2-24-18050 X hagi Y ja A vastu tehingu kehtetuks tunnistamise, nõusolekute andmise kohustamise ja nõusolekute asendamise nõudes
Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindaja
7000 eurot Hageja: X, isikukood: XXX Hageja lepinguline esindaja: Erki Casar, e-posti aadress: xxx Kostja I: Y, isikukood: XXX, elukoht: xxx Kostja I seaduslikud esindajad: A ja B Kostja II: A, isikukood: XXX, elukoht: xxx Kostjate lepinguline esindaja: Aivar Haava, e-posti aadress: xxx kohtuistungil 22.04.2025, edasi kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Tunnistada kehtetuks Y ja A vahel 15.12.2022a sõlmitud korteriomandi kinkeleping ja asjaõigusleping.
3.Kohustada Yt andma nõusolek, KRS § 341 lg 1 tähenduses, millega kustutatakse korteri, asukohaga xxx vald, xxx linn, XXX, katastritunnus xxxxxxxx, reg osa nr. xxxxxx, omanikuna Y ning nõusolek, millega kantakse korteriomandi, asukohaga xxx vald, xxx linn, XXX, katastritunnus xxxxxxxx, reg osa nr. xxxxxx ainuomanikuks A.
4.Kohustada At andma nõusolek KRS § 341 lg 1 tähenduses, mis on vajalik A kandmiseks omanikuna korteri, asukohaga xxx vald, xxx linn, XXX, katastritunnus xxxxxxxx, reg osa nr. xxxxxx ainuomanikuks.
Asendada Y ja A nõusolekud käesoleva kohtuotsusega.
6.Menetluskulud jätta A kanda.
7.Välja mõista Alt X kasuks menetluskulu 1724, 80 eurot.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud, hageja nõue ning hageja seisukohad
1.X esitas 28.11.2024 Viru Maakohtule hagi Y ja A vastu tehingu kehtetuks tunnistamise, nõusolekute andmise kohustamise ja nõusolekute asendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt hageja kasuks tehti 27.07.2023a maksekäsk tsiviilasjas nr xxx, millega otsustati, et kostja II kohustub hagejale tasuma põhinõude summas 7212,00 eurot ja kõrvalnõudeid summas 470,36 eurot ning hüvitama riigilõivu 240,00 eurot ja menetluskulu 20,00 eurot ning viivist määras 0,028767% päevas, summalt 7212.- eurot, alates 28.07.2023, arvestusega et kõrval- ja põhinõuded ei ületa 8000.- eurot. Hageja avalduse alusel alustati kohtutäitur Raigo Pärs juures punktis 1 nimetatud lahendi alusel täitemenetlust 31.07.2023a. Kohtutäituri poolt laekunud info kohaselt ostis kostja osktoobris 2022 avalikul enampakkumisel 1⁄2 suuruse osa korteriomandist asukohaga xxx vald, xxx linn, XXX, katastritunnus xxxxxxxx, reg osa nr. xxxxxx, mille kohta koostati 10.10.2022a vastav akt (lisa nr 3), mille tagajärjel sai kostja antud korteriomandi ainuomanikuks. 15.12.2022a kinkis kostja temale kuulunud korteriomandi asukohaga xxx vald, xxx linn, XXX, katastritunnus xxxxxxxx, reg osa nr. xxxxxx oma lapsele. Hageja on seisukohal, et kinketehing sõlmiti kostja II poolt üksnes eesmärgiga teha ennast varatuks. Täitemenetluse kaudu ei ole õnnestunud hagejal oma nõudeid kostja II vastu rahuldada. Hageja on seisukohal, et esinevad kõik eeldused kosja I ja kostja II vahel sõlmitud lepingu tagasivõitmiseks. Hageja nõudeks on: Tunnistada kehtetuks kostja I ja kostja II vahel 15.12.2022a sõlmitud kinkeleping, mille esemeks oli korteriomand asukohaga xxx vald, xxx linn, XXX, katastritunnus xxxxxxxx, reg osa nr. xxxxxx; kohustada Y, isikukood XXX, andma nõusolek, kinnistusraamatu § 341 lg 1 tähenduses, millega kustutatakse korteri, asukohaga xxx vald, xxx linn, XXX, katastritunnus xxxxxxxx, reg osa nr. xxxxxx, omanikuna Y, isikukood XXX ning nõusolek, millega kantakse korteriomandi, asukohaga xxx vald, xxx linn, XXX, katastritunnus xxxxxxxx, reg osa nr. xxxxxx ainuomanikuks A, isikukood XXX; kohustada At, isikukood XXX, andma nõusolek kinnistusraamatu § 341 lg 1 tähenduses, mis on vajalik A, isikukood XXX kandmiseks omanikuna korteri, asukohaga xxx vald, xxx linn, XXX, katastritunnus xxxxxxxx, reg osa nr. xxxxxx ainuomanikuks; asendada Y, isikukood XXX ja A, isikukood XXX nõusolekud käesoleva kohtuotsusega (dtl 53-56).
