkümmend seitse) eurot.
11.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
I. ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni XX.XX.XXXX otsusega nr XXX rahuldati A. P. (hageja) avaldus A. S. OÜ (kostja) vastu. Otsus jõustus XX.XX.XXXX. Seoses töövaidluse lahendamisega töövaidluskomisjonis tekkisid hagejal õigusabikulud summas 2406 eurot. Kuivõrd töövaidluskomisjonis menetluskulusid ei hüvitata, pöördus A. P. pärast töövaidluskomisjoni otsuse jõustumist nõudega menetluskulude hüvitamiseks A. S. OÜ poole. Kostja ei hüvitanud hagejale menetluskulusid, mistõttu pöördus hageja kahju hüvitamise nõudega kohtu poole.
2.Hagiavalduse järgi on töövaidluskomisjonis kantud õigusabikulud summas 2406 eurot hageja otsene varaline kahju. Asjaolu, et hageja valis töövaidluse lahendamiseks töövaidluskomisjoni ja töövaidluskomisjonis kannavad pooled oma menetluskulud ise, ei võta hagejalt õigust nõuda kantud menetluskulude kui otsese varalise kahju hüvitamist kostjalt. Asjaolu, et kui hageja kasutab töövaidluskomisjonis õigusabi, siis tekivad tal õigusabikulud, ei saanud olla ettenägematu. Kostja jättis enda kohustused täitmata, mistõttu tuli hagejal pöörduda töövaidlusi lahendava organi poole. Seega on hagejal kahju tekkimine otseses seoses kostja käitumisega. Hagejal on vastavalt oma võimalustele õigus otsustada, kas ta kasutab odavamat või kallimat õigusabiteenust. Eeltoodu alusel ja toetudes võlaõigusseaduse §-dele 101 lg 1 p 3, 115 lg 1, 127 lg 1 ja 4 ning 128 lg 3 taotleb hageja kostjalt välja mõista kahjuhüvitisena 2406 eurot ja VÕS § 113 lg 1 alusel kahjusummalt arvestatud viivis seadusjärgses määras alates 31.08.2019 kuni hageja nõude rahuldamiseni.
II. KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata.
Kostja vastuväidete kohaselt eksitab hageja kohut, kui ütleb, et töövaidluskomisjon rahuldas hageja nõuded. Tegelikult jättis töövaidluskomisjon hageja nõude suuremas osas rahuldamata – hageja esitas nõudeid 9933,12 euro (neto) ulatuses, kuid rahuldati töötasu nõue 2458,75 eurot (bruto), puhkusehüvitise nõue 279,44 euro (bruto) ja hüvitise nõue 1162,47 euro (neto) ulatuses. Mitmeid dokumente esitas töövaidluskomisjonile hageja ise, ilma lepingulise esindajata. Lepingulise esindaja esitatud dokumendid olid puudustega ja töövaidluskomisjon andis aega puuduste kõrvaldamiseks, ehk lepinguliste esindajate õigusabi oli ebakvaliteetne. Seega ei ole hageja lepingulise esindaja kulud olnud vajalikud ega põhjendatud. Esitatud arvetelt nähtub, et hagejale osutas teenust kaks esindajat. Vaidlus töövaidluskomisjonis ei olnud õiguslikult keerukas, mistõttu hagejal puudus vajadus töövaidluskomisjonis esindaja kasutamiseks, silmas pidades, et töövaidluskomisjonis on tõendamiskoormis tööandjal. Põhjendamatu oli esindaja palkamine Tallinnast olukorras, kus hageja elab Tartus ja ka töövaidlust lahendati Tartus. Tartust on võimalik saada kvalifitseeritud õigusabi odavamalt.
