Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin
Määruse tegemise aeg ja koht
22.04.2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-7850
Tsiviilasi
Kohtutäituri Kristiina Feinmani (Feldman) taotlus täiteasjades nr 034/2017/2097 ja 034/2017/2098 võlgniku XX (X) õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning nende andmise keelamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.09.2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja kohtutäitur Kristiina Feinman (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Puudutatud isik I
XXXXXXXXXXX)
(võlgnik)
XX
(isikukood
Puudutatud isik II (sissenõudja) OO (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Puudutatud isik III (sissenõudja) RR (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Puudutatud isikute II ja III seaduslik esindaja (ema) CC Menetluse liik
Võtta täiendavate tõenditena tsiviilasja materjalidesse määruskaebuse ja kaebaja 24.03.2020 ning 03.04.20202 menetlusdokumentide lisadest ekraanitõmmised kandideerimiste statistikast CVKeskuses, võlgniku CV ja väljatrükk taksoveo tegevusloa kehtetusest ning kohtutäituri 28.10.2019 menetlusdokumendi lisad taksoveo sõidukikaart ja taksoveo tegevusluba.
2.Jätta täiendavate tõenditena tsiviilasja materjalidesse võtmata kaebaja 03.04.2020 menetlusdokumendi lisadest väljatrükid üüri, kommunaalkulude ja elatise maksmise kohta ajal enne täitemenetluste alustamist.
3.Harju Maakohtu 16.09.2019 määrus jätta muutmata.
4.Määruskaebus jätta rahuldamata.
5.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta kaebuse esitaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja tähtajad Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja maakohtu määrus
1.Kohtutäitur esitas 21.05.2018 Harju Maakohtule avalduse võlgniku õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning nende andmise keelamiseks. Kohtutäituri menetluses on täiteasjad nr 034/2017/2097 ja 034/2017/2098 elatise võlgnevuse täitmiseks võlgniku vastu. Täitedokumendiks Harju Maakohtu 15.06.2017 otsus nr 2-17-5422. Sissenõudjad esitasid avalduse võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse ja lubade kehtivuse peatamiseks ning nende andmise keelamiseks. Kohtutäitur on võlgnikku hoiatanud õiguste ja lubade kehtivuse peatamise ning nende andmise keelamise eest. Võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest täitnud vähemalt ühte täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1771 lõikes 1 nimetatud tingimustest.
2.Võlgnik on selgitanud, et elatise võlgnevus tekkis sissetuleku kaotusest. Ta on otsinud tööd nii Eestis kui välismaal, kuid teda ei ole vestlusele kutsutud. Võlgnik on kandideerinud kvalifikatsioonile ja töökogemusele vastavatele töökohtadele. Võlgnik ei ole võtnud ennast Töötukassas arvele, sest seal ei ole pakkumisi, mis võimaldaks teenida vähemalt 1690 eurot netotasuna. Ümberõpet või kvalifikatsiooni tõstmist pakkuvad kursused on sellised, mida lõpetades ei ole võimalik teenida sellist summat. Õiguste peatamine ja lubade väljastamise piiramine võib seada võlgniku ülalpeetavad eluohtlikku seisundisse, kui raha puudumisel jääksid ravimid ostmata. Õiguste piiramine raskendaks võlgnikul leida tööd. Võlgnik kaotaks võimaluse osutada taksoteenust, mida on osutanud, kui on võimalik laenata autot. Võlgnik on taksoteenuse osutamisega teenitud raha arvel ostnud ravimeid oma 4-aastasele lapsele. Lapsega ei ole tema tervisliku seisundi tõttu võimalik ühistransporti kasutada. Võlgnikul ei ole võimalik piirangute ja sissenõudjate ema ähvarduste tõttu leida tööd. Võlgnikul on viis alaealist last. Võlgnik peaks laste elatise ja kohtutäituri kuludeks kokku tasuma kuus 1690 eurot, milleks oleks vaja teenida brutotasu 2191 eurot. Tööandjad teevad võlgniku kohta taustauuringuid. Võlgniku kohta on Facebookis üles pandud teave elatise võlgnevuse kohta. Kui võlgnikul juhtimisõigus ära võtta, tekitab see küsimuse, miks sellist inimest palgata. Sissenõudjate ema on saatnud endistesse
töökohtadesse võlgnikku laimavaid ja isiklikke detaile sisaldavaid e-kirju, käinud skandaale tegemas, saatnud laimukirju tuttavatele, sugulastele ja facebooki sõpradele. Võlgnikul ei õnnestunud 2019. a laenata autot taksoteenuse osutamiseks. Võlgnikul ei ole võimalik esitada tõendeid lapsele ravimite soetamise kohta. Võlgnikku on toetanud toidu ja eluasemega lähisugulased ja abikaasa. Elatise tasumise kohta ei ole tõendeid esitada.
3.Maakohus rahuldas kohtutäituri avalduse, peatas võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse tähtajatult (rahvusvaheline juhiluba nr XXXXX, välja antud 21.02.2018; juhiluba nr YYYYYYYY, välja antud 19.09.2015), keelas võlgnikule mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise ja juhtimisõiguse taastamise ning jättis menetluskulud võlgniku kanda, kuid hüvitatavad kulud rahaliselt kindlaksmääramata. Samuti määras maakohus, et lõpetab võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise või 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul või 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane või 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud (TMS § 1775 lõige 1).
4.Maakohus viitas TMS § 1771 lõikele 1 ja § 1772 lõikele 1. Sissenõudjad esitasid kohtutäiturile avalduse võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse ja lubade kehtivuse peatamiseks ning nende andmise keelamiseks. Kohtutäitur on võlgnikku hoiatanud õiguste ja lubade kehtivuse peatamise ning nende andmise keelamise eest. Hoiatus on võlgnikule kätte toimetatud.
5.Maakohus viitas TMS § 1773 lõike 1 punktile 1 ja § 1772 lõikele 2. Kohtutäitur kinnitas kohtule, et võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte TMS § 1771 lõikes 1 nimetatud tingimustest. Võlgnik ei ole välja toonud, et ta oleks mõne tingimuse täitnud. Selliste tingimuste täitmine ei nähtu ka muudest tõenditest.
6.Võlgnik on täitedokumendist tulenevalt kohustatud kummalegi sissenõudjale igakuiselt tasuma 270 eurot, sest töötasu alammääraks ühes kuus 2019. a on 540 eurot. Võlgnik ei ole elatist tasunud, millist asjaolu ei eita. Eeltoodust nähtuvalt ei täida võlgnik elatise tasumise kohustust korrapäraselt ega ole tasunud kaks kuud järjest elatist täitedokumendis märgitud ulatuses. Seetõttu ei esine TMS § 1773 lõike 1 punktis 1 sätestatud õiguste piiramist välistavat eeldust. Võlgnik ei ole tõendanud sissenõudjatega elatise tasumise maksegraafiku sõlmimist. Seetõttu ei esine TMS § 1773 lõike 1 punktis 1 sätestatud õiguste piiramist välistavat eeldust.
