lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-16324/40

Pärimisõigus › Testamendijärgne pärimine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 19.05.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-16324/40
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pärimisõigus › Testamendijärgne pärimine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.05.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1170
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Randmaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.05.2020 Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-16324

Tsiviilasi

R Ji hagi J Ji vastu kaasomandi lõpetamiseks kinnistule x.

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: R J (isikukood x, elukoht x) Hageja esindajad: I J (hageja ema) ja lepinguline esindaja Merike Roosileht Kostja: J J (isikukood x, elukoht x)

Asja läbivaatamine

Korraldaval kohtuistungil 09.05.2019 ja jätkuvalt kirjalikus menetluses

Resolutsioon.

1.Rahuldada R Ji hagi J Ji vastu kaasomandi lõpetamiseks kinnistule x (registriosa number xxx).
2.Müüa R Ji ja J Ji kaasomandis olev kinnistu xxx (registriosa number xxx) kohtutäituri poolt läbiviidaval avalikul enampakkumisel.
3.Kohtuotsuse p-s 2 märgitud kinnistu müügist saadud raha jagada kaasomanike vahel nii, et 5/6 kinnistu müügist saadud rahast jääb R Jile ja 1/6 jääb J Jile. Menetluskulude jaotus.
4.Jätta kõik menetluskulud J Ji kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist käesolevas tsiviilasjas.

Edasikaebamise kord.

Kohtuotsuse peale on menetlusosalistel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse (Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress [email protected]) esitades apellatsioonkaebuse 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 (viie) kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonikaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud, menetluse käik ja hageja nõuded.

Sarnased lahendid

Pärimisõigus
  • 26.06.20262-26-8668/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 19.06.20262-26-9878/3Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 17.06.20262-24-17622/38Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 16.06.20262-25-22361/14Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 15.06.20262-22-16285/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.06.20262-24-18550/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.Hageja R J esitas 30.10.2018 Harju Maakohtule hagi kaasomandi lõpetamiseks kinnistule x, mis kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kuulub 5/6 mõttelise osa suuruses kaasomandist R Jile (isikukood x) ja 1/6 mõttelise osa suuruses J Jile (isikukood x).
2.Hageja palub esitatud hagis lõpetada kaasomand kinnistule selle müügiga avalikul enampakkumisel ja müügist saadud raha jagada poolte vahel vastavalt nende osade suurusele kaasomandist.
3.Hagiavalduse ja selle hilisema täpsustuse kohaselt suri L J 19.09.2006.a. ning tema vara pärijateks olid tema pojatütar R J, pojapoeg V J, kes loobus oma pärandiosast õe R Ji kasuks, ning L Ji poeg P J, kes päris ema pärandist sundosa, kuna oli puudega isik, kuid kes kinkis oma mõttelise osa kinnistust oma pojale Y Jile.
4.Kuna pooled kokkuleppele kaasomandi lõpetamise osas ei jõudnud ja seda kohtuväliselt müüa ei suutnud, täpsustas hageja hagi aluseks olevaid asjaolusid oma 31.08.2019.a. esitatud hagi aluseks olevate asjaolude muutmise avalduses ja jäi oma nõude juurde kaasomand kinnistule xxx lõpetada selle avalikul enampakkumisel müümisega ja raha jagamisega poolte vahel vastavalt kaasomandi osadele.
5.Oma nõude tõendamiseks esitas hageja kohtule dokumentaalsete tõenditena: L Ji surmatunnistuse, hageja poolt notarile tehtud pärandi vastuvõtmise avalduse, L Ji pärimisõiguse tunnistuse, kinnistusraamatu väljavõtte, Ober Haus Kinnisvarafirma poolt 2018.a tehtud eksperthinnangu ning P Ji ja R Ji poolt tehtud notariaalse kinnistamisavalduse. Kostja vastuväited.
6.Kostja sõnul sai ta kinnistu mõttelise osa kingituseks oma isalt, kes selle omakorda oli sundosana L Jilt pärinud. Kostja väidetel ei lasknud hageja teda oma kinnistule ligi, kuigi tal olid isegi üürnikud, kes kinnistut üürida tahtsid, kuid millega hageja nõus ei olnud. Kostja väidetel oleks tema tahtnud kinnistut jagada nii, et aia osa jääb temale ja majaalune osa hagejale, kuid sellega polnud samuti hageja nõus. Nüüdseks on kostja väidetel kinnistult ära veetud või ära köetud ka kogu materjal, mis seal varem oli. Tema oma osa kinnistust võõrandada pole soovinud.
7.Kostja tõendeid kohtule ei esitanud. Ka ei esitanud kostja vastuhagi, mille esitamise õigust kohus kostjale kohtu korraldaval istungil selgitas.

