XX avaldus YY, DD ja BB vastu ühiskasutuses olevate keldriruumide kasutuskorra kindlaksmääramiseks YY vastuavaldus XX, DD ja BB vastu ühiskasutuses olevate keldriruumide, korterite ja pööningu kasutuskorra kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.05.2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus YY määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja (vastuavalduses puudutatud isik I): XX (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik I (vastuavalduses avaldaja): YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Anto Variku Puudutatud isik II: DD (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik III: BB (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde määruskaebemenetluses menetlusosaliste poolt esitatud tõendid.
3.Harju Maakohtu 22.05.2019. a määrus tühistada resolutsiooni punkti 4 osas, milles maakohus kohustas YY tasuma XX-le igakuiselt 24 eurot hüvitist keldrikorruse ruumide nr 23 ja 24 kasutuseeliste eest. Teha tühistatud osas uus määrus ja kohustada
YY tasuma XX-le igakuiselt 11,50 eurot hüvitist kasutuseeliste eest 10,58 m2 suurema pinna kasutamise eest XX-le kuuluva kaasomandi mõttelise osa arvelt.
4.Harju Maakohtu 22.05.2019. a määrus tühistada resolutsiooni punkti 6 osas, milles maakohus kohustas XX, YY, DD ja BB andma tahteavaldus kinnistusraamatu registriossa nr 3584601 tsiviilasjas nr 2-15-2795 määratud kaasomandi kasutuskorra kohta järgmise sisuga märkuse sissekandmiseks: “YY ainukasutusse jäävad Tallinnas Tartu mnt 26 asuva kinnistu keldrikorrusel asuvad ruumid nr 23 ja 24, mille kasutuse eest kohustub YY tasuma XX-le 24 eurot kuus.“ ning asendas XX, YY, DD ja BB tahteavaldused kohtulahendiga. Teha tühistatud osas uus määrus ja kohustada YY, XX, BB ja DD andma nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr 3584601 tsiviilasjas nr 2-15-2795 Harju Maakohtu 30.07.2017 määrusega, Tallinna Ringkonnakohtu 29.03.2018 määrusega, Harju Maakohtu 22.05.2019 määrusega ning praeguse määrusega määratud kaasomandi kasutuskorra kohta märkuse kandmiseks, sh selles osas, et YY kohustub tasuma XX-le 11,50 eurot kuus 10,58 m2 suurema pinna kasutamise eest XX-le kuuluva kaasomandi mõttelise osa arvelt. Asendada XX, YY, DD ja BB tahteavaldused kohtulahendiga kinnistusraamatu registriossa nr 3584601 tsiviilasjas nr 2-15-2795 Harju Maakohtu 30.07.2017 määrusega, Tallinna Ringkonnakohtu 29.03.2018 määrusega, Harju Maakohtu 22.05.2019 määrusega ning praeguse määrusega määratud kaasomandi kasutuskorra kohta märkuse sissekandmiseks, sh selles osas, et YY kohustub tasuma XX-le 11,50 eurot kuus 10,58 m2 suurema pinna kasutamise eest XX-le kuuluva kaasomandi mõttelise osa arvelt.
5.Harju Maakohtu 22.05.2019. a määrus tühistada resolutsiooni punkti 7.1., 7.2., 7.4. ja
7.5.osas, milles maakohus jättis menetluskulud maakohtu ja ringkonnakohtu menetluses kuni 21.08.2018 menetlusosaliste enda kanda, jättis menetluskulud alates 07.06.2018 avaldaja kanda, määras puudutatud isiku I menetluskuludena kindlaks toimiku materjalide põhjal 660 eurot ning mõistis XX-lt YY kasuks välja 660 eurot. Teha tühistatud osas uus määrus ja jätta maakohtu ning ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
6.Harju Maakohtu 22.05.2019. a määrus tühistada resolutsiooni punkti 8 osas, milles maakohus jättis puudutatud isiku I 30.04.2019 esitatud menetluskulude nimekirja tähelepanuta kui hilinenult esitatud dokumendi ja määras selle tagastamise puudutatud isikule I. Teha tühistatud osas uus määrus, millega võtta vastu puudutatud isiku I 30.04.2019 esitatud menetluskulude nimekiri.
7.Muus osas (resolutsiooni punktide 1, 2, 3, 7.3., 9, 10) jätta Harju Maakohtu 22.05.2019. a määrus muutmata.
8.Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
8.1.Jätta XX avaldus rahuldamata.
8.2.Jätta rahuldamata XX taotlus kohustada puudutatud isikut I eemaldama keldriruumist nr 24 veeboiler.
8.3.Rahuldada YY vastuavaldus ja määrata Tallinnas Tartu mnt 26 asuva kinnistu (registriosa nr 3584601) keldrikorruse kasutuskord selliselt, et YY ainukasutusse jäävad kohtumäärusele lisatud plaanil märgitud keldrikorrusel asuvad ruumid nr 23 ja 24.
8.4.Kohustada YY tasuma XX-le igakuiselt 11,50 eurot hüvitist kasutuseeliste eest 10,58 m2 suurema pinna kasutamise eest XX-le kuuluva kaasomandi mõttelise osa arvelt.
8.5.Kohus määrab tähtajaks 15 päeva alates kohtumääruse jõustumisest esimese makse sooritamiseks. Järgnevad maksed tuleb sooritada iga jooksva kuu eest hiljemalt järgneva kuu 15. kuupäevaks.
8.6.Kohustada YY, XX, BB ja DD andma nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr 3584601 tsiviilasjas nr 2-15-2795 Harju Maakohtu 30.07.2017 määrusega, Tallinna Ringkonnakohtu 29.03.2018 määrusega, Harju Maakohtu 22.05.2019 määrusega ning praeguse määrusega määratud kaasomandi kasutuskorra kohta märkuse kandmiseks, sh selles osas, et YY kohustub tasuma XX-le 11,50 eurot kuus 10,58 m2 suurema pinna kasutamise eest XX-le kuuluva kaasomandi mõttelise osa arvelt. Asendada XX, YY, DD ja BB tahteavaldused kohtulahendiga kinnistusraamatu registriossa nr 3584601 tsiviilasjas nr 2-15-2795 Harju Maakohtu 30.07.2017 määrusega, Tallinna Ringkonnakohtu 29.03.2018 määrusega, Harju Maakohtu 22.05.2019 määrusega ning praeguse määrusega määratud kaasomandi kasutuskorra kohta märkuse sissekandmiseks, sh selles osas, et YY kohustub tasuma XX-le 11,50 eurot kuus 10,58 m2 suurema pinna kasutamise eest XX-le kuuluva kaasomandi mõttelise osa arvelt.
8.7.Jätta menetluskulud maakohtu ja ringkonnakohtu menetluses menetlusosaliste endi kanda.
8.8.Võtta vastu puudutatud isiku I 30.04.2019 esitatud menetluskulude nimekiri
8.9.Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest.
8.10.Lisada kohtumäärusele selle lahutamatu osana Tallinnas Tartu mnt 26 asuva kinnistu keldrikorruse plaan (Lisa 1).
9.XX määruskaebus rahuldada osaliselt.
10.YY määruskaebus rahuldada osaliselt.
11.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX (avaldaja) esitas 22.02.2015 Harju Maakohtule avalduse YY (puudutatud isik I), DD (puudutatud isik II) ja BB (puudutatud isik III) vastu Tallinnas Tartu mnt 26 ühiskasutuses olevate keldriruumide kasutuskorra kindlaksmääramiseks. Avaldaja palus määrata järgmise kasutuskorra: XX-le jääksid ruumid 1, 2 ja 6 kogupinnaga 84,02 m2, BB-le ja DD-le jääks ruum nr 3 kogupinnaga 40,15 m2 ja YY-le jääksid ruumid nr 4, 5 ja 2/3 ruumist nr 7 ehk kuni ruumi nr 6 ukseni kogupinnaga 24,95 m2. Avalduse kohaselt on avaldaja ja puudutatud isikud Tallinnas Tartu mnt 26 asuva kinnistu kaasomanikud. Avaldajale kuulub 7/12, puudutatud isikule I 2/12, puudutatud isikule II 2/12 ja puudutatud isikule III 1/12 mõttelist osa kinnistust. Kinnistul paikneb kolmekordne kuue
korteriga elumaja, millel on kelder pindalaga 150,3 m2. Keldris on seitse ruumi, millest ruumi nr 1 pindalaga 37,5 m2 ja ruumi nr 2 pindalaga 37,5 m2 kasutab avaldaja, ruumi nr 3 pindalaga 40,15 m2 kasutavad puudutatud isik II ja puudutatud isik III ning ruumi nr 4 pindalaga 17,8 m2, ruumi nr 5 pindalaga 4,15 m2, ruumi nr 6 pindalaga 9,02 m2 ja ruumi nr 7 pindalaga 4,18 m2 kasutab puudutatud isik I. Vastavalt omandiosade suurusele peaks avaldaja saama kasutada 87,67 m2, puudutatud isik III 12,52 m2, puudutatud isik II 25,4 m2 ja puudutatud isik I 25,4 m2 keldrist, aga puudutatud isik I on võtnud enda ainukasutusse 35,15 m2 keldrist (ruumid nr 4, 5, 6 ja 7). Puudutatud isik I takistab rauduksega teiste kaasomanike pääsu enda kasutuses olevatesse ruumidesse.