7.Kohus on seisukohal, et lapsele elatise tasumise kohustuse rikkumine ei ole üldjuhul vabandatav. Vanemal on kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal puudub sissetulek. Kohus leiab, et vanema õigus valida tegevusala, elukutset ja töökohta on piiratud tema kohustusega kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Võlgnik on leidnud, et õiguste piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane. Võlgniku avaldatust nähtuvalt ei ole ta võtnud ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele, sest seal ei ole tööpakkumisi, mis võimaldaks teenida vähemalt 1690 eurot netotasuna. Kohus on seisukohal, et võlgniku avaldatust nähtuvalt ei tegele võlgnik aktiivselt töö otsimisega. Samuti ei ole võlgnik pidanud
võimalikuks otsida tööd, mis võimaldaks täita elatise maksmise kohustust vähemalt osaliselt. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt avaldatust ei nähtu mõjuvat põhjust elatise tasumata jätmiseks. Kohus leiab, et juhtimisõiguse peatamise ja selle andmise keelamine ei takista võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Võlgnik ei tööta hetkel tegevusalal, millel on vajalik mootorsõiduki juhtimisõigus. Võlgnik ei ole enda avaldatu kohaselt 2019. a teeninud sissetulekut taksoteenuse osutamisest. Võlgnikul on ülalpidamiskohustus nii sissenõudjate kui BB, EE ja NN ees. Võlgnik ei ole sissenõudjatele elatist tasunud ega ole tõendanud BB-le ja EE-le elatise maksmist. Võlgnik ei ole tõendanud sissetuleku saamist tegevusalalt, millel töötamiseks oleks vajalik mootorsõiduki juhtimisõigus. Kohus leiab, et juhtimisõiguse olemasolule vaatamata ei täida võlgnik laste ülalpidamiskohustust. Seetõttu ei muuda võlgniku õiguste piiramine seda, kuidas võlgnik ja tema ülalpeetavad seni on toime tulnud. Kohus on seetõttu seisukohal, et mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine ja selle andmise keelamine ei takista oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut.
8.TMS § 1772 lõikes 1 nimetatud õiguse piiramist tuleks vältida mõjuva põhjuse olemasolul, ning mõjuvaks põhjuseks võib olla olukord, kus võlgnik vajab kõnealust õigust töö tegemiseks. Kohtu hinnangul annaks õiguste piiramata jätmiseks aluse see, kui õigus on vajalik sissetuleku saamiseks, mille arvel on võlgnikul ülal pidada ennast ja ülalpeetavaid. Võlgniku avaldatust nähtuvalt ei piisa tema sissetulekutest elatise nõuetekohaseks maksmiseks.
9.Eeltoodut arvestades ei saa asuda seisukohale, et võlgnikul oli elatise tasumata jätmiseks mõjuv põhjus. Juhtimisõiguse peatamine võlgniku suhtes ei ole ebaõiglane. Kohtuasja materjalidest ei nähtu erandlikud asjaolud, mis annaksid alust TMS § 1774 lõike 2 punkti 3 kohaldamiseks. Sissenõudjad on nõustunud võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamisega.
10.Võlgnikule on väljastatud rahvusvaheline juhiluba nr XXXXX ja juhiluba nr YYYYYYY. Kohus peatab mootorsõiduki juhtimisõiguse ja keelab võlgnikule mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise ja taastamise tähtajatult. Määrus tuleb saata pärast selle jõustumist kande tegemiseks registriasutustele (TMS § 1774 lõige 4).
11.Kohus selgitab, et võlgniku õiguste ja lubade kehtivuse peatatuse ning nende andmise keelamise lõpetamine toimub TMS § 1775 lõike 1 kohaselt.
12.TsMS § 172 lõike 1 teise lause kohaselt kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, mh siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 02.06.2008 määruses kohtuasjas nr 3-2-1-42-08 (punktis 18) asunud seisukohale, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Kohus tegi lahendi võlgniku kahjuks. Seetõttu jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda.
13.TsMS § 177 lõike 1 punkti 1 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohtutäitur on osalenud menetluses isiklikult, mistõttu ei saa tal olla lepingulise esindaja kulusid. Sissenõudjad on osalenud menetluses seadusliku esindaja vahendusel. Samuti ei nähtu
asja materjalidest, et menetlusosalised oleks teinud toiminguid, millega kaasnevad neile kohtukulud. Kohus jätab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Määruskaebus
14.08.10.2019 kaebuses palub võlgnik maakohtu määruse tühistada, kuna kohus jättis arvestamata järgmiste oluliste asjaoludega. Umbes 50% töökohtadest on sellised, mis nõuavad juhtimisõigust, seega selle puudumine raskendab oluliselt tulevikus töö leidmist. Tähtis ei ole, et võlgnik ei ole senini üldse tööd leidnud. Töötukassas arvele võtmata jätmine ei ole töö mitteleidmise seisukohalt oluline, kuna CV Keskuse portaalis on oluliselt rohkem tööpakkumisi. Peale maakohtu määrust registreeris võlgnik end Töötukassas töötuna. Võlgnik on teinud kõik endast oleneva, et tööd leida ja tema käitumine ei ole pahatahtlik, kuna ta on teinud endast kõik, et tööd leida. Maakohus ei uurinud tööandjatelt, miks nad ei kutsu võlgnikku töövestlustele. Juhtimisõiguse äravõtmisega seatakse kõikide võlgniku 5 alaealise ülalpeetava majanduslik olukord raskemasse olukorda, sest vähenevad oluliselt väljavaated tulevikus tööd saada. Maakohus ei kohtle kõiki ülalpeetavaid võrdselt, kuna kohustab elatist tasuma vaid sissenõudjatele. 2019. a septembris asus võlgnik õppima XXX raamatupidamise ja finantsanalüüsi kursustele. Võlgnikul tekib võimalus võlgnevus sissenõudjatele tasuda, kui seadusemuudatusega avaneb võimalus saada kätte raha u 20 000 eurot II pensionisambast.
15.23.03.2020 ja 03.04.2020 menetlusdokumentides selgitas võlgnik täiendavalt, et kohtutäituri vastuses kaebusele esiletoodud taksoteenuse osutamisega katsetas ta 2018. a augustis, kuid kütuse kulu osutus suuremaks kui sissetulek. On aktiivse sõidukikaardi sulgenud. Sõidukikaardil märgitud sõiduki omanikuks on tema vend. Tööd ei ole, kuna ebaõnnestus 2017. a ettevõtluses ja sellele järgnes negatiivne meediakuvand. Q OÜ sissetulekut ei tekita, kuna puudub äritegevus. Taksoveoteenust see ettevõte ei ole osutanud. Leidis vahepeal töö, mis eeldas juhilubade olemasolu, kuid kaotas selle riigis välja kuulutatud eriolukorra tõttu. Sissenõudjad on algatanud ka kriminaalasja ja lubade äravõtmine oleks topeltkaristus. Sissenõudjate esindaja ei ole kunagi tööd pakkunud. Ei vasta tõele kohtutäituri väide, et elatist on tasutud 0.95 senti kuus. Aastatel 2015-2017 kandis sissenõudjate emale üle kokku 10 816.52 eurot ja nad elasid tema renditud korteris, mille üüri maksis samuti võlgnik. Kohtutäituri väide, et võlgnik tegutseb taksojuhina ning sissetuleku teenib sularahas, ei ole õige. Haige lapsega ei ole võimalik käia arsti juures ühistranspordiga, juhiloa olemasolul on võimalik laenata autot. Avaldaja ja sissenõudjate seisukohad ning menetluse edasine kulg
16.Kohtutäitur ja sissenõudjad vaidlevad kaebusele vastu.
17.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule Ringkonnakohtu seisukoht
18.Ringkonnakohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, sh kaebemenetluses täiendavalt esitatud seisukohtade ja tõenditega, leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks alust ei ole. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea nende kordamist käesolevas määruses vajalikuks (TsMS § 659, § 654 lõige 6). Maakohtu määrus jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata (TsMS § 659, § 657 lõike 1 punkt 1).
19.TsMS § 463 lõike 2, § 442 lõike 5 ja § 667 lõike 3 alusel otsustab kolleegium võtta tsiviilasja materjalidesse täiendavate tõenditena vastu võlgniku määruskaebuse, 24.03.2020 ja 03.04.2020 menetlusdokumentide lisadest ekraanitõmmised kandideerimistest CVKeskuses, võlgniku CV ja väljatrükk taksoteenuse loa kehtetuks tunnistamisest alates 23.03.2020. Samuti kohtutäituri 28.10.2019 menetlusdokumendi lisana esitatud taksoveo tegevusloa ja sõidukikaardi kehtivuse algusega 30.08.2018. Jätta TsMS § 238 lõike 1 alusel menetlusse võtmata täiendavate tõenditena võlgniku 03.04.2020 menetlusdokumendi lisadena esitatud pangakonto väljavõtted aastatel 20142017 KÜ-le X, C OÜ-le ja sissenõudjate emale tehtud ülekannete kohta. Kohtutäituri avalduse lahendamisel need maksed tähtsust ei oma. Elatise tasumine saaks omada tähtsust, kui see oleks toimunud täitemenetluse ajal ja kui sellega oleks välistatud TMS § 1771 lõike 1 punktis 1 või § 1772 lõikes 1 sätestatud eeldused vastavalt kas siis kohtutäituri poolt võlgnikule hoiatuse tegemiseks või kohtul kohtutäituri avalduse rahuldamiseks. Alaealisele ülalpeetavale tasumisele kuuluvat elatist ei ole seaduse kohaselt lubatud tasaarvestada (võlaõigusseaduse § 200 lõike 1 punkt 1).
20.Kaebuses esitatud väidetele vastab ringkonnakohus järgmiselt. Võlgniku õiguste piiramine kohtutäituri avalduse alusel toimub hagita kohtumenetluses (TMS § 1774 lõige 1, TsMS § 477) ning sellise otsustuse tegemisel on kohtul kaalutlusõigus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui rikutud on kaalutluspiire. Käesolevas asjas sellist etteheidet ringkonnakohtul maakohtule teha alust ei ole. Maakohus on järginud uurimispõhimõtet, on ise selgitanud välja asjas tähtsust omavaid asjaolusid ja on ka võlgnikule selgitanud temal lasuvat vastuväidete tõendamise kohustust. Samuti on maakohtu otsustus põhjendatud ja selles on järgitud kehtivat Riigikohtu praktikat.
21.Riigikohus on korduvalt (nt lahendi nr 2-17-4751 punktis 16) selgitanud, et seaduse muudatuste, millega viidi alates 01.03.2016 TMS-i sisse sätted õiguste piiramisest lapse elatise võlgnevuse korral (81. peatükk), eelnõu nr 803SE seletuskirja kohaselt täiendati ning täpsustati täitemenetluse reegleid selleks, et tõhustada lapsele elatise sissenõudmist ning avaldada preventiivset mõju, et elatist maksma kohustatud isik täidaks kohustust vabatahtlikult. Seletuskirjas märgiti ka, et selle eesmärgi saavutamiseks on võimalik mõjutada elatise võlgnikku mitmesuguste õiguslike meetmetega, mis survestaks teda elatist tasuma. Seletuskirjas selgitati lisaks, et võlgniku õiguste piiramise meetme eesmärk ei ole võlgnikku karistada elatise tasumata jätmise eest, vaid et nimetatud meede on pigem tõkend, mis peaks sundima võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma või esitama mõjuva põhjuse, miks ta seda teha ei saa. Eelnõu seletuskirjas on samuti märgitud, et elatise võlgnikud võib lähtuvalt nende majanduslikust olukorrast jagada kahte rühma: võlgnikud, kellel ka tegelikult puudub sissetulek ning muu vara, mille arvel saaks elatise nõuet täita ja võlgnikud, kellel tegelikult on vahendeid elatise maksmiseks, kuid kellel õnnestub oma vara kohtutäituri eest varjata. Teise rühma kuuluvad võlgnikud teenivad oma sissetuleku, töötades ümbrikupalga eest, või peavad ise mingit laadi registreerimata ettevõtlust. Nende puhul ei anna tulemust tüüpilised täitemenetluse sissenõudmise meetmed, nagu pangakonto ja töötasu arestimine. Riigikohus on selgitanud, et eelnõu seletuskirjast võib mõista, et meetme eesmärgina on nähtud ennekõike nende võlgnike distsiplineerimist ja innustamist elatist maksma, kel oleks vahendeid elatise kohustust täita, kuid kes ei soovi seda teha mingil muul põhjusel kui vahendite tegelik nappus.