Kohtuotsuse põhjendused. Kuivõrd käesoleval juhul on pooled kinnistu x, Harjumaa, kaasomanikud, millest 5/6 mõttelist osa kuulub R Jile ja 1/6 mõttelist osa J Jile, kuuluvad käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldamisele AÕS § 77 lõike 1 sätted, mille kohaselt jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele ning ka lõike 2 sätted, mille kohaselt otsustab kohus kaasomandi lõpetamise ja selle viisi juhul kui kaasomanikud ei jõua kokkuleppele. Vastavalt AÕS § 76 lõikele 1 on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kokkuleppega kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse välistada. Tulenevalt eeltoodust ja vastavalt Riigikohtu 17.05.2005.a. otsuse tsiviilasjas 3-2-1-102-05 punktile 11 on kaasomandi lõpetamise eeldusteks üksnes kaasomandi olemasolu ja kaasomandi jagamise suhtes poolte kokkuleppe puudumine. Kaasomandi lõpetamise nõuet välistavaks asjaoluks on vaid poolte vastavasisuline kokkulepe. Sellise kokkuleppe sõlmimist ei ole aga kohus käesoleval juhul tuvastanud. Kaasomandi igal ajal lõpetamise õigust tunnustav AÕS § 76 lõige 1 ei pane kohtule ka kohustust tuvastada kaasomandi lõpetamise põhjusi, samuti ei pea kohus põhjendama, milles seisneb kaasomandi lõpetamisel üldine huvi. Kuivõrd kohus ei ole käesoleval juhul tuvastanud ka muid piiranguid, mis takistaks kaasomandi lõpetamist, sealhulgas näiteks kaasomandi lõpetamise vastuolu hea usu põhimõttega, peab kohus hagi alusel kaasomandi lõpetama ühel seaduses sätestatud viisil.

9.Vastavalt AÕS § 77 lõikele 2 otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
10.Kuna vastavalt Riigikohtu praktikale, mh Riigikohtu 29.05.2012.a. otsuse tsiviilasjas 3-21-61-12 punktile 12, tuleb kaasomand lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem, peab kohus kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Vastavalt Riigikohtu 09.05.2006.a. otsuse tsiviilasjas 3-2-1-45-06 punktile 19 saab kohus valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Seejuures on kaasomandi lõpetamise viiside vahel valimine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire.
11.Käesoleval juhul palus hageja lõpetada vaidlusaluse kinnistu kaasomand ja müüa kinnistu avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagada menetlusosaliste vahel vastavalt nende osade suurusele. Kostja vastuhagi teistsuguse kaasomandi lõpetamise viisiga ei esitanud, kuigi kohus talle selle esitamise õigust kohtu korraldaval istungil selgitas. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud lõpetada poolte kaasomand vaidlusalusele kinnistule selle enampakkumisel müümisega ning kinnistu müügist saadud raha jagada poolte vahel vastavalt nende mõtteliste osade suurustele kaasomandist, s.o hagejale 5/6 ja kostjale 1/6 kinnistu müügist saadud rahast.

Menetluskulude jaotamine

12.Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad kõik menetluskulud kostja kanda. Tulenevalt asjaolust, et hageja menetluskulude nimekirja ja kulude kandmist tõendavaid dokumente ei ole kuni käesoleva ajani õnnestunud kostjale kätte toimetada, määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtumäärusega 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Tsiviilasja hinna määramine

13.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 132 lõikes 1 1 sätestatust, mille kohaselt loetakse TsMS § 132 lõikes 4 sätestatud mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot, ja TsMS § 132 lõike 4 punktis 4 sätestatust, mille kohaselt loetakse hagihinna tähenduses mittevaraliseks ka kaasomandi lõpetamise nõue. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva asja hagihinnaks 3500 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.06.20262-25-9929/26Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 27.05.20262-19-2116/127Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium