XX kaebus kohtutäituri Kairi Kummi 8. juuni 2015 otsusele täiteasjades 048/2012/855 ja 048/2012/856
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 8. oktoobri 2019. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (määruskaebuse esitaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman Puudutatud isik 1 (võlgnik 1) YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik 2 (võlgnik 2) VV (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Puudutatud isikute 1 ja 2 esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson Puudutatud isik 3 kohtutäitur Katrin Vellet (kohtutäituri Kairi Kummi õigusjärglane)
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
kirjalikus menetluses
1.Lubada kohtutäituril Katrin Velletil (isikukood XXXXXXXXXXX) astuda puudutatud isikuna menetlusse kohtutäituri Kairi Kummi (isikukood XXXXXXXXXXX) õigusjärglasena.
2.Tühistada Harju Maakohtu 8. oktoobri 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-9724 osas, millega maakohus jättis rahuldamata kaebuse kohtutäituri 8. juuni 2015 otsuse täiteasjades 048/2012/855 ja 048/2012/856 tühistamiseks, samuti menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uus määrus, millega tühistada kohtutäituri 8. juuni 2015. a otsus täiteasjades 048/2012/855 ja 048/2012/856 ja jaotada uuesti menetluskulud. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
3.Sõnastada kohtumääruse resolutsioon tervikuna järgmiselt: 3.1 Jätta rahuldamata XX 6. septembri 2019. a taotlus menetluse peatamiseks ja tõendite kogumiseks. 1(9)
Tsiviilasi nr 2-15-9724 3.2 Rahuldada XX kaebus. 3.3 Tühistada kohtutäituri Kairi Kummi 8. juuni 2015. a otsus täiteasjades 048/2012/855 ja 048/2012/856. 3.4 Jätta nii maa- kui ka ringkonnakohtus XX kantud menetluskulud võrdsetes osades kohtutäituri Katrin Velleti, YY ja VV kanda ning asjast puudutatud isikute menetluskulud nende enda kanda. 3.5 Määrata menetluskulude suurus kindlaks pärast käesoleva määruse jõustumist. 3.6 Määrata pooltele tähtaeg menetluskulude nimekirja esitamiseks 14. oktoober 2019. a. Vastaspoole menetluskulude osas võib vastuväiteid esitada kuni 17. oktoobrini 2019. a.
4.Rahuldada XX määruskaebus.
5.Jätta YY ja VV 22. aprilli 2020. a taotlus uue tõendi vastuvõtmiseks rahuldamata ja eemaldada tõend toimikust. Kohtu selgitused: Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest Riigikohtule määruskaebuse. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.XX (avaldaja või sissenõudja) esitas kohtule kaebuse kohtutäituri Kairi Kummi 8. juuni 2015 otsusele täiteasjades 048/2012/855 ja 048/2012/856.
Kaebuse kohaselt andis avaldaja 7. märtsi 2011 laenulepingu alusel ZZ-le (laenusaaja) laenu 330 000 eurot, mille laenusaaja pidi tagastama hiljemalt 7. detsembril 2011. Laenulepingust tulenevate nõuete tagamiseks seati avaldaja kasuks laenusaajale kuuluvatele kinnistutele aadressidega Kalevi tee 9 ja Kalevi tee 10 Tammneeme külas (kinnistud) ühishüpoteek. Laenulepingu p 2.2 kohaselt tagas ühishüpoteek kõiki avaldaja nõudeid laenusaaja vastu. Laenusaaja võõrandas 6. detsembril 2011 ühishüpoteegiga koormatud kinnistud YY-le ja VV-le (võlgnikud).
Laenusaaja laenulepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud ja laenu õigeaegselt ei tagastanud, mistõttu pöördus avaldaja 14. märtsil 2012 kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks ja sissenõude pööramiseks solidaarselt võlgnike vastu ühisomandisse kuuluvatele kinnistutele. Avaldaja taotluse alusel algatas täitur täiteasjades nr 048/2012/855 ja 048/2012/856 täitemenetluse. Täitedokumentideks on 15. juuli 2011 notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise leping, millega kinnistud koormati hüpoteegiga avaldaja kasuks ja 6. detsembri 2011 notariaalselt tõestatud kinnistute müügileping ja hüpoteegiga koormamise leping. Avaldaja hinnangul ei tähendanud asjaolu, et notari 2(9)
Tsiviilasi nr 2-15-9724 deposiidis asub summa, mis on võrdne põhivõlgnevuse summaga, et nõue oleks täidetud. Hüpoteegi seadmise lepingus puudub kokkulepe, et hüpoteegiga on tagatud üksnes põhinõue.
