Kaija Kaijanen, Villem Lapimaa ja Vahur-Peeter Liin
Määruse tegemise aeg ja koht
05.05.2020, Tallinn
Kohtuasja number
2-19-5290
Kohtuasi
XX hagi Julianus Inkasso OÜ vastu maksehäire kohta teate eemaldamiseks ning nõude sissenõudmisele suunatud tegevuse lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.01.2020 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Julianus Inkasso OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Indrek Nuut Kostja Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553), esindaja Maarja Radziwill
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 07.01.2020 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Julianus Inkasso OÜ kanda.
4.Mõista Julianus Inkasso OÜ-lt välja XX kasuks määruskaebemenetluse menetluskulude katteks 216 eurot. Selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
2-19-5290 Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX (hageja) esitas 05.04.2019 Harju Maakohtule Julianus Inkasso OÜ (kostja) vastu hagi (nõuet täpsustatud 30.04.2019), milles palus kohustada kostjat esitama kohtuotsuse jõustumisest alates viivitamatult taust.ee registripidajale tahteavaldus kande eemaldamiseks, mis näitab hagejat võlgnikuna seoses AS STV (võlausaldaja) arvega nr 19683447 (arve) ning keelata kostjal alates kohtuotsuse jõustumisest edastada hagejale isiklikele sidevahenditele arvest tulenevate nõuete tasumise kohustust puudutavaid teavitusi ja nõudeid, mh keelata samasisuliste telefonikõnede tegemine. Hagiavalduse kohaselt avalikustas kostja hageja kohta maksehäire veebikeskkonnas taust.ee. Kostja väitel on hagejal tasumata võlausaldaja arve 25 eurot 20 senti 2012. aastast. Hagejal ei ole võlga. Samuti oleks sellest arvest tulenev võlanõue aegunud. Hageja palus kohtuväliselt kostjal lõpetada võla sissenõudmine, kuid kostja jätkas seda. Hageja soovis 2018. a-l kasutada ostutehingute tegemiseks järelmaksu võimalust, kuid sellest keelduti maksehäire kande tõttu.
2.Harju Maakohus tegi 07.08.2019 tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi. Kostja esitas tagaseljaotsuse peale kaja. Maakohus uuendas 07.11.2019 määrusega menetluse ning selgitas hageja nõuet ja määras tähtajad seisukohtade esitamiseks.
3.Kostja esitas 18.11.2019 seisukoha, milles märkis, et sai hageja nõudest teada alles pärast hagimaterjalide kättesaamist. Võlausaldajalt saadud volitusega kooskõlas tegi kostja kohe kõik enda poolsed toimingud maksehäire eemaldamiseks keskkonnast taust.ee. Vaidluse oleks saanud lahendada kohtuväliselt ja ilma pooltele täiendavaid menetluskulusid tekitamata.
4.Hageja esitas 21.11.2019 seisukoha, milles märkis, et seisukoha esitamise hetkeks on maksehäire hageja kohta eemaldatud ning hagejale teadaolevalt on lõppenud võlateadete edastamine hageja kontaktidele.
5.Harju Maakohus andis 09.12.2019 kirjas hagejale täiendava tähtaja seisukoha esitamiseks hagist loobumise või selle tagasivõtmise kohta. Kohtu kirja kohaselt on kostja maksehäire eemaldanud ning võlateadete edastamise lõpetanud.
6.Hageja võttis 16.12.2019 hagi tagasi ning palus menetluskulud jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 2448 eurot (käibemaksuga). Esimese astme kohtu määrus
7.Harju Maakohus jättis 07.01.2020 määrusega hagi läbi vaatamata, menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 2178 eurot.
2-19-5290 Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb hagi jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata, sest hageja võttis hagi tagasi. Kostja täitis hageja nõude maksehäire eemaldamiseks ning lõpetas võlateadete edastamise. Määravat tähendust ei oma kostja 20.12.2019 menetlusdokumendis esitatud väide, et kostja peatas ajutiselt hageja vaidlustatud maksehäire avaldamise. Asjaoludest nähtub, et kostja lasi kustutada hageja kohta maksehäire ning sellega on hageja nõue rahuldatud. Hageja 21.11.2019 menetlusdokumendi järgi on kostja lõpetanud ka võlateadete edastamise. Teavituste jätkamisel peab hageja arvestama võimalusega, et hageja võib uuesti kohtusse pöörduda. Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 4 alusel kostja kanda, sest kostja rahuldas hageja nõuded pärast hagi esitamist. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 450 eurot ning lepingulise esindaja kulu 1728 eurot koos käibemaksuga, kokku 2178 eurot. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
8.Kostja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning määras need kindlaks. Määruskaebuse väidete kohaselt jättis maakohus menetluskulud ebaõigesti TsMS § 168 lg 4 alusel kostja kanda. Hageja ei saa kostjalt nõuda maksehäire eemaldamist või võla sissenõudmise lõpetamist, sest kostja ei ole võlausaldaja. Kostja saab hoiduda võla sissenõudmisest, kuid tema ei otsusta, kas võlast loobuda või see maha kanda. Kostja eemaldas maksehäire ajutiselt kuni kohtumenetluse lõpuni ja vaidluses õigusselguse jõudmiseni. Kostja ei ole menetluse jooksul kordagi taganenud oma senistest seisukohtadest. Kostjal on õigus maksehäiret avaldada. Hageja ei saavutanud enda sisulist eesmärki. Hageja eesmärgiks oli tuvastada, kas kostjal on kohustus maksehäire eemaldada ning kohustada teda edaspidisest võla sissenõudmisest hoiduma põhjusel, et nõuet ei eksisteeri või nõue on aegunud. Kuna hageja võttis hagi tagasi, ei saa eeldada, et võlausaldajal ei ole enam õigust kohustuse täitmist nõuda. Poolte vahel on jätkuvalt vaidlus õigussuhte olemuse üle ning selle üle, kas nõue on olemas või kas kostjal on õigus maksehäiret avaldada.
