28. oktoober 2019. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-12232
Tsiviilasi
E K (K) hagiavaldus A OÜ vastu töölepingu tühisuse tuvastamise ning töötasu, hüvitiste ja viivise maksmise nõuetes
Hagihind
10 385,38 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
E K (isikukood xxxx, aadress xxxx) Lepinguline esindaja Kunnar Korsten
Kostja
A OÜ (registrikood xxxx, aadress xxxx) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Risto Sidok
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 23.09.2019.a
RESOLUTSIOON
1.Määrata hagihinnaks 10 385,38 eurot.
2.Võtta vastu osaline hagist loobumine ja lõpetada hagiavalduse menetlus E K (K, isikukood xxxx) töötasu 713,59 eurot tasumise nõudes A OÜ (registrikood xxxx) vastu.
3.Jätta E K (K, isikukood xxxx) hagiavaldus A OÜ (registrikood xxxx) vastu läbi vaatamata järgmiste nõuete osas: 3.1.Nõue tuvastada A OÜ (registrikood xxxx) tehtud 17.02.2018.a töölepingu ülesütlemise avalduse tühisus; 3.2.Nõue tuvastada A OÜ (registrikood xxxx) ja E K (K, isikukood xxxx) vahel sõlmitud töölepingu lõppemine 08.05.2018.a töölepinguseaduse § 91 lõike 2 punkti 2 alusel.
4.Rahuldada E K (K, isikukood xxxx) hagiavaldus A OÜ (registrikood xxxx) vastu.
5.Välja mõista A OÜ-lt (registrikood xxxx) E K (K, isikukood xxxx) kasuks töölepinguseaduse § 100 lõikes 4 nimetatud hüvitis 3501 (kolm tuhat viissada üks) eurot, millest peetakse kinni seaduses sätestatud maksud ja kohustuslikud kindlustusmaksed.
6.Välja mõista A OÜ-lt (registrikood xxxx) E K (K, isikukood xxxx) kasuks viivis põhinõude 3501 (kolm tuhat viissada üks) eurot eurot, millest on kinni peetud seaduses sätestatud maksud ja kohustuslikud kindlustusmaksed, tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 08.06.2018.a (kaheksandast juunist kahe tuhande kaheksateistkümnendal aastal) kuni põhinõude täitmiseni. 1 (10)
7.Välja mõista A OÜ-lt (registrikood xxxx) E K (K, isikukood xxxx) kasuks kasutamata põhipuhkuse hüvitis 1975,88 (üks tuhat üheksasada seitsekümmend viis koma kaheksakümmend kaheksa) eurot, millest peetakse kinni seaduses sätestatud maksud ja kohustuslikud kindlustusmaksed.
8.Välja mõista A OÜ-lt (registrikood xxxx) E K (K, isikukood xxxx) kasuks viivis põhinõude 1975,88 (üks tuhat üheksasada seitsekümmend viis koma kaheksakümmend kaheksa) eurot, millest on kinni peetud seaduses sätestatud maksud ja kohustuslikud kindlustusmaksed, tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 08.06.2018.a (kaheksandast juunist kahe tuhande kaheksateistkümnendal aastal) kuni põhinõude täitmiseni.
9.Välja mõista A OÜ-lt (registrikood xxxx) E K (K, isikukood xxxx) kasuks haigushüvitis 146,30 (ükssada nelikümmend kuus koma kolmkümmend) eurot, millest peetakse kinni seaduses sätestatud maksud ja kohustuslikud kindlustusmaksed.
10.Välja mõista A OÜ-lt (registrikood xxxx) E K (K, isikukood xxxx) kasuks viivis põhinõude 146,30 (ükssada nelikümmend kuus koma kolmkümmend) eurot, millest on kinni peetud seaduses sätestatud maksud ja kohustuslikud kindlustusmaksed, tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 08.06.2018.a (kaheksandast juunist kahe tuhande kaheksateistkümnendal aastal) kuni põhinõude täitmiseni.
11.Välja mõista A OÜ-lt (registrikood xxxx) E K (K, isikukood xxxx) kasuks sissenõutavaks muutunud viivis 48,08 (nelikümmend kaheksa koma null kaheksa) eurot.
12.Kohustada A OÜ-d (registrikood xxxx) esitama Maksu- ja Tolliametile avaldus töötamise registris töölepingu lõpetamise kohta tehtud märke muutmiseks selliselt, et A OÜ (registrikood xxxx) ja E K (K, isikukood xxxx) vahel sõlmitud töölepingu lõppemise ajaks märgitakse 08.05.2018.a ja töölepingu lõppemise aluseks märgitakse töölepinguseaduse § 91 lõike 2 punkt 2. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.Jätta menetluskulud E K (K, isikukood xxxx) kanda 40,26% (neljakümne koma kahekümne kuue protsendi) ulatuses ja A OÜ (registrikood xxxx) kanda 59,74% (viiekümne üheksa koma seitsmekümne nelja protsendi) ulatuses.
