Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Liis Arrak ja Ande Tänav OBi kaebus Tallinna kohtutäituri Kairi Kummi (Kumm) 08.06.2015 otsuse peale täiteasjades nr 048/2012/855 ja 048/2012/856
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.05.2019 määrus
Kohtukoosseis
Kaebuse esitaja ja kaebuse OBi määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Avaldaja OB (isikukood xxxxxxxxxx), esindajad vandeadvokaat Maksim Greinoman
esindaja
Puudutatud isik (võlgnik) TO (isikukood xxxxxxxxxx) Puudutatud isik (võlgnik) VR (isikukood xxxxxxxxxx), Võlgnike ühine esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson Puudutatud isik Tallinna Kohtutäitur Kairi Kumm Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 15.05.2019 määrus tühistada ja saata tsiviilasi menetluse jätkamiseks samale maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa määruskaebust esitada.
OB (avaldaja, sissenõudja) esitas 29.06.2015 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Kairi Kumm (täitur) 08.06.2015 otsuse peale täiteasjades nr 048/2012/855 ja 048/2012/856. Maakohus algatas 10.07.2015 määrusega kaebuse alusel hagita menetluse. Kaebuse kohaselt andis avaldaja 07.03.2011 laenulepingu alusel IZle (laenusaaja) laenu 330 000 eurot, mille laenusaaja pidi tagastama hiljemalt 07.12.2011. Laenulepingust tulenevate nõuete tagamiseks seati avaldaja kasuks laenusaajale kuuluvatele kinnistutele asukohtadega xxxxxxxxxx ja yyyyyyyyyy xxxxxx maakond (kinnistud) ühishüpoteek. Laenulepingu p 2.2 kohaselt tagas ühishüpoteek kõiki avaldaja nõudeid laenusaaja vastu. Laenusaaja võõrandas 06.12.2011 ühishüpoteegiga koormatud kinnistud võlgnikele. Laenusaaja laenulepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud ja laenu õigeaegselt ei tagastanud, mistõttu pöördus avaldaja 14.03.2012 kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks ja sissenõude pööramiseks solidaarselt võlgnike vastu ühisomandis kuuluvatele kinnistutele. Avaldaja taotluse alusel algatas täitur täiteasjades nr 048/2012/855 ja 048/2012/856 täitemenetluse. Täitedokumentideks on 15.07.2011 hüpoteegi seadmise leping, millega kinnistud koormati hüpoteegiga avaldaja kasuks (Tallinna notar Kaata Kartau notariaalne dokument nr 2622) ja 06.12.2011 kinnistute müügileping (Tallina notar Maarika Pihlak notariaalne dokument nr 2832). Avaldaja hinnangul ei tähendanud asjaolu, et notari deposiidis asub summa, mis on võrdne põhivõlgnevuse summaga, et nõue oleks täidetud. Hüpoteegi seadmise lepingus puudub kokkulepe, et hüpoteegiga on tagatud üksnes põhinõue. Täitur täitedokumenti ei täitnud ning kinnisasjade enampakkumist ei algatanud. Avaldaja esitas täituri tegevusele kaebuse, mille täitur jättis 30.04.2015 otsusega rahuldamata. Otsuse resolutsioonis (resolutsiooni p-s 2) andis täitur võlgnikele õiguse esitada ühe kuu jooksul sama otsuse kättetoimetamisest kohtule tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 473 kohane avaldus täitedokumendi viivitamata täitmise vältimiseks kohtu poolt määratud tagatise andmise näol. Avaldaja esitas 14.05.2015 täituri 30.04.2015 otsuse peale kaks kaebust: esimese kaebuse esitas avalda Harju Maakohtule (kaebust