S.L.K hagi Suvekohvik OÜ vastu töölepingu tuvastusnõudes, töölepingu ülesütlemise tühisuse, saamata palga ja puhkusetasu nõudes
Tsiviilasja hind
3 028,98 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja S.L.K, isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXXX XX-X, XXXXXXXX XXXXX
Hageja lepinguline esindaja advokaat Katrin Paulus Kostja Suvekohvik OÜ, registrikood 12233979, asukoht Karja 7, Haapsalu 90502 Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob ja seaduslikud esindajad Marget Vatku ja Rein Vatku
Kohtuistungi toimumise aeg
05. veebruar 2020.a.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Lugeda tuvastatuks, et S.L.K ja Suvekohvik OÜ vahel 17.05.2019.a. sõlmitud leping on tööleping.
3.Jätta rahuldamata S.L.K nõue Suvekohvik OÜ vastu 17.05.2019.a. sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes.
4.Jätta rahuldamata S.L.K nõue Suvekohvik OÜ vastu kolme kuu keskmise töötasu hüvitise väljamõistmise nõudes.
5.Jätta rahuldamata S.L.K nõue Suvekohvik OÜ vastu töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel ning vastava kande tegemiseks töötamise registris.
6.Välja mõista Suvekohvik OÜ-lt S.L.K kasuks töötasu 715,50 eurot.
7.Välja mõista Suvekohvik OÜ-lt S.L.K kasuks puhkusetasu 35,21 eurot.
8.Jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist.
9.Kohtuotsus saata menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused
1.03.10.2019.a esitas hageja S.L.K Pärnu Maakohtule hagi Suvekohvik OÜ vastu. Hageja palub tuvastada, et poolte vahel 17.05.2019.a. sõlmitud leping on tööleping. Ainuüksi pealkiri ei muuda töölepingut töövõtulepinguks. Töölepingut tõendavad tööandja ülekanded töötajale, kus selgitusse on märgitud sõna palk. Pooltevahelistes suhetes oli töösuhtele omane alluvussuhe. Hageja pidi järgima kostja juhiseid, töö oli graafikujärgne ja ühes kindlas kohvikus. Hageja ülesandeks oli ettekandja töö. Antud töö on suunatud töö kui protsessi tegemisele, mitte aga tulemusele.
2.Hageja palub tuvastada, et poolte vahel 17.05.2019.a sõlmitud töölepingu ülesütlemine on tühine. Hageja palub poolte vahel sõlmitud leping lõpetada TLS § 107 lg 2 alusel, lugedes viimaseks tööpäevaks 15.09.2019.a. ja kohustada kostjat tegema vastav kanne töötamise registrisse. Töölepingu võib TLS § 95 lg 1 kohaselt üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kostja on esitanud hagejale töölepingu ülesütlemise avalduse töögraafiku vahendusel. See ei vasta TLS § 79 nõuetele. Juhul, kui lugeda ülesütlemisavaldus vormilt kehtivaks, on igal juhul tegemist alusetu avaldusega. Kostja ei ole põhjendanud töölepingu ülesütlemist. Hageja tööleping kehtis tähtajalisena kuni 31.12.2019.a. Hagejale ei ole teada töölepingu lõpetamise põhjused. Alates augustist ei olnud kostjal hagejale enam tööd anda ja saatis ta tihti koju, mistõttu on tõenäoline, et kostjal ei olnud enam tööd pakkuda ja seetõttu tulnuks hageja koondada. Ilma seadusest tuleneva aluseta on TLS § 104 kohaselt töölepingu ülesütlemine tühine.
3.Hageja palub välja mõista hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses TLS § 109 lg 1 alusel.
4.Kostja ei ole tasunud hagejale keskmist töötasu TLS § 35 alusel aja eest, mil kostja hagejat tööga ei kindlustanud. Pooled ei ole kokku leppinud osalises tööajas, seega oli hageja tööaeg 40 tundi nädalas. Juulis sai hageja tööd teha 168,5 tundi, augustis 57 tundi ja septembris 24 tundi. Hageja töötasu on 4,5 eurot tunnis. Kokku on kostjal hagejale tasumata töö mitteandmisel töötasu 715,50 eurot.