2.Puudutatud isik I palus jätta avalduse rahuldamata. Avaldajale kuulus alates 17.02.2006 1/12 mõttelist osa Tartu mnt 26 asuvast kinnistust. Sama suur mõtteline osa kinnistust kuulus avaldajale ka sel ajal, kui puudutatud isik I omandas 29.12.2010 sõlmitud ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu alusel 2/12 mõttelist osa kinnistust. Lepingu sõlmimisel andis müüja puudutatud isikule I üle majaplaanid, keldrikorruse plaani ning ruumide spetsifikatsiooni. Lepingu kohaselt vastas lepingu esemele reaalosana korter 1, mis oli lepingu lisaks oleval plaani nr 1 tähistatud numbritega 1-8 ning keldriruumid, mis lepingu lisaks oleval plaanil nr 2 olid tähistatud numbritega 14-18 ja punase joonega viirutatud alana. Lepingu lisaks 2 oleva plaani on lepingupooled oma allkirjadega kinnitanud. Sealhulgas on kinnitatud, et plaanil nr 2 kollasega märgitud keldriruume kasutab kaasomanik CC (kellele kuulus lepingu sõlmimise ajal 2/4 kaasomandist) ning sinisega märgitud keldriruume kasutavad DD (1/12 mõttelise osa omanik), BB (1/12 mõttelise osa omanik) ja XX (1/12 mõttelise osa omanik). Seega oli kaasomandi kasutuskord kaasomanike vahel kokku lepitud. Kaasomanike kokkulepet kinnistusraamatusse ei kantud. Aluseks tuleks võtta lepingu lisas 2 olev keldriruumide asendiplaan. Puudutatud isik I elab korteris nr 1. Ruumid nr 15-18 asuvad puudutatud isiku I kasutuses oleva korteri nr 1 all. Ruumis nr 18 on puudutatud isik I vahetanud veetorustiku uue vastu. Samas ruumis paikneb veeboiler, sest iga kaasomanik on ise korraldanud tema kasutuses olevatesse korteritesse sooja vee saamise. Avaldaja ei ole põhjendanud, milles seisneb tema või teiste kaasomanike huvi ruumi nr 18 kasutamiseks. Väljakujunenud kasutuskorra muutmine eeldab puudutatud isiku I arvates mõjuvat põhjust.
3.Puudutatud isik I esitas 05.02.2016 vastuavalduse, milles palus määrata järgmise kaasomandi kasutuskorra: - keldriruumidest jäävad puudutatud isik I kasutada ruumid, mis on väljakujunenud kasutuskorra kohaselt puudutatud isik I valduses, st TLN TIB plaani kohaselt ruumid nr 21, 22, 23 ja 24; - keldriruumid nr 7-20 ja 28-32 jäävad avaldaja, puudutatud isiku II ja puudutatud isiku III ühiskasutusse. Nende keldriruumide ühiskasutus vastab väljakujunenud kasutuskorrale. Puudutatud isikul I ei ole vastuväiteid, kui teised kaasomanikud tahavad ruumide 7-20 ja 2832 osas muud kasutuskorda. - keldrikorruse ruumid 25 ja 26 (trepikoda) on kaasomanike ühiskasutuses; - korter 1 (ruumid 1-1 kuni 1-8) jäävad puudutatud isiku I kasutusse; - korter 2 (ruumid 2-1 kuni 2-8), korter 3 (ruumid 3-1 kuni 3-8) ja korter 4 (ruumid 4-1 kuni 4-8) jäävad avaldaja kasutusse; - korter 5 (ruumid 5-1 kuni 5-9) jääb puudutatud isik III kasutusse; - korter 6 (ruumid 6-1 kuni 6-9) jäävad puudutatud isiku II ja avaldaja ühiskasutuses; - elamu trepikojad jäävad kaasomanike ühiskasutusse;
- pööningukorruse joonisel näidatud osa „Korteri nr 1 kasutusse jääv osa pööningust“ suurusega 34,25 m2 jääb puudutatud isiku I kasutusse; - ülejäänud osa pööningust suurusega 176,95 m2 jääks avaldaja ja puudutatud isikute II ja III kasutusse või nende kasutusse vastavalt nende omavahelisele kokkuleppele. Kui avaldaja ja puudutatud isikud II ja III soovivad korterite 2-6 osas muud kasutuskorda, siis puudutatud isikul I sellele vastuväiteid tõenäoliselt ei ole. Puudutatud isik I palub kohustada avaldajat, puudutatud isikut II ja puudutatud isikut III andma tahteavaldus kinnistusraamatusse märke tegemiseks kaasomandi kasutuskorra kohta ning lugeda tahteavaldused asendatuks kohtulahendiga.
4.Maakohus rahuldas 30.06.2017 määrusega osaliselt avaldaja avalduse kinnisasja kasutamise korra kindlaksmääramiseks. Maakohus jättis rahuldamata avaldaja taotluse jätta ruumide eksplikatsioonil ja plaanil numbriga 23 tähistatud ruum 2/3 ulatuses puudutatud isiku I ainukasutusse. Maakohus jättis rahuldamata puudutatud isiku I avalduse taotluste osas jätta puudutatud isiku I ainukasutusse pööningukorrus plaanil tähistatud osas suurusega 34,25m2 ning ülejäänud pööningukorrus suurusega 176,95m2 teiste kaasomanike ühiskasutusse; jätta puudutatud isiku I ainukasutusse keldrikorruse ruum, mis on tähistatud ruumide eksplikatsioonil ja plaanil numbriga 24. Maakohus kohustas puudutatud isikut I ja avaldajat ning puudutatud isikuid II ja III andma nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) kinnistusraamatusse kasutuskorra kohta märkuse kandmiseks.
5.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 29.03.2018 määrusega Harju Maakohtu 30.06.2017 määrus osas, milles kohus määras, et kinnistusraamatu registriossa nr 3584601 kantud kinnisasja, mille asukoht on Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Tartu mnt 26, kasutuskorra järgi annab BB-le kuuluv 2/12 kaasomandist temale ainuõiguse vallata ja kasutada hoone korterit 5 ning XX-le kuuluv 7/12 kaasomandist ja DD-le kuuluv 1/12 kaasomandist annab nendele õiguse vallata ja kasutada hoone korterit 6 ning jättis lahendamata YY taotluse asendada kinnisasja kaasomanike nõusolek kinnistusraamatusse kaasomandi kasutuskorra kohta märke tegemiseks kohtulahendiga.
6.Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue lahendi, millega määras kasutuskorra viisil, et: - XX-le kuuluv 7/12 kaasomandist ja BB-le kuuluv 2/12 kaasomandist annab XX-le ja BBle ühise õiguse vallata ja kasutada hoone korterit 5, mille ruumid on tähistatud ruumide eksplikatsioonil ja plaanil numbritega 5-1 kuni 5-9; - BB-le kuuluv 2/12 kaasomandist ja DD-le kuuluv 1/12 kaasomandist annab BB-le ja DDle ühise õiguse vallata ja kasutada hoone korterit 6, mille ruumid on tähistatud ruumide eksplikatsioonil ja plaanil numbritega 6-1 kuni 6-9. Ringkonnakohus asendas XX, YY, DD ja BB tahteavaldused kohtulahendiga kinnistusraamatu registriossa nr 3584601 tsiviilasjas nr 2-15-2795 määratud kaasomandi kasutuskorra kohta märkuse sissekandmiseks. Ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 30.06.2017 määrus osas, milles kohus rahuldas osaliselt XX ja YY avaldused ning määras, et YY-le kuuluv 2/12 kaasomandist annab YY-le ainuõiguse vallata ja kasutada hoone keldrikorruse ruumi, mis on tähistatud ruumide eksplikatsioonil ja plaanil numbriga 23, jättis rahuldamata XX taotluse jätta ruumide
eksplikatsioonil ja plaanil numbriga 23 tähistatud ruum 2/3 ulatuses YY ainukasutusse ning kohustas YY tagama XX-le juurdepääs keldrikorruse ruumile, mis on tähistatud ruumide eksplikatsioonil ja plaanil numbriga 24. Samuti osas, milles kohus määras, et XX-le kuuluv 7/12 kaasomandist annab XX-le ainuõiguse vallata ja kasutada hoone keldrikorruse ruumi, mis on tähistatud ruumide eksplikatsioonil ja plaanil numbriga 24 ning määras, et XX on kohustatud tagama YY juurdepääsu ruumis 24 asuvatele kuumaveeboilerile, korstnajalale, korstna puhastuslõõridele, torustikule ja veekraanile, et XX ei tohi ilma YY nõusolekuta kõrvaldada ruumist veeboilerit, torustikku ja veekraani, ehitada ümber korstnajalga, sealhulgas sulgeda olemasolevaid korstna puhastuslõõre ja et YY-l on õigus veeboiler ruumist kõrvaldada. Ringkonnakohus saatis asja selles osas esimese astme kohtule uueks lahendamiseks. Ringkonnakohus märkis, millises osas on maakohtu 19.07.2017 määrus jõustunud.
7.Avaldaja märkis 13.09.2018 maakohtule esitatud seisukohas, et taotleb keldriruumi nr 24 enda ainukasutusse jätmist ja keldriruumi nr 23 ühiskasutusse jätmist. Kui puudutatud isiku I kasutusse jääb rohkem ruume, siis tuleb avaldajale määrata hüvitis. Avaldaja leiab, et mõistlik hüvitise suurus oleks 150 eurot kuus. Lisaks selgitab avaldaja, et ei nõustu veeboileri talumiskohustusega keldriruumis nr 24.
