H T hagi H T, H T ja A K ́i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 023/2015/2803; 023/2015/2804, 023/2016/1061, 023/2016/1062 ja 023/2019/1283
Tsiviilasja hind
6 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: H T (isikukood xxx; elukoht xxx); Kostja I: H T (isikukood xxx); Kostja II: H T (isikukood xxx); Kostja III ja kostjate I ja II seaduslik esindaja: A K (isikukood xxx; elukoht xxx).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Jätta H T nõue A K ́i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 023/2019/1283 täies ulatuses rahuldamata. Täiteasi nr 023/2019/1283 on sundtäidetav summas 3720,92 eurot.
3.Rahuldada H T nõue H T vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 023/2015/2803 osaliselt. Tunnistada täiteasja sundtäitmine lubamatuks summas 1 381,28 eurot, sundtäitmine jätkub rahuldamata nõude osas summas 462 eurot.
4.Rahuldada H T nõue H T vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 023/2015/2804. Tunnistada täiteasja sundtäitmine lubamatuks summas 1 381,28 eurot, sundtäitmine jätkub rahuldamata nõude osas summas 462 eurot.
5.Jätta H T nõue H T vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 023/2016/1061 täies ulatuses rahuldamata. Sundtäitmine täiteasjas nr 023/2016/1061 on lubatav summas 6 075 eurot.
6.Jätta H T nõue H T vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 023/2016/1062 täies ulatuses rahuldamata. Sundtäitmine täiteasjas nr 023/2016/1062 on lubatav summas 6 075 eurot. Menetluskulud
7.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt on hagi kohtule esitatud põhjusel, et hagejalt väljamõistetud elatisenõue on osaliselt rahuldatud st kohtutäitur sundtäidab rahalisi nõudeid, mis on võlgniku poolt juba rahuldatud. Lisaks on hageja esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude täiteasjas 023/2019/1283 kuna eelnevalt on sundtäitmine samas nõudes täiteasjades 023/2011/1745 tunnistatud lubamatuks. Sissenõudjad on esitanud sundtäitmisele sisuliselt ühe ja sama elatisnõude sundtäitmiseks kuus erinevat täitmisavaldust, mille alusel on hetkel menetluses viis - täiteasjad 023/2015/2803, 023/2015/2804 (mõlemas menetluses täitedokumendiks Harju Maakohtu 30.11.2015.a otsus 2-11-37983), täiteasjad 023/2016/1061, 023/2016/1062, (mõlemas menetluses täitedokumendiks Harju Maakohtu 29.02.2016 määrus 2-15-18341) ja täiteasi 023/2019/1283 (eelnev täiteasi nr 023/2011/1745, täitedokumendiks Harju Maakohtu 04.11.2009 määrus 2-09-25862).
2.Hageja 10.05.2019 esitas päringu kohtutäitur Priit Petterile täiteasjades 023/2011/1745, 023/2015/2903, 023/2015/2804, 023/2016/1061, 023/2016/1062. Päringus märkis hageja, et kohtutäitur Priit Petteri menetluses on elatise nõuded H T vastu, sissenõudjad A K (H T ja H T ülalpidamiseks) ja H T, H T. 17.05.2019 vastas kohtutäitur Priit Petter hageja päringule, et võlgnevus täiteasjades 023/2011/1745, 023/2015/2803, 023/2015/2804, 023/2016/1061, 023/2016/1062 on kokku summas 19 559,38 eurot. Hageja on seisukohal, et nõude suurus on ebaõige. Hageja hinnangul on nõude suurus seisuga mai 2019 summas 9019,68 eurot mitte 19 559,38 eurot.