5.Hageja nõuab puhkusehüvitist 227,71 eurot 11,66 päeva eest. Hageja töötas kostja juures ajavahemikul 17.05.2019 kuni 15.09.2019.a. Nõude aluseks on TLS § 71 ning keskmine päevatasu suurus on 19,53 eurot.
6.Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
Kostja seisukohad
7.Puudub vaidlus selles, et poolte vahel oli sõlmitud summeeritud tööajaga 4-kuulise katseajaga tööleping. Hageja ja kostja vahel ei ole kunagi sõlmitud töövõtulepingut. Hageja viimane tööpäev oli 14.09.2019.a. ning lõpparve maksis kostja 15.09.2019.a.
8.Hageja töötas suveperioodil 4-kuulise katseajaga. Töö oli vahetustega ja graafikujärgne. Hageja ei pidanud kinni töötamise aegadest, lahkus mõjuva põhjuseta töölt. Hageja ei ilmunud õigeaegselt tööle. Oma käitumisega seadis hageja tööandja väljapääsmatusse olukorda ning põhjustas tööandjale kahju. Tööandjal puudus kohustus maksta töötajale aja eest, kui töötaja ei ilmunud põhjuseta tööle.
9.Toitlustuses klienditeenindajana töötamine eeldab teatavaid isikuomadusi – viisakust, täpsust, head suhtlemisoskust. Hageja ei esitanud tervisetõendit, mis on toitlustuses töötamise vältimatu eeldus. Klientide tagasiside hageja teeninduskultuurile oli negatiivne. Hageja käitus ebaviiskalt ka kaastöötajatega.
10.Hageja ebaviisaka käitumise tõttu kaastöötajate ja klientidega, omavoliliste töölt lahkumiste tõttu ütles tööandja katseajal üles hagejaga sõlmitud töölepingu. Tööandja ütles lepingu üles 30.08.3019.a. ning hageja viimane töötamise päev oli 14.09.2019.a.
11.Ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõue tuleb esitada 30 päeva jooksul. Hageja esitas hagi 03.10.2019.a. Seega tuleb hagi jätta läbi vaatamata. Hagejal puudub õiguslik alus ülesütlemisavalduse vaidlustamiseks. Kohtuotsuse põhjendused
12.Hageja nõudes tuvastada, et poolte vahel on 17.05.2019.a. sõlmitud tööleping, ei ole vaidlust. Kostja on esmases vastuses hagile märkinud, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tööleping /tl 39/. Samal seisukohal oli kostja kohtu eelistungil /tl 76/. Seetõttu kohus rahuldab kostja õigeksvõtul hageja nõude ja loeb tuvastatuks, et S.L.K ja Suvekohvik OÜ vahel oli 17.05.2019.a. sõlmitud tööleping.
13.Pooled vaidlevad töölepingu tingimuste üle. Hagi punktis 1.1. väidab hageja, et pooled sõlmisid 17.05.2019.a sisuliselt lepingu, mis on kohtule esitatud ning mille pealkirjaks on „töövõtuleping 1904“ /tl 2/. Pooled on kohtule kinnitanud, et kirjalikult sõlmitud leping puudub /tl 76/. Hageja väidetel sõlmiti tööleping tingimustel, mis on kirjas töövõtulepingus. Tööle asumise aeg oli 17.05.2019.a., tegemist oli tähtaegse lepinguga, töötasu oli 4,5 € tunnis. Hageja nõustub, et kokku lepiti summeeritud tööajas ja katseajas /tl 77, 78, 109/. Kostja väidetel sõlmiti leping summeeritud tööajaga, katseaeg 4 kuud, töö graafikujärgne /76/. Poolte vahel ei ole vaidlust, et töötasu oli 4,5 eurot tunnis. Hageja väidetel sõlmiti tööleping töövõtulepingus märgitud tingimustel, sest pooled olid need omavahel läbi arutanud. Vaatamata sellele hageja ei allkirjastanud lepingut, sest ei soovinud töösuhet töövõtulepingu alusel /tl 101/. Kohtu hinnangul on hageja seisukohad vastandlikud. Kui hageja on seisukohal, et töölepingu tingimused olid samad, mis töövõtulepingu projektis, siis jääb arusaamatuks milliste töövõtulepingu projektis märgitud tingimustega hageja ei nõustunud. Kuna pooled töövõtulepingut ei allkirjastanud eelkõige hageja soovimatuse tõttu, siis ei saa
töövõtulepingus märgitud tingimusi võtta töölepingu tingimustena. Seetõttu ei arvesta kohus töövõtulepingus märgitud tingimustega /tl 8-10/.