14.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2 (10)
I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.E K (hageja) esitas 07.06.2018 töövaidluskomisjonile avalduse A OÜ (kostja) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu lõppemise aja ja aluse, töötasu, hüvitiste ja viivise maksmise nõuetes ja töötamise registri kande tegemiseks kohustamise nõudes (I kd, tl-d 2325). Töövaidluskomisjon tegi asjas 18.07.2018 otsuse (I kd, tl-d 3-6). Kostja esitas 16.08.2018 taotluse hageja töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras (I kd, tl-d 1-2). Kohus võttis taotluse menetlusse ja määras avalduse läbivaatamise hagimenetluses (I kd, tl 105). Pooled põhjendasid menetluses täiendavalt oma seisukohti ja esitasid tõendeid. Kohus vaatas asja läbi eelistungitel (I kd, tl-d 147-150; II kd, tl-d 29-33) ja arutas asjas kohtuistungil (II kd, tl-d 3539).
2.Hageja esitas kostja vastu nõuded tuvastada kostja 17.02.2018 töölepingu ülesütlemise avaldus, tuvastada töölepingu lõppemise alus ja aeg 08.05.2018, välja mõista töötasu 713,59 eurot, TLS § 100 lg 4 nimetatud hüvitis 3501 eurot, puhkusehüvitis 1975,88 eurot, haigushüvitis 146,30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 41,67 eurot ja viivis põhinõuetelt protsendina VÕS § 113 lg 2 ls 2 sätestatud määras, kohustada kostjat tegema töötamise registri kanded töölepingu lõppemise aja 08.05.2018 ja aluse TLS 91 lg 2 p 2 kohta. Hageja põhjendab nõudeid järgmiste asjaoludega. Hageja ja kostja sõlmisid töölepingu, mille alusel tegi hageja kostjale alates 01.07.2015 tööd. 17.02.2018 toimus hageja ja kostja juhatuse liikme S A vahel sõnelus, mille käigus kostja käskis hagejal töölt ära minna ja üle anda võtmed, arvuti- ja e-posti paroolid, telefoni ja arvuti, mille kohta vormistati 23.02.2018 üleandmine-vastuvõtmine. Hageja oli 17.02.2018 kuni 12.05.2018 töövõimetuslehel. Kostja ei maksnud hagejale haigushüvitist, kuigi hageja teavitas kostjat töövõimetuslehel viibimisest. Hageja esitas 08.05.2018 e-kirjaga kostjale töölepingu ülesütlemise avaldus, millega hageja ütles töölepingu üles TLS § 91 lg 2 p 2 alusel alates 08.05.2018. Hagejale edastati 09.05.2018 Politsei- ja Piirivalveameti poolt ümbrik, mis sisaldas tööandja poolset 17.02.2018 töölepingu ülesütlemise avaldust. Hageja ei olnud enne 09.05.2018 saanud kostjalt töölepingu ülesütlemise avaldust. Kostja ei ole hageja 08.05.2018 töölepingu ülesütlemist vaidlustanud.
3.Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kostja juhatuse liige S A esitas töölepingu ülesütlemise avalduse hagejale 17.02.2018, kuid hageja keeldus selle kohta allkirja andmisest. Kostja saatis töölepingu ülesütlemise avalduse hagejale tähitult 26.02.2018. Hageja ei ole töölepingu ülesütlemist õigeaegselt vaidlustanud. Hageja võttis kostja sularahakassast ilma kostja teadmata ja loata sularaha ja on rikkunud töölepingut. II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
4.Kohus ei määranud hageja töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluse korras hagina läbi vaatama asumisel hagihinda. Kohus leiab, et hagihinna määramata jätmisega on rikutud menetlusõigust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 136 lg 4 sätestab, et tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust võib kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Kohus leiab, et kohus saab tulenevalt TsMS § 136 lõikest 4 kõrvaldada hagihinna määramata jätmisest tuleneva rikkumise hagihinna määramisega asja lahendavas kohtulahendis. Hageja esitas töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude. Nõude hagihind on 3500 eurot, sest tegemist on tuvastushagiga, mis ei ole suunatud üksnes rahaliselt hinnatava hüve saamisele (TsMS § 125 lg 1 ja 132 lg 1). Hageja esitas nõude tuvastada töölepingu lõppemise aeg ja alus. Nõude hagihind on 3500 eurot, sest tegemist on tuvastushagiga, mis ei ole suunatud üksnes rahaliselt hinnatava hüve saamisele (TsMS § 125 lg 1 ja 132 lg 1). Hageja esitas töölepinguseaduse (TLS) § 100 lg-s 4 nimetatud hüvitise 3501 eurot tasumise nõude, töötasu 713,59 eurot tasumise nõude, puhkusehüvitise 1975,88 eurot tasumise nõude, haigushüvitise 146,30 eurot tasumise nõude ja sissenõutavaks muutunud viivise 41,67 eurot tasumise nõude, milliste nõuete summa on 6378,44 eurot, mis on ka nimetatud nõuete hagihinnaks (TsMS § 124 lg 1, 134 lg 1). Hageja nõuab kostja 3 (10)
kohustamist esitama Maksu- ja Tolliametile avaldus töötajate registris töölepingu lõpetamise kohta tehtud märke muutmiseks. Tegemist on rahaliselt mittehinnatava sooritusnõudega, mis on hagihinna mõistes mittevaraline nõue hagihinnaga 3500 eurot (TsMS § 132 lg 1). Hageja nõuab põhinõuetelt viivise väljamõistmist protsendina, millest tulenevalt on viivisenõude hagihind 506,94 eurot (8% 6336,77-st on 506,94) (TsMS § 133 lg 2). TsMS § 134 lg 1 lause 1 kohaselt liidetakse hagihinda arvutades ühes hagis sisalduvad nõuded. TsMS § 134 lg 3 järgi ei võeta hagihinna määramisel arvesse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõuet ja töölepingu lõppemise aja ning aluse tuvastamise nõudeid. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hagihinnaks 10 385,38 eurot (3501+713,59+1975,88+146,30+41,67+3500+506,94=10 385,38).