22.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesolevas asjas ei ole alust tuvastada, et kohtuotsusega väljamõistetud elatis võlgniku kahele alaealisele lapsele on tasumata mõjuval põhjusel. Põhiseaduse (PS) § 27 lõige 3 sätestab vanemale kohustuse (ja õiguse) hoolitseda oma lapse eest ja teda kasvatada. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohustab vanemat andma oma lapsele ülalpidamist. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt oli võlgnikule maakohtu menetluses tagatud TMS § 1771 lõike 1 punktist 3 ja § 1774 lõike 2 punktist 3 nähtuv õigus põhjendada kohtule, miks õiguse piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane. Viidatud sätetest nähtuvalt on võlgnikul selleks eelkõige kaks võimalust: põhjendada, et tal oli elatise tasumata jätmiseks mõjuv põhjus või et õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetava toimetulekut. Maakohus kontrollis võlgniku vastuväidetes toodud põhjendusi, kuid ei nõustunud nendega. Eelnevalt oli maakohus selgitanud võlgnikule kohustust oma vastuväited tõendada (t I kd lk 109, 121). Ringkonnakohus kontrollis täiendavalt võlgniku vastuväiteid ja andis võimaluse täiendavate tõendite esitamiseks (t II kd lk 30), kuid ka täiendavalt esitatu ei anna kolleegiumi hinnangul alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Väiteid halva tervisliku seisundi tõttu sissetuleku saamise võimatuse kohta võlgnik ei esitanud, v.a 09.09.2019 e-kirjas maakohtule esitatud väide süveneva depressiooni kohta (t I kd lk 122), kuid määruskaebemenetluses võlgnik sellele ei tugine ega ole esitatud asjakohast arstitõendit, mis võlgnikul vastava diagnoositud haiguse esinemist kinnitaks.
23.Täitemenetluses toimuva õiguste piiramise vaidluses peab sisuliselt kontrollima, kas võlgniku õiguste piiramise eeldused on konkreetsel juhul täidetud. Mh tuleb seejuures hinnata seda, kas meetmel, mille kohaldamist taotletakse, võib ka tegelikult olla mõju, mis innustaks võlgnikku lapse elatiskohustust täitma. Käesolevas asjas on tõendatud, et võlgniku näol on tegemist 1977. aastal sündinud keskharidusega isikuga, kes on omandanud (omandamas) ettevõtlus-, avalike suhete ja teabekorraldusalast haridust ning kes omab töökogemust alates aprillist 2002 müügiesindajana, müügidirektorina, müügijuhina ja juhatuse liikmena äriühingutes, mis tegelesid mh reklaamimüügi korraldamisega ja veebipoe arendamisega lisaks Eestile ka Lätis ja Leedus. Võlgnik on kohtule teatanud, et kaotas sissetuleku 2017. aastal, kuid ei ole teatanud ega tõendanud, vaatamata ringkonna 10.03.2020 selgele nõudele, mis põhjusel juhatuse liikme leping lõppes. Võlgniku 23.03.2020 vastuses sisaldavalt MTA lingilt on näha, et jaanuaris ja veebruaris 2017 sai võlgnik D OÜ juhtorgani liikmena tulu 1288.66 eurot (bruto). Äriregistrist nähtuvalt on tegemist äriühinguga, milline kustutati pankrotimenetluse raugemise tulemusena 27.03.2020, kuid mis kuni aprillini 2017 tegutses võlgniku ainuisikulise kontrolli all – võlgnik oli alates äriühingu asutamisest 2011. a ainsaks juhatuse liikmeks ja ainuosanikust äriühingu ainuosanikuks ja ainsaks juhatuse liikmeks. Eeltoodust nähtuvalt saab asuda seisukohale, et D OÜ tegevuse lõpetamine oli ja seeläbi sissetuleku kaotamine sõltus