2.Vastates kostjate seisukohtadele, leiab hageja, et on tõendatud täitemenetluse negatiivse 2
tulemusena, et võlgnik, kahjustas kinkelepinguga võlausaldajat. Oluliseks asjaoluks on, et laenu tagastamise tähtaeg oli 01.01.2023a ning kinkeleping, millega võlgnik ennast varatuks tegi, tehti vahetult enne maksetähtaja saabumist. Hageja leiab, et negatiivset asjaolu, st et võlgnik ei teinud ennast kinkelepinguga varatuks, peavad tõendama kostjad, sest see on nende vastuväide. Antud juhul ei ole oluline, et tegemist on loovutatud nõudega. Seadusest ei tulene, et sellise hagi saaks esitada üksnes esialgne võlausaldaja. Väide, et esialgne võlausaldaja teadis, et korter kingitakse hiljem ühele kostja lastest, on tõendamata ja ei ole ka tõsi (dtl 88). Kostjate vastuväited
3.Kostjad leiavad, et hagi on täies ulatuses põhjendamata. Hageja paljasõnaline väide selle kohta, justkui oleks kinketehing sõlmitud kostja II poolt üksnes eesmärgiga teha ennast varatuks, ei vasta tõele. Hagejal tuleb tõendada, et kostjad on sõlminud kinkelepingu teadlikult hageja huvide kahjustamiseks. Kostjad juhivad tähelepanu sellele, et erinevalt hageja väidetust ei olnud kinkelepingu sõlmimise eesmärgiks kostja II varatuks muutmine, vaid juba 1/2 suuruse korteriomandi ostmise ajal kohtutäituri poolt läbiviidud enampakkumisel oktoobris 2022 oli soov soetada see korter lastele (kostjal II on 4 alaealist last). Sellest oli teadlik ka Q, kes oli sel ajal kostja II elukaaslane ning tasus 1/2 korteri ostuhinna kohtutäiturile. Peale 1/2 korteriomandi omandamist kinkiski kostja II korteriomandi 15.12.2022 kinkelepinguga kostjale I, arvestades, et 1/2 korteriomandist oli eelnevalt kuulunud kostja I isale Ble. Pärnu Maakohtule esitatud 23.05.2023 maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt loovutas Q nõude Xle 03.04.2023, seega enam kui 3 kuud peale kinkelepingu sõlmimist. Seega olukorras, kus kinkeleping on sõlmitud enne seda, kui sissenõudjast hagejal nõue kostja II vastu tekkis, ei saa mitte kuidagi rääkida sellest, et kostjad oleksid sõlminud kinkelepingu teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks. Lähtuvalt TMS § 188 lg-st 1 on oluline ka see, et tehingu teine pool pidi sellest, et tehing tehakse teadlikult sissenõudja huvide kahjustamisest, teadma tehingu tegemise ajal. Kuigi kostja I on kostja II lähikondne, siis arvestades et kinkelepingu sõlmimise ajal ei olnud hagejal nõuet kostja II vastu, vaid hageja on nõude omandanud hiljem, siis ilmselgelt ei ole TMS § 188 lg-s 1 nimetatud tehingu kehtetuks tunnistamise tingimused täidetud. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata (dtl 68-71). Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus, kuulanud pooled ära ja tutvunud kohtule esitatud materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
6.Hageja on esitanud nõude tehingu kehtetuks tunnistamiseks, nõusolekute andmise kohustamiseks ja nõusolekute asendamiseks. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187 lg 1 esimese lause kohaselt võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib 3
sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. TMS § 189 lg 1 alusel, kohus tunnistab kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist.