5.Hageja esitas kostja vastu töötasu 713,59 eurot tasumise nõude (I kd, tl 23). Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse nimetatud nõude osas nõude rahuldamise tõttu (I kd, tl 110). Kostja ei vaielnud hagist osalisele loobumisele vastu (I kd, tl 147). Kohus leiab, et hagist osalise loobumise vastuvõtmisest ja menetluse osalisest lõpetamisest keeldumiseks puuduvad alused. Kohus võtab vastu hagist osalise loobumise töötasu 713,59 eurot tasumise nõude osas ja lõpetab nimetatud nõude osas menetluse (TsMS § 429 lg 1).
6.TLS § 95 lg 1 sätestab, et töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 sätestab, et kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. TsÜS § 69 lg 2 sätestab, et tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. TsÜS § 70 sätestab, et kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. TLS § 104 lg 1 sätestab, et seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. TLS § 105 lg 1 sätestab, et kohtule peab hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. TLS § 105 lg 2 sätestab, et kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tööleping, mille alusel tegi hageja alates 01.07.2015 kostjale tööd. Kuivõrd pooled asjaolu üle ei vaidle, ei vaja see eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et ta ütles poolte vahel sõlmitud töölepingu üles 08.05.2018. Kostja on esitanud hagile vastuväite, mille sisuks on see, et kostja ütles poolte vahel sõlmitud töölepingu üles 17.02.2018, st enne hagejat. Kohus leiab, et kui kostja ütles töölepingu üles enne hagejat ning hageja seda õigeaegselt ei vaidlustanud, ei oma hageja töölepingu ülesütlemise avaldus õiguslikke tagajärgi, sest ülesütlemise tõttu lõppenud töölepingut ei ole võimalik enam üles öelda. Sellisel juhul puudub hageja nõuetel alus ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Kui hageja ütles töölepingu üles enne kostjat, võivad hageja nõuded olla põhjendatud. Kostja väidab, et kostja esitas hagejale ülesütlemisavalduse 17.02.2018, kuid hageja keeldus andmast allkirja selle kohta, et ta on avalduse kätte saanud. Kostja väidab, et ta on saatnud ülesütlemisavalduse 4 (10)
hagejale tähitult posti teel, kuid hageja ei ole avaldust vastu võtnud. Kohus annab esmalt hinnangu sellele, kas ülesütlemisavaldus tuleb lugeda hagejale kättetoimetatuks 17.02.2018. Kui ülesütlemisavaldust ei loeta sellel päeval hagejale kättetoimetatuks, hindab kohus, kas ja millal on ülesütlemisavaldus hagejale kätte toimetatud posti teel.
