XX hagi Y OÜ vastu töölepingu tühisuse tuvastamiseks ning töötasu, hüvitise ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28. oktoobri 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Y OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
10 385,38 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Kunnar Korsten esindajad ringkonnakohtus Kostja: Y OÜ (registrikood XXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Risto Sidok Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 28. oktoobri 2019 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja Y OÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
1.XX (töötaja, hageja) esitas 07.06.2018 Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile avalduse Y OÜ (tööandja, kostja) vastu, milles palus tuvastada tööandja poolse töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse tühisuse, lugeda töölepingu lõppenuks 08.05.2018, mõista tööandjalt välja hüvitis 3501 eurot, saamata jäänud töötasu 713,59 eurot, puhkusehüvitis 1975,88 eurot, haigushüvitis 146,30 eurot ja viivis lõpparvelt perioodi eest 09.05.2018 – 07.06.2018 summas 41,67 eurot ning alates 08.06.2018 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni. Samuti palus hageja kohustada kostjat tegema töötamise registris kanded töölepingu lõppemise aja (08.05.2018) ja aluse (töölepinguseadus (TLS) 91 lg 2 p 2) kohta.
2.Töövaidluskomisjon rahuldas 18.07.2018 otsusega nr 4-1/1105/18 avalduse. Kostja esitas 16.08.2018 Harju Maakohtule taotluse vaadata hageja töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluses.
3.Avalduse kohaselt töötas hageja alates 01.07.2015 kostja juures haldus/tegevdirektorina täistööajaga, töötasuga 1167 eurot (bruto) kuus. Töötaja puhkus oli 35 kalendripäeva. Tööandja 02.01.2018 käskkirjaga otsustati kompenseerida hagejale isikliku sõiduauto kasutamine tööülesannete täitmisel arvestusega 0,3 eurot/km, kuid mitte rohkem kui 335 eurot kuus.
4.17.02.2018 toimus poolte vahel sõnelus. Tööandja käskis töötajal töölt ära minna ja üle anda võtmed ning hiljem ka arvuti- ja e-posti paroolid, telefoni ning arvuti. Asjade üleandmise kohta vormistati kirjalik akt 23.02.2018. Ajavahemikus 17.02.2018 – 12.05.2018 oli hageja töövõimetuslehel.
5.Hageja saatis 08.05.2018 kostjale e-kirjaga avalduse, millega ütles töölepingu TLS § 91 lg 2 p 2 alusel erakorraliselt üles alates 08.05.2018, kuna tööandja ei olnud tasunud 2018.a veebruarikuu eest töötasu (01.02.2018 – 17.02.2018) 713,59 eurot, samuti on tasumata töövõimetushüvitis 146,30 eurot 5 haiguspäeva eest (hageja keskmine päevatasu 41,80 eurot). Tööandja ülesütlemist ei vaidlustanud, see on jõustunud ja töötajal on TLS § 100 lg 4 alusel õigus hüvitisele 3501 eurot.
6.Kostja esitas hageja suhtes politseile avalduse tööandjalt raha varguse kohta, mida töötaja oli väidetavalt saanud isikliku sõiduauto kasutamiseks, kuigi tööandja oli sellise korralduse ise andnud. Hageja koostas kõik sõidupäevikud ja maksis endale raha välja kostja raamatupidamisest saadud juhiste alusel. 09.05.2018 kahtlustatava ülekuulamisel anti hagejale üle tööandja 17.02.2018 koostatud töölepingu ülesütlemisavaldus. Töötaja ei teadnud töölepingu lõpetamisest tööandja poolt. Töötamise registri kohaselt on hageja kostja juures endiselt töötajana arvel.
7.Tööandja töölepingu ülesütlemise avaldus on tühine, kuna töölepingut ei ole võimalik tagasiulatuvalt üles öelda. Hageja sai ülesütlemise avalduse kätte alles 09.05.2018. Kuna töötaja ütles töölepingu TLS § 91 lg 2 p 2 alusel üles juba 08.05.2018, oli tööleping tööandjapoolse ülesütlemise ajaks juba lõppenud.
8.Tööandja ei ole tasunud hagejale lõpparvet. Töötajal on saamata puhkusehüvitis 1975,88 eurot 47,27 kalendripäeva eest (47,27 × 41,80).