7.Esmalt märgib kohus vastuseks kostjate poolt esitatule, et kostjad on õigesti viidanud, sellele, et Riigikohus on märkinud, et kui sissenõudja ei ole esitanud nõuet kinkelepingu tagasivõitmiseks TMS § 189 lg 1 järgi või kui on möödunud selles sättes nimetatud õigust lõpetav tähtaeg, on sissenõudjal võimalik esitada hagi TMS § 188 järgi, kuid sellisel juhul peab ta üldjuhul tõendama ka oma huvide teadlikku kahjustamist (vt Riigikohtu 30.04.2013 otsus tsiviilasjas nr 3–2-1-41-13, p 13). Samas lahendis leidis Riigikohus, et TMS § 188 lg 2 järgi ei eeldata seda, et võlgniku lähikondsega tehtud tehinguga kahjustatakse võlausaldaja huvisid. Selles sättes nimetatud eeldus kehtib vaid juhul, kui võlausaldaja huvide kahjustamine on tõendatud. Selle asjaolu tõendamise koormus lasub hagejal. Käesolevas asjas kuulub aga asjaoludest tulenevalt kohaldamisele TMS § 189 lg 1. Hageja on tuginenud viidatud sättele. Kohtupraktikas on selgitatud, et TMS § 189 lg 1 kohaldamiseks ei ole vaja tuvastada, kas tagasivõidetava kinkelepinguga kahjustati sissenõudja huve ja kas vastaspool sellest teadis või mitte. TMS § 189 lg 1 eeldab, et kahe aasta jooksul enne tagasivõitmise hagi esitamist tehtud kinkelepingud on põhimõtteliselt automaatselt tagasivõidetavad, st et tegemist on sissenõudja huve kahjustava tehinguga. Erandiks on TMS § 189 lg 3 kohaselt vaid tavapärased kingitused ning juhtum, mil kostja tõendab, et kinkelepinguga ei ole sissenõudja huvisid kahjustatud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-13, p 12, 13 ja 02. oktoobri 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-18-187). TMS § 187 lg 2 kohaldamise eeldused on täidetud. Hageja on tõendanud, et tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist. Need asjaolud nähtuvad hageja poolt esitatud tõenditest, so kohtulahend tsiviilasjas nr xxx (dtl 7-9), kohtutäituri teave (dtl 10-18). Kohus nõustub hagejaga selles, et antud juhul ei ole oluline, et tegemist on loovutatud nõudega. Tuvastatult on võlgnik A kinkinud oma vara Yle (15.12.2022 korteriomandi kinkeleping, dtl 19- 25). Hagi on kohtusse esitatud 28.11.2024. Käesolevas asjas ei ole tuvastatud TMS § 189 lg 3 sätestatut, mh ei ole kostjad tõendanud, et kinkelepinguga sissenõudja huvisid ei kahjustatud. Seega on käesoleval juhul täidetud ka TMS § 189 lg 1 eeldus. Seega, tuleb tunnistada Y ja A vahel 15.12.2022a sõlmitud korteriomandi kinkeleping ja asjaõigusleping kehtetuks.
8.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg 1 kohaselt isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TSÜS) § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohustada Yt andma nõusolek, kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 tähenduses, millega kustutatakse korteri, asukohaga xxx vald, xxx linn, XXX, katastritunnus xxxxxxxx, reg osa nr. xxxxxx, omanikuna Y ning nõusolek, millega kantakse korteriomandi, asukohaga xxx vald, xxx linn, XXX, katastritunnus xxxxxxxx, reg osa nr. xxxxxx ainuomanikuks A ning kohustada At andma nõusolek KRS § 341 lg 1 tähenduses, mis on vajalik A kandmiseks omanikuna korteri, asukohaga xxx vald, xxx linn, XXX, katastritunnus xxxxxxxx, reg osa nr. xxxxxx 4
ainuomanikuks. Ka tuleb asendada Y ja A nõusolekud käesoleva kohtuotsusega.
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, kuid peab asjaolusid arvestades õiglaseks jätta menetluskulud kostja II, so A kanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu
10.veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista riigilõivu 700 eurot ja hagi koostamise ja esitamisega seotud õigusabi kulu 4h (materjali kogumine, asjaolude selgitamine kliendiga ja materjali analüüs 1,5h, hagi koostamine ja esitamine 2,5h); kostja vastusega tutvumine 1h; istungiks ettevalmistamine 1h; istungil osalemine 1h. Kokku töötunde 7h, ühe töötunni maksumus 120 pluss km, st kokku 146,40.- eurot. Menetluskulud kokku on 1724, 80 eurot (700 pluss 1024,80 (7 x 146,40). Hageja kinnitab, et antud summad on seotud selle tsiviilasjaga (dtl 119). Kostjad ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kohus peab hageja kulu riigilõivule ja õigusabile vajalikuks ja põhjendatuks ja mõistab Alt X kasuks välja menetluskulu 1724, 80 eurot. Kohus selgitab, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.