7.Kostja leiab, et ta esitas hagejale 17.02.2018 kirjalikus vormis ülesütlemisavalduse, mille vastuvõtmise kohta allkirja andmisest hageja keeldus. Eeltoodust tulenevalt tugineb kostja kirjalikus vormis ülesütlemisavalduse tegemisele. Hageja vaidleb kostja väitele vastu. Kohus on seisukohal, et ülesütlemisavalduse saab lugeda hagejale 17.02.2018 kätte toimetatuks, kui hageja võttis selle 17.02.2018 vastu või kui tal oli mõistlik võimalus sellega 17.02.2018 tutvuda. Kostja on kirjeldanud ülesütlemisavalduse hagejale kättetoimetamist järgmiselt: 1) hagejale esitas 17.02.2018 ülesütlemisavalduse kostja juhatuse liige S A; 2) hageja keeldus andmast allkirja selle kohta, et ta on avalduse kätte saanud; 3) ülesütlemisavalduse üleandmise juures viibis kostja töötaja N N; 4) N N märkis omakäeliselt ülesütlemisavaldusele, et hageja keeldus dokumendile alla kirjutamisest. Kostjal on tõendamiskoormis asjaolude osas, millega kostja põhjendab omapoolse ülesütlemisavalduse kehtivaks muutumise aega. Kostja tõendab oma väiteid ülesütlemisavaldusega, millele on kirjutanud N N, töötamise registri väljavõtte, hageja 22.02.2018 elektronkirjaga ja N N ütlustega. Kostja poolt kohtule esitatud töölepingu ülesütlemise avaldusele on käsikirjaliselt märgitud: „Ma kinnitan, et E K keeldus käesolevale dokumendile alla kirjutamisest 17.02.2018. N. N /allkiri/“ (I kd, tl 121). Tunnistaja N N ei andnud ütlusi selle kohta, et ta nägi töölepingu ülesütlemise avalduse üleandmist hagejale 17.02.2018. Samuti avaldas tunnistaja, et tema ei proovinud avaldust anda hagejale 17.02.2018 üle anda (II kd, tl 35 - kohtuistungi protokoll, helisalvestise ajavahemik 00:36:37 kuni 01:42:49). Tunnistaja N N andis ütlused, mille kohaselt märkis tema avaldusse hageja andmed (II kd, tl 35 - kohtuistungi protokoll, helisalvestise ajavahemik 01:03:32 kuni 01:04:42). Tunnistaja tähistas kohtuistungil punase pliiatsiga avalduses enda poolt sisestatud andmed, milleks oli avalduse saaja nimi, aadress, kuupäev ja isikukood (I kd, tl 38). Tunnistaja andis ütlused, mille kohaselt valmistas tunnistaja dokumenti ette 17.02.2018 tööpäeva lõpus, kuid enne seda proovis mingit dokumenti hagejale üle anda dr S A, kuid hageja seda ei allkirjastanud (II kd, tl 35 - kohtuistungi protokoll, helisalvestise ajavahemik 01:19:56-01:20:45). Tunnistaja andis ütlused, mille kohaselt ei printinud tema 17.02.2018 avaldust välja. Mingi dokumendi printis välja dr S A (II kd, tl 35 kohtuistungi protokoll, helisalvestise ajavahemik 01:15:57-01:16:58). Tunnistaja andis ütlused, mille kohaselt lisas ta 17.02.2018 tööpäeva lõpus töölepingu ülesütlemise avaldusele kinnituse selle kohta, et hageja keeldus dokumendi vastuvõtmisest ning kasutas kinnituse kirjutamisel Google Translate’i abi (II kd, tl 35 - kohtuistungi protokoll, helisalvestise ajavahemik 01:22:31-01:26:48). Tunnistaja kinnitas, et ta ei näinud pealt töölepingu ülesütlemise avalduse (I kd, tl-d 38, 121) üleandmist S A poolt hagejale. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt ei saanud S A avaldust hagejale üle anda, sest seda ei olnud tunnistaja poolt veel valmis tehtud. Samas on tunnistaja kinnitanud allkirjaga juba 17.02.2018, et hageja keeldus 17.02.2018 töölepingu ülesütlemise avalduse allkirjastamisest (I kd, tl 121, II kd, tl 35 - kohtuistungi protokoll, helisalvestise ajavahemik 01:22:31-01:26:48). Kohus on seisukohal, et tunnistaja ütlused ei tõenda kostja väidet, mille kohaselt anti 17.02.2018 hagejale üle töölepingu ülesütlemisavaldus. Kohus on seisukohal, et tunnistaja ütlusi arvestades ei tõenda N N poolt töölepingu ülesütlemise avaldusele lisatud kinnitus (I kd, tl 121) avalduse üleandmist hagejale, sest kinnitus on antud tunnistaja N N ütluste kohaselt olukorras, kus N N ei olnud veel valmis teinud töölepingu ülesütlemise avaldust ega näinud selle üleandmist S A poolt hagejale. Kostja ei ole põhjendanud oma vastuväiteid hagile faktilise asjaoluga, mille kohaselt anti töölepingu ülesütlemise avaldus hagejale üle 23.02.2018. Tunnistaja N N ütlustest nähtuvalt võidi töölepingu ülesütlemise avaldus hagejale üle anda 23.02.2018. Kohus leiab, et iseenesest ei pea kohus asja 5 (10)