4.Kostja rõhutab, et tööandja tunnistas lõpparve tasumise kohustust summas 217,49 eurot (neto), kuid töötaja ei andnud tööandjale arveldusarve numbrit, kuhu raha kanda, samuti ei tulnud ise kontorisse rahale järele ka pärast töövaidluskomisjoni otsuse jõustumist. Selle asemel nõudis töötaja lepinguline esindaja summade kandmist enda arveldusarvele. Kostja pakkus töövaidluskomisjonis hagejale kompromissi samas suurusjärgus, mis vastab töövaidluskomisjoni otsusega rahuldatud nõudele, millest hageja keeldus. Kostja ei nõustu ka hageja õiguslike põhjendustega. Kuivõrd erisättega on reguleeritud, et töövaidluskomisjonis kannavad pooled oma menetluskulud ise ning eraldi menetluskulude kindlaksmääramist ei ole ette nähtud, läheks menetluskulude hüvitamine vastuollu töövaidluskomisjonis menetluskulude kandmise kohta sätestatuga. Kui pooled ei nõustu töövaidluskomisjoni otsusega, on võimalik vaidlus lahendada kohtus. Antud juhul ei ole vaidluse lahendamiseks kohtu poole pöördutud, mistõttu ei ole kohtul alust kahjuhüvitise nõuet rahuldada.
III. KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus, lahendades tsiviilasja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja tõendatud osaliselt, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. Vaidlust ei ole selles, et hageja ja kostja vahel tekkisid töösuhte pinnalt erimeelsused, mille lahendamiseks pöördus hageja töövaidluskomisjoni poole. Töövaidluskomisjon rahuldas hageja nõude osaliselt. Vaidlust ei ole ka selles, et hagejat esindasid töövaidluskomisjonis õigusteadmistega isikud, kellele hageja selle eest tasus, ehk hagejal tekkisid kulutused õigusabile. Samuti puudub vaidlus selles, et töövaidluskomisjonis kannavad pooled oma menetluskulud ise ning teiselt poolelt nende väljamõistmist töövaidluskomisjonis nõuda ei saa. Kuna hageja kandis kulusid seoses õigusabiga töövaidluskomisjonis, esitas hageja kohtule hagi kahju hüvitamiseks.
6.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei saa hageja nõuet käsitleda hüvitatavate kohtuväliste kuludena TsMS § 144 mõttes, mida kohus saab asja lahendamisel vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 kindlaks määrata. Vastavalt töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 16 lg-le 1 kannab töövaidlusasja lahendamisel töövaidluskomisjonis kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi
lõike 2 kohaselt on töövaidluskomisjonis tekkinud kulud kohtuvälised kulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 144 punkti 4 tähenduses. Kohus leiab, et TvLS § 16 lg-te 1 ja 2 mõte on, et kui töövaidlusasja menetlus lõppeb töövaidluskomisjonis, siis poolte hüvitatavaid menetluskulusid kindlaks ei määrata. Juhul, kui töövaidlusasja menetlus jätkub kohtus hagimenetluses, siis asjas lõpplahendi tegemisel määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse ja määrab kindlaks ka poolte hüvitatavad kohtumenetluse kulud, sh töövaidluskomisjonis kantud kulud kohtuväliste kuludena TsMS § 144 mõttes. Sellist seisukoha toetab ka senine kohtupraktika. Käesoleval juhul on aga töövaidluskomisjoni otsus jõustunud edasikaebamata ja kohus ei ole töövaidlusasja lahendanud. Seega ei saa kohus kindlaks määrata menetluskulude suurust TsMS-i sätete alusel. Kosja on viidanud Riigikohtu lahenditele, sh 21.09.2015 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-80-15 ja 10.02.2016 määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15 ning leidnud, et töövaidluskomisjonile avalduse esitamisega tekkinud kulude hüvitamine on võimalik TsMS § 144 p 4 alusel koos kohtumenetluse kuludega. Kohus märgib, et viidatud lahendid käsitlevad olukorda, kus kohus lahendas töövaidlusasja hagina ning vaidlus on olnud selle üle, kas lisaks muudele kohtukuludele on hüvitatavad ka töövaidluskomisjonis kantud kulud. Seega ei ole kostja viide antud Riigikohtu lahenditele käesolevas vaidluses asjakohane.