3.Hageja palub tunnistada lubamatuks sundtäitmine täies ulatuses täiteasjas 023/2019/1283 so summas 3720,92 eurot, täiteasjas 023/2015/2803 täies ulatuses; täiteasjas 023/2015/2804 täies ulatuses; täiteasjas 023/2016/1061 1 565,16 euro ulatuses ja täiteasjas 023/2016/1062 1 565,16 euro ulatuses, kohtukulud ja kulud õigusabile jätta täies ulatuses kostja III kanda. Kostja vastuväited
4.Kostja ei võta hagi õigeks ja vaidleb sellele vastu. Kostja märgib, et hageja on elatisarvutuse õigsuse huvides juba pöördunud kohtute poole. Harju Maakohus rahuldas 30.06.2016.a nr 216-3790 otsuses hagi osaliselt. Maakohus tunnistas täiteasjas nr 023/2011/1745 (täitedokument Harju Maakohtu 04.11.2009 otsus tsiviilasjas 2-09-25862 – elatisnõue kolme alaealise lapse kohta) sundtäitmine lubamatuks 343,61 euro ulatuses. Sundtäitmine jätkus rahuldamata nõude osas summas 6 864,76 eurot. Seejärel esitas hageja määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, kes andis 01.02.2017.a aastal välja otsuse nr 2-16-3790, jättis Harju maakohtu otsuse muutmata ning kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse vaidlustamiseks pöördus hageja kassatsioonikaebusega Riigikohtusse, kes ei võtnud kaebust menetlusse, ühtlasi kinnitades I ja II astme kohtu otsuse ning selles käsitletud elatisarvestuse õigsust.
5.Täiteasi nr 023/2011/1745 hõlmas tervikuna kolme alaealise lapse (H, H ja H T) elatisnõuet. Hageja poolt viidatud Ringkonnakohtu 30.01.2019.a otsus nr 2-17-17179, kus määrati lõpetada täiteasi nr 023/2011/1745, käsitleb Ringkonnakohus vaid ühte last, H T’t. Ringkonnakohtu otsuses nr 2-17-17179 ei käsitletud H ja H Tt. Vaatamata eeltoodule lõpetas kohtutäitur menetluse ning kuna H ja H T eest oli võlgnevus endiselt tasumata, esitas kostja I ja kostja II esindaja kostja III uue täitmisavalduse nr 023/2019/1283, täitmisele kuuluv summa on 3 720,92 eurot. Kostjad ei tunnista hagi ega kostjate vastu suunatud nõudeid. Hagis esitatud
elatisnõude arvestustabelis toodud andmed on fabritseeritud. Peale Riigikohtu kassatsioonkaebuse menetlusse mittevõtmise määrust (12.04.2017 nr 3-7-1-2-192), ei ole H T täitnud laste ülalpidamise kohustust, kõik sellekohased elatisvõlgnevuse arvutustabelis esitatud maksed ei vasta tegelikkusele. Hageja on meelevaldselt muutnud nõuete suuruseid ning seega ka lõppresultaati. Kostjad paluvad menetluskulud ja kulud õigusabile jätta hageja kanda. Kostja III on aastaid kasvatanud, ilma igasuguse hageja toeta, hageja ja kostja III ühiseid lapsi. Seega oleks äärmiselt ebaõiglane määrata kostja III-le hageja õigusabikulud või menetluskulud. Kohtuotsuse põhjendused
6.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
7.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel esitatakse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama sätte lg 2 järgi TMS § 221 lg-s 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.
8.TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt on täitedokumendiks jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas. Kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et käesoleval ajal on hageja suhtes viis erinevat täitemenetlust: täiteasi nr 023/2019/1283 on alustatud 23.07.2019.a sissenõudja kostja III avalduse alusel, millisega taotletakse pöörata sundtäitmisele Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 209-25862 tehtud 04.11.2009.a otsus. Nõude sisuks on hageja elatisevõlgnevus kuni 27.06.2011 summas 3 720,92 eurot, lisanduvad täitekulud (dtl 27-30). Harju Maakohtu 04.11.2009.a otsusega mõisteti H Tlt välja igakuine elatis poolte alaealiste laste H T, H T ja H T ülalpidamiseks summas 2 474,25 krooni kuus igale lapsele alates 03.06.2009.a (dtl 29).