lahendamisel hindama selliste faktiväidete tõendatust, millele pool ei ole hagimenetluses tuginenud. Asja õige lahendamise huvides peab kohus vajalikuks siiski märkida, et ka juhul, kui kostja oleks õigeaegselt tuginenud väitele, mille kohaselt sai hageja töölepingu ülesütlemise avalduse kätte 23.02.2018, ei oleks selline väide tunnistaja ütlustega tõendatud. Tunnistaja avaldas, et ta ei näinud, millised dokumendid anti hagejale 23.02.2018 üle ning teave dokumentide üleandmise kohta pärineb S Alt (II kd, tl 35 - kohtuistungi protokoll, helisalvestise ajavahemik 01:12:06 -01:14:48). Eeltoodust tulenevalt puudub tunnistajal vahetu teave töölepingu ülesütlemise avalduse üleandmise kohta 23.02.2018. Seega ei ole tõendatud töölepingu ülesütlemise avalduse üleandmine hagejale 23.02.2018. Kohus on seisukohal, et töötamise register ei sisalda teavet töölepingu ülesütlemise avalduse hagejale üleandmise aja kohta. Registrist nähtuvalt on kanne muudetud mitte 17.02.2018, vaid hiljem (vt I kd, tl-d 153, 161, 201). Seetõttu ei ole registri andmed antud asjaolu tõendamiseks asjakohased. Hageja ei kinnitanud 22.02.2018 elektronkirjas, et ta on saanud kostjalt töölepingu ülesütlemise avalduse või selle vastuvõtmise keeldumisest (I kd, tl 159). Hageja andis vande all sel antud seletusest nähtuvalt ei olnud 17.02.2018 juttu töölepingu lõpetamisest, samuti ei antud hagejale üle sellel päeval töölepingu ülesütlemise avaldust (II kd, tl 35 - kohtuistungi protokoll, helisalvestise ajavahemik 00:17:02 kuni 17:33). Eeltoodust tulenevalt ei kinnita hageja vande all antud seletused kostja väiteid töölepingu ülesütlemise avalduse hagejale kätteandmise kohta 17.02.2018, vaid on nendega vastuolus. Kohus leiab ülaltoodut arvestades, et kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mille kohaselt tuleb töölepingu ülesütlemisavaldus lugeda hagejale kättetoimetatuks 17.02.2018.a.
8.Tunnistaja N N kinnitas, et kostja saatis 26.02.2018 tähitult posti teel hagejale 17.02.2018 avalduse töölepingu ülesütlemiseks (II kd, tl 35 - kohtuistungi protokoll, helisalvestise ajavahemik 01:12:06 - 01:14:48). Kostja on esitanud tõendina postisaadetise kviitungi (I kd, tl 121 pöördel). Kohus on seisukohal, et tunnistaja ütlustega ja kviitungiga on tõendatud 17.02.2018 ülesütlemisavalduse saatmine 26.02.2018 tähitud postiga adressaadile E K, saaja aadressiga xxxx. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ei ole postisaadetist vastu võtnud. Kohus leiab, et töölepingu ülesütlemise avaldus sisaldab viidet töölepingu rikkumisele, sest selles on märgitud töölepingu ülesütlemise alustena TLS § 88 lg 1 p-d 2 ja 5 (I kd, tl 38). Eeltoodust tulenevalt kohaldub tahteavalduse kättesaaduks lugemisele TsÜS § 70 koosmõjus TsÜS § 69 lg-ga 2. Seetõttu hindab kohus, kas kostja on tahteavalduse edastanud tahteavalduse hagejale mõistlikul viisil. Tunnistaja N N andis ütlused, mille kohaselt otsisid tunnistaja ja S A aadressi xxxx Internetist (II kd, tl 35 - kohtuistungi protokoll, helisalvestise ajavahemik 01:01:31-01:01:44). Hageja andis vande all seletuse, mille kohaselt ei ole xxxx tema elukoht. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole valinud hagejale tahteavalduse edastamiseks mõistlikku viisi. Kohus leiab, et tahteavalduse edastamise mõistlik viis oleks olnud hageja elukoha aadressile tahteavalduse saatmine tähitud postiga. Kostja ei saatnud tahteavaldust hageja elukoha aadressile, vaid Internetist leitud aadressile, mille puhul ei saanud kostja olla kindel, et tegemist on hageja elu- või viibimiskohaga. Kohus on seisukohal, et mõistlik viis tahteavalduse edastamiseks on selline, mille puhul saab eeldada tahteavalduse takistusteta kättesaamist adressaadi poolt. Käesoleval juhul oleks kostja saanud näiteks saata tahteavalduse hageja elektronposti aadressile, mille kaudu hageja ja kostja olid varem suhelnud, mistõttu oli võimalik eeldada hageja elektronposti aadressile saadetud teadete kättesaamist hageja poolt. Kostja sellist tahteavalduse edastamise viisi ei valinud ning eelistas tahteavalduse saatmist tähitult posti teel aadressile, mille kaudu pooled varem suhelnud ei olnud ning mida hageja kostjale avaldanud ei olnud. Kohus on seisukohal, et eeltoodut arvestades ei valinud kostja tahteavalduse edastamiseks mõistlikku viisi ning 17.02.2018 töölepingu ülesütlemisavaldust ei saa lugeda TsÜS § 70 järgi hageja poolt kättesaaduks. TsÜS § 69 lg 2 järgi ei saa samuti lugeda tahteavaldust hageja poolt kättesaaduks. Tähitud kirja saabumise ja postiasutusse hoiustamise teatis ei sisalda teavet saabunud kirja sisu kohta. Seetõttu puudub tahteavalduse saajal mõistlik võimalus tahteavalduse sisuga tutvuda ja seega ei saa lugeda tahteavaldust kättesaaduks. 6 (10)
Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mille kohaselt tuleb 17.02.2018 avaldus töölepingu ülesütlemiseks lugeda hageja poolt kättesaaduks seetõttu, et kostja saatis selle 26.02.2018 tähitult E Kle aadressiga xxxx.
