30. aprill 2020. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-4038
Tsiviilasi
Z S hagi V P vastu kaasomandi lõpetamise nõudes / V P vastuhagi Z S vastu seltsinguvara jagamise nõudes
Tsiviilasja hind Hagihind
3500 eurot
Vastuhagi hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
Z S (isikukood xxxx, aadress xxxx) Lepinguline esindaja Janno Perv
Kostja
V P (isikukood xxxx, aadress xxxx) Lepinguline esindaja Andrei Vesterinen
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 05.11.2018, pärast istungit kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata V P (isikukood xxxx) 19.03.2020.a esitatud vastuväide kohtu tegevusele.
2.Rahuldada Z S (isikukood xxxx) hagiavaldus V P (isikukood xxxx) vastu kaasomandi lõpetamise nõudes.
3.Lõpetada Z S (isikukood xxxx) ja V P (isikukood xxxx) kaasomand Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxxx (asukoht xxxx) kantud korteriomandile selle müümisega avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
4.Jagada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxxx kantud korteriomandi müügist saadud raha selliselt, et Z S (isikukood xxxx) saab müügist saadud rahast poole (1⁄2) ja V P (isikukood xxxx) saab müügist saadud rahast poole (1⁄2).
5.Jätta rahuldamata V P (isikukood xxxx) hagiavaldus Z S (isikukood xxxx) vastu järgmistes nõuetes: - Lõpetada V P ja Z S kaasomandis korteriomand reg.osa nr. xxxx asukohaga, xxxx, mille II jao kande kohaselt kuulub 1/2 korteriomandist Z Sle, 1/2 kuulub V Ple; - Tuvastada V P ja Z S kohustus teha tahteavaldus kinnistu omanikukande kustutamiseks kinnisturaamatus selliselt, et kinnisturaamatusse kantakse ainuomanikuna V P; 1 (7)
-
V P palub määrata kaasomandi lõpetamise selliselt, et kinnistu jääb V Ple ning V P on kohustatud hüvitama Z Sle tema omandiosa rahas. V P hüvitab Z Sle 13 944,25 eurot.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulud V P (isikukood xxxx) kanda.
7.Välja mõista V Plt (P, isikukood xxxx) Z S (isikukood xxxx) kasuks menetluskulud lepingulise esindaja kulu 510 (viissada kümme) eurot ja riigilõiv 300 (kolmsada) eurot.
8.Jätta kindlaks määramata ja V Plt (P, isikukood xxxx) Z S (isikukood xxxx) kasuks välja mõistmata Z S (isikukood xxxx) lepingulise esindaja kulu 478 (nelisada seitsekümmend kaheksa) eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.Z S (hageja) esitas 15.03.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse V P (kostja) vastu kaasomandi lõpetamise nõudes (tl-d 1-3). Kohus jättis hagi käiguta (tl 10). Hageja esitas 08.05.2018 hagi puuduste kõrvaldamiseks menetlusdokumendi (tl-d 16-18). Kohus võttis hagi 14.05.2018 menetlusse (tl 20). Kostja vastas hagile 09.07.2018 (tl-d 29-31). Eelistung toimus 05.11.2018 (tl-d 119-121). Kostja esitas 23.11.2018 vastuhagi (tl-d 73-76). Hageja vastas vastuhagile 03.12.2018 (tl-d 85-87). Kohus jättis vastuhagi 08.04.2019 käiguta (tl-d 90-93). Kohus võttis vastuhagi 08.05.2019 menetlusse (tl 108). Kohus määras 18.03.2020 asja lahendamise kirjalikus menetluses ning andis pooltele tähtajad avalduste ja dokumentide esitamiseks (tl 129). Kostja esitas kohtu tegevusele 19.03.2020 vastuväite (tl 134).
2.Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiselt. Hageja ja kostja kaasomandis võrdsetes osades on Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa xxxx kantud korteriomand asukohaga xxxx. Hageja taotleb kaasomandi lõpetamist korteriomandi müümisega avalikult enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja müügist saadud raha poolte vahel võrdselt jagamisega. Hageja põhjendab vastust vastuhagile järgmiselt. Korteriomand osteti ühiselt kostja kontole kogutud raha eest. Mõlemad pooled tegid korteri remonti. Mõlema poole lapsed panustasid korteri remondi tegemisel. Hageja hankis pooltele kogu toidu, vajalikud riided ja muud igapäevaseks eluks vajalikud asjad. Hageja ei lahkunud kodust vabatahtlikult, vaid kostja vägivalla pärast. Kostja on tasunud kommunaalmakseid 4033,93 eurot aja eest, millal ta on korteriomandit ainuisikuliselt kasutanud. Hageja ei ole korteriomandist loobunud. Hagejale jääb arusaamatuks seltsingulepingule tuginemine.