Täiteasjad nr 023/2015/2803 ja 023/2015/2804 - sissenõudjaiks on H ja H T, täitedokumendiks on Harju Maakohtu 30.11.2011.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-1137983, millega kinnitati kompromiss, millega vähendati hagejalt väljamõistetud elatist ning H T kohustus tasuma: H T’le alates 01.12.2011.a igakuiselt elatist summas 100 eurot kuni H T täisealiseks saamiseni või kuni põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, H T’le alates 01.12.2011.a igakuiselt elatist summas 100 eurot kuni H T täisealiseks saamiseni või kuni põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni ja H T’le alates 01.12.2011.a igakuiselt elatist summas 100 eurot kuni H T täisealiseks saamiseni või kuni põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni (dtl 39-40). Mõlema täiteasja sisu on elatise võlgnevus perioodil 01.12.2011- 01.12.2015 summas 1 844,23 eurot (dtl 127).
Täiteasjades nr 023/2016/1061 ja 023/2016/1062 on sissenõudjateks H ja H T ning täitedokumendiks on Harju Maakohtu 29.02.2016.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-1518341, millega suurendati Harju Maakohtu 30.11.2011.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-11-37983 väljamõistetud elatist alates 05.12.2015 ning mõisteti H Tlt H T, H T ja
H T kasuks välja elatis järgmiselt: 195 eurot kuus H Tle perioodil 05. detsember 2015 kuni 31. detsember 2015; 195 eurot kuus H Tle perioodil 05. detsember 2015 kuni 31. detsember 2015; 195 eurot kuus H Tle perioodil 05. detsember 2015 kuni 31. detsember 2015; igakuiselt 215 eurot H Tle, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 1. jaanuarist 2016 kuni H T täisealiseks saamiseni xxx; igakuiselt 215 eurot H Tle, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 1. jaanuarist 2016 kuni H T täisealiseks saamiseni xxx; igakuiselt 215 eurot H Tle, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 1. jaanuarist 2016 kuni H T täisealiseks saamiseni xxx (dtl 60-64). Mõlema täiteasja sisu on elatisraha võlgnevus perioodil 05.12.2015 kuni 30.04.2016 summas 905,00 eurot, millele lisandub jooksev elatis alates 01.05.2016 igakuiselt summas 215,00 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni H T täisealiseks saamiseni xxx ja kuni H T täisealiseks saamiseni xxx. Elatisraha võlgnevus perioodil 01.05.2016 kuni 01.05.2019 on mõlemas täiteasjas 5170 eurot (dtl 127).
Lisaks oli hageja suhtes algatatud täiteasi nr 023/2011/1745, milles oli täitmisel Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-09-25862 tehtud 04.11.2009.a otsus. Viidatud sundtäitmise lubatavust kontrollis kohus tsiviilasjas 2-16-3790 ning jõustunud kohtulahenditega on tuvastatud, et täiteasjas 023/2011/1745 toimunud sundtäitmine oli lubatav summas 6864,76 eurot ja lubamatu summas 343,61 eurot (dtl 87-92, 113-119). Harju Maakohtu 23.08.2018.a otsusega tsiviilasjas nr 2-17-17179 tuvastati, et H T ei põlvne H Tst ning Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2019.a otsusega samas tsiviilasjas lõpetati täiteasjades nr 023/2011/1745, nr 023/2015/2802 ja nr 023/2015/1060 sundtäitmine (dtl 21-25).
9.Hageja ei nõustu sissenõudjate ja kohtutäituri poolt välja toodud koguvõlgnevuse suurusega summas 19 559,38 eurot ja palub tunnistada lubamatuks sundtäitmised eelpool märgitud käimasolevates täiteasjades kokku summas 10539,70 euro ulatuses, kuivõrd hageja hinnangul on nõue selles osas rahuldatud. Oma kalkulatsioonis võlgnevuse suuruse kindlaks määramisel on hageja lähtunud varem kolme lapse ülalpidamiseks tasutud summade ümberarvestamisel kahe lapse ülalpidamiseks tasutud summadeks ning seega leiab, et tal puudub võlgnevus summas 19 559,38 eurot.