8.Puudutatud isik I märkis 17.12.2018 vastuses järgmist. Puudutatud isik I omandas 2/12 mõttelist osa kinnistust 29.12.2010 sõlmitud kinnistu mõttelise osa müügilepingu ja asjaõiguslepingu alusel. Lepingu punkti 2.1.4 kohaselt vastas lepingu esemele reaalosana korter nr 1 ja neli keldriruumi, mida kasutab puudutatud isik 1 käesoleva ajani. Kui puudutatud isik 1 sõlmis kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu, oli avaldaja mõttelise osa suurus kinnisasjast 1/12, CC mõttelise osa suurus 2/4 kaasomandist ning puudutatud isikutele II ja III kuulus mõlemale 1/12 mõttelist osa kaasomandist. Avaldaja sai kinnisasja 7/12 mõttelise osa omanikuks 06.09.2012. Puudutatud isiku I poolt kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimise hetkel olid kõik teised kaasomanikud selle sisust teadlikud ja nad teatasid, et ei soovi lepingu eseme suhtes ostueesõigust teostada. Kõikide ruumide kasutamine vastas kaasomanike vahelisele kasutuskorra kokkuleppele, mis jäi kinnistusraamatusse kandmata. Enda kasutuses olevates keldriruumides vahetas puudutatud isik I omal kulul välja amortiseerunud veetorustiku ja varustades selle kraaniga, mille saab veeuputuse korral kahju suurendamise vältimiseks sulgeda. Samas ruumis paikneb ka puudutatud isiku I paigaldatud veeboiler ja kamina kütmiseks vajalikud küttepuud. Kahes ruumis asuvad korstnajalg ja puhastuslõõrid, mida hooldab puudutatud isik I, sest need on otseselt seotud puudutatud isiku I kasutuses olevas korteris asuva kaminaga. Kui puudutatud isik I kaotaks nendesse ruumidesse juurdepääsu, siis oleks võimatu tema kasutuses oleva korteri igapäevane majandamine. Vastav asjaolu oli põhjuseks, mis kaasomanikud olid kasutuskorra reguleerinud just selliselt, et korteri nr 1 kasutuses on vastavad keldripinnad, sest need on korteriga otseselt seotud. Aastatepikkune väljakukujunenud kasutuskorra kokkuleppe oli üheks põhjuseks, miks puudutatud isik I oli valmis sõlmima 29.12.2010 kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu vastavalt lepingu lisaks olevale plaanile, mis omakorda tulenes 12.06.2007 Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-07-3716 kinnitatud kaasomanike kokkuleppest kaasomandi kasutamise kohta. Puudutatud isik I asus seisukohale, et hüvitise maksmine teistele kaasomanikele on välistatud, sest puudutatud isiku I suhtes tuleb kohaldada tsiviilasjas nr 2-07-3716 eriõigusjärglust, mis ei sätestanud LL poolt hüvitise tasumist teistele kaasomanikele keldriruumide kasutamise eest.
MAAKOHTU MÄÄRUS
9.Maakohus jättis 22.05.2019 määrusega avaldaja XX avalduse rahuldamata. Maakohus jättis rahuldamata avaldaja XX taotluse kohustada puudutatud isikut I eemaldama keldriruumist nr 24 veeboiler. Maakohus rahuldas puudutatud isiku I YY vastuavalduse ja määras Tallinnas Tartu mnt 26 asuva kinnistu keldrikorruse kasutuskorra selliselt, et YY ainukasutusse jäävad kohtumäärusele lisatud plaanil märgitud keldrikorrusel asuvad ruumid nr 23 ja 24. Maakohus kohustas YY tasuma XX-le igakuiselt 24 eurot hüvitist keldrikorruse ruumide nr 23 ja 24 kasutuseeliste eest. Maakohus märkis, et kohtumääruse resolutsiooni punktis 4 märgitud hüvitise maksmise kohustus tekib alates kohtumääruse jõustumisest. Määruse jõustumise kuu osas on tasu proportsionaalne selle ajaga, mis jääb määruse jõustumisest kuni kuu lõpuni. Maakohus määras tähtajaks 15 päeva alates kohtumääruse jõustumisest esimese makse sooritamiseks. Järgnevad maksed tuleb sooritada iga jooksva kuu eest hiljemalt järgneva kuu
15.kuupäevaks. Maakohus kohustas XX, YY, DD ja BB andma tahteavaldus kinnistusraamatu registriossa nr 3584601 tsiviilasjas nr 2-15-2795 määratud kaasomandi kasutuskorra kohta järgmise sisuga märkuse sissekandmiseks: “YY (isikukood XXXXXXXXXXX) ainukasutusse jäävad Tallinnas Tartu mnt 26 asuva kinnistu keldrikorrusel asuvad ruumid nr 23 ja 24, mille kasutuse eest kohustub YY tasuma XX-le 24 eurot kuus.“ ning maakohus asendas XX, YY, DD ja BB tahteavaldused kohtulahendiga. Maakohus jättis menetluskulud maakohtu ja ringkonnakohtu menetluses kuni 21.08.2018 menetlusosaliste enda kanda. Maakohus jättis menetluskulud alates 07.06.2018 avaldaja kanda. Maakohus määras, et puudutatud isikul II ja III menetluskulud puuduvad. Maakohus määras puudutatud isiku I menetluskuludena kindlaks toimiku materjalide põhjal 660 eurot ja mõistis XX-lt YY kasuks välja 660 eurot. Maakohus jättis puudutatud isiku I 30.04.2019 esitatud menetluskulude nimekirja tähelepanuta kui hilinenult esitatud dokumendi ja määras selle tagastamise puudutatud isikule I. Maakohus märkis, et kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest. Maakohus lisas kohtumäärusele selle lahutamatu osana Tallinnas Tartu mnt 26 asuva kinnistu keldrikorruse plaani. Maakohus viitas TsMS §-le 460 lg 1 ja 2, AÕS §-le 79 lg 2, §-le 72 lg 1 ja 5, §-le 71 lg 2, TsÜS § 65, § 68 lg 5, KRS §-le 341 lg 8 ja Riigikohtu praktikale kasutuskorra asjades. Puudutatud isiku I väitel tutvustas kinnistu eelmine omanik puudutatud isikule I kaasomanike kokkulepet, mis kinnitati määrusega tsiviilasjas nr 2-07-3716, mis teeb puudutatud isikust I tulenevalt TsMS 460 lg 1 ja lg 2 eriõigusjärglase. Maakohus kinnitas 12.06.2007 määrusega asjas nr 2-07-3716 kokkuleppe kaasomandi kasutamise kohta. Kinnistusraamatusse sellekohast märget ei tehtud. Seega ei saanud menetlusosalised asjaõigusseaduse (AÕS) § 79 lg 2 kohaselt tugineda olemasolevale kokkuleppele kaasomandi kasutamise kohta. 12.06.2007 määrus kehtis asjas nr 2-07-3716 avaldaja ning puudutatud isikute II ja III suhtes, sest nad olid viidatud asjas tehtud kompromissi osapooled. Lahend oli neile siduv ja kohustuslik vaatamata sellele, et nende kaasomandi mõtteliste osade suurused muutusid pärast kohtumääruse tegemist. 12.06.2007 määrus tsiviilasjas nr 2-07-3716 oli tehtud olukorras, kus kinnisasja kaasomanikeks olid XX 1/12 kaasomandist, LL 1/4 kaasomandist, CC 2/4 kaasomandist, DD 1/12 kaasomandist ja BB 1/12 kaasomandist. 29.12.2010 kinnistu mõttelise osa müügilepingu ja asjaõiguslepinguga omandas puudutatud isik I LL-lt 2/12 kaasomandist, mille tulemusel jäi LL kaasomandi osa suuruseks 1/12 kaasomandist. 14.12.2012 kinnistute mõtteliste osade müügilepingu ja asjaõiguslepinguga omandas BB Sven Klausilt 1/12 kaasomandist, mille tulemusel jäi BB kaasomandiosa suuruseks 2/12 kaasomandist. Avaldaja sai kinnisasja 7/12 mõttelise osa omanikuks 06.09.2012. Seega muutusid pärast 12.06.2007 määruse tegemist kaasomanike vahelised proportsioonid. Kuivõrd kohtu kinnitatud kompromissis ei olnud
reguleeritud olukorda, kus mõni kaasomanikest võõrandab oma kaasomandiosa üksnes osaliselt, on menetlusosalistel õigus nõuda senise kasutuskorra muutmist. Asjaolude muutumise korral saab nõuda senise kasutuskorra muutmist. Kaasomanike huvidele ei vasta olukord, kus kaasomanike omandiosa muutumisel jääb kehtima endine kasutuskord. Kasutuskorra määramist saab uutele asjaoludele tuginedes nõuda ka siis, kui kaasomanik otseselt avalduses ei esita taotlust kasutuskorra muutmiseks, vaid sõnastab selle kasutuskorra määramise avaldusena. Seetõttu ei saa lähtuda 12.06.2007 määrusest tsiviilasjas nr 2-07-3716 isegi, kui puudutatud isikut I käsitleda eriõigusjärglasena, kes oli teadlik enne kinnisasja omandamist kohtumäärusest ja sellega kinnitatud kokkuleppe sisust. Seetõttu ei ole asjakohane puudutatud isiku I väide, et puudutatud isik I omandas kaasomandiosa hinnaga 1 200 000 krooni just tänu võimalusele omada müüja valduses olevat suuremat keldripinda kui see oleks vastanud korteriomandite reaalosade proportsionaalsele suurusele. Asjaolude muutumise korral on kaasomanikul õigus nõuda kasutuskorra teistsugusel viisil määramist isegi siis kui ühel kaasomanikul või osadel kaasomanikel tekkis ootus varasema kasutuskorra edasise kehtivuse osas. Senine kasutuskord hõlmab ringkonnakohtu juhiste järgi ka seda kuidas on õiguseellane asja kasutanud. Puudutatud isik I kasutab alates kaasomandiosa omandamisest (2010. a) keldriruume nr 23 ja 24 ning nendest järgnevaid ruume nr 21 ja 22. Tulenevalt kaasomandiosa suurusest esineb seega käesoleval hetkel olukord, kus puudutatud isiku I faktilises ainukasutuses on 11,7 m2 (ruumid 23 ja 24 kokku) võrra suurem pind kui tema kaasomandi suurus võimaldaks. Tuleb arvestada ka asjaolu, et keldriruume nr 23 ja 24 kasutas enne puudutatud isiku I poolt kaasomandiosa omandamist varasem omanik, samuti et puudutatud isik I on kasutanud neid ruume käesoleva ajani. Puudutatud isik I omandas kaasomandiosa teadmisel, et endise omaniku kasutuses on keldriruumid nr 21, 22, 23 ja 24. Ehkki kasutuskorra muutmisel ei ole takistuseks see, millistel tingimustel omandaja kaasomandiosa omandas, omab see siiski tähtsust kasutuskorra viisi kindlaksmääramisel osas, mis puudutab kaasomandiosa omandaja ootust mingi hoone osa kasutamise osas. Antud juhul võis puudutatud isik I kaasomandiosa omandamisel eeldada, et ta saab kaasomandit kasutada selliselt nagu seda kasutas endine omanik. Maakohus tuvastas 29.12.2010 lepingu ja 12.06.2007 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-07-3716 põhjal, et puudutatud isik I ei vallanud kaasomandi osa omandamisel keldriruume nr 23 ja 24 omavoliliselt. Keldriruumid (21, 22, 23 ja 24) on teistest keldriruumidest eraldatud metalluksega. Eraldatud keldriosas on käesolevas asjas jõustunud kohtulahend keldriruumide nr 21 ja 22 puudutatud isiku I ainukasutamise õiguse osas. Ruumidesse nr 21 ja 22 pääseb läbi ruumi nr 23. Ruumi nr 24 pääseb samuti läbi ruumi nr 23. Keldriruumidel 21, 22 ja 24 ei ole uksi ees. Selleks, et keldriruume oleks võimalik avaldaja soovitud viisil kasutada, tuleks puudutatud isikul I ruumidele nr 21 ja 22 panna ette uksed, mis nõuaks lisakulutusi. Käesoleval hetkel aga on olemas antud keldriruume teistest ruumidest eraldav uks, mis teeb võimalikuks neid ruume privaatselt ühe isiku poolt kasutada. Keldriruumis nr 24 asub puudutatud isiku I poolt paigaldatud veeboiler, mis on vajalik puudutatud isiku I korteri nr 1 kasutamiseks. Esitatud ei ole ehitusprojekti, millega väidetav vastuolu esineb. Puudub seaduslik alus kohustada puudutatud isikut I veeboilerit eemaldama tulenevalt väidetavast vastuolust ehitusprojektiga.