2 (7)
3.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja põhjendab vastust hagile järgmiselt. Kostja ei ole nõus hagejale tasuma omandiõiguse kaotamise eest 25 000 eurot. Korteriomandi väärtus on 39 000 eurot. Kostja on tasunud korteriomandi ostmisel ostuhinna 8308,51 eurot. Kostja on tasunud korteriomandi kasutamise eest aastaid kommunaalmakseid. Kostja põhjendab vastuhagi järgmiselt. Poolte vahel oli sõlmitud seltsinguleping, mille eesmärgiks oli ühise pere ja majapidamise korraldamine ühise eluaseme kaudu, mille soetamiseks ja majandamiseks tegid mõlemad pooled panuseid. Korteriomandi omandamiseks andis kostja panuse 130 000 krooni. Kuna kostja plaanis hagejaga elada ka edaspidi, kirjutas kostja hageja nimele 1⁄2 korteriomandist. Hageja korteriomandi omandamiseks ei panustanud. Kostja tegi kulutusi korteriomandi remontimiseks. Kostja on tasunud kõigi kommunaalteenuste eest. Viimase kolme aasta jooksul alates 2016.a oktoobrist on kostja tasunud 4033,93 eurot. Kostja hindab korteri remondi väärtuseks 5000 eurot. Hageja lahkus kodust vabatahtlikult. Kostja taotleb seltsingu likvideerimise sätete järgi kaasomandi lõpetamist selliselt, et korteriomand jääb kostja ainuomandisse ning kostja maksab hagejal hüvitist 13 944,25 eurot. II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 333 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. TsMS § 403 lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik. TsMS § 403 lg 2 sätestab, et pooled võivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusoleku tagasi võtta üksnes menetlusliku olukorra olulisel muutumisel. Hageja andis 15.03.2018 kohtule esitatud hagis nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses (tl 2, p 4.5). Kostja andis 05.11.2018 eelistungil nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses (tl 120). Kohus määras poolte nõusolekuid arvestades 18.03.2020 asja lahendamise seda kohtuistungil arutamata. Kumbki pooltest ei olnud enne 18.03.2020 võtnud tagasi oma nõusolekut asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kostja ei avaldanud 23.11.2018 esitatud vastuhagis, et ta võtab tagasi 05.11.2018 istungil antud nõusoleku kirjalikuks menetluseks. Kostja teatas 18.03.2020 kohtule, et ta taotleb asja lahendamist kohtuistungil ega ole nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (tl 131). Kohus teatas 19.03.2020 kohtule, et kohus ei rahulda kostja taotlust istungi määramiseks (tl 132). Kostja esitas 19.03.2020 kohtu tegevusele vastuväite, mille kohaselt ei ole vastuhagis märgitud, et kostja on nõus kirjaliku menetlusega. Kostja osundas vastuväites TsMS §-le 342. Kostja põhjendas vastuväidet sooviga osaleda kohtuistungil tõendite uurimisel (tl-d 133-135). Hageja ei pidanud kostja vastuväidet põhjendatuks (tl-d 137-138). TsMS § 2 sätestab, et tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. TsMS § 341 lg 1 sätestab, et tsiviilasi vaadatakse läbi ja lahendatakse kohtuistungil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 403 lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Kohus on seisukohal, et kirjaliku menetluse rakendamine on TsMS § 403 lõikest 1 tulenevalt kohtu õigus, mitte kohustus. Isegi kui pool on andnud nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses, on kohtul õigus määrata hagiavalduse kohtuistungil läbivaatamine, kui kohtu hinnangul aitab istung kaasa asja lahendamisele mõistliku aja jooksul. Kohus pidas käesolevas asjas põhjendatuks kohtuistungi määramise, kuivõrd kohtu hinnangul võis istung aidata kaasa asja lahendamisele mõistliku aja jooksul. Seejuures ei leidnud kohus, et asja ei 3 (7)