lahendatakse tsiviilasjas nr 2-15-7324); teise kaebuse esitas avaldaja täiturile. Esimeses kaebuses taotles avaldaja täituri 30.04.2015 otsuse tühistamist. Teises kaebuses taotles 30.04.2015 otsuse tühistamist resolutsiooni p 2 osas. Täitur jättis 08.06.2015 otsusega avaldaja 14.05.2015 kaebuse rahuldamata. Täituri 08.06.2015 otsuse peale esitas avaldaja 29.06.2015 kaebuse Harju Maakohtule (nimetatud kaebust vaadatakse läbi praeguses tsiviilasjas). Avaldaja väitel tingis 14.05.2015 kaebuse esitamise täiturile asjaolu, et täitur andis 30.04.2015 otsuse resolutsiooni p-ga 2 solidaarvõlgnikele omaalgatuslikult õiguse esitada kohtule TsMS § 473 kohane avaldus täitedokumendi viivitamata täitmise vältimiseks kohtu poolt määratud tagatise andmise kujul. Sellega tegutses täitur võlgnike huvides. Avaldaja leidis, et täituril puudus täitemenetluse seadustiku (TMS) § 44 – 46 järgi õigus määrata võlgnikule tähtaeg TsMS § 473 sätestatud taotluse esitamiseks ja lükata sellega täitetoiming ehk enampakkumine edasi. Avaldaja esitas 14.05.2015 kaebuse täituri 30.04.2015 otsusele, sest avaldajale oli ebaselge, kas 30.04.2015 otsuse resolutsiooni p 2 osas oli tegemist avaldaja 2(7)
Tsiviilasi nr: 2-15-9724 06.04.2015 kaebuse läbivaatamise tulemusena tehtud otsusega või uue otsusega. Avaldaja hinnangul on tegemist täituri uue otsusega, mida ta esmalt vaidlustas täiturile esitatud kaebusega, milles taotles vaidlustatud otsuse tühistamist tervikuna. Praeguses tsiviilasja peatas maakohus 02.11.2015 kohtumäärusega menetluse kuni lahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-15-8579 ja jättis rahuldamata võlgnike taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Tsiviilasjas nr 2-15-8579 menetleti võlgnike 07.06.2015 esitatud hagiavaldust avaldaja vastu hüpoteegi kustutamiseks vajaliku tahteavalduse saamiseks. Tsiviilasjas nr 2-15-8579 rahuldas maakohus 16.06.2015 määrusega võlgnike hagi tagamise avalduse ja peatas hagi tagamise abinõuna täituri menetluses olevad täitemenetlused täiteasjades nr 048/2912/855 ja 084/2012/856. Tsiviilasjas nr 2-15-8579 jõustus 06.03.2019 Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2018 otsus, millega ringkonnakohus rahuldas võlgnike hagi ning kohustas avaldajat andma nõusolek kinnistusregistri registriosa nr 1977402 neljandasse jakku ja registriosa nr 2158602 neljandasse jakku avaldaja kasuks kantud hüpoteegikande kustutamiseks ning asendas avaldaja vastava tahteavalduse kohtuotsusega. Ringkonnakohus jättis asjas 16.06.2015 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu tagama kohtuotsuse täitmist. Võlgnikud esitasid 13.03.2019 taotluse, milles palusid uuendada praeguse tsiviilasja menetluse ja jätta avaldaja kaebuse rahuldamata ning kohtutäituri 08.06.2015 otsuse tühistamata. Maakohus uuendas praeguses tsiviilasjas 18.03.2019 määrusega menetluse. Avaldaja esitas 28.03.2019 seisukoha, milles palus 29.06.2015 esitatud kaebuse rahuldada, peatada praeguses kohtuasjas menetluse kuni maakohtu 16.06.2015 kohtumääruse (tsiviilasi nr 2-15-8579) kehtivuse lõppemiseni ja nõuda Tallinna notar Maarika Pihlakult välja tõendi avaldajale notarideposiidist raha väljamaksmise kohta.
PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD
2.Täitur leidis, et avaldaja poolt täitmisele esitatud ühishüpoteegiga koormatud nõue on tehingu täitmise tagamise raames täidetud hüpoteegisumma ulatuses raha hoiustamisega notari ametialasel deposiitarvel. Kuivõrd täituril puudub pädevus ebaselge täitedokumendi korral selgituste küsimiseks kohtult, pidas täitur vajalikuks informeerida täitemenetluse osapooli TsMS §-st 473. Kohus oleks saanud TsMS § 473 ja § 368 või võlaõigusseaduse (VÕS) § 98 alusel võtta seisukoha, kas notari ametialasele deposiitarvele ühishüpoteegist tuleneva kohustuse täitmise tagamise tarbeks hoiustatud hüpoteegisummaga 330 000 eurot on täitedokumendist tulenev nõue rahuldatud või mitte.
3.Võlgnikud leidsid 06.08.2015 seisukohas, et avaldaja kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna tsiviilasjas nr 2-15-7324 on avaldaja vaidlustanud sama täituri otsust. Avaldaja ei saavutaks 08.06.2015 täituri otsuse tühistamisega soovitud eesmärki ehk kinnistutute müüki enampakkumise korras. Avaldaja on tsiviilasjas nr 2-15-7324 palunud täituri 30.04.2015 otsuse tühistamist ja täituri kohustamist enampakkumise läbiviimiseks. Kui kohus jätkab käesoleva asja menetlust, siis toimub paralleelselt sisult kahe identse vaidluse lahendamine. Võlgnikud on avaldaja nõude rahuldamiseks vajaliku rahasumma kandnud notari deposiitkontole ja selle väljamaksmine avaldajale on viibinud üksnes avaldajast tulenevatel põhjustel. 3(7)
Tsiviilasi nr: 2-15-9724
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Maakohus jättis 15.05.2019 määrusega (vaidlustatud määrus) avaldaja kaebuse läbi vaatamata, samuti jättis kohus avaldaja 28.03.2019 taotluse menetluse peatamiseks ning tõendite kogumiseks läbi vaatamata. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda. Maakohus määras menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ja mõistis avaldajalt võlgnike kasuks välja 2268 eurot (sh käibemaks) kohustusega tasuda menetluskuludelt vaidlustatud määruse jõustumisest kuni kohase täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Määruse põhjenduste kohaselt jättis maakohus kaebuse läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 ple 4 tuginedes. Maakohus leidis, et formaalselt on avaldaja suhtes tehtud kaks täituri otsust, mida on võimalik eraldi menetleda, kuid sisuliselt vaidlustab avaldaja sama täituri tegevust ja sama otsust kahes erinevas tsiviilasjas. Nii praeguse tsiviilasja kui ka tsiviilasja nr 2-157324 sisuks on täituri ühe ja sama otsuse tühistamine, sest 08.06.2015 otsusega jättis täitur muutmata 30.04.2015 otsuse. Täituri 08.06.2015 otsuse tühistamisel peaks täitur uuesti läbi vaatama nii 08.06.2015 otsuse kui ka 30.04.2015 otsuse. Seega on kohtu menetluses kaks vaidlust samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel. Sama vaidluse lahendamine paralleelsetes menetlustes tekitab võimaluse vastuoluliste lahendite tekkimiseks ning on vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega. Kuna maakohus jättis kaebuse läbi vaatamata ja lõpetas menetluse, siis jättis maakohus avaldaja 28.03.2019 taotlused läbi vaatamata. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 7 kohaselt avaldaja kanda, sest avaldajat esindas vandeadvokaat, kes pidi mõistma, et sisuliselt taotletakse kahe paralleelse menetlusega sama tulemust. Võlgnikele osutatud õigusabi osas leidis maakohus senisele kohtupraktikale tuginedes ja turu keskmise tasuga arvestades, et tunnitasu määr 140 eurot (käibemaksuta) on õigustatud. Võlgnike esindaja osutas õigusabi kokku 13,5 t ulatuses. Maakohus leidis, et nimetatud tundide arv on mõistlik, põhjendatud ja vajalik. Seega oli võlgnike esindaja põhjendatud menetluskulu kohtu hinnangul 2268 eurot (s.o 140 x 13,5 t x 20 %), mis tuli avaldajalt võlgnike kasuks välja mõista.