KOSTJA VASTUVÄITED
9.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10.Pooltevaheline tööleping ei lõppenud 08.05.2018 hageja esitatud ülesütlemisavaldusega. Tööleping lõppes 17.02.2018 kostja ülesütlemisega. Kostja ütles töölepingu üles TLS § 88
lg 1 p-de 2, 3 ja 5 alusel, kuna hageja võttis tööandja sularahakassast raha ilma tööandja teadmata ja esitas kostjale raamatupidamisteenust osutavale ettevõttele nende summade katteks fiktiivseid kuludokumente.
11.Kostja juhatuse liige CC esitas 17.02.2018 hagejale ülesütlemisavalduse, kuid hageja keeldus allkirja andmisest selle kättesaamise kohta. Ülesütlemisavalduse üleandmise ajal oli hageja väliselt terve, kuid hiljem samal päeval jäi ta haiguslehele. Kostja saatis ülesütlemisavalduse hagejale ka tähitud postiga, kuid hageja ei võtnud saadetist vastu. Töötaja ei saa selliselt töölepingu ülesütlemist vältida. Hageja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega.
12.Hageja rikkus kassast raha võtmisega seadusest ja töölepingust tulenevat kohustust olla tööandjale lojaalne ja hoiduda tegudest, mis kahjustavad tööandja vara. Hageja tekitas kostjale kahju vähemalt 2769,76 euro ulatuses. Kostja teostas töölepingu ülesütlemisel 17.02.2018 hagejal saada oleva lõpparve (1839,77 eurot) osas tasaarvestuse.
13.Kuna tööleping lõppes 17.02.2018, ei oma kostja 08.05.2018 ülesütlemise avaldus õiguslikku tähendust ja hageja nõuded on alusetud.
14.Hageja ei vaidlustanud kostjapoolset töölepingu ülesütlemist seaduses sätestatud korras, s.o 30 päeva jooksul (TLS § 105 lg 1). Seega on ülesütlemine kehtiv.
ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS
15.Maakohus võttis vastu hagist osalise loobumise ja lõpetas menetluse töötasu 713,59 euro saamise nõudes. Kohus jättis läbi vaatamata hageja nõude tuvastada kostja 17.02.2018 töölepingu ülesütlemise avalduse tühisus ja nõude tuvastada töölepingu lõppemine 08.05.2018. Muus osas rahuldas kohus hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks TLS § 100 lg 4 alusel välja hüvitise 3501 eurot, kasutamata põhipuhkuse hüvitise 1975,88 eurot ja haigushüvitise 146,30 eurot. Väljamõistetud summadelt peetakse kinni seaduses sätestatud maksud ja kohustuslikud kindlustusmaksed. Samuti mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 48,08 eurot ja viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 08.06.2018 kuni selle täitmiseni. Kohus kohustas kostjat esitama Maksu- ja Tolliametile avalduse töötamise registris töölepingu lõpetamise kohta tehtud märke muutmiseks selliselt, et kostja ja hageja vahel sõlmitud töölepingu lõppemise ajaks märgitakse 08.05.2018 ning töölepingu lõppemise aluseks TLS § 91 lg 2 p 2. Menetluskulud jättis kohus 40,26% ulatuses hageja ja 59,74% ulatuses kostja kanda.
16.Hageja loobus töötasu 713,59 euro väljamõistmise nõudest seoses selle kohtuvälise rahuldamisega. Kostja ei vaielnud hagist osalisele loobumisele vastu. Menetlus tuleb selles osas lõpetada.
17.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja vahel oli tööleping, mille alusel tegi hageja alates 01.07.2015 kostjale tööd.
18.Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mille alusel tuleks töölepingu ülesütlemisavaldus lugeda hagejale kättetoimetatuks 17.02.2018. Kostja esitatud töölepingu ülesütlemise avaldusele on käsikirjaliselt märgitud: „Ma kinnitan, et XX keeldus käesolevale dokumendile alla kirjutamisest 17.02.2018. OO /allkiri/“. Tunnistaja OO ei andnud ütlusi selle kohta, et ta nägi töölepingu ülesütlemise avalduse üleandmist hagejale 17.02.2018. Samuti avaldas tunnistaja, et tema ei proovinud avaldust 17.02.2018 hagejale üle anda. OO ütluste kohaselt märkis tema avaldusele hageja andmed. Tunnistaja tähistas kohtuistungil punase pliiatsiga avalduses enda poolt sisestatud andmed – avalduse saaja nimi, aadress, kuupäev ja isikukood. Tunnistaja sõnul valmistas ta dokumenti ette 17.02.2018 tööpäeva lõpus, kuid
enne seda proovis mingit dokumenti hagejale üle anda CC, kuid hageja seda ei allkirjastanud. Tunnistaja ütles, et ta ei printinud 17.02.2018 avaldust välja. Mingi dokumendi printis välja CC. Tunnistaja lisas 17.02.2018 tööpäeva lõpus töölepingu ülesütlemise avaldusele kinnituse selle kohta, et hageja keeldus dokumendi vastuvõtmisest ning kasutas kinnituse kirjutamisel Google Translate abi. Tunnistaja kinnitas, et ta ei näinud pealt töölepingu ülesütlemise avalduse hagejale üleandmist CC poolt.