ole võimalik lahendada kirjalikus menetluses. Asjas pidi toimuma eelistung 19.02.2020. Kohus tühistas eelistungi toimumise seonduvalt kohtuniku ajutise töövõimetusega (tl 124). Kohus pidi pärast eelistungi tühistamist tulenevalt TsMS § 352 lõikest 3 otsustama uue istungiaja määramise. Vabariigi Valitsuse 12.03.2020 korraldusega nr 76 väljakuulutatud eriolukorda (RT III, 13.03.2020, 1; RT III, 24.04.2020, 4) arvestades leidis kohus, et asjas on põhjendatud menetluse korraldamine selliselt, et uut istungiaega ei määrata (tl 129). Kumbki pooltest ei olnud enne 18.03.2020 võtnud tagasi oma nõusolekut asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kostja ei avaldanud 23.11.2018 esitatud vastuhagis, et ta võtab tagasi 05.11.2018 istungil antud nõusoleku kirjalikuks menetluseks. Kuivõrd asja lahendamine kirjalikus menetluses ei olnud välistatud, on kohtu poolt tühistatud istungi asemel kirjaliku menetluse määramine seadusega kooskõlas, et tagada asja lahendamine mõistliku aja jooksul. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et kohus ei rikkunud menetlusõiguse normi, kui määras asja lahendamise kirjalikus menetluses ilma asja kohtuistungil arutamata. Kohus jätab rahuldamata kostja vastuväite kohtu tegevusele.
5.AÕS § 76 lg 1 sätestab, et kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 600 lg 1 sätestab, et seltsingu lõppemisel toimub seltsingu likvideerimine ja vara jaotamine seltsinglaste vahel. Likvideerimisele kohaldatakse vastavalt kaasomandi jaotamise sätteid, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohus saab valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis (vt nt 17.10.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-05, p 15; Riigikohtu 09.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06, p 19). Hageja taotleb kaasomandi lõpetamist korteriomandi müümisega avalikul enampakkumisel ja saadud raha pooleks jagamisega. Kostja taotleb seltsinguvara jagamist selliselt, et korteriomand jäetakse kostja ainuomandisse ja kostja maksab hagejale hüvitise 13 944,25 eurot. Kohus on seisukohal, et kuivõrd nii kaasomandi lõpetamisele kui ka seltsingu likvideerimisele kohaldub AÕS § 77 lg 2, saab kohus nii hagi kui ka vastuhagi lahendamisel valida kahe AÕS § 77 lõikes 2 nimetatud kaasomandi lõpetamise viisi vahel – korteriomandi müümine avalikul enampakkumisel ja korteriomandi jätmine kostja ainuomandisse. Kostja on avaldanud, et ta on valmis maksma hagejale hüvist 7500 eurot (tl 30). Samuti on kostja avaldanud, et ta on valmis maksma hüvitist 13 944,25 eurot (tl 76). Kui kohus jätab kaasomandi lõpetamisel asja ühe kaasomaniku ainuomandisse ja paneb talle kohustuse maksta välja teise kaasomaniku osa rahas, saab kohus rahuldada hagiavalduse üksnes siis, kui kaasomanik on valmis määratud summas hüvitist maksma. Käesoleval juhul on kostja avaldanud hüvitise maksimaalseks suuruseks 13 944,25 eurot. Kui hagejale makstava hüvitise suurus on suurem kui 13 944,25 eurot, ei saa kohus valida kostja soovitud kaasomandi lõpetamise viisi ning peab valima hageja taotletud korteriomandi avalikul enampakkumisel müümise.
6.AÕS § 77 lg 2 järgi enda osa kaotavale kaasomanikule määratava hüvitise suurus lähtub kaasomandis oleva asja väärtusest. Hageja on esitanud korteriomandi väärtuse tõendamiseks veebilehe kinnisvaraportaal-kv-ee.postimees.ee väljatrüki, mille kohaselt samas piirkonnas asuva sarnase korteriomandi turuhind oli kuni 51 500 eurot (tl-d 2, 5). Kostja on esitanud tõendina korteriomandi turuväärtuse kohta 05.07.2018 koostatud kutselise hindaja arvamuse (eksperthinnang nr xxxx), mille kohaselt 04.07.2018 seisuga oli korteriomandi väärtus 39 000 eurot (tl-d 32-46). Pooled ei ole kohtule esitanud muid tõendeid kaasomandis oleva korteriomandi väärtuse kohta.