9.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Hageja ei nõustu sellega, et kostja ei ole hageja nõuet rahuldanud. Vaidlust ei ole selles, et kostja korraldas maksehäire avaldamise ning selle lõpetamise. Asjaolu, et kostja nõuab võlga sisse käsundi alusel, ei oma tähendust. Hagi oli suunatud kostja kui inkassofirma vastu.
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks.
2-19-5290
12.Maakohus ei eksinud, jättes TsMS § 168 lg 4 alusel menetluskulud kostja kanda. Selle sätte kohaselt kannab kostja hageja menetluskulud, kui hageja võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja rahuldas hageja nõude.
13.Kostja rahuldas hageja nõude. Hageja esitas maakohtule hagi kostja kui sissenõudja vastu, milles palus kohustada kostjat tegema tahteavalduse hageja kohta tehtud maksehäire teate eemaldamiseks ning lõpetada hageja suhtes võla sissenõudmisega seonduvad toimingud, sh teavituste edastamine ja telefonikõnede tegemine. Arvestades hageja konkreetselt väljendatud nõuet oli hageja eesmärk praeguses menetluses, et kostja laseks eemaldada hageja kohta tehtud maksehäire teate ning lõpetaks rikkuva tegevuse. Kuna kostja seda tegi, rahuldas kostja hageja nõude ning maakohus jättis õigesti menetluskulud kostja kanda.
14.Kostja leiab ekslikult, et hageja ei saanud nõudeid kostja vastu esitada. Hageja palus kostjal eemaldada hageja kohta tehtud maksehäire veebikeskkonnast taust.ee. Hageja esitatud taust.ee väljavõttest nähtub, et kostja (kes on märgitud võla nõudjaks) on lasknud maksehäire teha. Kostja ei ole esitanud asjaolusid ega vastu vaielnud sellele, et tema (ning mitte võlausaldaja) suhtleb veebikeskkonnaga ning annab sellele korraldusi maksehäire teate avaldamiseks või eemaldamiseks. Kuna hageja ja kostja vahel ei ole lepingulist võlasuhet, saab hagejal olla kostja vastu lepinguväline nõue, mille eesmärgiks on eemaldada hageja kohta tehtud maksehäire teade. Hageja palus ka kostjal lõpetada võla sissenõudmisega seonduvad toimingud. Toimiku materjalidest nähtub, et kostja esitas hagejale nõudeid võla maksmiseks. Kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Hagejal saab olla kostja vastu lepinguväline nõue rikkumise lõpetamiseks (s.o sissenõudmisega seonduvate toimingute lõpetamiseks), kui rikkumine on õigusvastane.
15.Kostja ning võlausaldaja vaheline võimalik lepinguline võlasuhe (nt käsundusleping) ei välista nõuete esitamist üksnes kostja vastu. Reeglina annab sellises võlasuhtes võlausaldaja sissenõudjale vajaliku info võlgniku ja võla kohta ning sissenõudja ülesanne on võlg kätte saada. Kui sissenõudja on võlgniku kohta andmeid avaldanud kolmandatele isikutele või neid ebaõigesti kasutanud, sh nõuab võlga sisse, kuigi võlga ei ole, vastutab sissenõudja enda tegevuse eest. Sissenõudja (kostja) tegevust ei saa omistada üksnes võlausaldajale, nagu saab kohtumenetluses TsMS § 217 lg 6 järgi menetlusosalisele omistada lepingulise esindaja toiminguid. Kostja kõrval võib iseenesest teatud juhtudel vastutada ka võlausaldaja (VÕS § 1054), kuid see ei välista kostja enda vastutust.