19.Tunnistaja ütlused ei tõenda kostja väidet, et ülesütlemise avaldus anti hagejale üle 17.02.2018. CC ei saanud avaldust hagejale üle anda, sest see ei olnud tunnistaja poolt veel valmis tehtud. Ka OO poolt töölepingu ülesütlemise avaldusele lisatud kinnitus ei saa seega tõendada avalduse üleandmist hagejale. Väide, et avaldus anti hagejale üle 23.02.2018, on põhjendamata. OO ütluste kohaselt võidi töölepingu avaldus hagejale 23.02.2018 üle anda. Kuigi kohus ei pea hindama selliste faktiväidete tõendatust, millele pool ei ole hagimenetluses ise tuginenud, tuleb märkida, et avalduse üleandmine 23.02.2018 on tõendamata. Tunnistaja ei näinud, mis dokumendid hagejale sel päeval anti.
20.Töötamise register ei sisalda teavet töölepingu ülesütlemise avalduse üleandmise aja kohta. Registri kohaselt muudeti kannet mitte 17.02.2018, vaid hiljem. Hageja ei kinnitanud 22.02.2018 elektronkirjas töölepingu ülesütlemise avalduse saamist või selle vastuvõtmisest keeldumist. Hageja vande all antud seletuse kohaselt ei olnud 17.02.2018 juttu töölepingu lõpetamisest ja töölepingu ülesütlemise avaldust sellel päeval üle ei antud. Hageja vande all antud seletused on vastuolus kostja väitega töölepingu ülesütlemise avalduse hagejale kätteandmise kohta.
21.Kostja saatis ülesütlemisavalduse 26.02.2018 tähitud postiga aadressile XXX. Tunnistaja ja CC leidsid selle aadressi Internetist. Hageja vande all antud seletuse kohaselt ei ole XXX tema elukoht. Kostja ei valinud tahteavalduse edastamiseks mõistlikku viisi ja tahteavaldust ei saa lugeda kättesaaduks. Vaidlust ei ole selles, et hageja ei ole postisaadetist vastu võtnud. Mõistlik oleks olnud saata tahteavaldus hageja elukohta või e-posti aadressile, mille kaudu pooled olid varem suhelnud, mitte Internetist leitud aadressile, mida hageja ei olnud kostjale avaldanud. Tähitud kirja saabumise ja postiasutusse hoiustamise teatis ei sisalda teavet saabunud kirja sisu kohta. Tahteavalduse saajal puudus mõistlik võimalus selle sisuga tutvuda ja seda ei saa lugeda kättesaaduks.
22.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja saatis 08.05.2018 elektronkirjaga kostjale töölepingu ülesütlemise avalduse ja kostja sai selle kätte. Kuna kostja tahteavaldus töölepingu lõpetamiseks ei olnud hageja avalduse tegemise ajaks kehtivaks muutunud, oli hagejal võimalik tööleping üles öelda. Kostja töölepingu ülesütlemist ei vaidlustanud, see on kehtiv ja tööleping lõppes ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval, s.o 08.05.2018. Kuna hageja esitatud ülesütlemisavaldus on kehtiv, on hageja rahalised nõuded kostja vastu põhjendatud. Kostja ei ole hageja nõuetele muid vastuväiteid esitanud. Samuti on põhjendatud nõue kohustada kostjat tegema kohtulahendi alusel kanded töötamise registris selle kohta, et tööleping lõppes 08.05.2018 TLS § 91 lg 2 p 2 alusel. Hageja viivisenõue on põhjendatud.
23.Hagejal ei ole eraldiseisvat tuvastushuvi tuvastada, et kostja 17.02.2018 töölepingu ülesütlemise avaldus on tühine ja et tööleping lõppes TLS § 91 lg 2 p 2 alusel. Tõendid, mida kohus ei analüüsinud, jäävad TsMS § 238 lg 1 ja 5 alusel arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mittetõendavad.