9.Pooled ei vaidle, et hageja saatis elektronkirjaga 08.05.2018 töölepingu ülesütlemise avalduse kostjale ja kostja sai hageja avalduse kätte (I kd, tl 148). Kuivõrd pooled asjaolu üle ei vaidle, ei vaja see eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kostja ei ole hagejapoolset töölepingu ülesütlemist vaidlustanud. Kostja ei tõendanud asjaolu, mille kohaselt sai hageja töölepingu ülesütlemise avalduse kätte enne 08.05.2018. Kohus on seisukohal, et kuivõrd töölepingu ülesütlemise avaldust ei olnud hagejale kätte toimetatud enne 08.05.2018, ei olnud tahteavaldus töölepingu ülesütlemiseks 08.05.2018 seisuga kehtivaks muutunud (TsÜS § 69 lg 1) ning pooltevaheline tööleping ei olnud lõppenud. Hagejal oli seetõttu võimalik teha tahteavaldus töölepingu ülesütlemiseks. Kuivõrd kostja ei vaidlustanud töölepingu ülesütlemist hageja poolt seaduses sätestatud tähtaja jooksul, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja tööleping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval, milleks oli 08.05.2018 (I kd, tl 34).
10.TsMS § 368 lg 1 sätestab, et hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hageja on taotlenud, et kohus tuvastaks kostja 17.02.2018 töölepingu ülesütlemise avalduse tühisuse (I kd, tl 23). Samuti on hageja esitanud nõude, et kohus tuvastaks töölepingu lõppemise TLS § 91 lg 2 p 2 alusel. Kohus on seisukohal, et hagejal puudub eelnimetatud nõuete osas eraldiseisev tuvastushuvi. Hageja on ise öelnud kostjaga sõlmitud töölepingu üles enne kostja 17.02.2018 töölepingu ülesütlemise avalduse kättesaamist. Seetõttu oma kostja töölepingu ülesütlemise avaldus õiguslikke tagajärgi, sest juba lõppenud töölepingut ei ole võimalik teist korda üles öelda. Seejuures arvestab kohus sellega, et kostja ei ole vaidlustanud töölepingu hageja poolt ülesütlemist, mistõttu ei ole võimalik sellise olukorra tekkimine, kus hageja 08.05.2018 avaldus loetakse õiguslikke tagajärgi mitteomavaks. Hagejal puudub iseseisev tuvastushuvi selle vastu, et kohus tuvastaks otsuse resolutsioonis töölepingu lõppemise 08.05.2018 TLS § 91 lg 2 p 2 alusel. Hageja on esitanud sooritusnõuded raha tasumiseks ja töötamise registri kannete tegemiseks ning selliste nõuete lahendamise eelduseks on töölepingu lõppemise aluse ja aja tuvastamine. Kohus jätab eeltoodut arvestades hagiavalduse TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel tuvastushuvi puudumise tõttu läbi vaatamata nõuetes tuvastada kostja 17.02.2018 töölepingu ülesütlemise avalduse tühisus ja töölepingu lõppemine 08.05.2018 TLS § 91 lg 2 p 2 alusel.
11.TLS § 100 lg 4 sätestab, et kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja saatis elektronkirjaga 08.05.2018 töölepingu ülesütlemise avalduse kostjale ja kostja sai hageja avalduse kätte. Hageja tugines avalduses tööandja poolsele olulisele lepingurikkumisele ning tugines ülesütlemisel TLS § 91 lg 2 p-le 2. Kostja ei ole töölepingu ülesütlemist vaidlustanud. Ülesütlemine on seetõttu selles märgitud alusel kehtiv alates 08.05.2018 (TLS § 105 lg 2). Hageja on oma kolme kuu keskmise töötasu suurusena toonud välja 3501 eurot. Pooled ei ole hageja keskmise töötasu suuruse üle vaielnud, mistõttu ei vaja see eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Keskmise töötasu suurus nähtub lisaks 2018.a veebruari palgateatisest, mistõttu on keskmise töötasu suurus tõendatud ka dokumentaalse tõendiga (I kd, tl 36 pöördel). Kohus on seisukohal, et 7 (10)
hageja nõue on TLS § 100 lg 4 järgi põhjendatud ja rahuldab hagiavalduse 3501 euro tasumise nõudes.