14.Kohus loeb poolte vahel töölepingu sõlmituks alljärgnevatel tingimustel. Hageja asus tööle ettekandjana töötasuga 4,5 eurot tunnis. Katseaeg 4 kuud, töö graafikujärgne ja summeeritud tööajaga. Summeeritud tööaja osas ei ole pooled kohtule esitanud perioodi pikkust. Seetõttu lähtub kohus TLS § 48 lg-s 1 nimetatud neljakuulisest perioodist. Töökorralduse reeglite punktist 2 tuleneb, et OÜ Suvekohvik kohaldatakse tööaja summeeritud arvestust 4-kuulise arvestusperioodiga /tl 52-56/. Kumbki pool ei ole kohtule esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et hageja puhul oli kohaldatud mõni muu arvestusperiood. Kostja ei ole tõendanud, et pooled leppisid kokku osalises tööajas. Täitmata on kostja tõendamiskoormis vastavalt TsMS § 5 lg-le 2. Hageja ei ole tõendanud, et pooled sõlmisid tähtajalise lepingu. TLS § 6 lg 2 ja 9 kohaselt eeldatakse, et poolte vahel kokkulepe tähtajaliseks lepinguks puudub, kui tööandja ei ole töötajale kirjalikult teatanud töölepingu kestust ja tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjust.
15.Hageja palub tuvastada Suvekohvik OÜ poolt temaga sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus. TLS § 105 lg 1 järgi on kohtule hagi esitamise tähtaeg 30 kalendripäeva arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Hagi punktis 7 märgib hageja, et 03.09.2019..a avastas ta töögraafikust, et tema nime juures on 15.09.2019 kuupäevale märgitud „leping lõpetatud“ /tl 3/. Hageja märgib, et talle on töölepingu ülesütlemisavaldus esitatud töögraafiku vahendusel. Hageja viitab töögraafikule /tl 11/. Hageja väidetel tõendist nähtub, et on arvuti ekraanist tehtud foto tõendab asjaolu, et hageja sai teada töölepingu lõpetamisest 03.09.2019.a. Kohus on seisukohal, et tõend ei tõenda, et 03.09.2019.a. sai hageja teada temaga sõlmitud töölepingu lõpetamisest. Tõendil ei ole loetav kuupäev. Isegi kui kuupäev oleks 03.09.2019.a, siis ei tõenda tõend, et sel päeval sai hageja töölepingu lõpetamisest teada. Tõend tõendab, et septembris 2019 on hageja arvuti ekraani pildil olevast töögraafikust teinud pildi, kuid sellest ei sa teha järeldust, et siis sai hageja teada töösuhte lõppemisest.
16.Kostja on oma esmases kirjalikus vastuses kohtule märkinud, et ütles hagejaga kirjalikult töölepingu üles 30.08.2019.a. ja teatas, et hageja viimane töötamise päev on 14.09.2019.a. /tl 41/. Kostja seaduslik esindaja Rein Vatku on kinnitanud, et saatis ülesütlemisavalduse 30.08.2019.a. /tl 79/. Kostja on tõendanud, et saatis 30.08.2019..a kell 16.01 hagejale elektronkirja, milles teatas töölepingu lõpetamisest seoses katseaja mitte läbimisega. Viimane graafikujärgne tööpäev on 15.09.2019.a. /tl 91/. Hageja väidetel ta eelpool nimetatud kirja saanud ei ole ning tegemist on hageja hinnangul võltsinguga /tl 107/. Kohus hagejaga ei nõustu, et tegemist on võltsinguga. Hageja analüüs, mis on esitatud 31.12.2019.a. kostja kirja stiili ja õigekirja osas on kohtu hinnangul ainetu. Kostja on esitanud tõendi, millest nähtub, et ta on kirja saatnud. Kostja väiteid, et kiri on saadetud ja see jõudis Google meiliserverini tõendab serveripidaja kinnitus /tl 122123/. Seega on kostja tõendanud, et edastas kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavalduse. Kostja poolt esitatud tõendid ülesütlemisavalduse kättesaamise kohta on kooskõlas TsÜS § 69 lg-ga 2 ja Riigikohtu lahendi 3-2-1-85-15 punktis 13 märgitud seisukohtadega. Riigikohus selgitab, et kui saatja e-kirja kättesaamise kinnitust ei nõudnud, peab saatja tõendama, et teade jõudis tähtaegselt saajani. E-kirja saajani jõudmist ei saa saatja tõendada saadetud e-kirja väljavõttega, sest see ei tõenda e-kirja jõudmist saajani. Usaldusväärseks tõendiks võib olla aga nt kolmandast isikust teenusepakkuja serveri väljavõte selle kohta, et ekiri saabus teatud ajal tema serverisse.