võlgniku tahtest ja toimus võlgniku tahtel. Teades, et tema ülalpidamisel on 5 alaealist last, pidi võlgnik selle kohustusega oma äritegevuse suunamisel arvestama. CV-st nähtub, et võlgnikul on 6 aasta pikkune töökogemus veebepoe arendamises ja juhtimises. See aga eeldab lisaks juhtimisalastele oskustele ka IT-alaseid oskusi (vt nt www.accountstudoi.ee). Lisaks nähtub CV-lt võõrkeeltena inglise, vene, soome, saksa keelte oskus enamikul juhtudel A2 ja B2 tasemel. Üldiselt teadaolevalt laiendab keeleoskus oluliselt võimalusi töö leidmiseks. CV-st nähtub soovitud töökohana vähemalt keskastme juhi koht (t II kd lk 40 pöördel). Kolleegium on seisukohal, et selliselt on võlgnik ise ebamõistlikult piiranud talle esitatavaid pakkumisi ja seeläbi erialast tööd leida. Olukorras, kus võlgnikul on ülal pidada alaealised lapsed, kellest 2 osas jõustunud kohtuotsus on sundtäitmisel, tuleb
võlgnikul selleks, et ülalpidamiskohustust kasvõi osaliseltki täita, oluliselt laiendada tööotsinguid. Võlgniku arvutused minimaalse töötasu suuruse kohta ei näita tegelikku soovi kohtuotsust täita. Kogumis eelnevaga kinnitavad kohtu veendumust järgmised asjaolud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on võlgnik tõendanud CVKeskuse kaudu kandideerimise teenuse tellimist perioodil märtsist oktoobrini 2019 (t I kd lk 119, 132137), st kohtumenetluse ajal. Kas ja kuhu ning millistele ametikohtadele on ta kandideerinud enne ja pärast seda perioodi, ei ole ta pidanud vajalikuks kohtu ette tuua. Töötukassa kaudu ei pidanud võlgnik vajalikuks tööd otsida enne, kui maakohus vaidlustatud määruses sellele tähelepanu juhtis. Määruskaebemenetluses ei ole ta esile toodud, milliseid töökohti talle sealt kaudu pakuti ja paljudele ta tegelikult ka kandideeris. Võlgnik ei ole ka toonud esile põhjust, miks ta enam ei tööta abikaasale AA-le (t I kd lk 98) kuuluvas äriühingus T OÜ, mille andmed teatas kohtule kohtutäitur. Kui 23.03.2020 seisukohas teatas võlgnik endale töö leidmisest (täpsustamata seejuures töökohta, töötasu suurust), siis 03.04.2020 seisukohas teatas juba töö kaotamisest. Kohtutäituri ja äriregistri andmetel oli võlgnik aastatel 2010 kuni 2019 seotud ainuosanikuna ja ainsa juhatuse liikmena OÜ-ga W, mille register 16.07.2019 kustutas esitamata majandusaasta aruande alusel (äriseadustiku § 60 lõige 3). Senini on võlgnik ainuosanikuna ja ainsa juhatuse liikmena seotud 2018. a asutatud Q OÜ-ga, mille tegevusalaks on registrist näha jaemüük posti või interneti teel. Võlgnik ei ole selgitanud, mis põhjusel ei ole tal võimalik arendada ettevõtlust tema kontrolli all oleva(te) äriühingu(te) kaudu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on võlgnik veel maakohtus olnud seisukohal, et vaid taksoteenuse osutamine on võimaldanud tal lapsele ravimeid osta (t I kd lk 114). Sellest saab järeldada, et maakohtus oli võlgnik seisukohal, et lubade kehtivuse peatamisel kaoks tal ainus võimalik sissetulek. Samas ringkonnakohtus selgitas ta, et tegemist oli äärmiselt ebarentaabli ettevõtmisega, mida ta katsetas lühiajaliselt vaid 2018. a augustis (t II kd lk 36) ja ta loobus tegevusloast. Kolleegiumi arvates on võlgniku seisukohad selles osas olnud vastuolulised ja loobumisega tegevusloast ringkonnakohtu