12.TLS § 71 sätestab, et töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. TLS § 84 lg 1 sätestab, et töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Hageja nõuab kostjalt puhkusehüvitise 1975,88 euro tasumist 47,27 kalendripäeva ulatuses ajavahemiku 01.01.2017-08.05.2018 eest. Töölepingu projekti punktis 7.1. on pooled kokku leppinud põhipuhkuses 35 kalendripäeva aastas (I kd, tl 26, p 7.1; I kd, tl 79, p 7.1). Kostja ei ole hagimenetluses vaielnud kokkulepitud põhipuhkuse kestusele vastu. Tööandja on märkinud palgateatisel avaldaja kalendripäeva tasuks puhkusehüvitise arvestamisel 41,80 eurot (I kd, tl 36 pöördel). Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et hageja puhkusehüvitise nõue põhineb asjaoludel, mis ei ole vaidluse all ning on seega põhjendatud. Kohus rahuldab puhkusehüvitise nõudes hagiavalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1975,88 eurot (kasutamata põhipuhkuse 47,27 kalendripäeva x kalendripäeva tasu puhkusehüvitise arvestamisel 41,80 eurot = 1975,88 eurot).
13.Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) § 122 lg 1 sätestab, et tööandja maksab töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70% töölepingu seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust (edaspidi haigushüvitis). Hageja nõuab kostjalt haigushüvitise 146,30 eurot tasumist. Hageja on tõendanud Riigi lnfosüsteemi Ameti väljavõttega, et talle on väljastatud haigusleht ajavahemikus 17.02.2018 kuni 12.05.2018 ajutise töövõimetuse tõttu (I kd, tl-d 30-31). Hageja poolt kostjale 08.05.2018 saadetud e-kirjast nähtub, et hageja on kostjat teavitanud, et tema ajutine töövõimetusel viibimine jätkub ning palub vormistada haigusrahad. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja avaldatud hüvitise suurusele 146,30 eurot, mistõttu ei vaja see eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja oli töölepingu kehtivuse ajal haige ning talle oli väljastatud haigusleht, on hagejal õigus nõuda kostjalt viie haiguspäeva eest hüvitist 70% 41,80 eurosest keskmisest päevatasust. Kohus rahuldab haigushüvitise nõudes hagiavalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 41,80 eurot.
14.Maksukorralduse seaduse (MKS) § 252 lg 2 sätestab, et tööd võimaldav isik on kohustatud töötamise registris registreerima käesoleva seaduse § 251 lõigetes 4, 5 ja 51 nimetatud isikute töötamise alustamise, peatumise, lõpetamise ja selle liigi ning muud töö tegemisega seotud andmed. MKS § 254 lg 1 sätestab, et töötamise registrisse kantavate andmete loetelu sätestatakse maksukohustuslaste registri põhimääruses. Maksukohustuslaste registri põhimääruse § 53 lg 2 p 9 sätestab, et maksukorralduse seaduse § 202 lõikes 2 ning § 251 lõigetes 4 ja 5 nimetatud isikute kohta kantakse töötamise registrisse töötamise lõpetamise kuupäev ja alus. Kohus leiab, et MKS § 252 lg-st 2 tuleneb tööd võimaldava isiku kohustus registreerida töötamise lõpetamise ja selle liigi õiged andmed. MKS § 255 p 3 sätestab, et töötamise registri kanded tehakse vastavalt äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning rahvastikuregistri andmetele ning kande aluseks on [---] 2) tööd võimaldava isiku taotlus kande tegemiseks; 3) jõustunud kohtulahend. MKS § 256 lg 2 sätestab, et kande tegemisest kolme kuu möödumisel saab kannet parandada üksnes kande parandamisest huvitatud isiku põhjendatud taotluse alusel vastutava töötleja otsusega. Taotlus esitatakse vastutavale töötlejale 14 päeva jooksul muutmise vajadusest teadasaamisest arvates. Taotluses märgitakse andmete esitaja nimi ja kontaktandmed. Taotlusele lisatakse tõendid muudatuse tegemise vajalikkuse kohta. 8 (10)
Kohus on seisukohal, et MKS §-de 255 p 3 ja 256 lg 2 alusel on tööandjal õigus esitada taotlus töötamise registrisse jõustunud kohtulahendi alusel kande tegemiseks. Kui kohtulahendist tulenevalt on töötamise lõppemise alus muutunud võrreldes registrisse kantud alusega, on tööandjal MKS § 252 lg-st 2 tulenevalt kohustus esitada taotlus registrisse tehtud kande muutmiseks. TLS § 41 lg 1 sätestab, et töötajal on õigus tutvuda tema kohta kogutavate andmetega ja nõuda tegelikkusele mittevastavate andmete kõrvaldamist või parandamist. Kohus leiab, et töötajal on TLS § 41 lõikest 1 tulenev õigus nõuda tööandjalt MKS § 252 lg-s 2 sätestatud kohustuse täitmist – töötamise registrisse õigete andmete kandmist. Hageja esitas kostja vastu nõude teha töötamise registris järgmised kanded: tööleping töötajaga lõppes TLS § 91 lg 2 p 2 alusel 08.05.2018. Kohus tuvastas eelnevalt, et tööleping on lõppenud 08.05.2018 TLS § 91 lg 2 p 2 alusel. Kohus rahuldab hagiavalduse ja kohustab kostjat esitama Maksu- ja Tolliametile avaldus töötajate registris hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu lõpetamise kohta tehtud märke muutmiseks selliselt, et töölepingu lõppemise ajaks märgitakse 08.05.2018 ja lõppemise aluseks TLS § 91 lg 2 p 2.