Lahendi 2-17-9268 punktis 18.6 on Riigikohus seisukohal, et olukorras, kus ülesütlemisavaldus saadetakse eemalviibivale poolele nt kirjaga, saab avalduse lugeda TsÜS § 69 lg 1 esimese lause ja lg 2 teise lause järgi kättesaaduks ja kehtivaks ajast, mil see jõudis saaja elu- või asukohta ja tal oli mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kolleegiumi varasema seisukoha järgi ei eelda tahteavalduse jõustumine TsÜS § 69 lg 2 järgi igal juhul tahteavalduse tegelikku kättesaamist ega selle sisust teadmist (3-2-1-156-05, p 10). Kohtule on esitatud meiliserveri logi, millest nähtub, et kiri on jõudnud saaja serverisse 30.08.2019.a. kell 16.01.34.
17.TsÜS § 135 lg 1 kohaselt algas TLS § 95 lg-s 1 nimetatud tähtaeg kulgema 31. augustil 2019 ja lõppes TsÜS § 136 lg 8 kohaselt 30.09.2019.a. Hagi kohtule on esitatud 03.10.2019, seega pärast TLS § 105 lg-s 1 nimetatud tähtaega. TLS § 105 lg 2 kohaselt kui hagi esitamise tähtaega ei ennistata on ülesülemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Hageja ei ole taotlenud hagi esitamise tähtaja ennistamist. Seega on ülesütlemine kehtiv ja poolte vahel sõlmitud leping on lõppenud 15. septembrist 2019.a. vastavalt ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval /tl 91/. Analoogsele seisukohale on jõudnud Riigikohus lahendi 2-17-9268 punktis 18.4. Seetõttu jätab kohus hageja nõude töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks rahuldamata.
18.Kuna ülesütlemine on kehtiv, siis puudub alus rahuldada hageja nõue töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel ning kohustada kostjat tegema vastav kanne töötamise registrisse.
19.Hageja poolt taotletav hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses tuleb jätta rahuldamata, sest töölepingu ülesütlemine on algusest peale kehtiv ja poolte vahel sõlmitud leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval so 15.09.2019.a. TLS § 109 lg 1 nimetatud hüvitist makstakse vaid juhul, kui töölepingu lõpetab kohus või töövaidluskomisjon.
20.Hageja on esitanud töötasu väljamõistmise nõude TLS § 35 alusel summas 715,50 eurot. Hageja leiab, et augustis pidi tööandja tagama talle töö veel lisaks 57 tunnile 103 tunni ulatuses ning septembris lisaks 24 tunnile 56 tunni ulatuses. Kokku leiab hageja, et kostja ei ole talle tasunud augustis ja septembris 159 tunni eest 715,5 eurot.
21.Kohus on tuvastanud, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping summeeritud tööajaga 4-kuulise arvestusperioodi jooksul. Hageja töötas kostja juures 17.05.2019 kuni 15.09.2019.a. Mais 2019.a. oli vastavalt kalendaarsele tööaja fondile 176 tundi. Hageja alustas tööd 17.05.2019 ja ta pidi tegema tööd 11 tööpäeva jooksul 88 tundi, Juunis oli 152 töötundi, juulis 184 töötundi, augustis 168 ja septembris vastavalt lepingu lõppemise ajale 80 töötundi. Kokku pidi hageja töötama 672 tundi. Hageja oli haiguslehel 21.-22.08.2019. Nimetatud päevade osas kokku 16 tundi tuleb hageja puhul maha arvata 672 tunnist. Seega pidi kostja kindlustama hageja tööga töötamise perioodil 17.05.2019.a kuni 15.09.2019.a. 656 tunni ulatuses (672-16).