MÄÄRUSKAEBUSE PÕHJENDUSED
5.Maakohtu määruse peale esitatud 30.05.2019 määruskaebuses palub võlgnik maakohtu määruse tühistada ja tagastada tsiviilasi maakohtule menetluse jätkamiseks, sh avaldaja 28.03.2019 taotluste lahendamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt puudus maakohtul alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et tsiviilasjas nr 2-15-7324 käib vaidlus samade menetlusosaliste vahel sama vaidluseseme kohta samal alusel. Täituri 30.04.2015 otsuses sisaldus kaks resolutsiooni puntki. Kaebuse rahuldamata jätmise osas pöördus avaldaja otse kohtusse (tsiviilasi nr 2-15-7324) ja otsuse resolutsiooni teise punkti osas pidi avaldaja TMS § 218 lg 1 kohaselt läbima esmalt kohtueelse menetluse, mille rahuldamata jätmisel esitas avaldaja maakohtule kaebuse kohtutäituri otsuse peale. Puudub alus kaebuse läbi vaatamata
4(7)
Tsiviilasi nr: 2-15-9724 jätmiseks, kuna sellisel juhul jääb jõusse täituri otsustus anda võlgnikele tähtaeg kohtusse pöördumiseks. Kaebuse läbivaatamisel tuleb lahendada ka avaldaja 28.03.2019 taotlused, mille maakohtus läbi vaatamata jätmise osas esitab avaldaja vastuväite TsMS § 333 kohaselt. Isegi kui avaldaja kaebuse läbi vaatamata jätmine oli õiguspärane, siis ei nõustu avaldaja võlgnike kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitisega. TsMS § 172 lg 7 rakendamiseks puudub alus, sest kaebus polnud perspektiivitu ega pahatahtlik. Arvestades hiljutist kohtupraktikat, on õigustatud menetluskulude hüvitis täiteasjades vahemikus 263 – 300 eurot.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis selle kohta puudutatud isikutelt seisukohta. Võlgnikud palusid kaebusele esitatud vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Täitur määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ning saata asi menetluse jätkamiseks tagasi samale maakohtule (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
9.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud ekslikult TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel avaldaja kaebuse läbi vaatamata. TsMS § 423 lg 1 p 4 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Kolleegiumi hinnangul ei olnud kohtu menetluses kahte sama esemega asja ning puudus alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks maakohtu viidatud alusel.
10.Tsiviilasjas nr 2-15-7324 menetletava kaebusega on avaldaja vaidlustanud täituri 30.04.2015 otsuse, käesolevas asjas menetletava kaebusega aga täituri 08.06.2015 otsuse. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et täituri 30.04.2015 otsuse resolutsiooni p-s 2 sisaldub täituri uus iseseisev otsustus, mille osas pidi avaldaja TMS § 218 lg 1 kohaselt läbima esmalt kohtueelse menetluse. TMS § 218 lg 1 teise lause järgi ei saa täituri otsuse või tegevuse peale enne täiturile kaebust esitamata kohtule kaevata (vt nt Riigikohtu 14.06.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-17, p 14 esimene lõik, 03.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-10513, p 18; 11.11.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-15, p 13). Selliselt on 30.04.2015 otsuse resolutsiooni p 2 ilmselt mõistnud ka täitur ise, kuna on 08.06.2015 otsusega sisuliselt lahendanud 14.05.2015 avaldaja poolt 30.04.2015 otsuse resolutsiooni p 2 peale esitatud kaebuse. Kolleegium märgib, et tsiviilasjas nr 2-15-7324 menetletavas kaebuses on avaldaja palunud küll tühistada täituri 30.04.2015 otsuse tervikuna, mitte ainult resolutsiooni p 1 osas, kuid resolutsiooni p 2 puudutavas osas saanuks maakohus nimetatud teises tsiviilasjas TsMS § 5(7)
Tsiviilasi nr: 2-15-9724 477 lg 1 ja § 371 lg 1 p 3 alusel keelduda kaebuse menetlusse võtmisest või jätta selle hiljem TsMS § 477 lg 1 ja § 423 lg 1 p 3 alusel läbi vaatamata. Maakohtu vaidlustatud määrus käesolevas asjas jätab avaldaja ilma TMS § 218 lg-st 1 tulenevast õigusest täituri 08.06.2015 otsust vaidlustada. Seejuures ei ole hetkel teada, kuidas kohus lahendab avaldaja kaebuse tsiviilasjas nr 2-15-7324.