APELLATSIOONKAEBUS
24.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus hagi rahuldas ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
25.Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja ei ole tõendanud, et hageja sai töölepingu ülesütlemise avalduse kätte enne 08.05.2018. Kostja tõendas, et hagejal oli mõistlik võimalus 17.02.2018 ülesütlemisavaldusega tutvuda samal päeval, kuid ta keeldus sellest. Kostja lõi hagejale võimaluse avaldusega tutvumiseks. Kostja väiteid tõendavad tunnistaja OO ütlused ja tema omakäeline kinnitus ülesütlemise avaldusel selle kohta, et hageja keeldus 17.02.2018 avalduse vastu võtmisest, samuti hageja 22.02.2018 e-kiri kostjale, milles ta avaldas, et ei ole nõus sellega, et 17.02.2018 oli tema viimane tööpäev ja et ta jättis teadlikult avalduse allkirjastamata. Kohus jättis selle e-kirja sisuliselt hindamata. Kohus jättis arvestamata ka sellega, et pooled kinnitasid 23.02.2018 akti allkirjastamisega, et hageja tagastas 17.02.2018 kostjale töökoha võtmed ning 21.02.2018 ja 23.02.2018 kostja muu vara. Ka töötamise registris on töötamise lõppemise ajaks märgitud 17.02.2018. Tõenditest nähtub, et hageja sai teada ja aru, et kostja soovib poolte vahel sõlmitud töölepingu etteteatamiseta üles öelda. Seega jõudis tahteavaldus hagejani. Otsusest ei ole aru saada, miks kohus kostja tõenditega ei arvesta.
26.Isegi kui hageja ei saanud avaldust kätte 17.02.2018, oli tal mõistlik võimalus sellega tutvuda, kuna kostja postitas selle tema äriregistrist nähtuvale aadressile. Selle aadressi avaldas hageja kostjale kui oma koduse aadressi, mida kinnitas vande all ka tunnistaja. Kohus jättis otsuse tegemisel arvestamata, et tunnistaja kinnitas, et tema poolt postitatud ümbrikus oli just avaldus ja ei midagi muud.
27.Kohus kaldus toetama hageja seisukohti peaasjalikult põhjusel, et tunnistaja vande all antud ütlused olid kohtu hinnangul kohati vastukäivad. See on aga mõistetav, kuna inimene ei pruugi kohtuistungil säilitada rahulikku meelt, mis võib tingida mõningase ebajärjepidevuse antavates ütlustes. See ei andnud aga alust jätta tähelepanuta asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, mis kostja väiteid tõendavad.
28.Hageja pöördus avaldusega töövaidluskomisjoni hilinenult (TLS § 105 lg 1).
VASTUS APELLATSIOONKAEBUSELE
29.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
30.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks vaidlustatud osas. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
31.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Nimetatud sätte kohaselt peab otsuse põhjendavas osas märkima kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Seda on maakohus nõuetekohaselt ka teinud.
32.Apellatsioonkaebuses vaidlustab kostja tõendite hindamist ja leiab, et tõendite õige hindamise korral oleks tulnud hagi jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul hindas maakohus TsMS § 232 lg-st 1 juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustas oma siseveendumuse kohaselt, millised poolte väited on tõendatud ja millised mitte. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
33.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
34.Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning kostja saab vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda, määrates ise, millised asjaolud ta esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 230 lg-d 1 ja 2, § 229). Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-137-07, p 13). Kostja kohustus oli tõendada, et ta andis hagejale töölepingu ülesütlemise avalduse üle 17.02.2018. Maakohus leidis õigesti, et kostja seda ei tõendanud.
35.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et seda asjaolu tõendavad tunnistaja OO ütlused. Tunnistaja ütluste kohaselt koostas ta ülesütlemisavalduse ja lisas sellele kinnituse selle kohta, et hageja keeldus dokumendi vastuvõtmisest, 17.02.2018 tööpäeva lõpus, kui hageja oli juba töölt lahkunud. Ka kinnitas tunnistaja, et ta ei näinud seda, et CC oleks ülesütlemisavalduse hagejale üle andnud või püüdnud seda teha.