Täitur täitedokumente ei täitnud ning kinnisasjade enampakkumist välja ei kuulutanud. Avaldaja esitas täituri tegevusele kaebuse, mille täitur jättis 30. aprilli 2015 otsusega rahuldamata. Otsuse resolutsioonis (resolutsiooni p-is 2) andis täitur võlgnikele õiguse esitada ühe kuu jooksul sama otsuse kättetoimetamisest kohtule tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 473 kohane avaldus täitedokumendi viivitamata täitmise vältimiseks kohtu poolt määratud tagatise andmise näol.
Avaldaja esitas 14. mail 2015 täituri 30. aprilli 2015 otsuse resolutsiooni p-i 2 peale kaebuse. Avaldaja leidis, et täituril puudus täitemenetluse seadustiku (TMS) § 44 - 46 järgi õigus määrata võlgnikule tähtaeg TsMS § 473 sätestatud taotluse esitamiseks ja lükata sellega täitetoiming ehk enampakkumine edasi. Sellega tegutses täitur võlgnike huvides ning TMS §-i 10 rikkudes täitemenetluse venitamise eesmärgil.
8. juuni 2015 otsusega jättis kohtutäitur avaldaja 14. mai 2015 kaebuse rahuldamata. Otsuses põhjendas kohtutäitur võlgnikele avalduse esitamiseks tähtaja andmist sellega, et täiturile täitemenetluste käigus avaldatud infost saab järeldada, et sissenõudja püüab võlgnikke panna täitma kolmanda isiku ehk laenusaaja nõudeid, mis tekkisid pärast 6. detsembrit 2011, mil laenusaaja võõrandas ühishüpoteegiga koormatud kinnistud võlgnikele. Kohtutäituri hinnangul on nõue täidetud notari ametialase deposiitarve vahendusel. Kohtutäitur ei saa täita nõuet, mis on poolte kokkuleppe ja ühe täitedokumendi kohaselt täidetud notari deposiitarve vahendusel, sest ametitoimingu puhul saab raha hoiustamist pidada konkreetse tehingu täitmise tagatiseks (NotS § 29 lg 3 p 9). Võlgnike
30.märtsi 2015 esitatud e-kirja sisust nähtub, et sissenõudjale on teatatud raha hoiustamisest. Seega leiab kohtutäitur, et täitemenetluse võiks kuuluda lõpetamisele TMS § 48 lg 1 p 2 sätestatud korras ehk kirjaliku dokumendi esitamisel, millest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud. Kuna täitemenetluse seadustik ei anna kohtutäiturile võimalust täitedokumendi osas kohtult selgituse küsimiseks, kas täitedokumendist tulenev nõue on raha hoiustamisega rahuldatud või mitte, on selline võimalus aga võlgnikel kas TsMS § 473, § 368 või VÕS § 98 alusel.
Avaldaja ei nõustu kohtutäituri 8. juuni 2015 otsusega ja palub selle tühistada ning jätta menetluskulud kohtutäituri kanda. Täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest tulenevalt, ei tohi kohtutäitur asuda lahendama materiaalõiguslikku vastuväidet ega tõlgendama notariaalset lepingut ning kui formaalsetele seaduse nõuetele vastav täitedokument on esitatud, peab kohtutäitur seda täitma. Kohtutäitur on rikkunud kohustust viia läbi täitemenetlus. Kohtutäitur rikkus nii formaliseerituse põhimõtet kui ka kohustust olla erapooletu. Täitedokumentide täitmise kohustusega on vastuolus kohtutäituri tegevus, millega kohtutäitur suunab võlgnikku tegema toiminguid, mis kohtutäituri hinnangul välistavad täitedokumendi täitmise.