menetluse ajal võttis ta endalt ära ühe võimaluse sissetulekut teenida. Taksoteenuse osutamiseks juhiloa omamine oleks kolleegiumi arvates võinud olla selliseks asjaoluks, mille alusel vähemalt kaaluda kohtutäituri avalduse rahuldamata jätmist. Eeltoodu alusel on kolleegium seisukohal, et maakohus asus õigesti seisukohale, et võlgnik ei ole tegelikult aktiivselt tööd otsinud ning tal puudub mõjuv põhjus, miks ta ei ole leidnud ametlikku sissetulekut, et elatist vabatahtlikult maksta või millest oleks võimalik elatist sundtäita, kui ta kohustust vabatahtlikult täita ei soovi. Mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine ei mõjuta võlgnikul sissetuleku leidmist, kui tal selleks tegelik tahe on olemas. Võlgnik ei ole eluliselt usutavalt selgitanud, millistest vahenditest ta alates 2017. a kevadest ennast ülal peab, mistõttu saab eeldada, et tal on sissetulekud, mida ta kohtutäituri ja kohtu eest varjab.
24.Vastuseks eelpool käsitlemata väidetele selgitab kolleegium järgmist. Vaatamata ringkonnakohtu nõudele ei esitanud võlgnik tõendeid väite kohta, et tema 4-aastase lapse tervisliku seisundi tõttu ei ole võimalik lapsega ühistranspordis liikuda. Käesoleva tsiviilasja lahendamisel ei ole asjakohased võlgniku väited selle kohta, et sissenõudjatele elatise maksmine seaks ebavõrdsesse olukorda tema ülejäänud 3 alaealist last, kuna siin ei saa tegeleda küsimusega, kas elatis oli kohtuotsusega mõistetud välja õiges suuruses (Riigikohtu lahend nr 2-16-14071, punkt 18.1). Kui võlgnik on seisukohal, et esinevad TsMS § 459 lõikes 1 sätestatud alused kohtuotsusega väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks, tuleb tal esitada kohtusse vastav hagiavaldus. Samuti ei oma tähendust asjaolu, et võlgniku suhtes on alustatud kriminaalmenetlust laste ülalpidamiskohustuse rikkumise alusel. Karistusseadustiku § 169 kohaselt on karistatav lapsele igakuise
elatusraha maksmisest teadvalt kõrvalehoidumine. Erinevalt juhtimisõiguse piiramisest on tegemist materiaalõiguslikus tähenduses karistusega, mida rakendatakse juhul, kui võlgnik otsese tahtlusega näitab üles vastutustunde puudumist ega pea last ülal (Riigikohtu lahend nr 2-16-12071, punkt 16). Samuti jätab ringkonnakohus tähelepanuta kõik võlgniku need väited, millised põhinevad tema ja laste ema omavahelisel halval läbisaamisel ja/või laste ema käitumisel, mida võlgnik ei tolereeri. Käesolevas asjas on küsimus selles, millisel põhjusel ei pea isa igakuiselt ülal oma alaealisi lapsi, kuigi kulutusi lastele on nendega kooselaval vanemal vaja teha igapäevaselt.
25.Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lõike 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, kuid kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-42-08 punktis 18 selgitanud, et viidatud sätte järgi on mitme menetlusosalise korral üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Antud juhul tehti lahend võlgniku kahjuks, seega on põhjendatud jätta menetluskulud võlgniku kanda. Kuivõrd ükski menetlusosaline ei osalenud menetluses lepingulise esindaja kaudu, puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud.
(allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv Peeter Pällin Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.