36.Iseenesest on hageja 22.02.2018 e-kiri (I kd lk 159) sellise sisuga, et seda võib mitmeti tõlgendada. Samas ei saa sellest teha tõsikindlat järeldust, et kostja andis töölepingu ülesütlemisavalduse hagejale üle 17.02.2018, nagu kostja leiab. Hageja teatas selles kirjas, et ta on haiguslehel alates 17.02.2018, tuleb järgmisel päeval arvutit ja telefoni üle andma ning et 19.02.2018 saatis ta juba arvuti ja e-posti paroolid. Ka küsib hageja, millal CC soovib töölepingu lõpetada ja ütleb, et see ei ole veel lõppenud ja leping lõpeb, kui sellel on mõlema poole allkirjad. Samuti märgib hageja, et tema viimane tööpäev ei olnud 17.02.2018 ja leping on kehtiv. Hageja viitab 2015.a kokkuleppele, et tööleping lõpeb koondamisega. Ka tuletab ta kostjale meelde midagi varem räägitut ja küsib, millal CC sooviks koondamisega lepingu lõpetada, kui ta ei taha hagejaga enam koos töötada. Seega saab kirjast järeldada üksnes seda, et töölepingu lõpetamine oli plaanis, kuid mitte seda, et see kostja viidatud kuupäeval juba toimus.
37.Töölepingu ülesütlemise avalduse üleandmist hagejale ei tõenda ka 23.03.2018 akt selle kohta, millal hageja andis kostjale üle töökoha võtmed ja muu vara (I kd lk 29). Hageja väidete kohaselt oli tööandjale teada lisaks hageja haigestumisele ka asjaolu, et ta peab minema varsti operatsioonijärgsele taastusravile. Hageja väitel andis ta töövahendid üle seetõttu, et oli teada, et ta pikema aja jooksul tööle naasta ei saa ja pooltel olevat olnud kokkulepe, et hiljemalt mais 2018 ta lahkub niikuinii töölt. Kostja ei ole hageja sellekohaseid väiteid ümber lükanud ega tõendanud, et see oli teisiti.
38.Ebaõige on kostja tuginemine töötamise registri andmetele (I kd lk 153). Hageja oli kostja töötajana registris kuni 19.06.2018, mil kostja muutis tagasiulatuvalt kannet ja sellel kuupäeval tehtud uue kande järgi lõppes tööleping 17.02.2018. Seega muutis kostja registri
kannet alles pärast seda, kui oli saanud hagejalt 08.05.2018 töölepingu ülesütlemise avalduse (I kd lk 34).
39.Tõendatud on ka asjaolud, et hageja oli haige alates 17.02.2018 kuni 12.04.2018. Haigekassa maksis talle sellel perioodil töövõimetuse hüvitist ja kostja tasus tema eest sellel perioodil sotsiaalmaksu (I kd lk 178, 180, 195). Need asjaolud näitavad, et poolte töösuhe sellel ajavahemikul kestis.
40.Kostja võis soovida hagejaga töölepingu lõpetamist ja hageja võis kostja soovist teada, kuid töölepingut ei saa üles öelda suulise tahteavaldusega. TLS § 95 lg 1 järgi võib töölepingu üles öelda üksnes kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Tööandja tahteavaldus muutub kehtivaks, kui ülesütlemisavaldus on töötajale kätte toimetatud või selle saab lugeda seaduses sätestatud tingimustel kättetoimetatuks (TsÜS §-d 69 ja 70). Maakohus leidis õigesti, et ülesütlemisavaldust ei saa lugeda asjas esile toodud asjaoludel kättetoimetatuks.
41.Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et hageja oli kostjale avaldanud oma koduse aadressina XXX linnas, kuhu kostja saatis 26.02.2018 tähitud postiga töölepingu ülesütlemise avalduse. Tõele ei vasta apellatsioonkaebuse väide, et see on tõendatud tunnistaja OO ütlustega. Tunnistaja ütluste kohaselt leidsid nad koos CC-ga eelnimetatud aadressi Internetist. Hageja vande all antud seletuse kohaselt teadis kostja, et tema Tallinna elukoht on Sõle tänaval, ta olevat maja ükskord CC-le ka näidanud, aga faktiliselt elas ta Noarootsis, millest kostja oli samuti teadlik. Igal juhul oli kostjal olemas hageja e-posti aadress, mille kaudu nad olid korduvalt suhelnud. Kostja e-posti kaudu avaldust hagejale ei saatnud. Maakohus leidis õigesti, et kostja ei valinud tahteavalduse edastamiseks mõistlikku viisi ja tahteavaldust ei saa lugeda kättesaaduks.
42.Maakohus leidis õigesti, et tööleping lõppes hagejapoolse ülesütlemisega 08.05.2018. Hageja pöördus töövaidluskomisjoni TLS § 105 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul.
43.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
44.Kuna maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus. Seega kohaldub TsMS § 174 lg 4 ja menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.