10.Kohtu hinnangul on hageja elatise võlgnevuse suuruse arvutamisel ekslikult lähtunud eeldusest nagu saaks H T ülalpidamiseks tasutud summasid tasaarvestada H ja H Tle tasutava elatise võlgnevuse katteks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 200 lg 1 p 1 järgi ei saa ülalpidamise nõuet tasaarvestada. Perekonnaseaduse (PKS) §-st 82 tulenevalt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-93-08 selgitanud, et „lapse vanemana sünniakti kantud isik peab andma lapsele ülalpidamist ka aja jooksul, millal menetletakse tema hagi vanema kande ebaõigeks tunnistamiseks. Vanema kande ebaõigeks tunnistamise korral lõppeb küll kostja kohustus maksta lapsele elatist, kuid tal ei ole õigust tagasi nõuda makstud elatist“. Lahendis nr 3-2-2-2-07 on Riigikohus märkinud, „et kui kohtuotsusega tuvastatakse, et laps ei põlvne isaduse omaksvõtnud vanemast, on see tagasiulatuv kuni lapse sünnini. Samas ei saa vanema õiguste faktilist teostamist olematuks teha ja ka lapse sünniakti kannet ei saa muuta tagasiulatuvalt. Selle kohtuotsuse jõustumisel ei ole isikul, kelle kohta tehtud vanema kanne tunnistati ebaõigeks, kohustust lapsele elatist maksta.“.
11.Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal H T ülalpidamiskohustust alates kohtuotsuse jõustumisest tsiviilasjas nr 2-17-17179, millega kohus tuvastas, et H T ei põlvne hagejast ning seega hageja ei pidanud kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-17-17179 jõustumisest arvates tasuma H T ülalpidamiseks ei jooksvat elatist ega ka elatise võlgnevust. Kuid sellele vaatamata puudub hagejal igasugune alus H T ülalpidamiseks juba tasutud elatise tagasinõudmiseks või tasaarvestamiseks H ja H Tle tasutava elatise võlgnevuse katteks. Kohus leiab, et kuigi hageja
ei nõua otseselt tagasi H T ülalpidamiseks tasutud elatist vaid on selle tasaarvestanud teiste laste kasuks välja mõistetud elatisega on sisuliselt tegemist elatise tagasinõudega, mis ei ole lubatud. Kohus toetub siinjuures ka Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 26.01.2010.a otsuses tsiviilasjas nr 2-08-53176 märgitule, et „elatise tagasinõudega on tegemist ka juhul, kui kohustatud isik arvestab varem tasutud elatisega kaetuks oma tulevase perioodi elatisekohustuse. Nii ei nõuta taolisel juhul elatisena makstut küll füüsiliselt tagasi, kuid et teatud aja jooksul jäetakse kohustus varem makstut arvestades täitmata, siis on sel sama mõju, nagu oleks kord makstud elatis tagasi nõutud ja tagasisaadu arvel täidetud järgneva perioodi kohustus“.