4 (7)
Kutselise hindaja arvamus on antud poolte kaasomandis oleva korteriomandi kohta. Arvamusest nähtuvalt on hindaja arvestanud väärtuse kindlaksmääramisel nii korteriomandi seisundit kui ka asukohta ning kasutanud võrdlusalusena sarnaste korteriomandite kohta käivaid andmeid. Veebilehe kinnisvaraportaal-kv-ee.postimees.ee väljatrükk on tehtud pooltele korteriomandiga sarnase suuruse ja asukohaga korteriomandi müügikuulutuse kohta.
kuuluva
Kohus leiab, et eeltoodut arvestades tuleb korteriomandi väärtuse kindlaksmääramisel tugineda kutselise hindaja arvamusele, sest sellest nähtub teave pooltele kuuluva korteriomandi väärtuse kohta. Hageja esitatud veebilehe väljatrükk ei sisalda teavet pooltele kuuluva korteriomandi väärtuse kohta ega ka pooltele kuuluva korteriomandiga sarnase korteriomandi väärtuse kohta. Seetõttu jätab kohus hageja esitatud tõendi arvestamata, sest see ei oma asjas tähtsust (TsMS § 238 lg-d 1 ja 5). Kohtu hinnangul on kutselise hindaja arvamusest loogiliselt jälgitav, kuidas korteriomandi väärtus on välja selgitatud. Arvamusest ei nähtu asjaolusid, mis annaksid aluse kahelda tõendi usaldusväärsuses. Selliseid asjaolusid ei ole välja toonud ka pooled. Kohus on seetõttu seisukohal, et korteriomandi väärtus on 39 000 eurot. AÕS § 77 lg 2 järgi kaasomanikule hüvitatav osa korteriomandi väärtusest lähtuvalt on 19 500 eurot.
7.VÕS § 589 lg 1 sätestab, et seltsinglaste tehtavad panused, samuti seltsingu jaoks omandatud vara lähevad seltsinglaste ühisomandisse (seltsinguvara). AÕS § 119 lg 1 sätestab, et tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. AÕS § 119 lõikest 1 tulenevalt on kinnisasja omandamine seltsinglaste ühisomandisse võimalik üksnes siis, kui seltsinglased on sõlminud notariaalselt tõestatud seltsingulepingu (vt ka Riigikohtu 18.10.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-14-61664, p 15). Kostja põhjendab oma nõuet hageja vastu seltsingulepingu sõlmimisega. Kohus andis kostjale 08.04.2019 kohtumääruses tähtaja asjaolude väljatoomiseks, millest nähtub notariaalse seltsingulepingu sõlmimine (tl 91). Kostja kohtu määratud tähtaja jooksul notariaalse seltsingulepingu sõlmimise kohta asjaolusid välja ei toonud. Samuti ei avaldanud kostja notariaalse seltsingulepingu sõlmimise asjaolusid kohtu määratud avalduste ja dokumentide esitamise tähtaja jooksul (tl 129). Kohus saab seetõttu lähtuda üksnes kostja avaldatud asjaoludest. Kostja avaldatud asjaoludest ei nähtu notariaalses vormis seltsingulepingu sõlmimine. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et kostja avaldatud asjaolude õigsust eeldades ei ole korteriomand muutunud VÕS § 589 lg 1 järgi asjaõiguslikus mõttes poolte kui seltsinglaste seltsinguvaraks.
8.Seltsingulepingu pooled võivad kokku leppida, et vara omandatakse asjaõiguslikult nende kaasomandisse või ka ühe poole ainuomandisse, see ei välista seltsingu sätete kohaldamist. Sel juhul võib olla sõlmitud kokkulepe kasutada vara seltsingu eesmärgil, st majanduslikus mõttes ühisvarana. Seltsinglased võivad ka ühisvara soetamise kokkuleppel välistada (vt ka Riigikohtu 14.12.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-128-11, p 20; 03.12.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-14, p 14). Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtub poolte vahel seltsingulepingu sõlmimine. Hageja on vastu vaielnud seltsingulepingu sõlmimise väitele. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et kostja avaldatud asjaolude õigsust eeldades ei ole pooled sõlminud seltsingulepingut võlaõigusseaduse mõistes ning poolte vahel puudub kokkulepe selle kohta korteriomandi kasutamise kohta majanduslikus mõttes ühisvarana.