7.Kohus nõustub hagejaga selles, et antud juhul saab hageja nõude aluseks olla VÕS § 115 lg 1, mis näeb ette rikkumisega seotud kahju hüvitamise. Kohus leiab, et kuna töövaidlusasja ei ole kohtus lahendatud, siis ei piira TsMS § 174 lg 11 kohtuväliselt töövaidluskomisjonis kantud kulude hüvitamist ja vastava kahjunõude esitamist. Asjaolu, et pooltevaheline tööleping on lõppenud, ei välista kohtu hinnangul kuidagi lepingu rikkumisega seotud kahju hüvitamise nõudmist. Kahju hüvitamiseks sätestab seadus iseseisvad alused. VÕS § 128 lg 2 ja lg 3 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline; varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Hagejal on tulnud tasuda seoses töövaidlusega talle osutatud õigusabi eest, ehk hageja on pidanud kandma kulutusi seoses töövaidluse lahendamisega ning hagejal on seetõttu tekkinud otsene varaline kahju. Riigikohtu praktikas (nt 14.10.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-14, p 24; 03.04.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13, p 11) on leitud, et kohtueelsed õigusabikulud on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad. Riigikohus on selgitanud, et kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega.
8.Pooled ei vaidle selle üle, et töövaidluskomisjon hageja nõuet menetles. Hageja märkis hagiavalduses, et töövaidluskomisjon rahuldas hageja nõude, kuid töövaidluskomisjoni otsusest, mille mõlemad pooled on kohtule tõendina esitanud, nähtub, et töövaidluskomisjon rahuldas hageja nõude umbes 20% ulatuses. Seega on tõendatud, et esines kostja poolt töösuhtest tuleneva kohustuse rikkumine, mistõttu on VÕS § 115 lg 1 järgi kahju hüvitamise esmane eeldus täidetud. Vastavalt ülaltoodud Riigikohtu seisukohtadele tuleb kohtul hinnata, kas õigusabi kasutamine töövaidluskomisjonis oli vajalik. Kostja on seisukohal, et hagejal puudus vajadus (mitme) esindaja kasutamiseks, esindajate pakutav teenus ei olnud kvaliteetne ning hageja oleks saanud õigusabi ka odavamalt. Asja olemust arvestades oli kohtu hinnangul hagejal töövaidluskomisjonis professionaalne õigusabi vajalik. Hageja, omamata õigusalaseid teadmisi esitas mitmeid erinevaid nõudeid.
Seadus professionaalse õigusabi kasutamist ei keela. Hagejal oli õigus otsustada, millisest büroost, millise esindaja ning millise tunnitasu määraga valida. See, kas teenus on kvaliteetne või kas ja kui suures ulatuses saab hageja tagasi õigusabile kulunud rahasumma, on hageja risk. Lisaks kasutas ka hageja tööandja töövaidluskomisjonis õigusalaste teadmistega esindajat, mistõttu on ebaõiglane väita, et hageja ei oleks pidanud õigusabi kasutama. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et kostja sellesisulised vastuväited ei ole kohased. Kohtu hinnangul ei välista kuidagi õigusabi kasutamist ka asjaolu, et töövaidluskomisjoni koosseisus on töötajate esindaja.