Menetluse edasine käik
3(9)
Tsiviilasi nr 2-15-9724
1.septembri 2015 avalduses leidsid võlgnikud, et avaldaja kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna tsiviilasjas nr 2-15-7324 on avaldaja vaidlustanud sama täituri otsust. Lisaks palusid võlgnikud peatada asja menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-15-8579 lahendi jõustumiseni, kus menetletakse võlgnike 7. juunil 2015 esitatud hagiavaldust avaldaja vastu hüpoteegi kustutamiseks vajaliku tahteavalduse saamiseks. Kohtutäitur nõustus 29. septembri 2015 seisukohas menetluse peatamisega.
Maakohus peatas 2. novembril 2015 määrusega asja menetluse kuni lahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-15-8579 ja jättis rahuldamata võlgnike taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.
10.Tsiviilasjas nr 2-15-8579 rahuldas maakohus 16. juuni 2015 määrusega võlgnike hagi tagamise avalduse ja peatas hagi tagamise abinõuna täituri menetluses olevad täitemenetlused täiteasjades nr 048/2912/855 ja 084/2012/856.
11.Tsiviilasjas nr 2-15-8579 jõustus 6. märtsil 2019 Tallinna Ringkonnakohtu 18. detsembri 2018 otsus, millega ringkonnakohus rahuldas võlgnike hagi ning kohustas avaldajat andma nõusoleku kinnistusregistri registriosa nr 1977402 neljandasse jakku ja registriosa nr 2158602 neljandasse jakku avaldaja kasuks kantud hüpoteegikande kustutamiseks ning asendas avaldaja vastava tahteavalduse kohtuotsusega. Ringkonnakohus jättis asjas 16. juuni 2015 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu tagama kohtuotsuse täitmist.
12.Maakohus uuendas tsiviilasjas 18. märtsi 2019 määrusega menetluse, kuna peatamise alus oli ära langenud.
13.Avaldaja esitas 28. märtsi 2019 seisukoha, milles palus 29. juunil 2015 esitatud kaebuse rahuldada, peatada asja menetluse kuni maakohtu 16. juuni 2015 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-15-8579 kehtivuse lõppemiseni (s.o täitemenetluste uuendamiseni) ja nõuda Tallinna notar Maarika Pihlakult välja tõendi avaldajale notari deposiidist raha väljamaksmise kohta.
14.15. mai 2019 määrusega jättis maakohus avaldaja kaebuse TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata, sest kohtu hinnangul on tsiviilasjas nr 2-15-7324 läbivaatamisel samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Maakohus jättis samas määruses asja menetluse peatamata ja tõendite kogumise taotluse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
14.augusti 2019 määrusega Harju Maakohtu 15. mai 2019 määruse ja saatis asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule. Kohtutäituri seisukoht
15.Kohtutäitur jäi vaidlustatud otsuses märgitud seisukohtade juurde, et avaldaja poolt täitmisele esitatud ühishüpoteegiga koormatud nõue on tehingu täitmise tagamise raames täidetud hüpoteegisumma ulatuses raha hoiustamisega notari ametialasel deposiitarvel. Kuivõrd täituril puudub pädevus ebaselge täitedokumendi korral selgituste küsimiseks kohtult, pidas täitur vajalikuks informeerida täitemenetluse osapooli TsMS §-st 473. Võlgnike seisukohad
16.13. märtsi 2019 vastuses palusid võlgnikud jätta avaldaja kaebuse rahuldamata. Võlgnike hinnangul ei ole kohtutäitur eksinud täitemenetluse formaliseerituse põhimõtte vastu, samuti on kohtutäitur korrektselt tuvastanud, et puudutatud isikute kohustus avaldaja ees
4(9)
Tsiviilasi nr 2-15-9724 on täidetud. Võlgnikud märkisid, et TMS § 7 lg-st 1, § 21 lg-st 1 ja § 48 lg-st 1 ning täitemenetluse olemusest tuleneb, et kohtutäituril on õigus hinnata, kas võlgniku kohustus sissenõudja ees on täidetud või mitte. Kohustuse täitmise hindamine ei ole käsitletav täitedokumendi õiguspärasuse hindamisena ega seetõttu ka formaliseerituse põhimõtte rikkumisena. Võlgnike hinnangul on avaldaja ebaõigesti mõistnud formaliseerituse põhimõtte sisu, leides, et igasugune sisuline tegevus ning lepingu tõlgendamine kohtutäituri poolt on automaatselt käsitletav formaliseerituse põhimõtte rikkumisena. Käesoleval juhul on kohtutäitur asunud hindama ja tõlgendama lepingut, mis käsitleb kohustuse täitmist võlgnike poolt, mitte lepingut, mis on täitemenetluse aluseks. Seega ei ole täitur mitte kontrollinud avaldaja nõude õiguspärasust, vaid asjaolu, kas avaldaja nõue on võlgnike poolt täidetud. Käesolevaks hetkeks on jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-15-8579 tuvastatud, et võlgnikud on oma kohustused avaldaja ees täitnud juba 2. aprillil 2015. Seega on kohtutäitur korrektselt hinnanud, et võlgnikud on kohustuse avaldaja ees täitnud, mistõttu ei ole edasiste täitetoimingute läbiviimine põhjendatud. Maakohtu määrus
17.Harju Maakohus jättis 8. oktoobri 2019 määrusega avaldaja kaebuse kohtutäituri otsusele rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Lisaks jättis kohus avaldaja taotluse menetluse peatamiseks ja tõendite kogumiseks rahuldamata.
18.Maakohtu hinnangul tuleneb KTS § 2 lg-st 3, § 6 lg 1 p-st 1 ja § 8 lg-st 1 1, et kohtutäituril on kohustus olla erapooletu, kuid seejuures ei ole kohtutäitur sissenõudja esindaja, vaid peab oma kohustusi täitma arvestades kõikide täitemenetluse osaliste õiguseid. Seadus ei sätesta piire, missuguses ulatuses kohtutäituril selgitamiskohustus on. Kohtu arvates peaks selgitamiskohustus katma vähemasti kohustuse võlgniku vastuväite esitamisel selgitada õiguslikku võimalust vastuväidet maksma panna. Seetõttu ei leia kohus, et kohtutäitur oleks rikkunud erapooletuse nõuet, kui märkis vaidlustatud otsuses lähtuvalt võlgnike vastuväidetest, et neil on võimalik pöörduda kohtusse kohtutäituri hinnangul TsMS § 473 alusel esitatava hagiga. Kohus ei nõustu avaldajaga ka selles, et kohtutäitur oleks eelnimetatud kohustust täites rikkunud nõuet teha täitetoimingud võimalikult kiiresti. Kohtutäitur võib täitetoimingu edasi lükata sissenõudja avalduse või kohtulahendi alusel või täitemenetluse läbiviija vahetumisel (TMS § 44). Vaidlustatud otsustuses määras kohtutäitur võlgnikele tähtaja oma vastuväite esitamiseks kuu aja jooksul, kuid sellest ei nähtu, et kohtutäitur oleks mõne täitetoimingu edasi lükanud. Seetõttu leiab kohus, et kohtutäitur ei ole rikkunud TMS § 44-46 sätestatud nõudeid.
19.Täitemenetluses kehtiva formaliseerituse põhimõtte tõttu tuleb kohtutäituril kontrollida, kas täitedokument vastab seaduses sätestatud formaalsetele seaduse nõuetele (RKTKm 321-100-11, p 18). Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et formaliseerituse põhimõte kehtib eelkõige täitedokumendi ja selle sisu suhtes ja mitte kõikide kohtutäituri poolt tehtavate toimingute osas (TalRK 2-17-18752, p 13.1). Viidatud lahendis leidis kohus, et sissenõudja huvides tuleb kohtutäituril juhul, kui ta kahtleb sissenõudja esindusõiguse olemasolus, määrata sissenõudjale tähtaeg, mille jooksul sissenõudja saaks teha esindusõiguse kehtivuseks vajalikud toimingud. Seega nõutakse kohtute praktikas, et kohtutäitur ebaselges olukorras selgitaks sissenõudjale toiminguid, mida on vaja teha, et täitemenetlust algatada, ja vajadusel määraks tähtaja vajalike toimingute tegemiseks.