9.Kostja on vastuhagis välja toonud, et kostja ja hageja vahel oli mitteabieluline kooselu, mille ajal aastal 2000 maksis kostja raha vaidlusaluse korteri välja ostmiseks. 5 (7)
Kohus leiab, et abieluväline kooselu ei ole käsitletav seltsingulepinguna VÕS § 580 lg 1 mõistes, samuti ei loeta abieluvälist kooselu seltsinguks analoogia alusel. Seltsingu likvideerimise sätteid saab kohaldada ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi) jaotamisele, seda sõltumata eseme asjaõiguslikust kuuluvusest, kui mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused (VÕS § 581 mõttes); pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks (vt Riigikohtu 03.12.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-14, p 19 ja Riigikohtu 21.12.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-16, p 22). Seltsingu sätete kohaldamine on võimalik üksnes ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi) jaotamisele, millele kohalduvad seltsingu likvideerimise sätted. Seltsingu likvideerimine toimub võlaõigusseaduse §-des 600-604 sätestatud korras. Abieluvälise kooselu lõppemisel ei peaks toimuma kõikehõlmav likvideerimismenetlus panuste tagastamise ja kogu seltsingusse soetatud vara jaotamisega, nagu see on ette nähtud VÕS §-des 603 ja 604. Kui üks pooltest ei ole teinud vara soetamiseks panuseid, seltsingu likvideerimise sätted ei kohaldu (vt ka Riigikohtu 03.12.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-14, p-d 23-24). Pooled ei vaidle, et korteriomand omandati hageja ja kostja abieluvälise kooselu kestel. Kostja tugineb vastuhagis järgmistele asjaoludele: korteriomandi omandamiseks andis kostja panuse 130 000 krooni; kuna kostja plaanis hagejaga elada ka edaspidi, kirjutas kostja hageja nimele 1⁄2 korteriomandist; hageja korteriomandi omandamiseks ei panustanud; kostja tegi kulutusi korteriomandi remontimiseks; kostja on tasunud kõigi kommunaalteenuste eest. Kohus andis kostjale 08.04.2019 kohtumääruses tähtaja asjaolude väljatoomiseks, millest nähtub mõlema poole poolt abieluvälise kooselu kestel oluliste ja võrreldavate majanduslike panuste tegemine korteriomandi omandamiseks või parendamiseks (tl 91, p 3.2). Kostja ei avaldanud kohtu määratud tähtaja jooksul selliseid asjaolusid. Samuti ei avaldanud kostja selliseid asjaolusid kohtu määratud avalduste ja dokumentide esitamise tähtaja jooksul (tl 129). Kostja väidete õigsust eeldades ei ole hageja teinud korteriomandi omandamiseks ega parendamiseks panuseid. Kostja väidete kohaselt on panused korteriomandi omandamiseks ja remontimiseks teinud üksnes kostja. Seetõttu ei kohaldu abieluvälise kooselu kestel omandatud korteriomandi jagamisele seltsingu likvideerimise sätted. Kohus kohaldab korteriomandi jagamisele AÕS § 76 lõiget 1 ja 77 lõiget 2.
10.Seltsingu likvideerimise sätete kohaldamata jätmise tõttu ei saa kohus võtta hagejale hüvitise määramisel arvesse kostja tehtud kulutusi, kuivõrd kulutuste arvestamine oleks saanud toimuda VÕS § 603 järgi. Kostja ei ole hageja vastu esitanud raha tasumise nõudeid ega tasaarvestuse vastuväidet, mistõttu ei saa kohus kostja väidetavaid kulutusi arvesse võtta kaasomandi lõpetamisel AÕS § 77 lg 2 järgi, sh kostja kulude hüvitamise nõuet tasaarvestada hageja nõudeõigusega asja kaotamise eest makstavale hüvitisele. AÕS § 77 lg 2 järgi hagejale hüvitatav osa korteriomandi väärtusest lähtuvalt on 19 500 eurot. Kostja on olnud valmis maksma hagejale hüvitist 13 944,25 eurot. Kohus ei saa jätta korteriomandit kostja ainuomandisse, kuivõrd AÕS § 77 lg 2 järgi hagejale makstava hüvitise suurus ületab hüvitise summat, mida kostja on valmis maksma. Kohus jätab eeltoodut arvestades kostja vastuhagi rahuldamata. Kohus rahuldab hageja nõude kaasomandi lõpetamiseks. Kohus määrab, et kaasomand korteriomandile tuleb lõpetada korteriomandi müümisega avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning saadud raha tuleb hageja ja kostja vahel jagada pooleks.