15.Hageja nõuab VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras viivise protsendina lõpparvest väljamõistmist alates töövaidluskomisjoni pöördumisest kuni nõude täitmiseni (VÕS § 113 lg 1, TsMS § 367). Hageja esitas avalduse töövaidluskomisjonile 07.06.2018. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud põhinõuetelt viivise väljamõistmine alates 08.06.2018. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise TLS § 100 lg-s 4 nimetatud hüvitise 3501 eurot, puhkusehüvitise 1975,88 eurot ja haigushüvitise 146,30 eurot, millest on kinni peetud seaduses sätestatud maksud ja kohustuslikud kindlustusmaksed, tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud ulatuses alates 08.06.2018 kuni põhinõude täitmiseni. Kuivõrd kohus on lõpetanud menetluse töötasu 713,59 eurot tasumise nõude osas, ei loe kohus töötasunõuet lõpparve osaks, millelt nõutakse protsendina viivise väljamõistmist. Kohus lahendab nõude eraldi.
16.Hageja nõuab VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras viivist summas 41,67 eurot lõpparvelt 6336,77 eurot ajavahemiku 09.05.2018-07.06.2018 eest. Kohus on seisukohal, et sissenõutavaks muutunud viivisenõue on põhjendatud, sest kohus on tuvastanud hageja nõuete olemasolu ning kostja on täitnud töötasu maksmise nõude. Kostja täitis töötasu 713,59 eurot maksmise nõude 18.07.2018. Hageja nõuab VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras viivise protsendina lõpparvest väljamõistmist alates töövaidluskomisjoni pöördumisest kuni nõude täitmiseni (VÕS § 113 lg 1, TsMS § 367). Hageja esitas avalduse töövaidluskomisjonile 07.06.2018. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud töötasu 713,59 eurot viivise väljamõistmine alates 08.06.2018 kuni 18.07.2018, see on 6,41 euro ulatuses. Kohus rahuldab hagiavalduse sissenõutavaks muutunud viivise tasumise nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 48,08 eurot (41,67+6,41=48,08).
17.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
18.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. 9 (10)
Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes, mille hagihind on kokku 9671,79 eurot (TLS § 100 lg 4 nimetatud hüvitise, puhkusehüvitise, haigushüvitise ja viivise tasumise nõuded). Kohus jättis hagiavalduse läbi vaatamata tuvastusnõuetes, mille hagihind kokku oli 7000 eurot, kuid mille hinda ei võeta hagihinna määramisel arvesse. Kohus lõpetas menetluse töötasu 713,59 eurot tasumise nõude osas nõude rahuldamise tõttu. Kohus on seisukohal, et tuvastusnõuete hinda saab arvesse võtta nõuete rahuldamise osakaalu määramisel sõltumata sellest, et TsMS § 134 lg 3 järgi neid hagihinna määramisel arvesse ei võeta. Eeltoodust tulenevalt on nõuete hind, mille osas kohus hagi rahuldas ja menetluse nõude rahuldamise tõttu lõpetas, 10 385,38 eurot. Nõuete hind, mille osas kohus hagi läbi vaatamata jättis, oli 7000 eurot. Eeltoodut arvestades rahuldas kohus hagi ja lõpetas menetluse 59,74% ulatuses ning jättis hagi läbi vaatamata 40,26% ulatuses. Kohus jätab eeltoodut arvestades menetluskulud 40,26% ulatuses hageja kanda ning 59,74% ulatuses kostja kanda.
19.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras, sest menetluskulude kindlaksmääramine takistab asja lahendamist eelnevalt määratud tähtaja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.