9.Hageja töövaidluskomisjonis kantud õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel saab kohtu hinnangul analoogia korras lähtuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) sätetest lepingulise esindaja kulude hüvitamise kohta, kuivõrd erialuseid selleks ei ole. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindasid töövaidluskomisjonis Tanel Riivits ja Birgit Riivits Themis Õigusbüroo OÜst. Esitatud tõenditest nähtub, et mõlemad nimetatud isikud omavad magistrikraadi õigusteaduses, s.t isikud vastavad esindajale seaduses sätestatud nõuetele. Hageja taotleb kostjalt õigusabikulude hüvitamist summas 2406 eurot ning on esitanud kohtule tõenditena temale Themis Õigusbüroo OÜ poolt perioodil 11.04.20192.05.2019 osutatud teenuste eest esitatud arve summas 660 eurot (koos käibemaksuga); perioodil 27.05.2019-29.05.2019 osutatud teenuste eest esitatud arve summas 792 eurot (koos käibemaksuga) ja perioodil 17.06.2019-5.07.2019 osutatud teenuste eest esitatud arve summas 954 eurot (koos käibemaksuga). Arvetelt nähtub, et esindajad on kulutanud õigusabi osutamiseks kokku 17,2 tundi hinnaga 110 eurot/tund + käibemaks järgmiste toimingutena: kliendiga kohtumine, vaidluse asjaolude täpsustus, dokumentide analüüs ja sorteerimine 1,5 tundi; avalduse täiendamine ja taotluste esitamine TVK-le 2 tundi; vastaspoole seisukohtade analüüs, täpsustused, puuduste kõrvaldamine, vastuavalduse vastustamine 1,5 tundi; täiendavate dokumentide analüüs ja esitamine TVK-le 1 tund; istungi ettevalmistus, TVK istung Tartus 28.05, konsulteerimised kliendiga 4,50 tundi; täiendavate dokumentide analüüs ja esitamine TVK-le 0,85 tundi; istungi ettevalmistus, TVK istung Tartus 4.07, konsulteerimised kliendiga 5,85 tundi. Lisanduvad sõidukulud kahele esindajale summas 113 eurot marsruudil Tallinn-Tartu-Tallinn seoses töövaidluskomisjoni istungitega.
10.Arvestades nõuete sisu ja menetlust töövaidluskomisjonis (sh asjaolu, et toimus kaks istungit), leiab kohus, et hageja esindaja märgitud toimingud, mille eest arvetel tasu taotletakse, on tehtud ajal mil töövaidluskomisjon asja menetles, kuid kõik toimingud ei ole olnud vajalikud. Kohus nõustub kostjaga, et töövaidlusasjas ei ole üldjuhul põhjendatud kasutada mitme õigusteadmistega isiku teenuseid korraga. Töövaidlusasjas saavad reeglina ka menetlusosalised ilma esindajateta vajalikud toimingud tehtud, kuivõrd töövaidluskomisjonil lasub selgitamiskohustus. Samas ei ole esindaja kasutamine keelatud, mistõttu tuleks lugeda põhjendatuks ühe esindaja sõidukulud summas 56,50 eurot marsruudil Tallinn-Tartu-Tallinn. Tallinna ja Tartu vahemaa on ca 186 km. Seega sõitis hageja esindaja kahel korral töövaidluskomisjoni istungitel osalemiseks läbi kokku ca 744 km. Arvestades sõidetud vahemaad ja üldteadaolevaid keskmisi kütuse- ja ühistranspordi pileti hindasid, saab lugeda sõidukulud 56,50 euro ulatuses mõistlikult vajalikeks kuludeks. Asjaolu, et hageja valis enda esindamiseks töövaidluskomisjonis esindaja Tallinnast, ei ole lubamatu ega enneolematu. Esindajad ei ole seotud oma büroo tegevuskohaga ning esindataval on õigus ise endale sobiv
esindaja valida. Seetõttu ei oma tähtsust asjaolu, kas Tartust valitud esindaja puhul oleks õigusteenus olnud odavam.
11.Esindaja poolt õigusteenuse osutamise ajakulu osas nõustub kohus kostjaga, et esindaja koostatud seisukohad on olnud ebatäpsed ja vajanud täiendavaid selgitusi; esindaja on korranud juba varasemalt esitatud seisukohti ning formuleerinud täpse nõude alles teisel töövaidluskomisjoni istungil, kusjuures ka esimesel istungil toimus asja sisuline arutamine, ehk seda ei lükatud asja arutamata edasi. Mitmeid vajalikke menetlustoiminguid on teinud hageja ise, ilma esindajata. Eeltoodu tõttu peab kohus hageja esindaja vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks 12 tundi. Esindaja tasumäär, koos käibemaksuga 132 eurot töötunni eest ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohtu praktika kohaselt on peetud keskmiselt mõistlikuks lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või ilma käibemaksuta (nt Riigikohtu 01.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16). Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hageja vajalikud ja põhjendatud esindajakulud töövaidlusasja läbivaatamisel töövaidluskomisjonis 1640,50 euro (esindajale makstav tasu 1584 eurot (12 tundi x 110 eurot + käibemaks) ja esindaja sõidukulud 56,50 eurot) ulatuses.