5(9)
Tsiviilasi nr 2-15-9724 Seetõttu ei saa kohtute praktikat arvesse võttes pidada kohtutäituri tegevust võlgnikule ebaselges olukorras õiguslike selgituste andmist, tähtaja määramist ja vastuväite õiguslikku kvalifitseerimist pidada kohtu hinnangul formaliseerituse põhimõtte rikkumiseks. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
20.Avaldaja esitas Harju Maakohtu 8. oktoobri 2019 määrusele määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus jättis kaebuse rahuldamata. Avaldaja leiab, et maakohus on ebaõigesti leidnud, et kohtutäituri poolt võlgnikele antud selgitust, mis on võrdsustatav õigusabi andmisega, saab nimetada selgituskohustuse täitmiseks. Lisaks olid selgitused ebaõiged, sest vaidluse all ei ole asjaolu, et avaldajale ei ole käesoleva ajani raha välja makstud. Seega on kohtutäitur väljunud selgituskohustuse täitmise piiridest. Maakohus on ebaõigesti järeldanud, et tsiviilasjas nr 2-15-8579 on tuvastatud, et avaldajal puudub õigus nõuda täitemenetlustes kinnisasja enampakkumist. Sellist asjaolu ei ole antud tsiviilasja lõpplahendi resolutsioonis tuvastatud. Maakohtu järeldused, et vaidlustatud otsustust ei saa nimetada täitetoimingu edasilükkamiseks, on ebaõiged. Kuna kohtutäituril on kohustus viia täitemenetlus läbi võimalikult kiiresti, siis võlgnikele täiendava tähtaja andmist saab võrdsustada täitetoimingu edasilükkamisega. Maakohtu kohtupraktika viited selgituste andmise kohta ei ole praeguse asjaga võrreldavad. Juhul, kui ringkonnakohus leiab, et vaidluse all on asjaolu, mille kohaselt avaldajale ei ole notari deposiidist raha üle kantud, siis palub avaldaja koguda Tallinna notar Maarika Pihlakult selle kohta tõend, et tema ei ole avaldajale väljamakseid teinud.
21.Kohtutäitur määruskaebusele tähtaegselt vastust ei esitanud.
22.Võlgnikud paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Tsiviilasjas nr 2-15-8579 on tuvastatud, et võlgnikud on avaldaja nõude juba 2. aprillil 2015 täitnud, mistõttu on ümber lükatud avaldaja väited kohtutäituri rikkumiste kohta. Ringkonnakohtu seisukoht
23.Kolleegium leiab, et avaldaja määruskaebus tuleb rahuldada ning maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas ise uue määruse, millega tühistab kohtutäituri otsuse.
24.Kõigepealt käsitleb ringkonnakohus asjast puudutatud isiku 3 asendamist. 15. jaanuari 2020 avalduses teatasid võlgnikud ringkonnakohtule, et vastavalt justiitsministri 22. novembri 2019 käskkirjale nr 192-k vabastatakse kohtutäitur Kairi Kumm ametist 7. jaanuaril 2020 ning kohtutäituri Kairi Kummi menetluses olevad täitetoimikud antakse üle kohtutäiturile Katrin Velletile (dtl 517-522). Seega on kohtutäitur Katrin Vellet KTS § 15 lg 1 mõttes kohtutäituri Kairi Kummi õigusjärglane, kellele on üle läinud kohtutäituri Kairi Kummi ametitoimingutega seotud õigused ja kohustused. Kohtutäitur Katrin Vellet on palunud 17. aprilli 2020 e-kirjas juurdepääsu tsiviilasja nr 2-15-9724 materjalidele, millest saab järeldada soovi astuda menetlusse puudutatud isikuna kohtutäituri Kairi Kummi õigusjärglasena (dtl 523). Ringkonnakohus lubab kohtutäitur Katrin Velletil astuda kohtutäituri Kairi Kummi õigusjärglasena tema asemel puudutatud isikuna menetlusse. 6(9)
Tsiviilasi nr 2-15-9724
25.Praeguses asjas on vaidlustatud täiteasjades nr 048/2012/855 ja 048/2012/856 täitedokumendi täitmisel kohtutäituri tegevus, millega täitur andis võlgnikele 30. aprilli 2015 otsuses tähtaja TsMS § 473 alusel kohtule avalduse esitamiseks. Kohtutäitur ja kohus on käsitanud nimetatud kohtutäituri toimingut tegevusena täitemenetluse korraldamisel, mis on TMS § 217 järgi kaevatav ning maakohus on avaldaja kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse seaduslikkuse kontrollimisel hinnanud, kas täitur on rikkunud formaliseerituse ja erapooletuse põhimõtteid ning jätnud õigeaegselt täitetoimingu tegemata.