11.Kolleegium möönab, et käesolevas asjas ja tsiviilasjas nr 2-15-7324 menetletavate avaldaja kaebuste aluseks olevad asjaolud on suures osas kattuvad, paljuski on kattuvad ka lahendamist vajavad õiguslikud küsimused. Seetõttu tuleks vältida olukorda, et tsiviilasjades tehtakse teineteisele sisuliselt vasturääkivad lahendid. TsMS §-st 374 tuleneb, et kui kohtu menetluses on ühel ajal mitu üheliigilist hagi, milles on samad pooled või mille on esitanud üks hageja erinevate kostjate vastu või mille on esitanud mitu hagejat sama kostja vastu, võib kohus liita hagid ühte menetlusse, kui nõuded on õiguslikult omavahel seotud või need nõuded oleks võinud esitada ühes hagimenetluses ja nende ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist või lihtsustab nende menetlemist. TsMS § 477 lg-st 1 lähtudes on võimalik hagita menetluses liita ühe avaldaja poolt esitatud avaldusi (kaebusi). Kolleegiumi hinnangul tuleks maakohtul eelmärgitut arvestades kaaluda käesolevas tsiviilasjas ja asjas nr 2-15-7324 menetletavate avalduste (kaebuste) liitmist. Eelduslikult säästaks asjade liitmine menetlemisele kuluvat aega ja välistaks ohu, et sarnased asjad lahendatakse põhjendamatult erinevalt.
12.Ringkonnakohtu hinnangul on samas kaheldav, kas täituri 08.06.2015 otsus praegusel hetkel enam rikub avaldaja seadusega kaitstud õigusi või huve (TsMS § 3 lg 1). Nagu eelnevalt märgitud, jõustus 06.03.2019 Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-8579, millega kohus rahuldas võlgnike hagi ning kohustas avaldajat andma nõusolek kinnistute kohta kinnistusraamatusse avaldaja kasuks kantud hüpoteegikannete kustutamiseks ning asendas avaldaja vastava tahteavalduse kohtuotsusega. Seetõttu puudub alus arvata, et hetkel veel avaldaja kasuks sisse kantud hüpoteegi arvel oleks võimalik nõuet kinnistute arvel sundtäita. Maakohtul on võimalik anda avaldajale võimalus õigustatud huvi täituri 08.06.2015 otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise osas täiendavalt põhjendada. Juhul kui avaldaja õiguskaitsevajadus on ära langenud, on kohtul võimalik kaaluda kaebuse läbivaatamata jätmist TsMS § 371 lg 2 alusel (koosmõjus § 477 lg-ga 1).
13.Avaldaja kaebuse sisulise lahendamise korral tuleb maakohtul lahendada ka avaldaja 28.03.2019 taotlused.
14.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
15.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427 esimese lause kohaselt võib esitada määruskaebuse määruse peale, millega hagi jäeti läbi vaatamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse jätkamiseks maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata.
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-15-9724
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest Liis Arrak Ande Tänav
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.