12.Kohus on seisukohal, et hagejale põhjendatud ja vajalike õigusabikulude näol tekkinud kahju kuulub kostja poolt hüvitamisele üksnes osaliselt. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hageja seisukoht, et kui kostja oleks pooltevahelisest töösuhtest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud, ei oleks hageja töövaidluskomisjoni poole pidanud pöörduma ja õigusabile tehtud kulutused oleksid olnud olemata on õige. Seega on ilmne, et hageja nõude ja kostja käitumise (töösuhtest tulenevate kohustuste rikkumise) vahel on selline seos, mis annab võimaluse kahju hüvitamist kostjalt nõuda. VÕS § 139 lg 1 sätestab, et kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud soodustasid kahju tekkimist. Kohtule esitatud töövaidluskomisjoni otsusest nähtub, et hageja nõuded jäid suuremas osas, ca 80% ulatuses rahuldamata, sealjuures 8050,70 euro suurusest töötasu nõudest rahuldati 2458,75 euro (bruto) suurune osa;719,95 euro (neto) suurusest puhkusehüvitise nõudest rahuldati 279,44 euro (bruto) suurune osa ning täies ulatuses rahuldati 1162,47 euro suurune hüvitisenõue. Seega saab asuda seisukohale, et osaliselt on hageja kahju tekkinud hagejast endast tulenevatel asjaoludel ning kostja käitumine (töösuhtest tulenevate kohustuste mittenõuetekohane täitmine) ja hagejal kahju tekkimine ei ole täies ulatuses põhjuslikus seoses. Eeltoodud asjaoludest ja kohtu seisukohast lähtuvalt saab kostjat pidada hagejale kahju tekkimise eest vastutavaks üksnes 20% ulatuses. Arvestades, et kohus peab hagejale tekkinud kahju suuruseks 1640,50 eurot ja kostja vastutab sellest 20% ulatuses, on kostja vastutuse rahaline ulatus 328,10 eurot, milline summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
13.Kostja väide, et ta on pakkunud kompromissina hagejale raha sarnases suurusjärgus nagu töövaidluskomisjon hageja nõude rahuldas, ei ole tõendatud. Töövaidluskomisjoni istungiprotokollist nähtub, et tööandja, so kostja on pakkunud kompromissi, kuid selle tingimusi istungiprotokoll ei sisalda. Küll aga ei ole hageja seda väidet vaidlustanud, mistõttu võib eeldada, et pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja on pakkunud hagejale 3000 euro tasumist hageja nõuete katteks, kuid hageja on kompromissettepanekust keeldunud. Töövaidluskomisjon rahuldas hageja nõude kokku vähemalt 3000 euro, s.o kostja poolt
pakutuga sarnases ulatuses. Ka selline hageja käitumine (kostja kompromissettepanekuga mittenõustumine) annab kohtu hinnangul aluse asuda seisukohale, et hageja ei ole teinud kõike endast olenevat kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks. Väide, et hageja oli ise vastuvõtuviivituses, sest ei andnud arveldusarve numbrit, kuhu raha kanda, ei ole asjakohane. Kostjal tööandjana pidi olema teada, kuhu hagejale töötasu jm summad tasuda, kuivõrd hageja oli töövaidluskomisjonis tuvastatud asjaolude kohaselt kostja juures töötanud vähemalt alates 9.06.2017. Ka võis hageja ise määrata, kellel arveldusarvele tasu kanda, mistõttu on ainetu ka kostja väide, et hageja esindaja nõudis summade kandmist enda arvele.