6 (7)
11.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi ning jättis vastuhagi rahuldamata. Kohus tegi seega otsuse kostja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
12.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 1 ls 2 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus andis pooltele menetluskulude nimekirjade esitamiseks tähtaja kuni 17.04.2020 (tl 129). Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja 05.11.2018, mille kohaselt on lepingulise esindaja kulu suurus 828 eurot. Hageja 03.12.2018 esitatud vastuses vastuhagile märkis hageja, et tema menetluskulud vastuse koostamise eest on täiendavalt 160 eurot (ajakulu 4 tundi, tunnitasu 40 eurot). Hageja ei ole pärast 03.12.2018 esitanud kohtule täiendavat menetluskulude nimekirja. Seetõttu võtab kohus menetluskulude kindlaksmääramisel aluseks hageja 05.11.2018 esitatud menetluskulude nimekirja ja 03.12.2018 vastuse. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks tasutud riigilõiv 600 eurot. Kaasomandi lõpetamise nõue on TsMS § 132 lg 4 p 4 järgi mittevaraline nõue, mille hagihind on TsMS § 132 lg 11 järgi 3500 eurot. Kohus on hagiavalduse võtnud menetlusse hagihinnaga 3500 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 4 sätestab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõikes 4 sätestatud mittevaralise nõudega hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 300 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud riigilõivu 300 eurot osas. Kohus määrab kindlaks hageja kohtukulu 300 eurot. Kohus selgitab, et hagejal on võimalik TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel taotleda enam tasutud riigilõivu tagastamist. Hageja on lepingulise esindaja kulu suuruseks avaldanud 988 eurot. Hageja on avaldanud lepingulise esindaja ajakulu suuruseks 23,8 tundi. Tunnitasu suuruseks on hageja avaldanud 40 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja ajakulu on arvestades tsiviilasja vähest õiguslikku keerukust, menetlustoimingute arvu ning tsiviilasja materjalide väikest mahtu arvestades osaliselt vajalik ja põhjendatud. Kohtu hinnangul on asja vähest õiguslikku keerukust ja hagi mahtu arvestades vajalik ja põhjendatud aeg hagiavalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks (sh vajaliku materjali kogumiseks ja analüüsimiseks) kuus tundi. Hagiavalduse menetlusse võtmisest kuni 05.11.2018 kohtuistungi toimumiseni osutatud õigusteenuse maht on vajalik ja põhjendatud maksimaalselt kahe tunni ulatuses (sh tutvumine kostja vastusega, menetlusdokumentide koostamine ja kohtule esitamine, istungiks ettevalmistumine). Kohtuistungil osalemine on põhjendatud 0,75 tunni ulatuses (tl 119-120). Kostja vastusele seisukoha esitamiseks kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud nelja tunni ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on lepingulise esindaja poolt õigusteenuse osutamise ajakulu põhjendatud 12,75 tunni ulatuses. Lepingulise esindaja tasumäär 40 eurot tunnis ei ületa kohtu hinnangul sarnase teenuse keskmist kohalikku turuhinda. Hageja lepingulise esindaja kulud on vajalikud ja põhjendatud 510 euro ulatuses (12,75 tundi x 40 eurot = 510 eurot). Kohus määrab kindlaks hageja lepingulise esindaja kulu 510 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 300 eurot (riigilõiv) ja 510 eurot (lepingulise esindaja kulu). Kohus jätab hageja lepingulise esindaja kulud 478 eurot (988 eurot – 510 eurot = 478 eurot) kindlaks määramata ja kostjalt hageja kasuks välja mõistmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli Kohtunik osaliselt tühistatud TRK lahendiga 7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.