26.Arvestades, et nii vaidlustatud kohtutäituri toimingu tegemise ajal kui ka kehtiva õiguse järgi on täitedokumendi täitmise menetlus sätestatud TMS-is ning KTS § 6 lg 1 p 1 järgi on kohtutäituri ametitoiminguks täitemenetluse läbiviimine täitemenetluse seadustiku alusel, tuleb kontrollida, kas kaebusega vaidlustatud kohtutäituri tegevusel või tegevusetusel oli TMS-is sätestatud alus.
27.Tulenevalt täitemenetluses kehtivast formaliseerituse põhimõttest tuleb kohtutäituril üldjuhul alustada täitemenetlust, kui TMS § 23 lg 2 eeldused on formaalselt täidetud, st talle on esitatud sissenõudja poolt avaldus ja õiguskindlast allikast pärinev täitedokument. Praegusel juhul ei ole vaidlust, et vaidlusalustes täiteasjades alustati täitemenetlused sissenõudja avalduste ja notariaalselt tõestatud 15. juuli 2011 hüpoteegi seadmise lepingu ning 6. detsembri 2011 kinnistu müügilepingu ja hüpoteegiga koormamise lepingu alusel põhivõla 330 000 euro ning intresside ja viiviste sissenõudmiseks. Seega oli vaidlusalustes täiteasjades täitemenetluse sisuks sundtäitmisele esitatud nõude rahuldamine hüpoteegitud kinnisasjadele sissenõude pööramisega.
28.Arvestades, et võlgnike esindajad esitasid 30. märtsil 2015 kohtutäiturile 25. märtsi 2015 teate, millest nähtuvalt on võlgnikud broneerinud notari juures aja mh notarile avalduse esitamiseks notari juures sissenõudja kasuks hoiustatud 330 000 eurot sissenõudjale edastamiseks täitedokumentide esemeks oleva ühishüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks, leidis kohtutäitur, et kõne alla võiks tulla täitemenetluse lõpetamine TMS § 48 lg 1 p 2, 5 või 8 alusel. Kohtutäitur leidis, et vaidlusaluste täiteasjade puhul vajavad tuvastamist TMS § 48 lg 1 p 2, 5 või 8 eeldused ja andis võlgnikele õiguse ühe kuu jooksul kohtutäituri otsuse kättetoimetamisest arvates esitada kohtule TsMS § 473 alusel vastavasisuline avaldus täitedokumendi viivitamata täitmise vältimiseks kohtu poolt määratud tagatise andmise näol.
29.Kolleegium selgitab, et tulenevalt TsMS § 8 lg-st 1 on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks ja selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi, nagu on märkinud õigesti ka maakohus. Ka võib nõustuda maakohtuga, et kui kohtutäituri hinnangul on täitemenetlusosalistel vaidlus täitmisele esitatud nõude olemasolu üle, hõlmab täituri selgitamiskohustus mh ka selgitust õiguskaitsevahendite kohta, mis on võlgnikul täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamiseks. Kolleegium leiab erinevalt maakohtust, et täitemenetlusosalisele tähtaja andmine hagi esitamiseks ei ole selgitamiskohustuse täitmine ning arvestades täitemenetluse formaliseeritust, peab olema selliseks kohtutäituri tegevuseks, seaduses sätestatud alus. Nagu eespool märgitud, korraldatakse täitedokumentide täitmist TMS-i alusel, mis aga ei võimalda kohtutäituril määrata täitemenetluse osalistele tähtaegu kohtule hagi esitamiseks. 7(9)
Tsiviilasi nr 2-15-9724