Veeboileri osas omab tähtsust see, et puudutatud isik I paigaldas selle kaasomandiosa omandamise järgselt. Puudutatud isik I sai kaasomandiosa omandamisel eeldada, et ta saab kaasomandit kasutada selliselt nagu seda kasutas endine omanik. Ruumi nr 24 kasutas eelmine omanik LL. Seega võis puudutatud isik I 2010. aastal eeldada, et ta võib paigaldada antud ruumi enda asju, sealhulgas veeboileri. Keldriruumis nr 24 asub veekraan, mille abil on võimalik sulgeda keldriruumi peal asuvate korterite veeühendust. Puudutatud isiku I väitel on esinenud mitmeid kordi veeavariisid tulenevalt puudutatud isiku I korteri nr 1 peal asuva avaldaja korteri kasutamisest. Puudutatud isiku I poolt veekraani paigaldamine on olnud vajalik kaitsmaks enda vara, mis asub korteris nr 1. Sellest tulenevalt on põhjendatud ka puudutatud isiku I soov saada sellele veekraanile juurdepääs. Mõistlikuks lahenduseks ei ole kogu maja veeühenduse sulgemine. Maakohus võttis arvesse, et puudutatud isik I kasutab korstnalõõri kamina kütmisel ja avaldaja korteris on samuti korstnalõõri kasutamise võimalused. Seega ei saa korstnajala kasutamisest teha järeldust, kellel oleks suurem huvi keldriruumi nr 24 kasutamise osas. Kõike eelnenut arvestades on hea usu ja mõistlikkuse põhimõttele vastav eelkõige lahendus, mille kohaselt jääb keldriruumide nr 23 ja 24 ainukasutusõigus puudutatud isikule I. Ruumide 21, 22 ja 24 ainukasutusõiguse olemasolul puudutatud isikul I puuduks sisuline vajadus anda keldriruum nr 23 kaasomanike ühiskasutusse. Ruumi nr 23 otstarve on juurdepääs ruumidele 21, 22 ja 23. Muul otstarbel ruumi nr 23 maakohtu hinnangul kasutada ei ole võimalik. Eeltoodust tulenevalt rahuldas maakohus puudutatud isiku I (vastuavaldaja) avalduse ja jättis rahuldamata avaldaja avalduse ning jättis rahuldamata avaldaja taotluse kohustada puudutatud isikut I eemaldama keldriruumist nr 24 veeboiler. Kui kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisel jääb ühe isiku ainukasutusse suurem osa kaasomandi esemest, kui on tema kaasomandi osa, tuleb tal üldjuhul maksta vastavalt AÕS § 71 lg-le 2 selle eest teistele hüvitist. AÕS § 71 lg 2 võib jätta kohaldamata, kui nõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Seoses muutunud olukorraga ei saa ka hüvitise osas varem kokkulepitut enam käesoleval hetkel kohaldada. Kinnisasja keldri üldpind on 150,4 m2. Vastavalt jõustunud kasutuskorrale jääb avaldaja ainukasutusse 72,6 m2, puudutatud isiku I ainukasutusse 23,1 m2 ning puudutatud isikute II ja III ühiskasutusse 35,2 m2 keldri üldpinnast. Ülejäänud pind 7,7 m2 (ruumid 25 ja 26) on kõikide kaasomanike ühiskasutuses. Lähtuda tuleb keldri üldpinnast, millest on maha arvatud kõikide kaasomanike ühiskasutuses olev keldripind 7,7 m2. Vastavalt kaasomandiosa suurusele oleks avaldajal õigus kasutada seega 83,23 m2, puudutatud isikul I 23,78 m2, puudutatud isikul II 11,89 m2 ja puudutatud isikul III 23,78 m2 keldri üldpinnast. Ruumide nr 23 ja 24 puudutatud isiku I poolse ainukasutuse korral tekib olukord, kus avaldaja kasutuses on 10,63 m2 vähem pinda kui avaldaja oleks õigustatud kasutama lähtudes enda kaasomandiosa suurusest. Puudutatud isikute II ja III ühiskasutuses on sellises olukorras 0,47 m2 vähem pinda kui nad oleksid õigustatud kasutama lähtudes enda kaasomandiosa suurusest. Puudutatud isikul I on tulenevalt ruumide 23 ja 24 ainukasutusõigusest kokku kasutuses 11,02 m2 rohkem pinda. Maakohus leidis, et 0,47 m2 vähem pinda on sedavõrd marginaalne, et selline erinevus kasutuseelise eest hüvitise väljamõistmist puudutatud isikute II ja III kasuks ei tingi. Arvestada tuleb hüvitise väljamõistmisel avaldaja kasuks seda, et puudutatud isik I kasutab avaldaja arvel 10,63 m2 suurust pinda. Avaldaja poolt soovitud hüvitis 150 eurot kuus on ebamõistlikult suur. Avaldaja võrdlus laoruumidega ei ole käesolevas asjas kohaldatav. Tegemist on kortermaja all asetsevate keldriruumidega, mille kasutusotstarve on seotud korterite kasutamisega. Esitatud
müügikuulutusest ei saa järeldada, et puudutatud isiku I arusaamisel oleks keldriruume võimalik kolmandale isikule välja üürida. Antud müügikuulutuses on kirjeldatud korteri kasutusvõimalusi korteri osas tervikuna. Kasutuseelise määramisel tuleb lähtuda konkreetse korteri üürimisel saadavast võimalikust üürist, kuid arvestades seejuures keldriruumi suurust ja konkreetse ruumi kasutusotstarvet. Ehk lähtuda tuleb sellest, millist väärtust omab keldriruum korteri kasutamisel. Kinnisvaraportaali www.city24.ee kohaselt on Tallinna kesklinnas asuvate korterite üürihinnad vahemikus 5 eurot kuni 40 eurot ruutmeeter. Keldriruumi olemasolule ei saa korterite üürimise puhul väga suurt tähtsust omistada ja keldri olemasolu ei avalda üürihinnale olulist mõju. Antud asjaolu kinnitavad kinnisvaraportaalis www.city24.ee asuvad kuulutused, mille hulgas on vähestel juhtudel üldse viidatud keldri olemasolule. Samuti ei oma keldriruumi puhul tähtsust, mis korrusel korter asub ja mitu tuba korteris on. Keldriruumide 23 ja 24 osas kasutab puudutatud isik I avaldaja arvel 10,63 m2 suurust pinda. Kui lähtuda Tallinna kesklinna korterite keskmisest üürihinnast, mis on 22,5 eurot ruutmeeter ning võttes arvesse keldri olemasolu vähest mõju korteri üürihinnale (kohtu hinnangul ei saaks see olla rohkem kui 10% ruutmeetri üürihinnast), siis kohtu hinnangul moodustaks keldriruumide 23 ja 24 kasutuseelise suurus kokku 24 eurot kuus (10% (10,63x22,5)).