14.Lisaks kahjule nõuab hageja kostjalt ka viivist väljamõistetavalt hüvitiselt. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 näeb ette, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 2 sätestab erisusena, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt väljamõistetavalt summalt välja mõista viivise alates 31.08.2019 (so alates hageja poolt kostjale antud hüvitise tasumise tähtajast pärast töövaidluskomisjoni otsuse jõustumist) kuni hagi esitamiseni ja alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Nõue on kooskõlas VÕS § 113 lg-tega 1 ja 2 ja samuti TsMS §-iga 367 ning on võimalik rahuldada. päeva), mille kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja ühekordse summana. Edasiulatuvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina põhinõudelt kuni nõude täieliku täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise käesoleva otsusega väljamõistetava kahjuhüvitise (328,10 eurot) tasumisega viivitamise eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 31.08.2019 kuni nõude täitmiseni. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks on 19,60 eurot ( 328,10 x 0,022% x 273 päeva), mille kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja ühekordse summana. IV. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, tuleb 20% hageja menetluskuludest jätta kostja kanda ja 80% kostja menetluskuludest hageja kanda. Ülejäänud osas tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja õigusabikulude suuruseks 1320 eurot (koos käibemaksuga). Toimikumaterjalidest nähtub, et hageja on tasunud vastavalt hagi hinnale riigilõivu 275 eurot. Seega on hageja kandnud menetluskulusid kokku 1595 euro ulatuses. Kostja leiab, et hageja õigusabikulud on põhjendamatult suured. Hageja kordab erinevates dokumentides varasemaid seisukohti ja kirjeldab pikalt asjaolusid, mida saaks öelda ka ühe lausega. Kostja menetluskuludeks on õigusabikulud 1925 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja taotleb menetluskulude hüvitamist käibemaksuta, sest saab käibemaksu tagasi küsida. Hageja hinnangul on kostja menetluskulusid oluliselt paisutatud, toimingute maht ei ole vaidluse sisu ja asja materjale arvestades eluliselt usutav.
16.TsMS §-de 138 lg 1 ja 144 p 1 alusel on menetluskuluks menetlusosalise esindaja kulud. Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (Riigikohtu 12.06.2013 määrus nr 3-2-1-64-13, p 13). Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu 13.11.2013 määrus nr 3-2-1-115-13, p 25). Pooli esindasid TsMS § 218 lg 1 p-le 2 vastavad lepingulised esindajad. Esindajate tunnitasu 110 eurot + käibemaks on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hagejale tuleb hüvitada TsMS § 174 lg 10 alusel ka käibemaks. Kohtu hinnangul on hageja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu, arvestades, et tegemist ei ole ei keskmisest keerukama ega ka mahuka tsiviilasjaga, 8 tundi. Kohus arvestab siinkohal ka sellega, et hageja esindaja oli mõneti juba läbi töövaidluskomisjonis toimunud vaidluse asjaoludega kursis. Samuti nõustub kohus kostjaga, et hageja kordas erinevates dokumentides oma varasemalt avaldatud seisukohti. Eeltoodu alusel on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu kokku 1056 eurot (8h x 110 eurot/t + käibemaks). Samuti on põhjendatud menetluskulu hagilt tasutud riigilõiv 275 eurot, kuivõrd riigilõivu tasumine on hagi menetlusse võtmise eelduseks. Kostja esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks peab kohus 12 tundi. Ka kostja esindaja oli käesoleva menetluse aluseks oleva töövaidlusasjaga kursis, kuivõrd esindas kostjat ka töövaidluskomisjonis. Kostja esitatud seisukohad ei ole sedavõrd mahukad, et mõistlikult võttes oleks õigusteadmistega esindajal saanud nende koostamisele kuluda menetluskulude nimekirjas märgitud aeg. Eeltoodu alusel on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu kohtu hinnangul kokku 1320 eurot (12h x 110 eurot/t).
17.Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 319 eurot (so 20% hageja kantud menetluskuludest). Hagejalt tuleb kostja kasuks menetluskuluna välja mõista 1056 eurot (so 80% kostja kantud menetluskuludest). Muus osas tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.
TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Tasaarvestuse tulemusena tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 737 eurot (1056-319). Lisaks peab hageja tulenevalt kostja taotlusest tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.