22.Hageja on töötanud mais 21,5 tundi, juunis 188 tundi, juulis 168,5 tundi, augustis 57 tundi ja septembris 24 tundi /tl 94-98/. Kokku on hageja töötanud 459 tundi. Seega on hagejal saamata töötasu mai kuus 66,5 tunni eest, juunis oli ületunde 36, juulis on saamata 15,5 tunni, augustis 95 tunni ja septembris 56 tunni eest. Kostja ei ole hagejat kindlustanud tööga 197 tunni ulatuses. Hageja on esitanud nõude 159 tunni eest summas 715,50 eurot augusti ja septembri kuu eest. TsMS § 439 kohaselt kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida
ei ole esitatud. Kohus lähtub hageja nõudest kokku summas 715,50 eurot. Seejuures asjaolu, et hageja on augustis esitanud nõude 103 tunni eest, õigus tasule on tal 95 tunni eest, ei ole kohtu hinnangul takistuseks nõude rahuldamiseks kogu ulatuses, kuna hageja puhul kasutati summeeritud tööaja arvestust. TLS § 35 kohaselt peab tööandja maksma keskmist töötasu, kui tööandja ei ole andnud tööd. Kostja ei ole tõendanud, et töö andmata jätmine on põhjustanud töötaja süü. Pooled ei ole vaidlustanud keskmist töötasu suurust 4,5 eurot tunnis. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja nõude saamata jäänud töötasu osas summas 715,50 eurot.
23.Puhkusetasu nõude on hageja esitanud hagis summas 227,71 eurot 11,66 päeva eest. Keskmise päevatasu suurus 19,53 eurot. Kostja on hagejale pärast hagi esitamist 27.10.2019.a. tasunud 148,46 eurot puhkusekompensatsiooni. Kostja on tasunud kompensatsiooni 11 päeva eest. Hageja lõplikuks nõudeks puhkusetasu osas jäi 79,25 eurot netotasuna /tl 74-75/. Hageja leiab, et tal on õigus puhkusele 11,66 päeva ulatuses. Kostja on tasunud puhkusekompensatsiooni 11 päeva eest. Kohus leiab, et hageja puhul tuleb puhkusetasu maksmisel lähtuda TLS § 29 lg 8, 70 lg 1, 71 ja Vabariigi Valitsuse 11.06.2009.a. määrusega nr 91 kehtestatud Keskmise töötasu maksmise tingimusetest ja korrast. Sissenõutavaks muutunud töötasu, mis on puhkusetasu arvestamise aluseks on 2 781,02 eurot. Hagejal on õigus puhkusele 9,36 päeva eest ning puhkusekompensatsioon on 257,71 eurot. Hageja on esitanud nõude summas 227,71 eurot, mida kohus ei saa ületada juhindudes TsMS §
439.Kostja on tasunud hagejale puhkusetasu summas 192,50 eurot /tl 48-49/. Kohus rahuldab hageja nõude puhkusetasu osas summas 35,21 eurot TLS § 71 alusel.
24.Tsiviilasja hind on 3 028,98 eurot vastavalt TsMS § 134 lg 3.
25.Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 163 lg 1 alusel jätta täielikult poolte endi kanda, sest kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus on rahuldanud hageja nõuetest töölepingu tuvastusnõude ning töötasu ja osaliselt puhkusetasu nõude. Kohus arvestab, et kostja ei tunnistanud enne hageja poolt kohtusse pöördumist selgelt ja arusaadavalt, et poolte vahel on sõlmitud tööleping. Pärast hagi esitamist tasus kostja osa puhkusetasu ja kohus rahuldab täielikult töötasu nõude. Rahuldamata on jäänud ülesütlemise tühisuse tuvastamise, registrikande muutmise ja hüvitise nõue. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.