12.Täiteasjas nr 023/2019/1283 sundtäidetakse Harju Maakohtu 04.11.2009.a otsust tsiviilasjas nr 2-09-25862. Nõude sisuks on hageja elatisevõlgnevus kuni 27.06.2011.a summas 3 720,92 eurot. Vaidlust ei ole selles, et Harju Maakohtu 04.11.2009.a otsust tsiviilasjas nr 2-09-25862 sundtäideti ka täiteasjas 023/2011/1745. Tallinna Ringkonnakohus vabastas hageja 30.01.2019.a otsusega tsiviilasjas nr 2-17-17179 H T ülalpidamiskohustusest ja määras, et H Tga seonduvad täiteasjad tuleb lõpetada sh ka täiteasi nr 023/2011/1745. Kostja III ei olnud tsiviilasjas nr 2-17-17179 menetlusosaline. Kuivõrd täiteasjas nr 023/2011/1745 oli sissenõudjaks kostja III ning selle täiteasja raames sundtäideti lisaks H T ülalpidamiseks tasutava elatise võlgnevusele ka H ja H T ülalpidamiseks tasutavat elatisevõlgnevust, on kostja III poolt uue täiteasja algatamine Harju Maakohtu 04.11.2009.a otsuse tsiviilasjas nr 2-0925862 sundtäitmiseks H ja H T ülalpidamiseks tasutava elatisevõlgnevuse sissenõudmiseks iseenesest lubatav ja kooskõlas seadusega.
13.TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilasjas nr 2-16-3790 (kus olid poolteks hageja ning kostja III ning täitedokumendiks Harju Maakohtu 04.11.2009.a otsus tsiviilasjas nr 2-09-25862), on jõustunud kohtulahenditega tuvastatud, et täiteasjas nr 023/2011/1745 toimunud sundtäitmine oli lubatav summas 6 864,76 eurot ja lubamatu summas 343,61 eurot. Kohus tuvastas tsiviilasjas nr 2-16-3790 raames täiteasjas nr 023/2011/1745 hageja võlgnevuse suurust kindlaks määrates, et perioodil 01.12.2011.a. kuni 31.12.2014.a tasus hageja elatist tegelikkuses 3 752,95 võrra rohkem, kui tal vastaval kuul kohustus oli ning makse selgitusse on märgitud, et kohustust ületav summa on tasutud elatise võlgnevuse katteks. Kohus arvestas selle summa täiteasjas nr 023/2011/1745 elatise võlgnevuse katteks.
14.Kostja III on esile toonud, et tsiviilasjas nr 2-16-3790 tuvastatud elatisevõlgnevust on hageja vähendanud 10.11.2017.a summas 1 283,38 eurot. Nimetatud summa laekus kostjale III läbi kohtutäituri konto. Hageja kontoväljavõttest nähtub, et kohtutäitur on 06.11.2017.a hageja kontolt kinni pidanud 1291,60 eurot selgitusega 023/2011/1745 Harju Maakohtu 04.11.2009 kohtuotsus või määrus tsiviilasjas nr 2-09-25862, täiteasi nr 023/2011/1745 (tl 174). Kuigi hageja kontolt peeti kinni 1291,60 eurot, kanti kostja III kontole laste elatisena 1 283,38 eurot sest kohtutäitur on kinnipeetud summast maha arvestanud oma tasu. Rohkem laekumisi, mida saaks lugeda täiteasja nr 023/2011/1745 võlgnevuse vähendamiseks asja materjalidest ei nähtu. Seega on kohus seisukohal, et tsiviilasjas nr 2-17-17179 otsuse jõustumise seisuga täiteasjas nr 023/2011/1745 oli hageja elatisevõlgnevuse jääk 5 581,38 eurot. Tsiviilasjas nr 2-09-25862 mõisteti elatis kõigile kolmele lapsele välja võrdsetes summades. Seega tuleb viidatud võlgnevuse jäägist maha arvestada võlg, mis on hagejal H T ees ja mille tasumisest on hageja vabastatud. Lihtsa matemaatilise tehte abil on tuvastatav, et hageja võlg Hi ja Hi ülalpidamiseks tasutava elatise osas on kokku 3720,92 eurot (5581,38/3*2). Täpselt sellist summat hagejalt täiteasjas nr 023/2019/1283 ka nõutakse. Seega on sundtäitmine täiteasjas nr 023/2019/1283 igati lubatav.