30.Eelnevast tulenevalt andis kohtutäitur võlgnikele hagi esitamiseks tähtaja õigusliku aluseta ning arvestades, et sellise tähtaja andmise eesmärgiks oli sundtäitmisele esitatud nõude osas väidetava õigusliku ebaselguse kõrvaldamine, saab järeldada, et täitur vähemalt määratud tähtajal täitemenetluse läbiviimisele suunatud toiminguid ei teinud. Seega on kohtutäitur võlgnikele tähtaja andmisega hagi esitamiseks sisuliselt täitemenetluse peatanud. Vaidlust ei ole ja see nähtub ka kohtutäituri 30. aprilli 2015 otsusest, et pärast vaidlusalustes täiteasjades menetluse uuendamist, tulnuks kinnisasjadele sissenõude pööramiseks need arestida ja müüa. Vaidlust ei ole ka selles, et kohtutäitur toiminguid kinnisasjade arestimiseks ja enampakkumisel müümiseks ei teinud ning täituri tegevusetus vaidlustati eraldi kaebusega (tsiviilasi nr 2-15-7324). Neil asjaoludel on ekslik maakohtu arusaam, et kuna vaidlustatud otsustusest ei tulene, et kohtutäitur oleks mõne täitetoimingu edasi lükanud, ei ole kohtutäitur rikkunud TMS § 44-46 sätestatud nõudeid. Nagu märgitud, on kohtutäitur 30. aprillil 2015 võlgnikele hagi esitamiseks tähtaja määramisega sisuliselt täitemenetluse peatanud, kuigi ei teinud TMS § 50 lg 1 järgi täitemenetluse peatamise otsust. Menetluses ei ole tuvastatud asjaolusid, mis annaks alust järeldada, et kohtutäituril oli alus täitetoimingu(te) edasilükkamiseks või peatamiseks TMS § 44 või § 46 järgi.
31.Eeltoodust tulenevalt ei olnud kohtutäituri tegevus võlgnikele hagi esitamiseks tähtaja andmisega täitemenetluse peatamisel seaduslik, vaid ta sai olukorras, kus talle esitati kirjalik dokument, kust nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud, otsustada vastavalt TMS § 48 lg 1 p-ile 2 täitemenetluse lõpetamise üle. Kuigi vaidlustatud 8. juuni 2015 kohtutäituri otsuses sisalduvad täitemenetlustes kujunenud olukorrale erinevad ja kohati vastuolulised hinnangud, on muuhulgas sellisele järeldusele jõudnud ka kohtutäitur ise (otsuse lk 8). Vastavalt TMS § 50 lg-le 1 lõpetab täitemenetluse kohtutäitur otsusega, kuid sel ajal kohtutäitur vastavat otsust ei teinud. Arvestades ka eelpool toodud kaalutlusi, tuleb maakohtu määrus seega tühistada. Praeguses asjas puudub vajadus kohustada kohtutäiturit tema tegevusele esitatud kaebust uuesti läbi vaatama (TMS § 217 lg 7), sest kohtutäitur teatas, et vaidlusalustes täiteasjades on täitemenetlused 12. novembri 2019 otsusega lõpetatud.
32.Kolleegium märgib lisaks, et vaidlustatud otsuse põhjendustest nähtuvalt on kohtutäituri hinnangul nõue täidetud notari ametialase deposiitarve vahendusel, mida sissenõudja ei soovi enam vastu võtta. Samas viitab kohtutäitur vaidlustatud otsuses täitedokumendi ebaselgusele, millest saab järeldada, et vaidlusalustes täiteasjades ei saanud võlgnike 30. märtsil 2015 esitatud dokumente käsitada TMS § 48 lg 1 p 2 tähenduses kirjaliku dokumendina, kust nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud. Seega, kui täitemenetluse lõpetamiseks või peatamiseks alust ei ole, tulnuks kohtutäituril täitedokumendi täitmiseks täitemenetlust edasi korraldada (TsMS § 8 lg 1).
33.Kuna jõustumata Tallinna Ringkonnakohtu 21. aprilli 2020. a määruse tsiviilasjas nr 2157324 näol ei ole tegemist dokumentaalse tõendiga TsMS § 272 lg 2 tähenduses, jätab kolleegium rahuldamata YY ja VV 22. aprilli 2020 taotluse võtta osundatud määrus tõendina toimikusse.
34.Arvestades kaebuse põhjendatust, on kolleegiumi hinnangul õiglane jätta avaldaja nii maakui ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause ja lg 10 alusel võrdsetes
8(9)
Tsiviilasi nr 2-15-9724 osades asjast puudutatud isikute kanda ning asjast puudutatud isikute nii maa- kui ringkonnakohtu menetluskulud nende enda kanda.
35.Kuna maakohus ei ole vaidlustatud määruses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes määruskaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirspuu
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.