16.Kostja väide, et ta eemaldas maksehäire teate ajutiselt, ei välista hagi nõude rahuldamist. Esiteks ei nähtu, et pärast menetluse uuendamist oli kostja tahe maksehäire teade eemaldada ajutiselt, vaid kohtumenetluse ajaks. Kostja 18.11.2019 menetlusdokumendi kohaselt tegi ta pärast menetluse uuendamist kohe vajalikud toimingud, et maksehäire eemaldada ning tema hinnangul oleks saanud vaidluse lahendada kohtuväliselt. Kostja esitatud seisukohast ei nähtu, et kostja tahe oli suunatud vaidluse ajutisele lahendamisele. Teiseks täitis kostja hageja nõude ning nõude edasi menetlemine oleks perspektiivitu. Kohus ei leia, et menetluskulude hageja kanda jätmiseks TsMS § 168 lg 4 alusel annab alust see, kui kostja täidab hageja nõude, kuid jätkab selle sisulist vaidlustamist. Selliselt saaks ebaõiglaselt vältida menetluskulude enda kanda jätmist.
2-19-5290 Menetluskulud
17.Ringkonnakohtu arvates ei eksinud maakohus hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu ning lepingulise esindaja kulu koos käibemaksuga 2178 eurot.
18.Maakohus määras menetluskulud kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses, juhindudes TsMS §-dest 174 ja 175. Kohtul tuleb menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel hinnata menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Lepingulise esindaja kulu kindlaksmääramisel tuleb menetluskulu vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel arvestada esmajoones õigusabile osutatud ajakuluga ning vaidluse keerukusega (Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Menetluskulude kindlaksmääramine on kohtu diskretsiooniotsustus ning ringkonnakohus saab seda muuta üksnes juhul, kui maakohus ületas diskretsioonipiire (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.03.2016 määrus asjas nr 3-2-1-6-16, p 14).
19.Ringkonnakohtu hinnangul ei ületanud maakohus diskretsioonipiire. Maakohus pidas vajalikuks ja põhjendatuks lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta). Maakohus märkis õigesti, et selline tunnihind vastab keskmisele lepingulise esindaja tunnitasule. Kohus ei pea lähtuma sellest, milline on hageja esindaja kvalifikatsioon, s.t kas hageja on advokaat. Ühtlasi ei saa menetluskulude suuruse hindamisel lähtuda üksnes menetlusdokumendi mahust. Maakohus hindas praegusel juhul jälgitavalt menetluskulude toimingutele kulutatud aja vajalikkust ja põhjendatust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Ringkonnakohus lisab, et praegune vaidlus on õiguslikult keeruline, mistõttu on põhjendatud hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot ja maakohtu kindlaksmääratud menetluskulude suurus.
20.Ringkonnakohus jätab määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Ringkonnakohus selgitab, et praeguses määruskaebemenetluses on hüvitatavad üksnes menetluskulude jaotusega seonduvad kulud (TsMS § 178 lg 4).
21.Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebemenetluses hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud 216 eurot koos käibemaksuga. Hageja esitas ringkonnakohtule 06.03.2020 menetluskulude nimekirja, milles taotleb lepingulise esindaja menetluskulude hüvitamist 576 eurot (käibemaksuga). Hageja esindaja tunnitasu oli 120 eurot (käibemaksuta) ning tal kulus määruskaebusega tutvumiseks 1 h, kliendiga kohtumiseks 1 h ja seisukoha koostamiseks 2 h. Kohtu hinnangul on praegusel juhul põhjendatud kõigi nimetatud toimingute jaoks kokku 1,5 h, arvestades määruskaebemenetluses esitatud dokumentide sisu ja mahtu, vaidluse keerukusastet ning kostja dokumentide sisu. Ringkonnakohus arvestab sealjuures sellega, et kostja määruskaebuse põhjendused ning hageja vastus kostja määruskaebusele käsitlevad suures osas menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist, mille kulud ei ole hüvitatavad. Hageja hindab vastuses menetluskulude jätmist kostja kanda kahes lühikeses lõigus, milles hageja ei esita õiguslikult sisulist ega ammendavat vastuväidet. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks menetluskulu kliendiga kohtumiseks 1 h. Esindajal ei ole kõikide toimingute ning seisukohtade esitamiseks vaja kliendi korraldust ega kliendiga pikalt arutada. Kuigi teatud juhtudel on põhjendatud kliendiga
2-19-5290 kohtumine, siis arvestades määruskaebuse sisu ning vaidluse olemust määruskaebemenetluses, ei olnud kliendiga kohtumine 1 h ulatuses vajalik.
22.Eelnevat arvestades on määruskaebemenetluses vajalik ja põhjendatud ajakulu 1,5 h. Väljamõistetavale menetluskulule lisandub TsMS § 174 lg 10 järgi käibemaks. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 216 eurot (1,5 h × 120 eurot/h × 1,2).
(digitaalselt allkirjastatud)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.