15.Harju Maakohtu 30.11.2011.a kohtumäärusega tsiviilasjas 2-11-37983 (dtl 39-40) kinnitati kompromiss, millega vähendati hagejalt väljamõistetud elatist ning hageja kohustus tasuma
laste ülalpidamiseks elatist alates 01.12.2011.a kokku 300 eurot kuus. Kohtutäitur Priit Petter algatas viidatud lahendi täitmiseks täiteasjad 023/2015/2802, 023/2015/2803 ja 023/2015/2804. Kohtu arvutuste kohaselt pidanuks hageja tasuma kõigi kolme lapse ülapidamiseks elatist perioodi 01.12.2011.a – 04.12.2015.a eest summas 14 440 eurot (s.o 48 kuud *300 eurot + 4*300/30 päeva = 14 440 eurot). Viidatud perioodil on hageja esitatud pangakontode väljavõtetest nähtuvalt hageja kokku tasunud elatist 16 804,10 eurot, millest summa 3 752,95 on juba arvesse võetud võlgnevuse katteks täiteasja nr 023/2011/1745 raames (dtl 116, p 20). Kohus ei võtnud tasutud summa (16 804,10 eurot) kindlaksmääramisel arvesse neid makseid, kus hageja on selgelt määratlenud, et tegemist on lapse sünnipäevakingiga, mitte elatisega (jaanuar 2013 - 45 eurot, detsember 2015 - 100 eurot). Viidatud pangakontode väljavõtetest nähtub, et elatis on sel perioodil peamiselt tasutud kolmanda isiku poolt otse kostja III pangakontole nr xxx, järelikult ei pea nimetatud summade puhul arvestama mahavõetud kohtutäituri tasuga. Kostja III ei ole viidanud või esile toonud, et mingeid hageja poolt esitatud pangakontode väljavõtetes toodud konkreetseid laekumisi tegelikkuses tema kontole jõudnud ei oleks. Seega on hageja tasunud Harju Maakohtu 30.11.2011.a kohtumääruse tsiviilasjas 2-11-37983 täitmiseks 13 051,15 (16 804,10-3 752,95) eurot, mis teeb võlgnevuse suuruseks tollel hetkel kolme ülalpeetava kohta kokku 1 388,85 (14 440 – 13 051,15) eurot ning millest ühe lapse võlgnevuseks on 462,95 eurot. Kuivõrd hagist nähtub, et kostjad I ja II nõuavad käesoleval juhul mõlemas täiteasjas elatise tasumist 1 844,23 euro ulatuses, siis nõuavad kostjad võlgnevust ülemääraselt. Seega tuleb täiteasjades nr 023/2015/2803 ja 023/2015/2804 toimuv sundtäitmine tunnistada lubamatuks 1 381,28 euro (sundtäidetav nõue 1 844,23 eurot – reaalne võlgnevus 462,95 eurot) ulatuses. Sundtäitmine jätkub neis täiteasjades rahuldamata nõude osas summas 462,95 eurot.