XX MÄÄRUSKAEBUS
10.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega määrata keldriruumide kasutuskord selliselt, et ruum nr 24 jääb avaldaja ainukasutusse ilma piiranguteta ja ruum nr 23 jääb kaasomanike ühiskasutusse. Avaldaja vaidlustab ka menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise ning palub jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Avaldajale kuulub 7/12 mõttelist osa, mistõttu on avaldajal õigus keldrist kasutada 83,12 m2, kuid maakohtu määrusega jäi avaldajale 72,6 m2. Seetõttu on maakohtu määrus ebaõiglane. Endiste kaasomanike vahel kohtus 2007. aastal saavutatud kasutuskorra kohaselt oli avaldajal õigus kasutada ruume 7-13 ja 21-26 pindalaga 71,2 m2 ja 1/3 ruumides (27-32) mis jäid avaldaja ja puudutatud isikute II ja III ühiskasutusse pindalaga 11,73 m2 ehk kokku 82,9 m2. Seega peavad olema kaalukad põhjendused, et vähendada avaldaja kasutuses olnud pinda. Avaldaja on alates 2008. aasta septembrist 7/12 mõttelise osa kaasomanik koos õigusega kasutada keldriruume vastavalt omandi suurusele ja ilma piiranguteta. Avaldaja on üldõigusjärglane oma vanemate kaudu. Alates 2008. aastast ei ole avaldaja müünud oma mõttelist osa, ostnud midagi juurde, ega muutnud juba kokkulepitud kasutuskorda, mistõttu on avaldajal õigustatud ootus, et avaldaja saaks oma omandit kasutada samas mahus ka edaspidi kui ta olen kasutanud 10 aastat ja avaldaja vanemad 25 aastat. LL-le kuulus 3/12 mõttelist osa ja seega veerand keldri kasutusõigusest, kuid puudutatud isik I omandas ainult 2/12 mõttelist osa. Seega jäi peale ostutehingut kelder, mis vana kokkuleppe kohaselt kuulus ainuisikuliselt LL-le, puudutatud isiku I ja LL ühiskasutusse. Kui puudutatud isikul I ja LL-l oli omavaheline kokkulepe, siis nii kaua kui LL oli veel 1/12 ulatuses kaasomanik, ei olnud keldri ainukasutus vastuolus ülejäänud kaasomanike huvidega. Kuid 2 aasta möödudes ostis puudutatud isik III LL-lt 1/12 mõttelise osa. Seega oli veerand keldrist puudutatud isiku I ja puudutatud isiku III ühisomandis ehk lõppes puudutatud isiku õigustatud ootus, et ta võib seda keldriosa ainuisikuliselt kasutada. Avaldaja ei nõustu maakohtu määratud hüvitisega. Kui maakohus jäi seisukohale, et eraldi ruume ei saa üürida, tulnuks vaadata, mis on üürihinnad, kas veerandi keldri (sest seal on eraldi sissekäik) või siis kogu keldri üürimisel, ning siis määrata avaldajale proportsionaalne hüvitis.
Ebaõige on maakohtu seisukoht, et ühte ruumi ei saa eraldi välja üürida. Avaldaja esitab kohtule kaks kuulutust, kus pakutakse keldrites asuvaid ruume üürile hinnaga 10 eurot/m2. Hüvitise määramine kindla summana ei ole asjakohane ega õiglane. Üürihinnad muutuvad ajas, mistõttu peab muutuma ka hüvitise suurus. Hüvitis 24 eurot kuus ei ole õiglane hüvitis praegu ega 10 ja 20 aasta pärast. Määrata tuleb ka see, kui tihti ja mis alustel hakatakse kohtus hüvitist ümber vaatama. Praegune kohtulahend annab üha uuesti asjaolude muutumisel kohtusse tulla. Vältimaks vaidlusi tulevikus tuleb ruumid jagada vastavalt omandi suurustele. Hüvitis ei ole õiglane ka seetõttu, et avaldaja peab maksma maamaksu ja kõiki muid kulusid vastavalt omandi suurusele, kuid seda omandit kasutada ei saa. Avaldaja osa maamaksust on 2191 eurot aastas. Maja kogu kasulik üldpind on 655 m2. Avaldaja osa sellest oleks 382 m2 ehk iga hoones oleva ruutmeetri eest on maamaks 5,7 eurot. Seega kaotatud kasutuseelise eest peab avaldaja maksma maamaksu 60 eurot ilma, et ta saaks oma omandit kasutada, lisaks küte, remont jne, ehk kõik hoonega seotud kulud. Kui peaks maja renoveerima, siis peab avaldaja kandma kulusid vastavalt omandile, mida ta ei saa kasutada. Seega peaks hüvitis sisaldama kõiki kõrvalkulusid, mida avaldaja maksab vastavalt kaasomandi suurusele. Veetorud, ventilatsiooni- ja korstnapüstikud, küttetorud jne jäävad kaasomandisse olenemata sellest, kus nad hoones asuvad. Seega ei saa kohus tugineda sellele, et kaasomandis olevat toru või lõõri või veekraani on ühel kaasomanikul rohkem vaja kui teistel.
YY MÄÄRUSKAEBUS
11.Puudutatud isik I esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada hüvitise määramise osas ja muuta menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist ning täpsustada kohtumääruse resolutsiooni kandeavalduse tegemiseks. Menetluskulud palub puudutatud isik I jätta avaldaja kanda. 26.01.2020 täpsustas puudutatud isik I, et vaidlustab maakohtu määruse resolutsiooni punktide 4, 5 ja 6 ning 7.1., 7.2., 7.4., 7.5 ja 8 osas. Puudutatud isik I ei nõustu hüvitisega 24 eurot kuus, sest tema suhtes tuleb kohaldada tsiviilasjas nr 2-07-3716 eriõigusjärglust. Kaasomanike vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt jäid LL kasutusse keldriruumid 14-18k, mille kasutamise eest ei pidanud LL teistele kaasomanikele hüvitist tasuma. Kaasomanike kokkuleppe kohaselt puudutatud isiku I kasutuses olevasse ruumi 14k on avaldaja sulgenud ligipääsu 8 aastat tagasi ning puudutatud isik I ei ole seda ruumi saanud seetõttu kunagi kasutada. Antud juhul oleks puudutatud isikult I ebamõistlik ja vastuolus hea usu põhimõtetega küsida hüvitist keldripinna kasutuseelise eest, millise kasutusõiguse ta omandas heas usus 29.12.2010 ning millele avaldajal ja puudutatud isikutel II ja III ei olnud vastuväiteid. Puudutatud isik I omandas kaasomandiosa hinnaga 1 200 000 krooni, et kasutada müüja valduses olevat suuremat keldripinda kui see oleks vastanud korteriomandite reaalosade proportsionaalsele suurusele. Ta ei oleks omandanud mõttelist osa kinnistust, kui ei oleks olnud keldriruumide osas kasutuskorda, mis oli kaasomanike vahel tsiviilasjas nr 2-07-3176 kokku lepitud. Puudutatud isik I on heas usus ainuisikuliselt hooldanud ja remontinud enda valduses olevaid keldriruume, vahetanud omal kulul välja amortiseerunud veetorustiku, hooldanud korstnajalga ja puhastuslõõre, samuti on need ruumid otseselt seotud tema kasutuses oleva korteri igapäevase majandamisega. Sel põhjusel olid kaasomanikud kasutuskorda reguleerinud selliselt, et korteri nr 1 kasutuses on vastavad keldripinnad, sest need on korteriga otseselt seotud.
Maakohtu määratud hüvitis on ebaõiglaselt suur. Samuti ei nõustu puudutatud isik I hüvitise määramise aluseks olevate andmetega. Kohtu poolt tehtud üürihinna arvestus ei ole jälgitav ning maakohtu viidatud kinnisvaraportaalist ei ole võimalik leida korterit, mille üürihind oleks 40 eurot/m2. Keskmine üürihind Tallinna kesklinnas ei ole 22,50 eurot üüritava ruutmeetri eest ka siis, kui selles sisalduvad kommunaalkulud. Samast portaalist tehtud väljavõtte kohaselt on üürihind 8 eurot/ m2. Kelder on mitteeluruum, mis ei ole välja üüritav ning seetõttu ei saa antud juhul hüvitise määramisel kohaldada kalkulatsioone, mis põhinevad üürihindadel. Keldriruumide lae kõrgus on alla 1,80 ja keldris on muldpõrandad, mis välistavad võimaluse nende väljaüürimiseks, sest see on õigusaktidega keelatud. Menetluskulud peaks kuni Tallinna Ringkonnakohtu 29.03.2018 määruse tegemiseni kandma avaldaja või teeb seda proportsionaalselt suurema osas. Õiglane on jaotus, kus enne 07.06.2018 tekkinud menetluskuludest 80% kannab avaldaja ja 20% puudutatud isik I. Maakohus jättis põhjendamatult puudutatud isiku I menetluskulude nimekirja tähelepanuta.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
12.Avaldaja puudutatud isiku I määruskaebusega ei nõustu. Puudutatud isik I palub jätta avaldaja määruskaebuse rahuldamata. Puudutatud isik III teatas kohtule, et ta nõustub avaldaja määruskaebusega. Puudutatud isik II kohtule määruskabeuste kohta vastust ei esitanud.
13.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
14.Ringkonnakohus määras avaldajale ja puudutatud isikule I tähtaja ringkonnakohtu küsimustele vastuse ja tõendite esitamiseks.
Avaldaja ja puudutatud isik I esitasid kohtule vastused 19.03.2020.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt, s.o resolutsiooni punktide 4, 6, 7.1., 7.2., 7.4., 7.5. ja 8 osas. Avaldaja ja puudutatud isiku I määruskaebused rahuldatakse osaliselt.
17.Määruskaebusest nähtuvalt vaidlustab avaldaja maakohtu määruse tervikuna. Puudutatud isik I vaidlustab maakohtu määrust resolutsiooni punktide 4, 5 ja 6 ning 7.1., 7.2., 7.4., 7.5 ja 8 osas.