16.Alates 05.12.2015.a on hagejal kohustus tasuda elatist Harju Maakohtu 29.02.2016.a kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-15-18341 alusel. Seega pidi hageja tasuma laste ülapidamiseks detsembris 2015.a 3*195 eurot kuus ja 2016.a 3*12*215 eurot so kokku 8 325 eurot mis teeb ühe lapse suhtes täidetava kohustuse suuruseks 2 775 eurot. 2017.a. pidi hageja tasuma elatist ühe lapse kohta 12* 235 eurot 2820 eurot, ehk kolme lapse ülalpidamiseks kokku 8 460 eurot, 2018.a. pidi hageja Hi ja H T ülalpidamiseks tasuma 2*12*250= 6 000 eurot ehk kummagi lapse ülalpidamiseks 3 000 eurot, 2019.a 12*270 = 3 240 eurot ühe lapse kohta. Vaidlust ei ole selles, et pärast 2017.a jaanuari ei ole hageja laste ülalpidamiseks elatist tasunud (va 10.11.2017.a summas 1 283,38 eurot, mis on juba arvestatud täiteasjas nr 023/2011/1745, vt p 14). Kohtutoimikust nähtuvalt on hageja tasunud alates detsembrist 2015 kuni 2017.a jaanuarini kokku elatisena 4 270 eurot. Kohus ei võtnud arvesse detsembris 2015 tasutud summat 100 eurot ja jaanuaris 2016.a tasutud 50 eurot, kuna maksete selgitusse on märgitud sünnipäevakingitus lapsele. Sünnipäevakingitust lapsele ei saa lugeda elatisekohustuse täitmiseks. Samuti ei võtnud kohus arvesse juunis 2016.a tasutud 15 eurot, kuivõrd see ei ole tasutud kohtuotsuses märgitud kontole, vaid teisele so H T kontole nr xxx. Kuigi hageja on märkinud maksete selgituseks elatis, on summa (15 eurot) suurust arvestades tegemist pigem taskurahaga lapsele, mille andmine ei ole keelatud, on vabatahtlik kuid seda ei saa arvestada elatise tasumisena. Ka kostja III esitatud arvestusest nähtuvalt on hageja tasunud sellel perioodil 4 269,96 eurot.
17.Seega pidi hageja perioodil alates 05.12.2015 kuni 31.12.2017.a laste ülalpidamiseks tasuma kokku 16 785 eurot. Kuivõrd hageja on tasunud tegelikkuses 4 270 eurot, on tema võlgnevuse suuruseks eelpool viidatud perioodil kokku 12 515 eurot. Nimetatud summast tuleb maha võtta ka kostjale III elatisabina 2017.a kokku tasutud 3 000 eurot, seega moodustab hageja võlgnevus 9 515 eurot, mis teeb ühe ülalpeetava kohta selle perioodil 3 171,67 eurot. 2018.a. pidi hageja Hi ja H T ülalpidamiseks tasuma 2*12*250= 6 000 eurot ehk kummagi lapse ülalpidamiseks 3 000 eurot. 2018.a on laste elatusabina kostjale III tasutud kokku 2 400 eurot ning seega on hageja elatisevõlgnevus H ja H T ees kokku 2018.a aastal 3 600 eurot ehk 1 800 eurot kummagi lapse ees. Samuti nõustub kohus kostja III poolt esitatud arvutuskäiguga 2019.a kohta. Eeltoodust tulenevalt ei näe kohus esitatud materjalist, et sissenõudjad nõuaksid hagejalt
sundtäitmist Harju Maakohtu 29.02.2016.a kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-15-18341 alusel suuremates summades kui on hageja võlgnevus nende ees, seega on sundtäitmine täiteasjades nr 023/2016/1061 ja 023/2016/1062 lubatav täies ulatuses
18.Kohus leiab, et asjas kogutud tõenditega on seega leidnud kinnitust, et sundtäitmine täiteasjas nr 023/2019/1283 lubatav summas 3720,92 eurot, täiteasjad nr 023/2015/2803 ja 023/2015/2804 on osaliselt lubamatud 1 381,28 eurot summas põhjusel, et nõue on osaliselt rahuldatud, täiteasjades nr 023/2016/1061 ja 023/2016/1062 on lubatavad täies ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb H T hagi H T, H T ja A K ́i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 023/2015/2803; 023/2015/2804, 023/2016/1061, 023/2016/1062 ja 023/2019/1283 rahuldada osaliselt.
19.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
20.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind. TsMS § 132 lg 5 alusel loetakse hagihinna tähenduses mittevaraliseks ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet. Kohus ei või määrata sellise nõudega hagi hinnaks enam kui 6 000 eurot. Käesoleva hagi rahuldamise korral oleks hageja saadava hüve väärtuseks 10 539,70 euro eurot. Seega tuleb käesoleva asja hinnaks määrata 6 000 eurot. Menetluskulude jaotus
21.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et arvestades antud kaasuse asjaolusid, on õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda.
22.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.