18.TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid, mistõttu võtab ringkonnakohus vastu menetlusosaliste poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
19.Puudutatud isik I taotleb asja läbivaatamist istungil. Ringkonnakohus istungi korraldamiseks vajadust ei näe. TsMS § 667 lõike 3 esimesest lausest tulenevalt lahendatakse määruskaebus üldjuhul kirjalikus menetluses. Puudutatud isik I ei ole välja toonud asjaolusid, mis tingiks kohtuistungi korraldamise vajaduse.
20.Ringkonnakohus analüüsib esmalt maakohtu määratud keldriruumide nr 23 ja 24 kasutuskorra tingimusi (I), seejärel tasu määramise küsimust (II). Edasi käsitleb ringkonnakohus avaldaja taotlust veeboileri eemaldama kohustamiseks (III), seejärel
kinnistusraamatu kannetega seonduvat (IV) ning maakohtu määratud menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist (V). Lõpetuseks teeb ringkonnakohus menetluslikud otsustused (VI). I
21.Avaldaja ei nõustu sellega, et puudutatud isiku I ainukasutusse jäävad keldrikorrusel asuvad ruumid nr 23 ja 24. Avaldaja taotleb, et keldrikorrusel asuv ruum nr 24 jääks avaldaja ainukasutusse ja ruum nr 23 jääks kaasomanike ühiskasutusse.
22.Maakohus rahuldas puudutatud isiku I vastuavalduse ja määras keldrikorruse kasutuskorra selliselt, et puudutatud isiku I ainukasutusse jäävad kohtumäärusele lisatud plaanil märgitud keldrikorrusel asuvad ruumid nr 23 ja 24. Maakohus on õigesti leidnud, et praegusel juhul ei saa lähtuda 12.06.2007 määrusest tsiviilasjas nr 2-07-3716. Maakohus arvestas kasutuskorra määramisel järgmiste asjaoludega: - Keldriruume nr 23 ja 24 kasutas enne puudutatud isiku I poolt kaasomandiosa omandamist varasem omanik ning puudutatud isik I kasutab neid ruume käesoleva ajani. - Puudutatud isik I omandas kaasomandiosa teadmisel, et endise omaniku kasutuses on keldriruumid nr 21, 22, 23 ja 24. - Puudutatud isik I ei vallanud kaasomandi osa omandamisel keldriruume nr 23 ja 24 omavoliliselt. - Keldriruumid (21, 22, 23 ja 24) on teistest keldriruumidest eraldatud metalluksega. Eraldatud keldriosas on käesolevas asjas jõustunud kohtulahend keldriruumide nr 21 ja 22 puudutatud isiku I ainukasutamise õiguse osas. Ruumidesse nr 21 ja 22 pääseb läbi ruumi nr 23. Ruumi nr 24 pääseb samuti läbi ruumi nr 23. Keldriruumidel 21, 22 ja 24 ei ole uksi ees. Selleks, et keldriruume oleks võimalik avaldaja soovitud viisil kasutada, tuleks puudutatud isikul I ruumidele nr 21 ja 22 panna ette uksed, mis nõuaks lisakulutusi. Käesoleval hetkel aga on olemas antud keldriruume teistest ruumidest eraldav uks, mis teeb võimalikuks neid ruume privaatselt ühe isiku poolt kasutada. - Keldriruumis nr 24 asub puudutatud isiku I poolt paigaldatud veeboiler, mis on vajalik puudutatud isiku I korteri nr 1 kasutamiseks. Puudutatud isik I paigaldas selle kaasomandiosa omandamise järgselt. Puudutatud isik I sai kaasomandiosa omandamisel eeldada, et ta saab kaasomandit kasutada selliselt nagu seda kasutas endine omanik. Seega võis puudutatud isik I 2010. aastal eeldada, et ta võib paigaldada antud ruumi enda asju, sealhulgas veeboileri. - Keldriruumis nr 24 asub veekraan, mille abil on võimalik sulgeda keldriruumi peal asuvate korterite veeühendust. Puudutatud isiku I väitel on esinenud mitmeid kordi veeavariisid tulenevalt puudutatud isiku I korteri nr 1 peal asuva avaldaja korteri kasutamisest. Puudutatud isiku I poolt veekraani paigaldamine on olnud vajalik kaitsmaks enda vara, mis asub korteris nr 1. Maakohus ei ole keldrikorrusel asuvate ruumide nr 23 ja 24 kasutuskorra määramisel diskretsiooniõigust rikkunud ning on määrust piisavalt põhjendanud ja asjaolusid kogumis hinnanud. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas maakohtu määruse põhjendustega. II (A)
Kaebajad ei nõustu maakohtu määratud hüvitise suurusega.
23.1.Üldjuhul, kui ühe isiku ainukasutusse jääb suurem osa kaasomandi esemest kui tema kaasomandi osa, tuleb tal maksta selle eest teistele hüvitist. AÕS § 71 lg-t 2 tuleb tõlgendada laiendavalt nii, et selle sätte alusel on kaasomanikul õigus esitada teise kaasomaniku vastu, kes kasutab kaasomandi mõttelisest osast suuremat reaalosa, kasutuseeliste hüvitamise nõue. Kasutuseeliseks on ka see, kui kaasomanik kasutab oma kaasomandi mõttelisest osast suuremat pinda (RKTKm nr 3-2-1-172-10, p 13, RKTKo nr 3-2-1-137-10, p 12). Kasutuseelise jagamisel tuleb mh selgitada kasutuseelise väärtus, s.o eseme kasutamisest saadavate eeliste väärtus. Eseme väärtuseks loetakse TsÜS § 65 järgi selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti, ning eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Korteriomandi kasutuseeliste väärtuse saab määrata seega korteriomandi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o korteri üürimisel saadava üüritasu järgi (RKTKo nr 3-2-1-93-12, p 20).
23.2.Maakohus on määruse punktis 52 ebaõigesti märkinud, et puudutatud isik I kasutab avaldaja arvel 10,63 m2 suurust pinda. Puudutatud isik I kasutab avaldaja arvel 10,58 m2 suurust pinda (II kd, tl 202 pöördel). Avaldajale kuulub 7/12 kaasomandist, puudutatud isikule I kuulub 2/12 kaasomandist, BB-le kuulub 2/12 kaasomandist, DD-le kuulub 1/12 kaasomandist. Maakohtu 30.06.2017 määrus on jõustunud osas, milles maakohus määras, et XX-le kuuluv 7/12 kaasomandist annab XX-le ainuõiguse vallata ja kasutada hoone keldrikorruse ruume, mis on tähistatud ruumide eksplikatsioonil ja plaanil numbritega 7 kuni 20 (kokku 72,6 m2); BB-le kuuluv 2/12 kaasomandist ja DD-le kuuluv 1/12 kaasomandist annab BB-le ja DD-le õiguse ühiselt vallata ja hoone keldrikorruse ruume, mis on tähistatud ruumide eksplikatsioonil ja plaanil numbritega 27 kuni 32 (kokku 35,2 m2). Ülejäänud osas jäid keldriruumid kaasomanike ühisesse kasutusse (ruumid nr 25 ja 26, kokku 7,8 m2). Selleks, et saada teada, kui suurt pinda kasutab puudutatud isik I avaldaja arvel, tuleb esmalt keldri üldpinnast (150,4 m2) maha arvata kõikide kaasomanike ühiskasutusse jäänud keldripind 7,8 m2, mis teeb kokku 142,6 m2. Sellest lähtudes tuleb arvestada, kui suurt pinda on õigus igal kaasomanikul kasutada. Vastavalt kaasomandiosa suurusele oleks avaldajal õigus kasutada seega 83,18 m2 (142,6x7/12), puudutatud isikul I 23,77 m2 (142,6x2/12), puudutatud isikul II 11,88 m2 (142,6x1/12) ja puudutatud isikul III 23,77 m2 (142,6x2/12) keldri üldpinnast. Ruumide nr 23 ja 24 puudutatud isiku I poolse ainukasutuse korral tekib olukord, kus avaldaja kasutuses on 10,58 m2 vähem pinda kui avaldaja oleks õigustatud kasutama lähtudes tema kaasomandiosa suurusest. Ringkonnakohus on eeltoodut menetlusosalistele selgitanud (III kd, tl 174 pöördel, 175).
23.3.Kolleegium leiab, et keldriruumide eraldiseisev välja üürimine ei ole välistatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et avaldaja poolt viidatud aadressidel www.panila.ee, www.minilaod.ee ja www.väikeladu.ee pakutakse rendile eraldiseisvaid laopindasid ja need laopinnad ei ole võrreldavad praeguses asjas vaidlusaluste keldriruumidega. Viidatud laopindade seisukord on erinev, need on soojad, valgustatud ja heas seisukorras ning spetsiaalselt laoruumideks ehitatud.
23.4.Praegusel juhul saab kasutuseelise arvestamisel lähtuda sarnase asja keskmisest üürihinnast Tallinnas (nt kinnisvaraportaalide www.city24.ee ja www.kv.ee andmetele tuginedes). Ringkonnakohus on eeltoodut menetlusosalistele selgitanud ning määranud tähtaja tõendite esitamiseks. Samuti selgitas ringkonnakohus ekspertiisi määramise võimalikkust kasutusõiguse väärtuse väljaselgitamiseks (III kd, tl 175).
23.5.Maakohus ei ole toimiku materjalide juurde kinnisvaraportaali väljavõtteid lisanud, mistõttu ei ole võimalik maakohtu märgitud andmete õigsust kontrollida. Maakohtu märgitud andmetega üürihindasid kinnisvaraportaalist leida ei ole võimalik.
Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et lähtuda tuleb konkreetse korteri üürimisel saadavast võimalikust üürist, kuid arvestada tuleb seejuures keldriruumi suurust ja konkreetse ruumi kasutusotstarvet. Ehk lähtuda saab sellest, millist väärtust omab keldriruum korteri kasutamisel. Samuti on õige maakohtu seisukoht, et kinnisvaraportaalidest (www.city24.ee ja www.kv.ee) nähtub, et keldri või panipaiga olemasolu ei avalda üürihinnale olulist mõju. Arvutamise aluseks olevates kuulutustest tuleb välja jätta uusarendused, uusehitised, valmimisjärgus ehitised ja üksiku toa üürimise võimalused mitmetoalisest korterist. Arvutuse aluseks tuleb võtta konkreetse kinnisasjaga võimalikult sarnaste andmetega korterite koos keldriruumiga kasutusõiguse väärtus. Koos keldriga korterite üürihinnad kesklinna piirkonnas on alates 6,53 eurost/m2 kuni 15,20 euroni/m2 kuus (www.city24.ee ja www.kv.ee, III kd, tl 189-210). Keskmine korteri üürihind koos keldriga 1m2 kohta kuus on 10,87 eurot/m2 (6,53+15,20/2). Ilma keldri ja panipaigata korterite üürihinnad kesklinna piirkonnas on alates 5,25 eurost/m2 kuni 14,76 euroni/m2 kuus (III kd, tl 211-219). Keldri või panipaiga olemasolu ei avalda üürihinnale olulist mõju.
23.6.Arvestades, et puudutatud isik I kasutab avaldaja arvelt oma kaasomandi mõttelisest osast 10,58 m2 suuremat pinda, moodustub selles suuruses keldriga korteri keskmiseks üürihinnaks kesklinna piirkonnas 115 eurot kuus (10,58x10,87). Keldriruumi olemasolule korterite üürimise puhul ei omistata suurt tähtsust ja keldri olemasolu üürihinnale olulist mõju ei avalda, mistõttu on mõistlik arvestada keldriruumi üürihinna suuruseks 10% keldriga korteri keskmisest üürihinnast. Seega moodustub 10,58 m2 suuruse pinna kasutuseelise suuruseks kokku 11,50 eurot kuus (10% (10,58x10,87)). Ringkonnakohtu hinnangul on kasutuseelise tasu 11,50 eurot kuus (138 eurot aastas) mõistliku suurusega, arvestades ka seda, et tegemist on perioodilise tasuga. (B)
24.Järgnevalt vastab ringkonnakohus määruskaebuste väidetele, mis seonduvad tasu määramisega.
25.Avaldaja tõi välja, et ta peab maksma maamaksu. Seega peaks hüvitis sisaldama ka maamaksu keldrikorruse ruumide kasutamise eest. Ringkonnakohus selgitab, et maamaksuga maksustatakse kogu maa (MaaMS § 2), mitte eraldi keldrikorruse ruumide pindala. Seepärast ei ole avaldaja nõue maamaksu hüvitamise osas põhjendatud.
26.Avaldaja on esitanud ringkonnakohtule kahe panipaiga andmed ja märkis, et ruume antakse üürile hinnaga 10 eurot/m2 kuus (III kd, tl 124 ja 124 pöördel). Avaldaja esimese kuulutuse osas ei ole võimalik hinnata, millise laopinnaga on tegemist. Avaldaja ei ole selleks piisavalt andmeid esitanud ja kuulutuse avamisel puuduvad piisavad andmed ka www.city24.ee lehel (III kd, tl 220, 221). Puuduvad andmed ruumi seisundi kohta ja puuduvad pildid. Seetõttu ei ole kohtul võimalik hinnata, kui sarnane on nimetatud laopind vaidlusaluste keldriruumidega. Avaldaja esitatud teisest kuulutusest nähtub, et üüripinna suurus on 6 m2 ning hind on 60 eurot kuus. Kuulutuse avamisel (kuulutust on võimalik avada lingi abil, mis on avaldaja esitatud kuulutuses objekti või pildid peal klõpsates) on võimalik näha ka pilte ruumist (III kd, tl 222, 223). Kuulutuses märgitu kohaselt sisaldub üürihinnas ka elektri hind. Tegemist on kuiva ja
sooja ning hea ventilatsiooniga panipaigaga, seinad on betoonist, samuti nähtub piltidelt, et põrand on betoonist. Eeltoodud andmeid arvestades ei saa nimetatud panipaika võrrelda praeguses asjas vaidlusaluste keldriruumidega, sest nende ruumide seisukord on erinev ja eelnimetatud panipaiga hinnas sisaldub ka elektri hind. Avaldaja esitas 19.03.2020 vastuse koos kuulutusega kinnisvaraportaalist ja märgib, et panipaiga üürihind on 16 eurot/m2 kuus (III kd, tl 188). Kuulutusest nähtuvalt on tegemist väga heas korras laoruumiga, mis ei ole võrreldav praeguses asjas vaidlusaluste keldriruumidega.
27.Avaldaja on seisukohal, et hüvitise määramine kindla summana ei ole asjakohane ega õiglane, sest üürihinnad muutuvad ajas, mistõttu peab muutuma ka hüvitise suurus. Määrata tuleb see, kui tihti ja mis alustel hakatakse kohtus hüvitist ümber vaatama. Kui kasutuseelise tasu määramise aluseks olnud asjaolud on muutunud, siis on huvitatud isikul õigus nõuda tasu muutmist. Seetõttu ei ole praegusel juhul põhjendatud kasutuseelise tasu suuruse määramisel arvestada tulevikus tekkivat võimalikku olukorda.
28.12.06.2007 määrusest asjas nr 2-07-3716 ei nähtu poolte kokkulepet tasu osas, sh selles osas, et tasu maksma ei pea (I kd, tl 178-180). Seega jäi tasus kokku leppimata. Asjas nr 2-073716 lahendas kohus üksnes kaasomandi kasutuskorra. Eeltoodust tulenevalt ei ole välistatud avaldaja tasunõue.
29.Avaldaja ei olnud 2010. aastal sõlmitud müügilepingu pooleks. Kuna asjas nr 2-07-3716 lahendas kohus üksnes kaasomandi kasutuskorra ning tasus jäi kokku leppimata, siis ei ole avaldaja tasunõue välistatud ega vastuolus hea usu põhimõttega. Puudutatud isik I ei ole välja toonud asjaolusid, mis annaks aluse jätta tasu välja mõistmata. (C)
30.Avaldaja tõi välja, et ta peab maksma kõiki muid kulusid vastavalt omandi suurusele, sh küte, remont jne. Seega peaks hüvitis sisaldama kõiki kõrvalkulusid, mida avaldaja maksab vastavalt kaasomandi suurusele.
31.Kaasomandi kasutuskorraga, mis otsustatakse AÕS § 72 lg 1 järgi kas kaasomanike kokkuleppel või häälteenamusega, saab reguleerida kõiki kaasomanike tegevusi kaasomanike ühiskasutuses olevates ruumides. Kaasomandi kasutuskorraga võidakse reguleerida ka seda, kuidas kaasomanikud jagavad kaasomandi kasutamisest tekkivaid kulusid (sh kommunaalkulusid) ning korraldavad omavahelises suhtes nende kulude arvestust. Juhul kui kaasomanikud ei jõua kasutuskorras kokkuleppele või kui ei ole võimalik teha AÕS § 72 lg 1 järgi kaasomanike enamuse otsust kasutuskorra kohta, siis on kaasomanikul õigus pöörduda hagita asja avaldusega kohtusse ja taotleda kohtult kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramist (RKTKm nr 3-2-1-149-10, p 15). Avaldaja väljatoodust nähtub, et avaldaja on kaasomandi kasutamisest tekkivad kulud (küte, remont) lugenud kasutuseelise hüvitise koosseisu. Kaasomandi kasutamisest tekkivate kulude või kaasomandi kasutamisega kaasnevate kulude osas on tegemist uue kasutuskorra tingimusega, mitte kasutuseelise hüvitisega. Avaldaja ei ole kaasomandi kasutamisest tekkivate kulude osas nõuet maakohtule esitanud. Ringkonnakohus selgitab, et selle nõude saab avaldaja esitada maakohtule.
III
32.Maakohus jättis rahuldamata avaldaja taotluse kohustada puudutatud isikut I eemaldama keldriruumist nr 24 veeboiler.
33.Avaldaja märkis 13.07.2017 esitatud määruskaebuses, et ta ei nõustu taluma keldris puudutatud isikule I kuuluvat veeboilerit. Avaldaja esitas taotluse, milles palus kohustada puudutatud isikut I viima boiler oma keldrisse (II kd, tl 70, 71). 27.09.2018 vastuses märkis avaldaja, et ruumid tuleb jagada vastavalt omandi suurusele ja boiler tuleb ümber tõsta puudutatud isiku I keldrisse (III kd, tl 62 pöördel). 20.12.2018 vastuses märkis avaldaja, et keldriruum on 24 tuleks jätta tema kasutusse ning puudutatud isikul I tuleb boiler teisaldada oma korterisse (II kd, tl 84 pöördel). Eeltoodust nähtub, et avaldaja ei ole nõus taluma puudutatud isiku I poolt keldriruumi nr 24 paigaldatud veeboilerit, kui keldriruum nr 24 jääb avaldaja ainukasutusse. Kui keldriruum nr 24 jääb avaldaja ainukasutusse, siis taotleb avaldaja, et puudutatud isikule I kuuluv veeboiler tõstetakse ümber puudutatud isiku I kasutuses olevasse keldriruumi või korterisse. Seega on avaldaja taotlus veeboileri eemaldamiseks seotud sellega, kelle kasutusse jääb keldriruum nr
24.Kuivõrd keldriruum nr 24 jääb puudutatud isiku I ainukasutusse, siis jättis maakohus õigesti rahuldamata avaldaja taotluse kohustada puudutatud isikut I eemaldama keldriruumist nr 24 veeboiler. IV
34.Maakohus kohustas määruse resolutsiooni punktis 6 XX, YY, DD ja BB andma tahteavaldus kinnistusraamatu registriossa konkreetse sisuga märkuse sissekandmiseks ning maakohus asendas XX, YY, DD ja BB tahteavaldused kohtulahendiga. Puudutatud isik I vaidlustab selles osas maakohtu määruse.
35.Puudutatud isik I märkis 26.01.2020 vastuses kohtule, et Harju Maakohtu poolt 30.06.2016 tehtud määruse resolutsiooni punktis 3.9. sätestatakse, et puudutatud isikule I kuuluv 2/12 kaasomandist annab puudutatud isikule I ainuõiguse vallata ja kasutada hoone keldrikorruse ruume, mis on tähistatud ruumide eksplikatsioonil ja plaanil numbritega 21, 22 ja 23 ning ruumide 21 ja 22 kasutuskorra osas on määrus jõustunud. Seega on puudutatud isiku I kasutuses ruumid 21, 22, 23 ja 24, mida tuleks kohtuotsuse reolutsioonis segaduse vältimiseks märkida ja asendada selliselt ka poolte tahteavaldused.
36.Ringkonnakohtu 29.03.2018 määruse resolutsiooni punktist 2 ja 1.3 nähtub, et ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 30.06.2017 määruse osas, milles kohus jättis lahendamata puudutatud isiku I taotluse asendada kinnisasja kaasomanike nõusolek kinnistusraamatusse kaasomandi kasutuskorra kohta märke tegemiseks kohtulahendiga. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue lahendi, millega asendas XX, YY, DD ja BB tahteavaldused kohtulahendiga kinnistusraamatu registriossa nr 3584601 tsiviilasjas nr 2-152795 määratud kaasomandi kasutuskorra kohta märkuse sissekandmiseks. Seega tegi ringkonnakohus ise uue määruse, millega lahendas puudutatud isiku I taotluse asendada kinnisasja kaasomanike nõusolek kinnistusraamatusse kaasomandi kasutuskorra kohta märke tegemiseks kohtulahendiga ja ringkonnakohus ei saatnud selles osas asja maakohtule uueks lahendamiseks.
Arvestades seda, et maakohus lahendas 22.05.2019 määruses keldrikorrusel asuvate ruumide nr 23 ja 24 kasutuskorra ja ringkonnakohus muutis kasutuseelise tasu suurust, siis on praegu mõistlik selguse huvides märkida määruse reolutsioonis, et YY, XX, BB ja DD on kohustatud andma nõusoleku Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr 3584601 tsiviilasjas nr 2-15-2795 Harju Maakohtu 30.07.2017 määrusega, Tallinna Ringkonnakohtu 29.03.2018 määrusega, Harju Maakohtu 22.05.2019 määrusega ning praeguse määrusega määratud kaasomandi kasutuskorra kohta märkuse kandmiseks, sh selles osas, et YY kohustub tasuma XX-le 11,50 eurot kuus 10,58 m2 suurema pinna kasutamise eest XX-le kuuluva kaasomandi mõttelise osa arvelt. Samuti tuleb märkida see, et XX, YY, DD ja BB tahteavaldused asendatakse kohtulahendiga kinnistusraamatu registriossa nr 3584601 tsiviilasjas nr 2-15-2795 Harju Maakohtu 30.07.2017 määrusega, Tallinna Ringkonnakohtu 29.03.2018 määrusega, Harju Maakohtu 22.05.2019 määrusega ning praeguse määrusega määratud kaasomandi kasutuskorra kohta märkuse sissekandmiseks, sh selles osas, et YY kohustub tasuma XX-le 11,50 eurot kuus 10,58 m2 suurema pinna kasutamise eest XX-le kuuluva kaasomandi mõttelise osa arvelt. V (A)
37.Avaldaja vaidlustab maakohtu määratud menetluskulude jaotuse ja palub jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Puudutatud isik I vaidlustab menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise ning palub jätta menetluskulud kõikides kohtuastmetes avaldaja kanda.
38.Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, kuid kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, mh siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Riigikohus on selgitanud, et viidatud sätte järgi on mitme menetlusosalise korral üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (RKTKm nr 3-2-1-42-08, p 18), samuti saab kohus arvestada avalduse rahuldamise ulatust (RKTKm nr 32-1-1-17, p 21). Seega on kohtul hagita kohtuasjas ulatuslik kaalutlusõigus, lähtudes õigluse põhimõttest, kuid mitme menetlusosalisega menetluses peab kohus eelkõige juhinduma sarnaselt hagimenetlusele sellest, milline on avalduse alusel lahendatud kohtuasja tulemus.
39.Maakohus leidis määruse põhjendavas osas, et kuna maakohus rahuldas avaldaja ja vastuavaldaja avaldused osaliselt ja ringkonnakohus rahuldas mõlema määruskaebused samuti osaliselt, tuleb menetluskulud maakohtu esimeses menetluses ja ringkonnakohtu menetluses jätta menetlusosaliste enda kanda. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu põhjendustega, et esimese maakohtu menetluse ja esimese ringkonnakohtu menetluse kulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda. Kuid maakohus on määruse resolutsiooni punktides 7.1. ja 7.2. jätnud vastuoluliselt menetluskulud maakohtu ja ringkonnakohtu menetluses kuni 21.08.2018 menetlusosaliste endi kanda ja menetluskulud alates 07.06.2018 avaldaja kanda, arvestamata seda, et menetluskulude jaotus puntides 7.1. ja 7.2. on kattuvad ajavahemikul 07.06.2018 kuni 21.08.2018. Seetõttu on maakohtu määruse resolutsioon selles osas ebaselge.
40.Maakohus leidis, et keldriruumide nr 23 ja 24 kasutuskorra üle toimuvas vaidluses teises maakohtu menetluses (alates 07.06.2018) tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Maakohus
ei ole põhjendanud menetluskulude avaldaja kanda jätmist. Kolleegium on seisukohal, et menetluskulud, mis tekkisid teises maakohtu menetluses, tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda. Maakohus rahuldas 22.05.2019 määrusega puudutatud isiku I avalduse ja määras, et keldrikorrusel asuvad ruumid nr 23 ja 24 jäävad puudutatud isiku I ainukasutusse. Seega on avaldus selles osas tehtud puudutatud isiku I kasuks. Kuid maakohus määras keldrikorruse ruumide nr 23 ja 24 kasutuseeliste eest hüvitise. Seega on selles osas lahend tehtud avaldaja kasuks. Seetõttu on põhjendatud jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
41.Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu 22.05.2019. a määruse resolutsiooni punktide 7.1., 7.2., 7.4. ja 7.5. osas, milles maakohus jättis menetluskulud maakohtu ja ringkonnakohtu menetluses kuni 21.08.2018 menetlusosaliste enda kanda, jättis menetluskulud alates 07.06.2018 avaldaja kanda, määras puudutatud isiku I menetluskuludena kindlaks toimiku materjalide põhjal 660 eurot ning mõistis XX-lt YY kasuks välja 660 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse ja jätab maakohtu ning ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (B)
42.Maakohus jättis puudutatud isiku I 30.04.2019 esitatud menetluskulude nimekirja tähelepanuta kui hilinenult esitatud dokumendi ja määras selle tagastamise puudutatud isikule I (maakohtu määruse resolutsiooni p 8). Puudutatud isik I palub maakohtu määruse selles osas tühistada. Puudutatud isik I märkis, et püüdis menetluskulude nimekirja esitada ka 29.04.2019, kuid see ei õnnestunud tehniliste probleemide tõttu. Menetluskulude nimekiri esitati 1 tunnise ja 24 minutilise hilinemisega, kuid see ei venitanud asja menetlust, mistõttu ei esinenud alust selle tähelepanuta jätmiseks.
43.TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Praeguses asjas esitas puudutatud isik I kohtule menetluskulude nimekirja 30.04.2019 ehk ühepäevase hilinemisega. Menetlusosalistel oli võimalik kuni 02.05.2019 vastata puudutatud isiku I menetluskulude nimekirjale. Praegusel juhul ei põhjustanud puudutatud isiku I poolt menetluskulude nimekirja hilinenult esitamine menetluse lahendamise viibimist. Seetõttu jättis maakohus põhjendamatult tähelepanuta puudutatud isiku I 30.04.2019 esitatud menetluskulude nimekirja ja määras menetluskulud kindlaks toimiku materjalide põhjal. Seetõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni punkti 8 osas, milles maakohus jättis puudutatud isiku I 30.04.2019 esitatud menetluskulude nimekirja tähelepanuta kui hilinenult esitatud dokumendi ja määras selle tagastamise puudutatud isikule I. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega võtab vastu puudutatud isiku I 30.04.2019 esitatud menetluskulude nimekirja. Lisaks selgitab ringkonnakohus, et üldjuhul ei ole põhjendatud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine tsiviilasja materjalide põhjal, kui menetlusosaline on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja see ei põhjusta menetluse lahendamise viibimist. VI
44.Ringkonnakohtule esitatud puudutatud isiku I määruskaebus rahuldatakse osaliselt, mille tulemusena vähendas ringkonnakohus hüvitise suurust kasutuseeliste eest. Samuti rahuldatakse avaldaja määruskaebus osaliselt, mille tulemusena tegi ringkonnakohus menetluskulude osas uue lahendi. Eeltoodust tulenevalt jäävad ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.